Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub teid põhjalikult tutvuma Merirahu jalakäijate sillaga :)
Merirahu sild on modernne puidust jalgteesild Rocca al Mare piirkonnas Merirahu elurajoonis. Sild on ehitatud 2000. aastal.
Sild on pikkusega 35,6 m, laiusega 3…5,5 m ja kaarte sildeava 24 m. Silla mere poole jääv rõdu muudab konstruktsiooni ebasümmeetriliseks. Konstruktiivne skeem koosneb kahest kolme liigendiga muutuva raadiusega kaarest, mis asuvad silla kesktelje poole kaldu. Tekki kandvad risttalad toetuvad kaartele ja osaliselt ripuvad nende küljes. Tekiplaat koosneb tihedalt üksteise vastu ja risttaladele naelutatud puitprussidest.
2018a sügiseks olid silla puitosad niivõrd pehkinud ja ohtlikud, et inimeste turvalisuse huvides sild suleti ning renoveeriti 2019. aasta juunis. Renoveerimisel liimpuittalad osaliselt asendati ning osaliselt taastati (puhastati ja viimistleti üle).
Kunagi plaanisid arendajad Merirahusse jahisadamat ja uhkest kaarega sillast pidi saama selle maamärk.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: muguoht (4), ilus_vaade (4), pliiats_kaasa (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8P8WM
Logiteadete statistika: 65 (76,5%) 20 4 1 1 1 0 Kokku: 92
Palju potensiaalseid peidukaid aga mitte ükski neist ei peitnud aaret.
Lembitul oli see leitud ja kirjeldas, mis ees ootab. Õnneks tuli ta vähemalt kaasa. Kui te nüüd arvate, et mees ronis mu eest, siis no keegi pidi ta suurt lõukoera ju rihma otsas ka hoidma. Kui karp all oli, siis ta küsis, et kle tagasi on ka vaja ju panna? No p..sse küll peitja, kas sul tavaelus ka kuppel pilvedes vaid hõljub, et normaalsetesse kohtadesse panna ei oska. Mine korra silla alla ja vaata, seal tuhat teostusvõimalust.
Ei täna, sest lihased olid mitu päeva veel valusad.
Olime siinkandis ja otsustasime ka seda siis piiluda. Seekord ei läinud see ka viie silmapaariga õnneks. Didn't find it: 15.Jan.2022 15:32 Viska silda! / Throw the bridge! Me ei heitu sellest ja tuleme kunagi (soojemal ajal) tagasi.
Tulime vaadet vaatama ja silda imetlema, poisid otsisid ka veidi. Kaits leidis sillasamba seest kuivanud linnu, muud me ei leidnud.
Seda 3.5 maastikku ma tänaöise nulli ümber pendeldava temperatuuriga ilma abivahenditeta proovida ei tahtnud. Tegelikult üldse on taoliste trikkide suhtes nahk tiba õhukeseks läinud, isegi soojas ja kuivas. Niisiis rakendasin alternatiivseid meetmeid ja tirisin kohaliku abivahendi platsi. Niivõrd-kuivõrd kohaliku, ikkagi mitmesaja meetri kauguselt :o) Kella nelja paiku öösel kahe tööpäeva vahel kannatab sihukest tükki teha, muul ajal oleks mugudega kahtlasevõitu juba. Kõva veerand tundi läks aarde kättesaamiseks siiski ja umbes teist samapalju tagasi paigutamiseks. Konteineril võis näha märke sellest, et temaga on silda visatud ikka palju ja põhjalikult, just nagu aardenimi soovitab! :o) Aitäh.
Värki särki, särki värki. Vihje abiga sai logitud ja seigeldud :)
Esimene kord kui luurel käisime, siis kohe üldse ei leidnud. Seekord jäi isegi üsna ruttu silma ja saime nimed kirja :)
Leid oli suht kiire. Vihjed aitasid väga palju. Mardo haaras kiirelt aarde ja saigi logitud.
