Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on pühendatud nendele geopeituritele, kellele pusleseeria musta masendust on tekitanud.
Seiklus algab SIIN
Vihje: pole
Lingid: https://www.jigidi.com/solve.php?id=CXZM17QQ
Aarde sildid: soovitan (3), pusleaare (1), lumega_raske (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lahe_teostus (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8MKQQ
Logiteadete statistika: 63 (87,5%) 9 3 1 0 0 0 Kokku: 76
Eile sai muguderohkemal ajal pilk peale heidetud ning täna logitud. Aitäh Juustmmtle, kelle koostööga sai ka pusle lahendatud. Ning muidugi ka tänud peitjale!
See aare on konkurentsitult kõige kauem oodanud, et lahendatud koordinaadilt tops välja võluda. Lausa mitu aastat vist. Selle aja jooksul olen lõpus paar korda käinud küll, aga miskipärast gps keerutab ja niisama tuustimiseks ei ole see just kõige mugavam koht. Tänasel pühapäevahommikul oli rahvast ringi liikumas üllatavalt vähe ja tops vaatas vastu hoopis mugavamast kohast, kui ma logide põhjal kahtlustanud olin. Lõpuks siis ka see masendus seljatatud. Aitäh peitjale, väga lahe konteiner!
Puzzle kokkupanek oli meeleolukas ja tekitas hasarti. Masendust tekitas see vaid silmakirjalikus teismelises, sest talle jäi arusaamatuks, miks ma oma elu niiviisi raiskan. Ma peaaegu jäin uskuma, et kõik see, mifa ta ise ekraani taga teeb on väga mõtestatud. Aega kulus mul veidi üle ööpäeva vist, aga ega seetõttu miskit tegemata ei jäänud.
Sõit aardeni olnuks masendav, kui oleksin roolis olnud, aga ma polnud ja seetõttu võtsin aardest mööda tuiskamist üpris rahulikult.
Ka nullis ei suutnud peitja minus musta masendust tekitada, vaid pigem põnevust. Kuid paraku ei saatnud meie ettevõtmist edu. Pole hullu, ongi põhjust tagasi tulla!
Aitäh selle aarde eest, mulle hullult meeldis.
Selle aarde juures oli kõige masendavam see, et kui olin logi peaargu valmis saanud, sai telefoni aku tühjaks.
Kõige kauem aja panust saanud aare. Ei olnud kohapeal ka lihtne. Tänud “kiusajale”.
Lahendatud aare oli pikalt ootel, nüüd siis lõpuks ka nimi kirjas. Aare heas seisus ja jäi minust järgmist leidjat ootama. Tänud aarde ja huvitava ajaviite eest!
Täielik must masendus tekkis aga tehtud ta sai ja leitud ka.
M A S E N D A V ! ! !
Ma mõtlesin küll, et teen pusled ilusti ära, olgu nad kui masendavad tahes. Aga viimast puslet vaadates ning mõeldes, kui palju ma eelmistele olin aega raisanud, klõpsisin ikka lahti brauseri konsooli akna ja tegin selle pusle endale lihtsamaks .. pea 14 minutit masendavat klõpsimist ja valmis ta oligi.
Lõpus oli suht sama masendav. Otsemat teed lähenedes tuli tõdeda, et lumi on libe. Ringiga minnes tuli tõdeda, et aaret valvavad masendavalt kurjad okkalised - praegugi veel kintsust mõne okka leiab vast .. masendav. Aarde juurest põgenemiseks kasutasin lihtsalt sõiduteed ja kiiret jooksu ... ka masendav.
Oli piisavalt masendav, aitäh!
Tartus olles pidime ju ikkagi mõistatuse ka kirja saama. Ohutut teed ma aardeni tuvastada ei suutnud, seega läksin otse. Konteiner oli väga teemasse. Peidukaski ei olnud väga hull. Tänud!
Laupäevahommikune esimene katse. Pusletamine on ununenud, aga tagantjärele uurides tuli meelde, et üks masendus see ikka oli. Ega konteineri otsiminegi lillepidu polnud, meist jäi see täna leidmata.
Oleks olnud päris masendav kui see pusle oleks lahendamata ja aare leidmata jäänud, aga õnneks nii ei läinud. Et Indrek oli siin juba varem korralikult otsinud ja leidnud, siis täna sai suunavate vihjete abil kiirelt õiges kohas käidud ja nimed kirja pandud. Tänud!
