Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alguspunktis aaret pole, on hoopis siristaja (chirp), mis annab juhised aardeni jõudmiseks.
Kui on aega ja tahtmist, külastage mõnede Eesti kultuuriloos oluliste inimeste hauaplatse, vastavad teepunktid saab alla laadida siit.
Abiks võib olla Tartu kalmistute kaardirakendus või Raadi kalmistu jalutaja teejuht.
Kui tõesti siristada ei taha, siis vaadake vihjet. Topsis on küll pliiatsijupp, aga soovitaks ka enda oma igaks juhuks kaasa võtta.
Vihje: J. Kuperjanov - 273 m, 284°
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), chirp (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8M0FD
Logiteadete statistika: 80 (93,0%) 6 2 0 0 0 0 Kokku: 88
See käis kähku, õnneks Härra on piisavalt pikk, mina vist oleksin pidanud ronima kättesaamiseks. Aitäh!
Lahendus oli varasemast ootamas. Täna tegin vaid lõpus peatuse.
Tänan peitmast.
Lahendustäpike oli kaardil. Ise ka imestasin, et Tartus mõni lahendatav mõistatus on. Aga tuleb välja, et täitsa lihtne, kui vihjet vaadata. Seega otsustasime ka siia sisse põigata. Leitud vihmasajus. Minu koordinaat oli küll täpne. Tänan peitjat!
Korra varem käsime seda Maire ja Karliga mitteleidmas ka. Ei teagi kuidas tookord ei näinud. Seekord ei jõudnud me veel autost väljagi, kui Mariannil ja Marisel leitud. Õnneks oli mind kätte saamiseks vaja, niiet täiesti kasutu ma polnud :D Tänud!
Aarde juures sai lausa mitu korda käidud (5 vist kokku?) ja liialt kordinaatides kinni oldud. Seekord siis sai laiemalt vaadatud ja nii lõpuks topsik näppu ka jäi. Tänud! Lahendasin vihje abil.
Veetsin päris pika aja tegelikult naaberaarde eeltöö jaoks mööda surnuaeda ringi traavides, aga selle lõpu lähedal tegutses järjekindel mugu ja jäigi otsimata. Käesoleva aarde jaoks selgus, et siristaja rakendused minu telefoniga ei ühildu, seega tuli tegutseda vihjest lähtuvalt. Esmalt vaatasin üle vahepunkti ja lõpus hakkas õige asi ka päris ruttu näppu. Aitäh!
Eelmine kord läks lappama. Seekord ei hakanud nulli külastama, tegime loogiliselt. Kiire leid. Aitäh!
Kunagi sai otsitud pikalt aga siis aias olevad mugud vaatasid kahtlustavalt ja jäi pooleli. Täna aga niisama jalutuskäigule Taftusse sattudes sai uuesti proovitud. Leid tuli kergelt. Aitäh, oli täitsa tore:)
lõpus läks pisut aega - aare on vaateulatuses, kuid ometi peidus. täname.
Indrekul oli see aare ammu leitud ja nii ta siis jalutas täna minu ka selle aardeni, et saaks täpi kaardilt ära. Aitäh peitjale!
Otsisime vihje järgi. Täis logirull sai ajutiselt asendatud. Tänud!
Ojaa samme tuli nii eile, täna kui ka homme kamaluga. Raadil sai tutvutud igasugu ehitiste ja pinnavormidega. Ühtlasi ka see aare leitud. Aitähhid
Sai täna jalutatud nii, et vähe pole. Sai eile ja sai ka järgmisel päeval. Kui alguses tundus, et siin pole ju kuhugile peita, siis peagi jäi täitsa sobiv koht silma ja aare näppu.
Tänud.
Käisin sõbraga juba teist korda siin askeldamas. Kodus sai oma arust kordinaadid täpselt paika, kuid peale arvustuste lugemist ja segadust aaret me ei leidnud. Otsisime paar tundi.
Kunagi jupp aega tagasi sai siin ühel ööl käidud ja lähenetud asjale "sihi ja astu" meetodil. See just väga täpselt õigesse kohta ei viinud ning hüsteerilise koera haukumise saatel ma seda aaret väga kaua ei otsinud.
Siis mingil hetkel tuli mulle meelde, et mu GPS on ju siristajatega samas paadis. Ühel päeval sai siristajaga natuke siristatud, koodrinaadid paika ja koju tagasi. Ei mäletagi miks ma seekord lõppu ei viitsinud jalutada.