Kõik teised nägid seda, aga mina nagu lollakas vahtisin seda kohta ja ikka ei näinud. Mardo vana hobune mängis pärdikut ja käis järel. Nii tubli on ta mul ikka.
Kui peidik tuvastatud tuli vaid hetk oodata, et sild muguvabaks saaks. Väike akrobaatika ronimise näol ja logi kirja. Ja uuesti tagasi. Tänud!
Sel ajal kui Raimo jõu- ja ilunumbreid tegi, tuletasin mina kehalise tundi meelde. Silla viskamine lõppes valusa seljaga aga aare sai leitud.
Jõudsime kohale, olin veidi aega otsinud, kui vaatasin, et pantograaf hakkas järsku ronima! Aitäh peitjale!
Värskemaid logisid lugedes sai aimu, et lugeda tasuks ka vanemaid. Nii saigi siis tehtud ja kahetseda ei tulnud – sai konkreetseid vihjeid ja kohale jõudes oli plaan mõne hetkega selge. Et aardel järel käia ja ta pärast oma kohale tagasi paigutada, kulus küll hulga rohkem hetki, kuid kella üheksa paiku õhtul oli olukord juba nõnda soodne, et vaatamata ilusale ilmale saime kogu ettevõtmisega nii veerandtunniga ühele poole. Aitäh peitjale!
Aare jäi selle super kuuma ilmaga leidmata, aga koerale mõjus asukoht suurepäraselt. Järgmine kord ka aare ehk ????
Alguses olin nõutu. Tuuseldasin mööda silda, aga midagi eristuvat pilku ei köitnud. Logiteadete põhjal sain aimu, kas aare võiks olla pigem peal või all, pigem kõrgel või madalal. Koordinaatide järgi jäi üks koht luubi alla ja sinna sai ka üles ukerdatud. Selgus, et näppisin objekti, mis kuulus pigem konstruktsiooni külge. Kahe jalaga maas sirvin veel logisid, vaatan pilte ja imestan, kuidas neil õnnestus see jublakas sealt maha kangutada. Proovisin ka teises kohas, aga ikkagi polnud õnne. Kolmandal korral võtsin nõuks jõuga lahendada, aga käsi eksis teel eeldatava sihini kogemata trajektoorilt kõrvale ning leidis aarde. Maast teda enne ma ei näinud, pärasti just kergelt silma ei hüpanud. Võtmega õnnestus konteiner lahti kuokida. Kokku 4 erinevat jõunumbrit. Taustaks luust läbi külmetav ebareaalne udu, mis see Päev Tallinnat külastas.
Tänan aarde eest.
Autoga lähenemine on üsna raske. Kaart küll näitab teid, aga need on kõik õuealadeks tehtud. Leidsime siiski hea parkla ja sammusime aardepeidikuni. Uhke silt mittemillelegi. Otsimine kujunes lõouks logide süvaanalüüsiks. Kui sillatuled põlema läksid, algas mehine tantsusõu ja saimegi logida. Päris meeleolukas, aitäh!
Eesti Maffialt tagasi kõndides tundus lihtne ka see sild ära võtta. Sildadega oleme mitmel korral hätta jäänud ja olime lootusrikkad, et seekord õnnestub kindlasti kohe. Möödus hulk minuteid, enne kui uurisin aarde kirjeldust veidi lähemalt ning märkasin peiduka ja maastiku numbreid. Siis hakkas siginema ka väike kahtlus, et äkki seekord tuleb jälle mitu korda otsimas käia. Ilm oli aga super ja alla anda polnud plaaniski. Poleerisime veel siit ja sealt kuni jõudsime logide lugemise staadiumisse ja sai veidi paremini selgeks, kuhu vaadata. Kui tunnike hakkas juba täis tiksuma, jäi lõpuks silma midagi, mis võiks aardeks kvalifitseeruda. Ilmnes, et üks meist oli seda juba saabudes märganud, kuid arvas, et see käib asja juurde. Ilmselgelt kogemust veel vähe. :) Sellega polnud aga seiklused lõppenud. Kui aare tuli kätte imekombel pealtvaatajateta, siis tagasipanemisega läks tõeliselt raskeks. Justkui keegi oleks kuskil andnud märku, et nüüd minge kõik ja kõndige täpselt sealt läbi, kus aare end peidab. :D Tuli veel tubli 5-10 minutit vaadet imetleda ja jututeemasid leida, kuni paistis, et saab kiirelt tagasi panna. Igatahes saime kolmekesi abivahenditeta hakkama. Aitäh peitjale, see aare jääb küll vist igaveseks meelde!