Parkisin juba tuttavasse parklasse ning asusime lahendatud nulli poole jalutama. Minul oli tegemist korduskatsega ja tuleb nentida, et päris värvikalt oli meeles, kuidas ma siin eelmine kord väljaväänatud jalaga üritasin seda aaret leida. Sügisel oli mugudega seis palju parem ming peale valede kohtade vaatamist õnnestus ka temaatiline tops siiski nullist leida. Vigade parandus tehtud! Aitäh!
Õnneks pusle kokku ladumise must masendus on ammu möödas ja unustatud. Carolysil õnnestus lõpust õige asi leida. Aitäh!
See oli ikka üsna masendav aare algusest lõpuni. Kõik etapid tekitasid tunde, et miks küll seda vaja on? Lõpus sai ikka hulk aega ringi tuuseldatud ja kui valed kohad said välistatud, siis lõpuks jäi ka aare näppu. Must ja masendav!
Puslet kokku panna oli masendav, nullpunkt oli masendav, kohapeal ladistas vihma ja oli ka masendav. Anneli tegi endale aaret otsides viga ja seegi oli üsna masendav. Lõpuks saime selle musta masenduse kätte ikka.
Kärt tegi kiire lahenduse, aga kehv karma vist, seekord jäi leidmata. Aga eks Tartusse ikka asja teinekordki.
Minu kavatsused olid ausad ja õilsad, aga kui Hanoi torni juures suutsin kiusatusele vastu seista ja skriptidega sehvtima ei hakanud, siis siin ... läks teisiti. Uhke ma nüüd selle üle just otseselt ei ole, aga samas – kas saaksin öelda, et olen, kui oleksin kogu selle masenduste plejaadi otsast lõpuni läbi mälunud-mäletsenud-rumineerinud? Ilmselt mitte. Aare ise oli vahva ja väga kenas temaatilises konteineris. Aitäh peitjale!
Viimasel ühisel geoõhtul kuulasin Pantograafi seiklusi seoses musta masendusega ning esile kerkinud takistusi selle tulevases lahendamises. Saan ainult tänulik olla, et kapis ootavate antidepressantide järele seekord käsi tõusma ei pidanud. Nullis andsin siiski panuse aarde leidmisesse, näppides abivalmislt isolaatorisse mässitud juhtmepundart.
Olles aardest nimega 'Nähtamatu masendus' mõttetu ajakulu osas õppust saanud, otsisin internetist pusledele sobiva plugina ja ei näinud ühtegi põhjust nende mustade ristkülikute peale rohkem tähelepanu pöörata. Peidukoht on tore, eriti talvel. Vapramatele on nõks füüsilisem lähenemissuund, laisemad saavad bussiga treppi. Eriti laisana otsustasin üldse jätta logimise kevadesse. Ja topsik on nii kena. Kuiv, korras, aitäh peitjale.
Masendav, masendav. Lõppu sai okkalisi vältides suure ringiga mindud. Tänud peitjale.
Õnneks Leikole meeldib puslesi kokku panna aga siin kuulsin ka temalt mõned vägevamad sõnad.Kohapeal sujus kõik kenasti ja saime nimed kirja.Aitäh!
Kui nüüd korrektne olla, siis ajajoont vaadates on Must ja Nähtamatu masendus siiski vaid Ajatapja järeltulijad :)
Kui sama seeria nähtamatut masendust nimetasin kõikide ajatapjate emaks, siis seda aaret võiks nimetada kõikide ajatapjate isaks, vähemalt. Aitäh.
Edit: Tõsi, kui ajaliselt vaadata, siis tõepoolest Ajatapja on varasema avaldumise kuupäevaga kui masendust tekitavad pusleaarded. Seda rida jätkates võib veel vanemaks omataoliseks pusle lahendamist nõudvaks ja aega kulutavaks aardeks nimetada näiteks Pusle #01 (võimalik, et on mõni veel), aga see polnud mu mõte ja seepärast kirjutasingi ennist ajatapja väikese tähega. Pigem et.. kui somplimente teha, siis jah, Ajatapja oli üsna nõme, kõvasti aega raiskav aare, mis paneb proovile ja näitab kui palju ollakse valmis aega kulutama ühe kaardil oleva kollase täpi roheliseks värvimiseks aga masendust tekitavad aarded on veel hullemad. Sellega ei pretendeeri ma loomulikult absoluutsele tõele, vaid tegemist on autori isikliku arvamusega.
