Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur mihkelmihkel, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Põima NSVL õhukaitseväe raadiotehniline keskus ja komandopunkt on ehitatud 1960. aastate alguses. Seal asus sõjaväeosa lokaatorijaam, komandopunkt, sidekeskus ja Tapa lennuvälja saatejaam. Seotud ehitised 1,5 km põhja pool asub linnak, 2 km kirde suunas sidekeskus, 3 km loodes raadiosaatekeskus.
Lisainfot keskuse kohta leiab SIIT
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (2), militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), taskulamp (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8NCKB
Logiteadete statistika: 84 (96,6%) 3 1 0 0 0 0 Kokku: 88
Selle seeria viimane. No ei tahtnud ma sinna ronida aga ikka oli vaja. Logi kirja ja võis sellele projektile joone alla tõmmata. Üldiselt väga tipp-topp seeria. Tänud selle eest!
Tuulasime ringi, leidsime lõpuks sissepääsu, aarde ja väljapääsu ka. Aitäh!
Alustuseks lõin (M) pea korralikult ära. Siis ei leidnud ja ei leidnud ja ei leidnud ja… päris kaua läks, enne kui nägijaks saime. Aitäh, lahe seeria.
See läks juba lihtsamalt, sest peitja käekiri tundus juba tuttav. Kindlasti tuleme ka teiste , selles seerias, aarete järgi
Ostsime, arvasime mitu korda, et ei usu, et seal on. Vaatasime veel ringi ja lõpuks tuvastasime. Korra juba mõtlesin, et oleks võinud kahega piiruda, et jälg maas siin kandis ja tahame ju Loksale jõuda. Aga oli hea meel küll lõpuks, kui logi kirja saime:)
Ronisime ühest august sisse ja teise kaudu välja :) Vanade hoonete aaarded pole just meie mängumaa. Täname!
Õnneks kaua ei läinud, sest lõpuks väga palju kohti ju pole kust otsida. Tänud tutvustamast!
Tuulasin seal ringi ja mina sel korral aarde leidjaks polnud, küll oli mul muidu huvitav uudistada. Jaa, vägev kant see Põima. Tema renessanss vist on aga veel tulemas?
Tänud toredasti peidetud aarete eest, mulle alati meeldib kui inimene on rohkem näinud kui pet pudel kuuse küljes või toidukarp ligase juurika alla või veel tobedab - redeliga või muuga ronimine sirgel puul!
Naljakas, et eelmine kord seda polnud seal ja nüüd hoplaa. Pimedad vist olime eelmine kord aga leitud ta sai lõpuks!
Tore aare Põima keskuse seerias. Asukohta ei pidanud pikalt otsima, lihtne. Aitäh!
Maastiku raskusastme tõttu õige koha alguses välistasin. Vales kohas ei leidnud, õiges kohas tuli leid kiiresti. Aitäh!
Viimane Põima aare ja no küll see võttis alles aega. Pärast selgus muidugi, et oma viga, lihtsalt lohakad ja väsinud vist juba. Aitäh toreda seeria eest!
Ei kujuta ette, kus see suur karp on siis. Ei õnnestunud seekord aga tuleme tagasi, sest väga lahe seeria ja ei tahaks pooleli jätta. Aitäh elamuse eest siiski!
Päike küttis halastamatult ja tuult väga polnud, seega oli hoonetes sees mõnusalt jahe. Selle aarde sain ruttu kätte, isegi nii kiirelt, et S tahtis veel täiendavalt ringi ronida ja mitte ära minna :D Aitäh peitjale peitmast ja rajatisi tutvustamast.
Leitud aga kuna auto jätsime kaugele ja kirjutusvahendit kaasa ei võtnud siis paberile nimesid kirja ei saanud. PS! Kõige pimedamas ruumis oli ka nahkhiirt tudumas näha.
Selle seeria viimane aare siis ka leitud. "Kahjuks" esimene koht kuhu vaatasin oli ka aare. Pärast sai muidugi see rajatis korralikult üle vaadatud. Igavesti tore seeria tehtud ja kõik erinevad lahendused. Aitäh peitjale siia juhatamast ja vaeva nägemast!