Siin läks arvatust lihtsamalt. Peidukoha avastasime kiiresti ja abivahendi abil umbes sama kiiresti ka kätte ja logitud. Aitäh!
Aarde tuvastamine käis kiirelt. Tänu sobivale abivahendile said ka nimed suht kiiresti kirja. Minu osaks jäi siinjuures turvamine ja logimine.
Tänan peitmast.
Elu oleks ilma Jaanika aareteta ikka palju vaesem :D. Sest no kuidas me muidu oleks saanud ettekäände endile Leelolt väga konkreetsesse vormi volditav abikas laenutada ja neljakesi üleüldse põhjuse keset hullumeelsest tuult siin täna koguneda. Nii et minu poolt Jaanikale aitäh, pane aga veel aardeid juurde, igasuguseid, küll me siis jälle mingi projekti leiutame, et neid logima tulla :D. Ja kaaslastele ka suured tänud, sellises võimlemisnelikus geokaardil luuda andes saame Tallinna kevadeks puhtakski :D.
Ilm oli meil hästi valitud ja seltskond ka. Tänud!
See sild oli meil juba pikemat aega kavas, aga kogu aeg tuli midagi vahele. Tänaseks panime plaani paika ja seda enam muutma ei hakanud. Ilm oli jah selline, et tuul tahtis ära viia, aga see eest oli muguvaba. Tänan.
Ma olin siin küll varem käinud, aga tookord oli vaja teisi sillakonstruktsioone lähedalt uurida. Seekordne inspekteerimine oli vaevu alanud, kui vajalik asi silma hakkas. Natuke pidime ootama ka, kuni lähistel viibiv perekond veidi eemalduda otsustab. Seda nad viimaks ka tegid.
Wingmän oli end varustanud igasuguste huvitavate abivahenditega, millest üks oli 20 liitrine punane majoneesiämber aastast mine-metsa. No see ämber nüüd küll kasutust ei leidnud, kuid mõned muud asjad küll ja nii saimegi väga mugavalt kätte vajaliku vidina. Siis alles pingutused hakkasid - ehk siis konteineri avamine. Küünte murdumise hinnaga see siiski õnnestus, logisime ja kujutasime ette, et nüüd paneme konteinerile ruttu kaane peale ja paneme ta kähku tagasi - enne kui kaugusest terendav uus jalutaja kohale jõuab. Võib öelda, et see koeraga jalutaja oli ammune minevik, kui meie ikka veel kaane sulgemiseks õiget nurka tabada üritasime :D Mitmeid närvirakke, küüsi ja vandesõnu hiljem, see lõpuks ikkagi õnnestus. Konteineri tagasipanekuga probleeme ei tekkinud ning peagi võisime rahulolevalt, punane majoneesiämber käe otsas, mööda tänavasillutist tagasi auto juurde marssida, omal uhked näod peas :D Aitäh!
Olin seda kohta varem ka kaemas käinud. Täna tulime õige varustusega kohale. Maastik oli tõesti 3,5. Kõige raskemaks osutus konteineri sulgemine, selle raskusaste oli tugev 4,5. Aga saime ka sellega hakkama ja mõnusas tuulevaikuses saime kõik vajalikud toimingud tehtud. Aitäh!
Leitud koos Heigoga. Oli omajagu otsimist, aga leitud ta sai.
Leitud koos Merlega. Jälle sai ennem kõik kohad läbi tuuseldatud, kui pilk õigesse kohta jõudis. Sedagi tänu pildivihjele, mida aga alguses keeldusin uskumast. Vähemalt oli meil lõbus.