Igatahes. Täna, lumisel kevadpäeval, mõtlesin lõuna ajal lõpust läbi sõita. Pargi, kraba, kirjuta nimi, tehtud!
Tänud!
Siin sai ikka mitu korda igale poole piilutud enne kui aare silma jäi. Aitäh!
Valisin kohe arvutamistee ning saime lõppu suunduda. Natuke piilumist siit ja sealt ning jäigi silma. Aitäh!
"Ans.Anduri" ja "Puuluubi" Ukraina toetuseks korraldatud ühiskontserdini oli veel tiba aega jäänud ning tegin väikese jalutamistuuri.Aitüma peitmast
Kuna nende siristajatega mul varasemalt õnne pole olnud, siis läksin heaga arvutuste teed. Sihile viis see kenasti, koordinaat sai küll vähe ebatäpne, aga ega see aarde leidmist eriti palju ei seganud. Tänud peitjale!
Siin tabas meid ikaldus. Siristajat ei õnnestunud leida. Kupi haua leidsime ja tegin seal arvutused. Null sattus keset muruplatsi, mis oli väga imelik. Väga suure amplituudiga ei hakanud otsima kuna aega oli kõvasti läinud ja külm hakkas ka. Eks peab seedima veel seda asja, võibolla ei saanud kõigele pihta.
Ronisin algul nulli, aga kuna mul õiget pilli kaasas polnud, siis ei saanud sealt nullist mingit infot. Seejärel otsustasin minna, teha linnas mõned tiirud ja teha ka mõned arvutused teise võimalusega. Tegelikult oli täitsa õige otsus pimeduses tagasi tulla. Akanad särasid ja väljas polnud kedagi. Aare ilmutas ennest päris kiirelt. Suured tänud aarde eest.
Aus mitteleid, lõpus ei leidnud ja kõrvalolevas majas 4 naist lapsega vahtisid piinlikult palju, raske oli otsida. Eks teinekord lõppu uuesti.
See poolteist oli kenasti kinni kiilunud, nii et pidin pisut hüppamist harjutama. Leitud vihje abil, gepsu polnud siristaja kuulamiseks kaasas. Aitäh!
Kolmas katsetus selle aardega. Tegin uue kodutöö ja koordinaat tundus et tuli päris täpne. Otsides aga poleerisime ja vaatlesime üle 10 minuti. Müstika. Lõpuks jäi peaaegu, et kogemata näppu. Väga hästi peidus. Aitäh aarde eest!
Siin nüüd juba kolmandat korda. Ka seekord oleks peaaegu tulnud mitteleid, aga Karl ei andnud alla ja tõmbas aarde ikkagi lõpuks välja.
Kuna kodutöö oli kehvasti tehtud, siis pidin öösel surnuajal jalutama.. Aga lõpuks leitud.
Kuna Tartut kaevatakse siis suunati meid kõrval tänavatele.Ühekorra Leiko ütles näed see on see mis Sa eile küsisid,autole pidur peale natuke otsimist ja saimegi nimed kirja.Aitäh!
Päeval jäi esimene katse tulemusteta - vihma sadas ja arvutataud koordinaat oli ka kuidagi kahtlane. Õhtupoolikul proovisime GPS-iga siristajat ja üllatuseks toimis ning andis koordinaadi arvutatud koha lähedusse. Heledas päikesevalguses oli hulga lihtsam leida.
Sai teistkordselt tagasi tuldud uue meelekindluse ja abiväega. Õnneks seekord viis otsing sihile. Tänud kavala aarde eest!
Siristaja andis lõpukoordinaadid kätte, kuid seal igasugu võimalikke kohti läbi katsudes ja otsides aaret ei leidnud. Korra katsetasin ka suuna leidmist Kuperjanovi poolt, mis vähemalt suunalt kattus küll siristaja poolt antud koordinaatitega ehk ma eeldan, et vaatasin enam-vähem õigest kohast..
