Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juunis 2016 paigaldati KIKi toel Emajõe kallasrajale veetakistuste ületamise hõlbustamiseks ilusad metallist sillad. Põhjapooilseim neist on aarde nullis. Neist sildadest pikim peidab endas ka aaret. Head jalutamist :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Sild | Lõpp-punkt | Geokontroll 345/180 |
Aarde sildid: ilus_vaade (4), matkarada (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8MXX8
Logiteadete statistika: 76 (96,2%) 3 1 0 0 0 0 Kokku: 80
Sai kaardile märk kirja ja kohapeal läks üllatavalt kiirelt peale mõningat poleerimist... Tänud peitjale!
Selle aardega on kogu aeg mingi ikaldus. Algul ma ei saanud üldsegi mitte aru, kus see õige sild on. Läks natuke aega mööda (no nii aastake vms), tuli kuskilt oidu juurde ja geokontroll andis rohelise tule.
Järgmine takistus oli kohaleminemisega. Annelinna-Ihaste kant miskipärast jääb minu jaoks nii kõrvaliseks, et sinna eriti ei viitsi minna. Mingitel kordadel kui üritasin minna, siis tuli ikka midagi vahele. Kevadel peletas mu minema suurvesi - rada kippus nii 100-150m enne õiget silda madalavõitu kraavi meenutama.
Aga täna hakkas kõik miskipärast klappima. Esiteks meenus see aare kui õhtul mõtlesin ühe tiiru teha. Teiseks oli oidu võtta kaasa ujumisriided ja rätik (vette küll ei läinud, tundus teine üsna sogane ja ebameeldiv). Rätiku abil sai vältida seda, et põlved oleks ruuduliseks muutunud. Kolmandaks kui umbes 2-3m sillast olin läbi poleerinud ja mõtlesin, et "ähh ma tegelt ei viitsi, peaks vist noorgeopeiturite pundiga kunagi tagasi tulema", siis järgmisest kohast, kuhu käe sirutasin, sikutasingi topsi välja. Seega vedas ikka päris ropult, sel oleks poleerimist olnud veel omajagu.
Aitäh siia kanti kutsumast! Kevadel oli eriti vahva seda üleujutatud luhta ja tärkavat taimestikku uudistada.
Aare muidu korras ja logiraamatus ruumi, aga pliiats tundub, et oli topsist jalga lasknud. Kui keegi peaks sinna minema, võiks ühe lühemat sorti pliiatsijupi kaasa võtta ja sinna jätta.
All oli prõksuv jää aga läbi siiski ei vajunud veel. Veidi tuli ikka tuuseldada enne kui leitud sai, tänud :)
Tänud aarde eest!
Sellisteks puhkudeks ostsin endale teleskoop-peegli. Aga loomulikult jätsin selle autosse ja pidin ikka vanamoeliselt otsima.
Kaardil oli silla leidmine lihtne. Täna oli piisavalt aega ja tahtmist, et kogu see rada ikka rattaga läbi sõita. Ütleme nii, et kohapeal läks palju kauem kui kogu se eelnev tegevus kokku. Peale pikka poleerimist hakkas tops ikka näppu. Muidiu täisa lahe rada maastikurattaga läbimiseks. Pärast sõitsin ikka ka selle Tartu kõige pikema autosilla juurde kah ja ronisin kuskilt keskelt üles.
Mul oli kõht juba üpris tühi ning ka vesi oli juba mitu aaret tagasi otsa saanud. Kõige rohkem vaimustuses ma siia jalutamisest ei olnud, kuid liiga palju vastupanu just ka ei osutanud. Teised jõudsid objektile enne mind ning tuvastasid aarde. Aitäh!
Sai kodus juba ammu lahendatud. Kuigi aare polnud vist Carolysil algselt plaanis, siis sai see nüüd käigu pealt plaani võetud. Mari-Liis otsustas läheneda asjale süsteemselt. Mina läksin oma kaardil olevasse nulli ning võtsin esimese katsega aarde välja. Vedas. Aitäh!