Õismäe rabast tulles avastasin, et Merirahu silla juures pakutakse silla viskamise võimalust ja loomulikult tulime asja uurima. Viimati käisime siin kaks aastat tagasi eelmise aarde arhiveerimise asjus. Kui ei teaks, et silda vahepeal renoveeriti või poleks näinud kui kehvas seisus see enne oli, siis ei oskaks arvatagi, et seda värskendatud on - tulemus on nii sarnane eelnevale, aga loomulikult korralikum. Igaks juhuks haarasime kelgu ka kaasa ning õigesti tegime. Ringtee juurest mereni saab vabalt kelgutada, tuleb umbes minutine sõit. :)
Aarde nägime ka ära aga las ta olla seal edasi, mõne järgmise korrani. Läksime hoopis vahepeal valminud sadamat esmakordselt vaatama. Siia tuleme veel tagasi ja äkki siis proovime aarde kätte saamiseks ka midagi ette võtta. Igatahes, oli tore tagasi olla.
Sven tegi ettepaneku, et läheks millalgi seda aaret logima. No muidugi ma olen nõus, kui nii ilusti kutsutakse. Esimesest vaadatud kohast leidsimegi. Tänud
Seekord läks palju paremini kui eelmine kord. Abivahed kaasa võetud ja sai nimed kirja panna.
Võtsin plaaniks täna Tallinn tava-aaretest puhtaks pühkida. Seda siis juba ma ei tea mitmendat korda. Igatahes kaardil ootas kolm punkti külastamist ja see oli neist viimane. Oh seda Jaanikat väikest võrukaela küll. Ikka ja jälle püüab ta geopeituritele kaikaid kodaratesse loopida. Seekord see isegi õnnestus vähemalt mõneks ajaks. Ehk kolmas katse oli lõpuks minu jaoks edukas. Esimene katse toimus juba suht suve alguses. Tuvastasin juba siis aarde asukoha, aga selle paljastamise huvides ei hakanud ennast muguuputuse tõttu selleni küünitama. Teine katse toimus samuti suvel kuid vähe õhtusemal ajal ja võtsin varikatteks isegi kogu perekonna kaasa. Sellegipoolet olid rahvarohkuse tõttu olud ebasobivad ja jätsin missiooni katki ning nautisime lihtsalt juba tuttavat rannajoont. Järgmise käigu lükkasin juba konkreetselt talve peale, et mitte taas lüüa saanuna tühjade pihkudega naasta. Möödus sügis, saabus tali. Oligi aeg plaane teha. Täna tundusid olud soosivat. Oli pime ja kergelt läkane, kes see ikka sellistes tingimustes siin mind segamas on! Vahepeal oli mu harjumuspärase parkimistasku ette veeretatud kivid nind haljastuski ümber tehtud, seega masin jäi sadamasse ja tuli ette võtta natuke pikem retk. Olud ei tundunudki väga keerulised. Käsi taskusse surudes ja õlgu kergitades oli täitsa mõnus olemine. Ja paistab et sedaviisi talitsejaid oli teisigi, sest vähemalt 4 mugu suutsid mu plaane siiski edasi lükkama ja õiget momenti ootama. Ja siis see hetk saabuski, lausa tormiga kui nii võiks öelda. Merel tõusid lained,taevas tuul ning krae vahele hakkas sadama külma ja niisket lörtsiollust. Aga mul ei olnud plaaniski Tallinn puhtaks missiooni pooleli jätta ja leiuta lahkuda, seega tegin oma etteaste ära ja sain lõpuks pikalt oodanud aarde pihku. See sindrinahk aga ei tahtnud kuidagi avaneda. Õnneks noaga ettevaatlikult nokitsedes see poolkülmunud näppude vahel lõpuks järgi andis. Hea tunne tuli kohe sellesse väikesesse kiusupunni nime kirjutades. Seda rahulolu aga pikalt nautida ei saanud kuna külm kippus igast pilust nahavahele pugema. Seega aaret tagasi panema tormasin nii suure hooga, et sain korraliku litaka meheau pihta ning teekond tagasi autosse kulges juba kiledal häälel oiates ja longates. Ja seda veel külg ees kuna tugev ilane vastutuul nõudis oma lõivu.