Ei toiminud meie siristaja ega piristaja. Läksime siis lõppu ja panime nime kirja. Tänud
3,5 katset, et leida aga kätte sain. Suvel tiirutasin niisama jalgrattaga ja uurisin olukorda, piirkonna tuvastasin, otsimisega ei tegelenud. Möödunud nädalal -15 kraadiga võtsin vastava abivahendi kaasa ja olin entusiastlik. Sama entusiastlikud polnud aga minu arvates väga head akupatareid, mis GPS kiiresti ööbikuid kuulama saatsin. Tegelikult sain koordinaadi kätte ja kavalusest tegin ekraanist pildi. Aga hangumise järel vaatasin, et telefonis vaid udukogu, mitte koordinaadid. Paigaldasin siis varupatareid, mis olid esialgsetest veel hullemad ja nii see õhtu lõppes ehk katse 2,5. Täna läksin värske patarei ka kindla veendumusega. Ööbikute kuulamist ei esinenud, aparaat juhendas ilusasti kohale ja ega poleerima ka üle 10 sekundi ei pidanud. Pliiats hoidke endal ikka taskus, kui sinna lähete.
Kuulatasin kabeli taga, aga siristamist ei kuulnud ei ise, ega kaasas olnud tehnika. Väejuhi juurest võtsin siis kompassikursi, aga triiv viis kõrvale ja esiotsa tuhnisin 20 m eemal tühja. Ei jäänud muud üle, kui kaardi, joonlaua ja sirkliga sehkendada ja voilaa! Kena koht ja asjalik peidukas. Kuiv, korras, tänud peitjale.
Siin läks asi suht ruttu ja sai oma lahenduse. Ka aare avaldas ennast suht koheselt kuigi polnud üldse kindel, et kas õige koht, tänud :)
Kuna ma oma aparaati siiki mingitel veidratel asjaoludel siristajaga kõnelema ei saa, siis lähtusin vihjest. Kohapeal oli veidi aega poleerimist ja mugupeitust, enne kui logi kirja sain. Aitüma!
Nostalgiline kõndimine viis sihile. Kunagi ammusel ajal, kui veel noored mehed karvased olid, ei pesnud ennast ja ohtralt alkoholi jõid, toimus siin väga lähedases majas Gleni sünnipäev, mis kauaks ajaks meelde jäi.
Nimelt oli majas kolm kassi ja üks koer, kes olid kõik just järglased ilmale toonud. Ja niimoodi oligi hoovi peal sibamas 28 ühikut noores eas kasse ja koeri.
Tarts läks ees majast välja, ei teadnud asjast midagi ja nägi seda segadikku.
"Deliirium!" karjatas Tarts ja tormas trepist üles. Lemmikloomad pagesid kuuri.
Tarts julges jälle trepist alla tulla. Mitte ühtegi loomapoegagi mitte kuskil. "Kas sina nägid neid ka?" küsis ta minult.
"Ei näinud - aga mida ma oleksin pidanud nägema?" vastasin.
"DELIIRIUM!"
Kodus olin teinud rehkenduse aga see oli natuke mõõda. Kohapeal uus rehnut ja olimegi auto juba juhuslikult aarde juurde parkinud. Leid tuli kiirelt. Aitäh.
Martti oli kodus arvutanud ja mina arvutasin koha peal veel kord. Saime täitsa adekvaatse tulemuse kontrollimiseks, mis õnneks ka õigeks osutuks. Aitäh aarde eest, nii palju kuulsuseid siinkandis.
Kodus arvutatud asukoht oli ainult 19 meetrit mööda. Leidmine läks kiiresti. Aitäh!
Null oli kohapeal väljaarvutatud aga lõin kahtlema kuna kohe ei leidnud. Tuulasin siis veel oma pika kleidiga aga ikka ei mõmmigi. Tegin kontrollkõne ja samal ajal nagin, pagan küll kui piinlik.
Aga aarde idee äge, mulle meeldis, tänan?
Siristamisest ei tea me midagi ja seetõttu otsustasime vihje abil läheneda. Kodutööna sai midagi tehtud, aga täna välitöödel selgus, et vaja ikka veel natuke edasi pusida. Oletatav lõpp paika pandud, liikusime eesmärgi poole. Kahtlusaluseid kohti oli päris palju ja nii me seal ringi hõljusime, ise ka aru saamata, kus täpsemalt otsima peaks. Vaatasime kõikvõimalikesse kohtadesse ja aega läks omajagu. Kuna uuesti tagasi tulla polnud soovi, siis jätkasime otsinguid kuni lõpuks aare näppu jäi. Ise ka imestasime, et kuidas me juba varem seda ei märganud, olime ju uurinud seda piirkonda üsna põhjalikult. Täname Raadile jalutama kutsumast!
Kodutöö oli hästi tehtud ja koha peal eriti kaua aega ei läinud, tänud.