Veidike jalutamist päikesepaistelise ilmaga ning järjekordne aardeleid nagu maast leitud :) Saapad said millegipärast kole sopaseks.
Mõnikord juhtub nii, et just esimesest kohast leiad. Nii juhtus. Tänud aarde eest
See kant on mulle tuttav: jalutan siin, kui pea tahab tuulutamist ja jalad vatsumist saada. Ka Kaitseliidu 100km matka korral möödus esimene kümnendik rajast just siinstel kallastel. Palju mälestusi, tänud siia toomast :)
Annikal oli kodutöö tehtud, kuid õige sillani jõudes valitses õues pilkane pimedus. Taskulampide valgel leidsime õige asja üles siiski. Aitäh!
Korralik kodutöö andis kohapeal kiire leiu.
Tänan peitmast.
Potentsiaalne sild oli ammugi kodus välja vaadatud ning täna otsustasime oma teooria paikapidavust kontrollima tulla. Kohapeal selgus, et täitsa õige koha olime välja raalinud ja aare ootas meid täpselt õiges kohas. Aitäh.
Võrreldes teiste aaretega, tuli see leid üllatavalt kergesti. Polnudki vaja kaskadöör olla/talisuplust teha/puu otsas roomata vms. Harjumatu, aga tore :)
Tore väike jalutuskäik Emajõe kallasrajal sillale ja üle silla. Konteineri leidmisega läks üllatavalt ruttu. Aitäh peitjale.
Oi nende sildadega on mul ikka omad teravad mälestused kui siin kunagi Emaj6e ääres lohku t6mmati. Nyyd olin ikka palju palju kavalam ja pommitasin kodus l6pu ikka millimeetri pealt paika et ei peaks siin jälle mingit tsirkust tegema tulema. Ja täpselt nii nyyd oligi, vaid kohalejalutamis vaev ja ilmastikuolusid arvestades ei pidanud isegi mitte kummardama :D Tänud peitjale
Sild oli teada ning täitsa üllatunud, et aare ka nii kergelt leitud sai. Ainult kohale jalutamise vaev.
Sellel rajal olen küll mitu korda käinud, aga jätnud alati kunagi hiljemaks logida, et kui kaugemale minna ei täi. Nüüd ühe porise õhtu rattatiirul sai nimi ka kirja. Kuiv ja korras ja aitäh peitjale.
Algajatena ei lugenud korralikult juhendit ja läksime kõigepealt otse nullpunkti. Õigesse kohta jõudnud kammisime silla läbi ja saime nimed kirja.
Väike jalutuskäik. Null oli üllatavalt täpselt paika saanud. Aitäh!
Seda, millise silla juurde minema peab, teadsime ammu ja seega oli ka punkt kaardil juba avaldumise hetkest õiges kohas. Täna oli aega ja ilusat ilma, et see aare ära logida. Mõnus matk, lihtne leid. Aitäh!
Juba eelmisel suvel oli õige silla asukoht endale selgeks tehtud, kuid mitte pole sattunud Emajõe äärde jalutama. Täna sai see koht siiski külastatud ja aaregi leitud. Kõik oli ilusti korras, aitäh Emajõe äärde kutsumast!
Roberta lõunaune ajal tulin Emajõe kallasrajale jalutama. Mõned mutimullahunnikud võtsid hoogu maha, aga muidu sai käruga täitsa nulli. Veidi poleerimist ning varsti saigi nimed kirja panna. Aitäh aarde eest!
Leitud ja logitud. Õigelt poolt tulles saab rattaga kenasti ligi ja õnneks ilmus ka topsik enam-vähem esimesest vaadatud kohast.
Pikk sild leitud, aare ka! Poleerisin oma kõhuga kõik konstruktsioonid!