Vormistatud, tänud.
Kunagi varem oleme siin käinud ja ka aarde leidnud, aga tookord ei saanud karpi lahti. Seekord läks paremini, leidsime taaskord aarde ja saime ka nimed logiraamatusse kirjutada. Tugeva tuule tõttu vaadet nautima ei jäänud.
Tulime taaskord silda viskama. Jäine tuul tahtis meid küll sillast eemale tõugata aga pressisime tatt ninast väljas ennast kohale. Kuna aare oli meil juba varasemalt leitud aga lihtsalt logi oli raamatust puudu, siis pidi tegema vaid kiire tsirkuse etenduse. Konteiner vastupidiselt eelmisele korrale avanes ka ilma abivahendideta ja saime nimed kirja. Aitäh!
Pastakas jäi muidugi maha ja tagasi autoni vantsida ei viitsinud. Aga aare natuke ajas alguses vihale ja hiljem natuke naerma. Kogemus ühe sama peitja teise aardega oleks pannud minu kannal ringi keerama, aga õnneks kaaslasel oli kannatust ja “silla viskamise” kogemusi rohkem. Aarde leidu jääb tunnistama udune pilt ja see logi siin. PS - selg ja väljaulatuvad jäsemed tasub eelnevalt soojaks teha küll. Brr.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus. Oma pastakas alati kaasa!
Väljas oli juba pimedaks läinud ning oli lootust, et objektil mugusid ringi ei kõnni. Parklast silla poole jalutades selgus, et mõned siiski liiguvad. Läksime sillale ja ootasime vaikset hetke. Miskil ajal see õnneks ka saabus. Veidi jauramist oli konteineri avamisega. Seejärel läks kõik juba tuttavat rada pidi. Aitüma!
Enne Haven Kakumäele sünnipäevadele-pulma minemist oli tund vaba aega. Võtsime mudilase ja peni maskeeringuks ühes ning jalutasime sillale. Täna paistis aare kenasti välja. Oligi seal, kus viimati aimasime. Juba sillani sammudes mõtlesin välja palju parema viisi, kuidas paljakäsi aardeni jõuda. Kui kõik nähtavad mugud olid seljad pööranud, saimegi aarde hetkega kätte. Marje oskas seda ka avada - lõpp hea, kõik hea.
Endiselt ei saa olla kindel, et ühtestki villast meid ei nähtud ning täiskasvanud inimesena on selline turning endiselt naeruväärne, aga mis teha, kui oled endale sellise hobi valinud ;-) Aare kuiv ja korras. Aitüma kena vaate eest!
Ignoorlisti aare. Aga trefunksikohana igati pro. Kuniks kollektiiv plaani pidas ja mugutõrjet tegi, keeras Kallo ennast ümber posti, silda ei visanud, ja nii see karp sealt ära toodi. Nimed kirja, hips-hops tagasi ja tehtud. Oli õige ajastus. Jetirallipoognad olid muljetavaldavad ja üldse oli ilus õhtu.
Karp küll veidi mõlkis on, aga lahti käis küll kenasti. Ei vaja hetkel hooldust.
Tänane korduvkülastus viis leiuni, aga seda ka põhjusel, et silla viskamine tuli ära unustada. Noh, teate küll seda sillaviskamise poosi. Aarde nimi annab ju teinekord vajalikku infot. Eelmine kord sai sellises asendis silda visatud siin hulgim. Küll ühes ja teises ja vist ka kolmandas kohas. Kõik, mis tookord saime, olid tühjad pihud. Vahepeal on palju vett merre voolanud ning mitmeid leide peale tulnud, kust muuhulgas saab teada, et parem vihje on: tantsi posti. No olgu siis nii. Käisimegi õhtul tantsimas, sai kiirelt tehtud. Suts ja valmis. Kogu järelejäänud aja sai nauditud vaadet Kopli lahele ning seda, milliseid poognaid ümber poide võttis üks jetiga sõitja.