Veidi hoonega tutvumist. Ühes ruumis talvitub nahkhiir. Tänud!
Siin kulus meil vist Põima aaretest kõige kauem otsimisaega. Kahtlasi kohti oli mitmeid ja uurisime need kõik läbi. Lõpuks sattusime paljulubavasse kohta ja sealt see topsik ka välja tuli.
Sellega sai see Põima piirkond läbi käidud ja nüüd oli vaja veel kogu tee maanteeni tagasi matkata. Päike paistis niiii mõnusalt, lumi oli märg ja vesine, aga ikkagi täitsa mõnus matkamine ;)
Aitäh toreda aarde eest!
Tee aaredeni oli suhteliselt märg, aga andis siiki ka lompide kõrvalt tatsata. Kohale jõudes sisenes Kristjan ülevalt, kellele oma taskulambi kaasa andsin ja meie Airiga alt tema telefoni lambi valgel. No varem poleks ma kindlasti niimoodi sellisesse kohta roninud. Mingi hetk pani Airi ees ajama ka, nii et otsisingi suhteliselt käsi igale poole toppides ja silmi kissitades, kuhu minema peab. Vahel näitas keegi mulle paar sammu valgust ja vahel seisin lihtsalt keset tuba :D Igatahes polnud seekord üldse enam suurt hirmu nagu varem. Aare tuli välja kohast, kuhu Airi lõpuks taipas vaadata, kuigi Kristjan oli sealt üle liuelnud. Mõnikord ongi seepärast mitut silmapaari vaja. Aitäh!
Siia tulek oli ilma ühe geosõbrata üsna mõru pill, mis tuli alla neelata. Aga koht oli huvitav ja läbi sai kolistatud kõik kohad enne, kui ma õigest kohast vaatasin, sest Kristjan oli selle ainsa koha mingil põhjusel päris alguses vahele jätnud. Tänan kogu seeria eest ja ootan põnevusega, mil Mihkel uusi aardeid peitma suundub.
Oleks võinud arvata, et varemetes otsimine võtab aega, aga see läks kiiresti.
Siia saabusime erinevaid radu, Marje mööda promenaadi, mina otse läbi võsa. Lähenesime aardele alt ja peaaegu oleks ülalt lahkunud, aga ei hakanud pimedas pullima. Kiire leid esimesest katsutud kohast. Hea suur ja rikkalik aardekarp, lastele see meeldiks!
Väljas juba päris pime, nii et nüüd ongi aeg lähima taskulambimõistatuse juures end lolliks teha. Tänud Mihklile suure ja nänni täis karbi eest! Aardega kõik kombes.
Hops ja leitud. Alustasime logistiliselt keskelt. Ehk parkisime maja, tegime söögi ja siis läksime jalutama. Found it: (4042) 14.Nov.2020 13:44 Põima keskus 7
Margus lähenes aardele ülevalt, aga sai ka alt.
Aitäh!
Pärast Põima keskuse 6ndat aaret istusime autosse ja hakkasin navigeerima järgmise poole. Tuli sama targalt välja astuda, seda kaugemale polnudki mõtet autoga trügida. Värskelt olid meeles tunki suvine logi, mille ta oli lisanud mõni päev ennem meie külastust. Lombid olid hetkel väga suured ja sügavad. Hoones juures uudistasime nii seest kui väljast, ronisime mööda redelit ja leidsime ka aarde. Aitäh!
Eelmiselt aardeotsingult tulles istusime autosse ja sama kiirelt ka uuesti autost välja. Ei hakanud me autoga lähemale trügima, teadsime, et seal on suur võimalus kinni jääda. Majja jõudes asusime otsima. Vaatasime läbi paar ruumi ja katuse. Karlil oli jälle terav silm ja ta leidis aarde.
Mööda märga rada vihmas astudes, tabasime kaks kitsekeste jõmpsikat. Objektil natuke nõutust, koordinaat näitab lagedale. Vihma sadas ja sadas, Merle märkas otsitavat ja saime keskuse külastuse lõppenuks arvata. Tänud peitjale.