Kodus oli natuke kaarditööd tehtud ning siiakanti sattudes otsustasime aarde üles otsida. Pea kohe tabasime ära, millistele struktuurielementidele otsimisel tähelepanu suunata tasub, ning õige pea geoloog just aimatud viisil peidetud aarde oma peidukohast ka välja sikutas. Aitäh peitjale!
Mõnus mudane jalutuskäik nii mõnegi sääse ja 1 puugiga. Tänan aarde eest!
Vanad jäljed olid kadunud aga tegin juurde uusi ja segadust tekitavaid. Lõpuks õnnestusin aga protsessi käigus meenus paratamatult üks Kaitseliidu meem, mille muutsin vastavusse käesoleva aardega.
Miski aeg tulistasin geokontrolli roheliseks ning asi jäi oma aega ootama. Nüüd sattusin sündmuskoha ligidale ning asusin välitöödele. Õnneks ülemäära kaua leidmisega aega ei läinud. Aitüma!
Mõistatamisega läks üsna lihtsalt, lõpus seevastu kulus ikka omajagu aega. Tuuseldasin seal sillal ikka oma pool tunnikest, aga lõpuks sai see tops ikka leitud. Tänud aarde eest!
Siia oli tore jalutada ehkki sellised kõik ühtemoodi sillad ajavad juba pea pöördesse. Üksi oleks siin raske olnud, õnneks oli meid mitu. Geokontrolli sain täitsa ise kohe roheliseks, vot üllatust. Tänud jalutama kutsumast, laev läks ka just mööda ja tegi mõnusaid laineid, äge!
Seda silda olime mõlemad juba varasemalt ületanud aga ei mäletanud, et ta nüüd kohe nii pikk oli. Nulli juures viis rada nagu täpselt aarde juurde aga logiraamatus ühtegi värsket logi eest ei leidnud. Müstiline.
Sildade väljavalimine väga keeruline polnud, mitmekesi otsides väga kaua õnneks ei läinud. Tänud!
Kahe peale nuputasime välja milline see pikim sild on. Tänase sooja ilmaga oli lust seda aaret otsima minna.
Korjasime tee pealt vahepunkte ja jõudsime siiagi. Matkarada just linnaratastele mõeldud ei ole - mõlemad saime korra näoga põõsas maanduda. Jalutada on palju mõnusam. :)
Kuna olin enne neid Tartu küsimärke lugenud, sattusin siia kogemata. Kohta nähes meenus kirjeldus ja sisetunne ütles, et see on õige koht ja nii oligi. Juhtub vahel. Tänud ????????
Seda aaret otsisin kohati viisu aardega samaaegselt. Esimesena jõudsin küll selle lõppu. Aitäh, polnud siia varem sattunud.
Lonkisin keset päeva kuuma päikese saatel teistega kaasa. Kuhu ja miks, seda ma ei teadnud, saaks ometigi varju. Hiljem kodus tutvun aarde kirjeldusega. Kuna Mari oli siin varem käinud ja enamuse alast üle kontrollinud, siis jätkasime kontrollimata alalt. Tänud peitjale.
Kui on ikka mitu silmapaari siis ei jää midagi varju.Aitäh!
Eelmisel korral oli väga korralik eeltöö tehtud, mugude tõttu jäi ilmselt paar varianti kontrollimata. Täna lendasime massiga peale ja Heldur oli see õnnelik, kelle käsi esimesena aardeni jõudis. Aitäh!
Koht oli teada juba esimesel korral kirjeldust lugedes. Nüüd jäi sobivalt teele ja sai logi kirja, tänud.