Võeh-võeh-võeh. Tanel, et Sa teaks ja rõõmsalt itsitada saaksid, siis minu arvates oled Sa üpris kohutav inimene. Sihuke somplimentija, kes justkui teeb komplimendi sellega, et teeb pusleaarde (jesss!), aga sihukese sopase aarde, mida üks tudengipreilna eelmisel aastal Saksamaal kokku klõpsutas ja vaikselt siunas, et midapekkipäriselt ka või. Aga olles kõik ajatapjad ka ausalt kokku pannud, siis kõige hullem see isegi polnud. Kui koordinaat käes, siis jäi see aare pikalt ootele. Nüüd oli põhjust ära logida. Jah, ma olin aardest 5cm kaugusel ja ei saanud midagi aru. Geosõbrad toetasid ja sai sinna klotsi enda nimed sisse tähendatud.
Õhtu peasündmuseks oli veel aega ning tulime aaretega aega parajaks tegema, õnnestus väga hästi. Pusle oli liiga masendav, et seda ise kokku panna, nii et sain Liisilt koordinaadi. Kohapeal oli aga igati äge nii peidukas kui ka teostus, mu hinnangul koordinaat täpne.
Siiani pole pusled masendust tekitanud. Mul on muidugi mõned vastikud ja kiuslikud tegemata ka. Masendusse ilmselt ka siis ei lange, kui need nii ka jäävad. Selle ausalt öeldes nokkisin täitsa ise kokku. Selleks läks terve kevadine diplomitöö kirjutamine, paras oli vahepeal pause teha ja lihtsalt tuimalt tükke sobitada, ilma, et peaks millegile mõtlema ja sõnu seadma. Töö sai enne valmis kui pusle, oma 60-70 tükki jäi panemata. Ja nii ta seisis mitmed kuud. Täna panin kokku, lõpus käisin ka, keegi seal ei seganud. Samas miskipärast on ju lahendusest saadud koordinaat mööda?!?
Teisel katsel olin edukas. Õigemini küll vend leidis aarde hetkega üles. Aitäh, see ka nüüd tehtud.
Lõpus tuli ikka natuke poleerida, aga leitud ta sai. Tänud aarde eest!
Pusleseeria esimesed kakskümmend (väikeste eranditega) olid ju täiesti sõbralikud mõistatused, ei tekitanud mingit masendust. Hilisemast ei räägi. Musta masenduse puslest ka ei räägi. Pusleaarete õueosa on aga minu jaoks alati toredam. Isegi siin. Jalutasin kohale, sirutasin ja seal ta oligi.
Rõõmus ja rahul. Ei mingit masendust.
Aitäh peitjale.
Kogu selle masenduse juures oli ka midagi positiivset - tore seltskond kellega õhtuses Tartus kulgeda.Aitüma kogu seltskonnale tuju üleval hoidmast!
Ei tea kas masendav või pigem hoopis kurb on selline pusle. Ainult süstemaatiline tükkide proovimine. Tööl igavatel päevadel sai neid ühevärvilisi ajasisustuseks natukene kokku pandud. Otsima suundusime õhtupimeduses. Täitsa must masendus õnneks ei olnud, sest aare tuli pärast üsnagi pikka otsimist peidukast välja. Oli sellise külje peal kust ei osanud esimese, teise ega kolmanda hooga vaadata.
Mõni pusle tekitab suuremat masendust kui teine. Aaret ennast otsides õnneks masendust ei tulnud, kuid korraks oli kartus, et on kaduma läinud. Siiski-siiski leidsime selle riukaliku asja üles.
Krissule väga meeldivad pusled... üleni must veel eriti Eile sai eelviimane tükk paika sätitud ja täna leidsime ka viimase tüki Tänud
Pusled on mõnusad kui need on väiksemad kui .. ja ei ole väga keerulised. Masendus tuli üsna kohe peale aga õnneks oli mõistust. Masendusele aeg toob tavaliselt leevendust, nii ka seekord. Tänu Henrikule saime nimed kirja. Aitäh.