Aardega kõik korras, saime küll kenasti sõrmede vahel lahti, võtan hooldusvajaduse maha. Täname aarde eest.
Kuigi geopeitus on tasuta ei tahtnud tasuta etendust siiski anda ja läksin üht teist etendust tegema. Muidu tore koht millega kinnisvara promoda. Aitäh kutsumast.
Ehh- suts ja valmis.Karp ise avaneb liiga raskelt.Kahepeale saime siiski ilma abivahenditeta toosi avatud.Vaade sellelt sillalt on kena,tervitame siinkohal ka Mõisa Jürkat :)
Täna on üks vähestest pean-leidma-tavalise-aarde-muidu-suren-päev ;-) Kuna Kakumäelt oli vaja majale sääsevõrk kätte saada, valisime selle tuttava sillakese. Silla all olid Eesti surimad ämblikud ja enim ämblike võrke üle pika aja. Aga aaret justkui ei kusagil. Ülalt ka suurt midagi silma ei paistnud (ei saagi suurt hakata, sest tegu ju mikro-aardega ;), seega keskendusime Maa-Ameti nullile. Seal vist midagi silmasime. See peidik on aga mitme miljonimaja akendele valla ja tagatipuks tuli ka beibe kividele päevitama ja vaatega silla poole. Ei passi meile sellised akendealused peidupaigad, kus peab ebamõistlikku tsirkust tegema. Ei usu, et ka elanikele see meeldib. Naaseme vist kunagi pimedas ja paljajalu. Aga vaade on illos, pole patt korduvalt nautida.
See oli siis mu senini kõige vahvam mitteleid. Visuaalsel analüüsil sai kindlaks tehtud üks ebakõla, mille me aardeks tunnistasime. Akrobaatilisesest küljest oli Liisu vahvalt valmis aarde ära tooma, praktikas asi nii libedalt ei läinud. Ei jäänudki muud üle kui Krõlovi rebase kombel rühmata, et ah, pastakas jäi koju, ja järgmise punkti poole siirduda.
Järgmine punkt oli nelja pojaga luik, keda me ilmselt sillal pikemat peatust tegemata märganud ei oleks. Lahe.
Ja paar uut harjutuse ideed sain oma treeningkavva ka juurde, noh ikka selleks, et pastakas edaspidi paremini kotis püsiks.
Tulime Merirahu silla alla õhtusööki sööma. Samal ajal kui nosisime merepiiril, siis käisin Mairele välja idee kus minu arust võiks aare asuda. Kui kõhud täis, siis läksime minu teooriat katsetama. Just see hetk hakkas hirmus mugude voorimine. Tehti juba ettepanek, et las ta jääda seekord. Suutsime siiski vaba hetke ära oodata ja just seal kus ma arvasin, et aare võiks asuda, see ka oli. Meie jõud ja mõistus konteinerist aga üle ei käinud. Toorest jõust jäi väheks. Abivahenditeks olid sushipulgad ja veinikorgitser. Need ka meid leiule lähedamale ei viinud. Mis siis ikka. Vähemalt ei pidanud autosse pastaka järgi minema :P Ootame hetke, mil konteiner vähe lihtsamini käima hakkab ja tuleme siis uuesti katsetama.
Nõuab natuke jõudu.. natuke rohkem kui minul seda on, kuid konteiner avanes ka ilma abivahenditeta. Geoõhtu seitsmes leid.
Mina vajalike trikkidega üksi hakkama poleks saanud, aga õnneks teine osapool sai. Taskunoa abil avaneb konteiner kergesti, ilma pigem mitte. Aitäh!
Konteiner avanes ainult abivahendiga. Niisama kätega väga raske avada.