Jalutasime läbi märja rohu aarde suunas, järsku kepslesid meie ette kaks väikest kitselapsukest, tagasiteel kohtasime ka üht veel suuremat. Esialgu peatusime kahtlases kohas, aga kuna null näitas meil mõlemal hoopis kaugemale, jätsime põhjalikult üle vaatamata ning läksime gepsu poolt viidatud kohta, kust muidugi ei leidnud midagi, logide sirvimine andis kinnituse, et tuleb otsida eemalt ja seal ta oligi. Läbivettinult lonkisime tagasi autoni. Aitäh.
Väike jalutuskäik ja kohal me olimegi. Siin läks üllatavalt lihtsalt. Vahelduseks üks kiire leid ka pikematele otsimistele.
Tänud.
Ei tulnud need Põimakad üldse kergelt. Pidevalt oli ikka nõutus, aga leitud nad said ja nimed siingi kirjas.
Imelikul kombel antud leid tuli kiiresti lahedast peidukast. Eks nüüdseks oli juba natuke teadmisi Põima keskusest all ka.
Siin käisime kõik toad hoolikalt ja igat avaust ja potensiaalset peidukat uurides läbi. See tegevus viis õnneks juba esimesel tiirul sihile. Aitähhid!
Sai siit ja sealt vaadatud ja leidsime ikka üles Tänud aarde eest
Siin läks kiirelt, sai õige ruum valitud ja millestki “üle” ei vaadanud.
Antud hetkel viimane leidmist ootav aare selles seerias. Nulli suunas viiv sõidutee oli madalapõhjalisele paras katsumus, aga kohale ma sain, 35 m kaugusele aardest. Leid tuli kiirelt ja siingi on peitja aardetopsi paigutamisel naelapea pihta tabanud - suurepärane valik. Panin logi kirja ja pöördusin tagasi autosse. Kuna Maa-ameti kaart näitas väljapääsu teisest otsast, siis esialgu ei hakanud ringi pööramasega jändama, pealegi paistis, et lõuna poolt saab märksa kergemini maanteele tagasi. Kuni enam ei paistnud... :P Mingi aste oli sõiduteel sees, mida madalapõhjalisega rünnata ei tahtnud. Niisiis keerasin ikkagi autonina tagasisuunas ning asusin uuesti tuldud tee sügavaid roopaid forsseerima. Kõik läks kenasti kuni kõige viimase ponnistuseni. Siis juhtus see, mis juhtuma pidi - Põimast mind täna niisama lihtsalt minema ei lastud :D Järgneva paari tunni rutiin oli juba tuttav - sopp, vandumine, sapöörilabidas, rohkem soppa, rohkem vandumist, 4x4help.eu. Kogu joogivesi kulus käsivarsi katva savikihi mahapesemiseks ning küljeakna läbipaistvuse taastamiseks. :o)
Mina pakkusin kohe õige koha välja, aga kuna seal "kindlasti ei ole", siis otsisime esimese hooga ikka valedest kohtadest edasi. Lõpuks läks siiski õnneks - aitäh!
Logidest tulnud vihje, et seal kus kindlasti ei ole, seal on, aitas ka mind sihile. Ka mina välistasin selle koha esimese hooga. Aitäh peitjale, lahe koht!
Meie koordinaat näitas siin natuke liiga eemale, tühjale kohale. Ei tundunud loogiline. Ronisime ikka varjendisse sisse, uurisime loogilisi kohti ning muidugi seal see purk meid ootaski. Täname!
Olin just märganud, et kodukandi ümbrusesse on tekkinud uus aaretekuhila. Vaja pere autosse pakkida ja seiklema minna. Tapa poolt tulles oli vaja aarded tagurpidises järjekorras ära noppida. Seega sai esimeseks aardeks Põima keskus nr.7. Igatahes oli saadud antud hoonetekompleksist mitmeid kordi mööda kaarutatud, kuid kunagi polnud põhjust sinna sissepõikeks. Nüüd oli põhjus loodud. Kiire leid ning suured tänud järjekordse militaaraarde eest :)
Ilusa emadepäeva retk mitte väga ilusates paikades. Uskumatu, et nende varemete taga käis 30.aastat tagasi elu ja tegevus. Lilled olid samuti ilusaid ja neis oli rohkesti. Ja meie väike pereliige sai sai selgeks, mis on lill.Lauri sattus kohe õigesse kohta.