Silla asukoht oli vaimusilmas olemas, eks seda kallasrada ole viimastel aastatel natuke astutud kah. Geokontroll kinnitas, et mu vaimusilm ei eksinud. Kuna tegemist ikkagi fantoomimikroga, siis ajasin kohe täpse koordinaadi välja kah. Kohapeal olin tolles punktis aga liiga kinni ja seetõttu võimlesin suht kaua, üritades juba üpris imelikest kohtadest vaadata. Kuna see poole tunni jooksul mingit tulemust ei andnud, siis jätkasin standardsema otsinguga, lihtsalt amplituudi kasvatades. Mis viis ka kiirelt sihini. Minu aparaadi järgi jäi geokontrollitava punkti täpne asukoht igatahes 7 meetrit eemale. Aitäh.
Erkol oli korralik kodutöö tehtud ja sild teada. Mul õnnestus lõppu lihtsalt järgi lohiseda. Sild muidugist pani ahhetama ja ohhetama. Aega võttis ja läbi häda sai ka asja.
Tänud.
Oleme siin jalutanud, sörkinud, rattaga sõitnud. Mingite talvisemate ilmadega libisenud ja märjematega üle lompide hüpanud ja kuivi jalutusteid otsinud. Seekord siis peaaegu pidi roomama ja hiilima, et aarde saladusele jälile saada. Ega kõige lühem sild oleks vist liiga lihtne olnud otsimiseks :)
Sai nüüd siis teist korda käidud ja saime kavalpea kätte. Jagasime kahepeale silla ära ja süstemaatiliselt ta leidsimegi! Otaimiskohti on seal üsna palju. Lõpp hea, kõik hea.
Tuleb läheneda õigelt poolt, siis pole palju jalutada vaja. Koha peal läks ka suht kiirelt tänu varasemale kogemusele.
Tänud!
Vihmase nädala pühapäeval tekkis isu veidi kodulinna aaretega pead tuulutada. Kui kodust väljudes paistis veel päike, siis pärast sunnitud ostlemisi aardeni jõudes oli taevas taas potisiniseks muutunud. Vihm ja rahe olid õnneks juba enne ära tulnud. Mina oleksin sellele aardele lähenenud tervet kallasrada hõlmanud jalutuskäiguga, aga kaaslasel oli kodus täpne koht valmis vaadatud, nii et ei mingit mõnusat jalutuskäigu. Sellise ilmaga polnud õnneks mugusid segamas, nii et ülemäära ogaraks end otsima ei pidanud. Aarde leidmise au jäi seekord mulle, aga välja sikutas selle noorgeopeitur. Aitäh jalutama kutsumast!
Õiget silda teadsin kohe. Igaks petteks kontrollisin kodus üle, sest tervet kallasrada pole pärast sildade ehitamist läbi käinud. Tegin rattaga õhtul suht masendava ringi. Neljale aardele ei pääsenud üldse löögile, sest mugud tolknesid täpselt nullis. Kahele ei hakanud hammas peale. See siin oli ainus, mille logiraamatusse logi kirja sai pärast pikka ja metoodilist poleerimist. Ka siin tuli iga natukese aja tagant silla käsipuule nõjatuda ja jõevoolu imetleda kuni mugud selle pika silla ületatud said. Ilusal reedel pärast tööd vist ei ole kõige õigem hetk siia tulla.
No johhaidii! Isegi kui tead, kus see sild on, ei käinud see leidmine ülearu kergelt. Kõik on hea, mis lõppeb logiga.
Nonii, nägime, et küllaltki värske aare ja läksime avastama. Pisikesest õueminekust sai ränkraske rattaretk. Leidsime õige silla ja küll sai seal roomatud nii, et põlved villis, kuid aaret ei leidnud kuskilt. Peab siis millalgi uuesti tulema, seekord tuli koosolekuaeg peale...
Sild ei saanud vale olla, kuna kohale jõudes sai selgeks, et eelnev pöidade lugemine teistel sildadel oli asjatu. Sai enda arust süsteemselt kobatud, vaadatud ja mugude ees treeningut teeseldud. Aga lõpuks vandusin alla, peab teine kord jahikoertega tagasi tulema.