Eelmine kord üritasin oma telefonile siristamist õpetada aga kuidagi ei hakanud see talle külge. Täna väntasin väravasse, võrdlesin kalmistu kaarti oma rakenduse kaardiga, märkisin Juliuse haua omale kaardile ning väntasin kohale. Ma pole vist kunagi varem oma elus rattaga surnuaias sõitnud. Juliuse haua platsil mõõtsin vajaliku asimuudi ja kauguse ning sain kaardile uue loogilise punkti. Logima asudes tõusis tuul ja taevast hakkas lörtsi sadama. Tänud aarde eest, ütleks, et vihje abil on isegi kihvtim seda lahendada, kui siristades.
No mul seda sirisevat asjandust pole. Seega sai vihje järgi katsetatud. Esimene katse oli juba veebruarikuisel koolivaheajal (no mäletate seda aega, kus lapsd käisid KOOLIS ja eriline oli see, kui sai paar korda aastas nädalakese kodus molutada= koolivaheaeg). Igatahes otsisime vihjeobjekti üles ja hakkasime sealt orienteeruma. Pärast poolt tunnikest jalutamist, sain aru, et nii ma küll kuhugi ei jõua. Loobusime ja tegin kodus kaarditööd natuke.
Kaarditöö näitas, et meie jalutuskäik oli täiesti vales suunas tehtud. Aga sain lõpu tõenäolise asukoha igatahes kätte. Panin selle aga salve ja lootsin mõni päev läbi käia.
No seda päeva andis oodata, sest Raadi linnaossa mul tegelt eriti sageli asja pole. Millalgi lihavõttepühade kandis sai korra koos noorgeopeituritega veel katset tehtud. Laiendasime muudkui otsingute piirkonda laiemale ja laiemale, aga no miskit pihku ei jäänud. Kodus vaatasin veelkord kaarti ja nüüd olin veendunud täpses objektis, kus aare asub.
Kolmas otsingupäev sattus nüüd kätte tulema. Vaja Raadile paar asja visata, otsustasin vaadata, kas aare annab mulle paramini kätte, kui noorgeopeiturite kisa ja rapsimine teda ei hirmuta. Ja nii oligi. Seekord võtsin topsi välja esimesest vaadatud kohast. Aitäh aarde eest!
Oh, siristaja. Mälestused ühest varasemast siristajast panid kohe uurima, et kas saab ka praegusele telefonile linnulaulu kuulamist õpetada, või tuleb vana ka kaasa vedada. Õnneks õppis uus asja kiiresti ära ja tänase ilusa ilmaga sai siis kuulamas käidud. Aitäh!
Väike õhtune jalutuskäik sai täna eesmärgiga siia sihitud. Kuigi mu telefon vist kuulaks siristamist küll, siis mulle meeldis vihje rohkem. Nimed said suhteliselt kiiresti kirja. Suured tänud ja pikka iga aardele!
Masin kuulas sirina välja, mida oma kõrvad ei võtnud, aga vaikselt siristas, pidi siit- ja sealtpoolt kuulama. Lõpus viisakas vormistus.
Leitud. Peidukoht täitsa mõistlikus kohas. Pliiats oli küll armetu, aga ajas asja enamvähem ära.
Oh, siristaja. Aga mu rõõm jäi üsna üürikeseks, kui avastasin et kaasaegsed telefonid enam eriti ANT+ tehnoloogiat ei tunnegi. Pidin sahtlipõhjas ammu tühjendatud ja utiliseerimist ootavale viie aastasele sõbrale taas hinge sisse puhuma ja ta jalutuskäigule kaasa võtma. Ja ega ma siis kohe ju muidugi ei leidnud kah. Võimalik, et see oli hetkeline geopimedus või olen ma lihtsalt rooste läinud :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Linnukesi on veel vähe saabunud, nii et katsusime ilma siristamiseta hakkama saada. Päris hästi õnnestus! Täname peitjat.
Kui esimesel korral aaret otsida proovisime, olin ülehinnanud oma telefoni võimalusi ning ei saanud lõpp-punkti paika. Seekord oli tore ilusa ilmaga välja saada ja aaret otsida. Nyyd, kui kodutöö tehtud, oli leid üpris kiire. Aitäh!
Kui antakse võimalus siristada, siis loomulikult tahan ma seda teha. Ühe teise aarde puhul oli natuke probleeme, aga siin õnnestus kõik kohe tööle saada ja koordinaadid hankida. Lõpus natuke poleerimist ja aare oligi käes. Aitäh peitjale!