Tänud aarde eest!
Esimese hooga tundus, et tuleb august alla ronida, kuid leidsime ka mugavama sissepääsu. Tänud!
Siin sai ka natuke ringi kaarutatud enne kui leid tuli. Tänud peitjale
Hakkasin vist juba midagi peitja käekirjast aru saama. Kuigi jah, igaks juhuks tuli ka mõned valed kohad läbi uurida. Lotte oli ikka väga hädas, kuidagi ei saa ilma minuta olla. Küll kutsa oli rõõmus, kui jälle mind nägi. Tänud peitjale aarde eest.
Tegime kõik ilusasti numbrite järjekorras. Väga meeldis see väike seeria, kõik aarded olid erinevalt peidetud ja tutvustasid siinset kunagist eluolu. Viimasega oli mõningane ikaldus. Aga see esst sai kõik ruumid läbi kolatud, telefongi pani mul juba valgustamisest pillid kotti. Lõpuks tuli ikka sealt välja, kuhu ühena esimestest asjadest vaatasin, rasub korralikum olla. Aitäh!
Reigo küsis, et kas lähme Paidesse või Põimasse. Erilist vaidlust ei olnud ja valituks sai Põima. Ma olen väga rahul, kõik aarded olid toredad ja omanäolised.
Tänan väga peitjat!
Jälgede järgi paistab et nullis on enne mindki augus käidud. Hiljem sain aarde ka kätte. Aitäh!
Ega need urud just lemmikkohad ole, aga need on ka osake ajaloost. Tänud
Kui aardeid ei otsiks, siis ilmselgelt sellisesse kohta ei satuks. Huvitav teadmine. Minu jaoks on sellised kohad alati natuke kõhedust tekitavad :) Saime ruumid ikka kõik üle vaadatud, enne kui aarde leidsime. Aitäh peitjale!
See oli paras pähkel. Kõik mis pähe tuli sai läbi vaadatud ja seal kus arvasime, et kindlasti pole, seal just oligi. Tänud
Seeriat sai alustatud viimasest aardest, sest see juhuslikult lähenesime sealtpoolt. Vaatasime ikka kõik ruumid korralikult läbi enne kui aare näppu jäi. Lahe koht. Aitäh peitjale.
Leitud-logitud. Lahe seeria põnevates paikades. Aitäh peitjale!
Seeria viimane leid! Hästi leitavad, huvitavad aarded. Piirkond on lahe - selline mõnus hüljatud maa. Kahju muidugi, et inimesed sellistesse kohtadesse prügi tassivad.
Tänud peitjale! Mulle meeldis!
Aare kiirelt leitud. Lahkumisel suutsin aga auto tagurdada ratastega auku ja nii hästi, et auto jäi põhjapeale kinni. Ei õnnestunud ise ega ka abijõududega autot enam liikuma saada. Mis siis muud kui sain ka esimest korda 4x4 Help teenuseid kasutada. Kuna päästemasin oli lähedal, siis pääsesin autoga peagi taas liikuma. Minu tänud 4x4 Help ekipaazile!
Mul olid üksjagu eelarvamused, et taas üks mikrode multikas, Aga juba algusest hakkas kerima ilus, hästi tehtud seeria. Nii mitmedki aarded siin said minu poolt FP ga märgistatud. Kui veel lisada ilus päikesepaisteline ilm ja mitmed kohatud geopeiturite seltskonnad. - Aitäh ilusa päevakulu eest
Otsimisega siin kaua ei läinud, eks muidugi eelmiste teolt tabamine aitas sellele omajagu kaasa ka. Tänud aarde eest!
Siin läks meil vist kõige kauem aga leitud ta sai.Aitäh!
Selle logi kirjutamine võttis ikka kuid aega, et leida fotosi kunagisest keskusest, aga kahjuks ei suutnudki leida.Kaks mingit udust fotot jäi näppu, aga hea seegi.