Mõnus ennelõunane jalutuskäik mööda Emajõe kallasrada. Loodus hakkab järjest ellu ärkama. Puud ja põõsad muutuvad erkroheliseks. Mesimummud sumisevad ja kuldkollased liblikad lendlevad ringi. Algul otsisin ise aaret, kuid hakkasin valelt poolt pihta. Siis otsis Tõnu ja varsti oligi tal aardekonteiner käes. Logi kirjas ja mõnus jalutuskäik tagasi võis alata. Täname!
Kuidagi on juhtunud nii, et polegi varem Emajõe kallasrajale jõudnud. Kuna ilm oli täna väga ilus, plaanisin kogu raja läbida. Suurepärane, et sellised sillad on sellele rajale ehitatud. Olin sellest rajast väga vaimustuses. Üllatavalt vähe oli ka inimesi sellel rajal kõndimas. Küll istus aga ühes ja teises kohas kalamehi. Pinke jagus ka küllaga raja peal, kui tahtmist jalgu puhata. Ühel viimasel isegi puhkasin, küll mitte väsimuse pärast :) Ootasin hetke, mil päike pilve tagant välja tuleb ja pilti teha saan. Kuna kodune töö oli tehtud, oli nauding lihtsalt jalutada ja õiges kohas aare üles otsida ning edasi minna. Esimesest kohtast küll ei leidnud, aga viiendast vist küll :) Mulle see aare väga meeldis algusest lõpuni. Väga viis! Aitäh peitjale!
Sõitsime Siimuga ratastega kohale. Siim ronis puule raamatut lugema ja mina veidi uurisin nulli ümbrust. Lähedal oli üks kalamees, nii et roomama ma ei hakanud ja nulli lähistel mulle silma ka midagi ei jäänud. Loobusin suht ruttu.
Tõhus, selle aardega tuli esimese katsega pihtas, põhjas :)
Täna tundus paslik aeg kohale jalutada. Jälitasin ühte jalgratturit, kes aeg-ajalt üle õla vaatas, et kes ma selline olen ja mida temast tahan. Sillani jõudes oli ta õnneks eest ära jõudnud. Keskendusin maa-ameti nullist 3m ringile ja kui juba piisavalt ringi roomatud ja kirutud, otsustasin ala laiendada. Phäh, nii lihtne oligi :P
Väga ilus oli siin päikeseloojangu ajal, aitäh!
Kõige pikema silla asukoht oli mulle teada, sest see on varasemalt teele jäänud ühe teise aarde juurde minnes. Siim vaatas igatseva kalamehepilguga jõe poole ja urises, et tema lemmiku jaoks on veel liiga vara. Objektil olles tuli ainult süstemaatiliselt läheneda ja paari minuti pärast oligi tops ilusti käes. Panime nimed kirja ja suundusime edasi. Tänud ja pikka iga aardele.
Kui esmaspäeva hommikul tööle jõudes seda märkasin, siis oli minu jaoks juba hilja. Töölt FTF nimel ikka jalga laskma ei hakka (pole veel nii sõltlane, aga küll jõuab). Kirjeldust lugedes torkas natuke külge küll - olin pühapäeval seda sillakest näinud, aga seda lihtsam leida. Kuna tööpäeva lõpuks, nagu oodata oli, oli FTF läinud, siis ei hakanud võimlema, vaid panin selle punkti ilusti nädalavahetuse jalutuskäigu marsruudile. Täna siis nautisin ilusat ilma. Vahtisin naaritsa paariga (või keski sarnasega - ega täpselt ei tea) veidike tõtt, ning logisin asja ära. Tänud peitjale!
Emajõe kallasrajal sai täna tehtud üks 8km pikkune mõnus jooksutiir. Aare sai ka kenasti leitud ja kolmandale reale märge tehtud. Teinekord siin kallasrajal ikka jalutades :) Aitäh, aitäh!