Üldjuhul mulle pusled meeldivad. Üldjuhul lahendan ma pusled kõik ära. Üldjuhul need mulle masendust ei tekita. Üldjuhul . . .
Seekord oli kõik lihtsam, mina tegin vähe, Martti rohkem ja Henrik kasutas mõistust. Suurepärane tulemus tõi kokku aardeleiu. Aitäh!
Jalale puhkuse andmisest ei tulnud ka siin midagi välja. Üks hetk siiski loobusin kuna aeg veidi pressis peale.
Peale suurt ja musta masendust saabus valge valgustatus. Ega ma muidugi ei kahelnudki et ka lõpus masenduse sümptomeid veel esineda võib. Aga seekord allus diagnoositav ilusti ravile ja valgustatus jäi peale. Lahe konteiner ;) ja tänud peitjale
Õhtune linnaring.
Lahendasin kahte moodi - alguses normaalselt ja siis pärast kiiresti. Muidu mulle pusled meeldivad, ei pea norima.
No peitja võiks ju teada, et mulle must ei meeldi, ei riietuses, ei autod, järelikult ka puzzled. Ometi sain lõppu ja siin tuli aare ikka viimasest vaadatud kohast, kuis muidu.
Konteiner äge, see meeldis kõige rohkem, tänud!
No selle aarde lahendamine üllatas mitu korda. Ei mäletagi enam, mitu täpselt.
Minu esimesed külastused aaret välja ei toonud. Seega täna vedasin Anne siia kaasa. Tema võlus muidugi karbi väga kiirelt välja. Minu meelest aarde jaoks just mitte parim asukoht, aga nüüd leitud.
Aitäh!
Kuigi lõpus läks aega ja pidin väikese suunava vihje saama, masendusse siiski ei sattunud. Aitäh, lahe karbike!
Madise palvel käisin kontrollimas ja tuvastasin, et aare on täpselt seal, kuhu ma ta viimati panin.
Pusletamine võttis ikka mitmel korral silme eest mustaks. Lõpus tõmbas Sander üsna kiirelt viimase puuduva pusle jupi välja ja masendus sai seljatatud. Tänan.
Palun kontrollida, minu arvates on aare kadunud. 20 minutit poleerimist ja kaameraga vaatlemist ei andnud tulemust.
Täielik masendus, kohe igal pool. Õnneks sain sellest võitu ning logi kirja, tänud.
Siin saabus masendus. Ma ei tea, kas just must aga ei andnud meie ponnistused meile tulemust ja eks siis masendame tulevikus edasi.
See aare seostub musta ööga, aga sellisega, kui täiskuu särab taevas. Mõnus õhtu kulges aarete juures hängides. Selle musta tüki juures me palju aega ei kulutanud. Kui aare logitud ja sai omale kohale tagasi, tegime sündmuspaigalt vehkat :) Aitäh!
Köigepealt varavalges tund ja hiljem poolteist ning peale mustade-tolmuste käte ja väsinud jalgade on järel vaid masendus...no ei leia.
Suured pusled mulle meeldivad, ainult et võimalikult värvilised. No nagu värviteraapia vms. Seda süsimusta oli tõeliselt masendav põrnitseda küll. Seetõttu panimegi puslet Taunoga vaheldumisi. Kohapeal polnud see-eest kuigi hull ja masendust juurde ei tekkinud :) Tänud!
No pljää, kahe uue puslemasenduse peale läks peaaegu terve töönädala jagu tunde. Õnneks kui seal keskkonnas kasutajana puslet mängid, siis salvestab seisu ära. Nii saab töö ajal töö arvutis ja muul ajal isiklikus arvutis sama mängu jätkata. Lõpus olin teist korda. Eelmine kord olid mugutatikad täpselt nullis hängimas. Sel korral hakkas konteiner juba distantsilt silma, seega otsimisele ei pidanud aega kulutama. Kihvt konteiner.
Mõistatuse lahendamine oli ikka üle mõistuse. Kohapeal läks kiiresti. Aitäh.