Selle keskusega on mul üsnagi mällu sööbinud mälestused aastast 1979.Noorena sai tegeldud aktiivselt fotograafiaga ja aparaadid olid viimase peal.Osa objektiive mida osta ei raatsinud sai ametiühingu bossilt ja käisin neid siis looduses katsetamas.Aparaatideks olid vanad head ja lollikindlad Zeniit peegelkaamerad.Kodus oli terve sahtlitäis igasuguseid rõngaid ja filtreid mida kordamööda katsetada sai.Tollel suvepäeval sõitsime vanematega Võsule ja Käsmu.Minna sai Kadrina kaudu ja tagasi tulime siis otse Viitnalt Tapale.Enne Tapat vaatasin, et eemal põllul kahe künka otsas mingid suured radarid ja ütlesin isale, et pea kinni, ma teen mõne pildi. Tollel hetkel oli mul 2 aparaati kaasas. Zeniit Fotosnaiper koos Tair 3-ga ja TTL millel oli otsas MTO-1000 objektiiv.Tair 3-ga sai mõne pildid tehtud ja film lõppes otsa.Tarisin siis teise aparaadi välja ja kuna see MTO-1000 objektiiv oli nii raske(3.6 kg), siis tuli kasutada statiivi. Panin kõik hakkama ja sain teha ainult mõned klõpsud kui äkki sõitis kõrvale mingi Uazik millest astus välja suur vene ülemus.Hiljem isa ütles, et see oli kindral major olnud.Kukkus kohe õiendama vene keeles midagi, millest mina midagi aru kahjuks ei saanud.Hetk hiljem ohvitser läks autosse ja helistas seal oleva raadiosaatjaga kuhugil, ning pool tundi hiljem ilmus suur seltskond kohale.Tapalt oli kaks miilitsa autot ja veel mingid sõjaväe võllid. Kogu tehnika korjati meilt ära ja meid eskorditi Tapale komandatuuri.Seal toimus ülekuulamine, et miks pildistasite ja kes olete jne. Tervelt kaks tundi istusime seal kuni lõpuks koju lasti.Aga ega sellega asi ei lõppenud ja nädal hiljem kutsuti Paidesse kus samuti mingid ülikondadega mehed kuulasid meid uuesti üle. Aparaadid ja objektiivid saime kuu hiljem kätte tänu ametiühingu esimehe ütlustele, et see oli kolhoosi omand ja ma lihtsalt laenasin neid. Kõik filmid konfiskeeriti ja jäi ainult üks, mille panin ukse taskusse.Uurijate juures sai veel mitu korda käia ja jumal teab mis nimekirja mind pandi ja mida hiljem uuriti. Igatahes kogemus mida meenutada ei tahagi ja hea veel, et kinni ei pandud. Hiljem kodus seda ainukest filmi ilmutades avastasin, et midagi ikka jäi sinna lindile, aga alles ei julgenud hoida.Paar võtet neist radaritest panin kuhugile, aga enam ei leia.Mingid viletsad fotod ainult suutsin leida ja hea seegi.Väidetavalt oli need Tissimäed kus radarid paiknesid. Selline meenutus siis viimasele aardele mida juba pimedas otsima läksin ja lõpuks ka leidsin. Aitäh peitjale ja on mida meenutada.
Selle objekti juures geovaist alt ei vedanud,kiire leid möödalennul.
Sellisesse kohta ei astuks ma ilma geopeituseta iialgi sisse.. aga kui juba sees olla, siis natuke on ikka põnev ka. Tegin kogu objektile tiiru peale, enne kui aarde pesast välja tõmbasin. Tänan.
Märkasin, et seitsmes aare oli ka vahepeal avaldunud. Heldur oli seda juba varem märganud, aga varjas. No igatahes sõitsime oma autodega tagasi ja nüüd sai natuke jalutada ka. Kuna aare kohe silma ei hakanud, sai natuke rohkemgi jalutada, kui hädavajalik oleks olnud, aga seetõttu sai hoone igast küljest nii seest kui väljast ja pealt muidugi ka hoolega üle vaadatud. Ei pääsenud seegi aare meie käest. Nimed said sisse kantud kell 16.44. Suur tänu!