Olin just Korrutise lahendamise Hendriku õlule lükanud, kui vaatan esilehele ja mida... veel üks aare? Peitjal on vist tõesti selle eriolukorra ajal väga igav :D Selle aarde võtsin siis endale ette. Geokontroll läks roheliseks teise korraga, kuid kuna aare oli kodust kaugel, siis ootasin Hendriky lahendust. Kui Korrutise koordinaate kätte ei saanud, siis otsustasime selle aarde juurde minna. Proovisime olla targad ja läheneda lühemat teed pidi, kuid isegi kummikutega, mis ma ettenägelikult kotti olin pannud, edu meid ei saatnud. Seejärel lähenesime teiselt poolt, mis oli algul tundunud pikem. Tagantjärgi saan öelda, et sattusime vist samale kivisele rajale nagu esmaleidja. Kivine see tee oli, kuid vähemalt kuiv. Vaatamata meie suurele kartudele, oli ka ülejäänud rada aardeni läbitav ning nimed saime logiraamatusse teisena. Nojah, vähemalt oli meil esmaleiuga paar tundi vahet, mitte nagu Idaringtee puhul, kus vahe oli nii 10 minutit. Istusime natume aarde lähedal murdunud puu otsas ja kogusime d-vitamiini. Kevad on käes! Aitäh peitjale!!
Maadlesin parasjagu korrutisega kui hoopis see aare avaldus ning kuivõrd korrutis tõmbas üks hetk mõtte nii kinni mis kinni, otsustasin hoopis välja tuulutama minna ja üks kiirreageerimine sobis selleks imehästi. Geokontrolli peale aega ei kulutanud, kohv läks kurku otse kannust, hambahari oli veel suus kui jopet selga ajasin, kaks korda kammiga üle juuste, krunn pähe, ratta selga, tuld. Kallasrada oli tuttav, olen siin kunagi ammu Kaupo ja ratastega käinud teist aaret logimas ja kui ma ei eksi, siis ka veel kolmandat, väga mõnus koht nii jalutamiseks kui ka jooksmiseks! Mitte kaugel nullist leidsin ühe shortcut'i ja "sissesõit keelatud" märgi peale lasin muidugi peenikest naeru. Valitud shortcut oli kaunis kivine, aga täitsa sõidetav, lasin jalad peeneks ja jõudsin kenasti jõe äärde. Alguses tundus maastik täitsa sajeebis, aga kuivõrd veetase on praegu kohati nagu ookeanis, siis millalgi oli ratas pigem koorem kui abiks, seega hülgasin kaherattalise kuskile põõsasse ning oli aeg hommikusörgiks. Mõtlesin küll, et salvestaks ratta asukoha igaks juhuks gepsu, aga kui kaart ees oli, ununes kõik ja panin juba silla poole ajama. Mingi hetk kandis Tanel juba reaalajas ette, mitu punast ja mitu rohelisi siin on, aga ütlesin, et ära sega, ma jooksen :D Viis minutit hiljem olin sillal ja kedagi eest ei leidnud. Viskasin kohe heaga jope seljast ja valmistusin pikemaks otsimiseks, ilmselt üht koma teist oleks veel seljast lennanud kui leid poleks paari minuti jooksul tulnud. Keel ripakil, aga siiski FTF kell 10:20 :) Paar minutit lõõtsutamist ning kui pulss jälle normis oli, suundusin oma kallist kaherattalist otsima ja nagu arvata oli, ratta leidmine võttis lõpuks kolm korda kauem aega kui selle topsiku leidmine :D Väga mõnus hommik, aitäh!
See on Kerli. Kerli jookseb FTF-ima. Kerli ei tea isegi päris täpselt, miks. Kerli on geosõltlane. Kerli on peast natuke sooda. Ära ole nagu Kerli. Mine parem naudi kevadet Emajõe ääres :)