Kirjelduse poolest on see aare küll nagu mulle mõeldud :)
Kuna tegu oli kodulinna aardega, võtsin ta vähemalt lahti, tutvusin materjaliga ja lasin veidi marineerida. Täna võtsin kätte ja elasin oma musta masendust õues välja. Selleks tuli esmalt mängida peitust paari muguseltskonnaga ja seejärel väga järjekindla tänavapuhastusmasina operaatoriga, kes lõpuks jäigi minust sinna tiirutama. Aarde kättesaamisel ja tagasipanekul suutsin küll üsna väledalt liigutada, aga seda ma ei oodanud, et logimise hetkel ta minust üle otsustab sõita ja et ma samal ajal seisan ereda lambi valguses ja krõbistan väga nähtavalt minigrip-kotikesega :)
Päris äge mõte ja lahendus, aitäh!
Seekord kasutasime massi eelist. Leid tuli palju kiiremini, kui eelmine kord mitteleid.
Kui iga päev natuke lahendada, siis polnudki väga hull :) Kohapeal oli mõnes mõttes lihtne, aga mõnes teises mõttes jällegi väga raske mu jaoks. Kannatasin ära ja saime nimed kirja. Tänud peitjale!
Algas suht hästi, aga mida aeg edasi, seda masendavamaks läks. Mitu satsi sai pusitud, aga lõpuks läks nii masendavaks, et asi jäi riiulisse puhkama. Kui nähtamatu masendus avati, siis võtsin ka selle uuesti käsile, ning pusisin mõlemad lahti. Koha peal sai mitu korda käidud. Küll oli mugusid, kes segasid, küll painas geopimedus. Karbi kätte saamiseks oli vaja ikka musta ööd, nagu aarde nimele kohane. Aitäh!
Ilusate puslede vastu mul midagi pole. Need siin olid monotoonsevõitu. Kokku ma nad sain. Aega ei võtnud. Nulli tulime Siimuga ratastega. Siimul olid rattakingad, millega ta turnida ei soovinud. Eks ma siis uurisin ise nii palju kui julgesin. Edutult. Jäin hoopis mingile tädile vahele. Seal ikka oli neid mugusid. Hoopis rohkem, kui oleks tahtnud. Siimul hakkas minust vist hale. Ronis lõpuks ikka ise ja sai aarde kätte kah. Aitäh! Konteiner on tõesti armas!
Poleks uskunudki, et ma need pusled kunagi kokku saan pandud. Aga järelikult siis on viimasel ajal ikka jätkunud seda musta masendust, mida nüri mehaanilise tegevusega püüda leevendada. Välitööd olid kõigele vaatamata siiski väga toredada. Aitäh!
Puslesid lahendasin 22 tundi ning lõpus käisime paar korda. Täna nõia juurest tulles oli liikvel vähe inimesi ning Hendrik julgema turnijana käis logimas. Aitäh! Ei olnudki tegelikult nii masekas ????
Mulle täitsa meeldis puslet nukerdada. Esimene kord ei leidnud midagi, kuid siis poetas peitja vihje. Sõime kõhu täis ja tulime tagasi. Nüüd oli 3 sekundi leid. Aitäh!
Peab ka nentima, et välitööd olid esimesel katsel masendavad.
Ei plaaninud palju aardeid seekord Tartus otsida, kuid kuna Maris selle aarde asukoha oli just teada saanud, siis pidime vähemalt selle peatuse sisse suruma ka :) Pusledega õnneks tegeles taas Maris ja minule jäi siis see kohapealne otsimine. Ega ta väga lihtsalt ei tulnud ja laupäevasel päeval ilusa ilmaga liikus rahvast ikka kole palju. Kuidagi sain ikka lõpuks topsi kätte :) Tore temaatiline aare :) Tänud peitjale!
Kui aare üles tuli ja ma selle lahti klõpsutasin, mõtlesin, et jee, nii tore ja mängijasõbralik peitja, jagab masendust vaid väikeses okei koguses, mitte nii, et saad ööpäeva selles marineerida… :D. Nunnu konteineri eest soovitussilt, aitäh maseka eest :).