Kristjani kinnitusel olime eelmisel korral täitsa õiget kohta vaadanud. Kristjan tegi ette paneku aidata mul konteiner kätte saada, aga mina oma kangekaelsuse ja makaronidest kätega pidin ikka proovima enne, kui tema objektile lasin. Jõudsin täitsa kaugele, aga mitte aardeni. Nii ma siis lõpuks lasin ikka abimehel selle jõu- ja ilunumbri ära teha. Aitäh!
Ja veel ühe väljakutse oli see Jaika siia poetanud. Käesolev vant sai võetud kookospähklipuu meetodil. Kuigi olin seda tehnikat kunagi ka päris palmide peal kusagil Floridas katsetanud, siis siin tuli millegipärast palju resultatiivsemalt välja. Ilmselt oli vahe kõrgustes ja ju oli isu logiraamatu järele ka suurem kui toona kookosehimu.
Täitsa üllatavalt muguvaene oli see kena õhtupoolik seal sillal. Tänud aarde eest!
Kiirustades sai mõned kohad üle vaadatud, aga aeg surus takka ning pikemalt süveneda ei saanud.
Jah, Andreas, vastuseks Sulle - geopeiturid oleme muidugi. Aga kuna teie kihistasite naerda ja püüdsite kirjutamist ja tagasipeitmist meie eest varjata, siis tegime näo, et meie ei ole midagi näinud ja eemaldusime viisakalt ;) Aga tänu teile oli meie jaoks peidukoha leidmine lihtne. Ise poleks me võibolla leidnudki. Ja kui teie olite ära läinud, siis oli meie kord tegutseda. Poegadest oli mul selle aarde puhul palju abi, sest mina ei ole võimeline selliseid imevigureid sooritama, mida aare nõuab. Pole purjekat, millel harjutada...
Siinkandis olen kunagi varemgi üht vanemat aaret otsinud. Siis lähenesin maad mööda - nüüd meritsi Haven Kakumäe kaudu.
Aaret otsisin ikka mõnda aega, enne kui taipasin kus ta peitub. Õnneks tuleb mul seda leidmiseks vajalikku liigutust aastas kord-paar ka purjeka peal teha, nii et kättesaamine väga suuri raskusi ei valmistanud. Küll aga saabus logi kirjutamise ajal üks naisterahvas kahe poisiga ning vaatas ka telefon näpus igasugu kohtadesse. Mõtlesin juba küsida, et kas geopeiturid, aga siis nad eemaldusid, nii et ei saanudki teada. Mina muidugi kasutasin seda hetke ära ja panin aarde kribinal-krabinal tagasi. :)
Tore koht ja korralik väljakutse peiduka näol. Aitäh!
Siin meenus mulle kunagine kehka tund, kus oli vaja silda visata aga sellest oskusest antud aarde juures kasu poleks. Hoopis üks teine tegevus tunnist tuleks kasuks aga oma mäletamist mööda sain ma sellega ainult ühel korral hakkama ja olin siis endaga nii rahul, et rohkem pole soovinud seda korrata. Hea, kui õigel ajal on abi käepärast võtta. Tänud.
Vist isegi nägime õiget kohta, a no ronima sinna ei hakanud täna..
ei leidnud, mul ämblike kartus ja neid sillal jagus ja suured, pidin loobuma :) teinekord tagasi :)
Üsna kohe peale aarde avaldamist käisime vaatamas, et mis imeasjaga tegu. Uudistasime silda alt ja pealt aga midagi kahtlast ilmsiks ei tulnud. Mõned raketiteaduse poole kalduvad teooriad tekkisid aga enda tervise huvides neid kontrollima ei hakanud. Mõned päevad tagasi, kui ühte teist aaret siin läheduses otsimas käisime, põikasime ka uuesti silla juurde. Natuke tähelepanelikku vaatlemist õiges kohas ja peidukoht oligi paljastatud. Kahjuks polnud kaasas ühtegi sobivat abivahendit ja nii see aare kätte saamata jäigi. Täna olime juba ühe kesklinna aarde juures väikese tsirkusega julgust kogunud ja tulime sama soojaga ka siia. Seekord sobiv abivahend kaasas. Tänu hilisõhtusele ajale oli piirkond tühi ning kõik sujus suurepäraselt. Peale logimist vaatasime veel kaunist loojangupunast taevast ning lugesime päeva igati kordaläinuks. Tänud peitjale selle väljakutse eest!