Vihje järgi sai korra lõpus käidud, kuid siis otsisime veidi valest kohast. Täna saime siristajaga punkti täpselt kätte ja ka aardetopsik ei peitnud ennast kaua. Täname!
Ilusa ilmaga õhtu sobis suurepäraselt jalutamiseks. Siristaja kuulajat polnud käepärast, seeda tuli Juliusele külla minna. Sellega polnud õnneks muret. Lõpus läks kõvasti rohkem aega, kui sellise aardega oleks pidanud minema. Tegelikult ei olnud üldse raske, kuidagi suutsin õiget kohta mitte märgata. Geooskused vist hakkavad rooste minema. Aitäh peitjale.
Chirpiga läks tõesti ladusalt. Aarde lähistele jõudes läks tõesti oodatust kauem aega, kuigi tegelikult on koht lihtne ja loogiline. Aitäh!
Tegime väikse jalutuse nulli ja chirp andis õiges kohas kiirelt info. Läksime lõppu ja seal ei tahtnud kohe kuidagi aare silma jääda. Tükk aega otsisime, kuigi peidukaid justkui ei olekski. Aga teise objekti küljest leidsime ja tagasi pannes tundus imelik, et kuidas küll nii kaua siin läks. Oli ilus kevadine ilm ja ilus koht.
Nii georoostes oleme, et 2020. aasta geoaasta avasime alles selle aardega. Õnneks oli sinnakanti ka muud asja, muidu oleks vist veel kauem selle algus edasi lükkunud. Kaaslasel oli tehnilne võimekus olemas ja nii jäi aarde osas vaid jalutamise rõõm. Lõpp-punktis oli alguses tülikas mugu, nii et saime veel ühe jalutusringi teha. Georooste jätkus, no ei leia aaret, kuigi palju võimalusi ju pole. Lõpuks said minu silmad siiski nägijaks. Ühtlasi leidsime veel samast piirkonnas ühe juba arhiveeritud aarde karbikese, mille kunagi ise taastanud olime. Saime selle loodusest ära korjata ja nüüd ootab kodus uude aardesse minemist. Nii et lõppkokkuvõttes saime kohe kolm asja tehtud ja mõnusa jalutuskäigu ka veel. Aitäh peitjale!
Aardekonteiner, mis liigpäeval jäi kättesaamatuks, irvitas nüüd üht servapidi avalikult näkku. Logi kirja ja aitäh.
Peale seda, kui eelmine õhtu sai korralikult seda va liigset päeva tähistatud ning hommikused emotsionaalsed hüvastijätusuudlused tehtud, siirdusime kaja(ja)liisiga jalutuskäigule. Siinne kant tundus täitsa hea rahulik hommikuseks sirutuseks. Ilm oli vaid kehvavõitu. Kuna me siristajaga kokkuleppele ei saanud, siis tegime asju ikka vanamoodsalt ning muidugi viis see kenasti meid õigesse kohta. Kena köik, nimed kirjas! Tänud aarde eest!
Et päev päris raisku ei läheks, siis otsustasime koos siiski vähemalt ühe aarde leida. Mõeldud, tehtud. Läks tunduvalt kiiremini kui ühe teise kalmistu aardega.
Sellist infot siristavat vidinat ise ei oma, seepärast oli rõõm lonkida kohale paremini varustatud sõbra sabas. Pihuaparaat siristas vajalikud juhised meile kiiresti ette. Täname.
Olin kodus igaks juhuks umbes koha välja mõõtnud, aga siristasime ka ja see saatis meid täpsemalt õigesse kohta, kust aare mõningase vaatlemise tulemusel välja tuli. Aitäh!
Lumel oli jälgi juba õige mitu. Tegin enda omad ka juurde. Aitäh!
Natuke arvutamist päeva lõpuks. Õnneks taskulamp pidas vastu ja logi sai juba hämaras kirja teisena kella 6 paiku. Tänud peitjale
Väga vabandan! Vihjes oli valearvestus. Nüüd peaks olema õige.
Siristamisega me paraku hakkama ei saanud. Proovisime seejärel teist varianti. Kuperjanov külastatud ja uus koordinaat olemas. See näitas aga elumajade hoovi. Hoovidest mööda sõites ühtegi head mõtet enam ei tekkinud ja võõraste juurde teed jooma ei läinud.