Päris uskumatu, et varsti-varsti saab juba tervelt kaks aastat mööda sellest õhtust, mil leidsin oma elu esimese geotopsiku, aga iga uue aarde avaldumine lööb ikka endiselt pulsi samamoodi lakke nagu kaks aastat tagasi. Mõelda vaid, mis summad oleksid mu vanemad säästnud kõikidelt mu trennidelt ja huviringidelt kui mind oleks kohe sipukatest peale geopeituriks kasvatatud :D Chattisin parasjagu Madisega messengeris hoopis teisel teemal kui see aare avaldus ja ilmselt Madis kirjeldaks seda hetke nii - Kerli kirjutas ja kirjutas ja kirjutas ja kirjutas ja kirjutas ja...siis kell 10 ta lihtsalt haihtus :D Esimesed kolm tundi oli siiras heldimus ja rõõm, et pusle-seeria ka nüüd lõpuks ometi Tartusse jõudis ja teisalt selline hasart, et vahepeal jõudsin vaid Miki kõne kinni lükata ja talle sõnumina P U S L E trükkida, Madise chatini jõudsin üldse alles neli tundi hiljem, aga Madis oli pildi juba vahepeal ise kokku pannud ja pikka selgitustööd ei pidanudki enam tegema :D Pärast neljandat tundi mõtlesin, et tegelikult oleks ju tore kui ka homme hommikul oleks veel kuhugi minna ja kuna mu otsesel ülemusel endiselt kellukest kaelas pole, tegin vahepeal natuke tööd ka. Õhtul kodus muidugi jätkasin ja see must masendus ei lasknud end kaua oodata. Et siis ongi selline taktika jah? Et kui kardad kõrgust, roni Teletorni tippu, kui kardad ämblikke, võta ämblik koduloomaks ja kui pusle-aarded tekitavad musta masendust, siis...sähh, võta :D Ladusin, kassisin, ladusin, nutsin, ladusin, oksendasin, ladusin, urisesin ja mõtlesin et see pusle-seeria oleks ju võinud ikka selle #25-ga lõppeda :D, nutsin veel natuke, kurtsin peitjale, otsisin moraalset tuge, peitja kuulas ära ja ütles vaid, et FTF on veel saadaval ja täpselt nii vähe oligi vaja, et siis ühe jutiga poole 2ni öösel kassida ja magama minna. Plaanisin kohe järgmisel hommikul tööl edasi kassida, aga järgmisena nägin juba keskpäeval virtuaalseid rõõmuhõiskeid ja vot siiiis oli must masendus :D Naersin läbi pisarate, aga veetsin veel ühe õhtu kodus kassides ja kui siis üks hetk nii ära oli kassitud et oli kohe, siis avastasin, et mul pole tänase peale mõistatust vajagi ju :D FFFFUUUUUU, läksin vanni oma musta masendust leevendama, aga üürikeseks see jäi, sest suht kohe avaldus uus aare Tartus. Kui nägin, et peitja on Tanel, lendas vannivahtu kahte lehte, sest millal veel tekib nii ideaalne võimalus peitjale laivis otse ja ausalt ära öelda kõik, mida ma temast arvan :D Jah, papist tüdruk ma ei ole, aga sel õhtul pani Tanel mu üheainsa lausega nii paika, et läksin, saba sorgus, koju iseenda peale karjuma :D Täna oli siis see kauaoodatud esimene päev, mis endale mõistatust nõudis, aga veel õhtul kella 23 ajal vaidlesin iseendaga teemal "einoh...ma ei ole ju sõltlane", kuni siis kell 23:10 ikkagi naerdes suuna koordinaadile võtsin. Esimene entusiastlik katse aardeni jõuda lõppes sama entusiastlikult all, teine katse oli seeriast näen-aga-kätte-ei-saa ja kolmas katse viis siis lõpuks ka sihile. Logi läks kirja teisele reale päeva viimastel minutitel kell 23:58 ja elu on jälle ilus! :)
Oli emotsionaalne, aga äge pusimine, mulle meeldis!
Peitjale igaljuhul aitäh ja palun vee...#$&@$%#!...lkord aitäh! :D
Nii kui viimane "must masendus" koordinaadid kätte pop-uppis,sai kiiresti kõik suuremad ja väiksemad tegelased riidesse ja autosse. Autoga lõppu ei saanud, seega tuli ette võtta väike jalutuskäik. Aarde peidukoha juures kohtusime kahe geopeituriga, kellega koos asusime otsima. Väga kaua ei läinud ja topsiku leidmise õnn langes teisele tiimile. Aga nimed said ikkagi FTFina kirja kell 12:05. Täname peitjat!
FTF oli tänaseni minu jaoks müstiline ja arusaamatu asi...Maailm on nüüd igaveseks muutunud :) Tänud Henrikule, kes motiveeris lõunapausi asjalikult kasutama! ja tänud peitjale ka loomulikult.