Sellised ülimugurikkad kohad kipuvad mul sageli pikalt ootele jääma. Öösel ei viitsi, päeval ei taha, kui just ei leidu sobiv hetk tsirkuse tegemiseks. Täna õnneks leidus. Konteinerr jäi kohe silma, seega jäi üle vaid väike sirutus teha. Ootasime kuni sild vabanes ning ühtki uut lähenejat parasjagu ligiduses polnud ning kasutasime noorima kiirust ja osavust ära. Ei jäänudki see sild pikalt ootama. Aitäh.
Ma ei jõudnud veel vaatama hakatagi, kui Merle juba nägi. Mina muidugi keskendusin pigem suurele lastekarjale, kes, omal kiivrid peas, sillal ringi sibasid. Mõtlesin, et Kakumäel on mingid erilised koroona vastased nõuded, kuid siis ilmus pildile isa, kes lapsi rattale ja kärusse meelitama hakkas. Pikapeale see õnnestus. Siis oli veel keegi rattur, kes oma kõrvaklappide osi maha loopis ja üles korjas, aga sai temagi lõpuks minema mindud. No ja siis saime vaid suid maigutada, millise kiirusega Tessa konteineri kätte sai. Suurim kasu, mis minust oli, oli ilmselt meie tegevuse varjamine võimaliku vaenlase eest. Aitäh toredale pundile ja aardele, mis meid siia tõi!
Võtsime täna poisiga koos selle aarde ette. Pilti, mis perenaine oli üles riputanud oli hea vaadata telefonist, aga kui kohapeal olla, siis paistis päike otse silma. Küll ma proovisin neid simi punnitada ja samas kissitada, aga ei midagi, vahepeal proovisin ka käega poleerida, aga jälle ei midagi. Ma arvan, et me olime üle poole tunni seal sillal ära olnud, kui mulle lõpuks see koht silma jäi. Ma küll olen pikk, aga mitte nii pikk. Seega tuleb panna oma füüsis tööle. Ega see lihtne olnud, peale seda, kui olin eile Taevas ja maa aarde otsast alla prantsatanud, aga ära ma tõin aarde. Ma kujutan ette, kui mõnus on nabritel seda tsirkust vaadata. Igatahes on logi kirjas ja konteiner oma kohal tagasi. Tänud aarde eest.
Kohale tulles sai kõik maastiku ja peidukoha numbrid reaalsusesse teisandatud kuid ikka ei miskit. Õnneks rahvast oli liikvel vähe või pigem polnud üldse siis sai rahulikult kõike nähtut poleerida. Kui juba logid ka loetud olid tekkis idee ja täpselt seal ta oligi. Polnutki siin sillal varem käinud, tänud kutsumast :)
Käisin eile kontrollimas ja aare on alles. Ilusaid leide! Vihjeks niipalju, et aare on sellel pildil näha :)
Paar päeva varem käisime jalutuskäigul ning luurel ja aare jäigi silma. Nüüd tulime koos abivahendiga pimedas ja panime logi kirja. Tänud!
Tegin õhtul rattasõidu ja sõitsin ka üle silla. Natuke poleerisin aga midagi silma ei hakanud. Tuleb uuesti tulla.
Käisin Kakumäel kardinat toomas ning mööda sõites mõtlesin silla viskamise koha ka üle vaadata. Aega kulus, aga lõpuks oli aare käes ning panin nime kirja. Mina pakuks silla viskamise asemele hoopiski tantsi posti! Aitäh aarde eest!
Mere ääres kevadet nautivad lapsed, palli taguvad poisid, jooksjad, ratturid, muud mugud ning vähene geokogemus ei lasknud täna meil seda aaret leida. Nu zajets, we'll be back!
Kuna ma selle aarde ise ilma abivahendita paika panin ja vaevalt et mu füüsilised võimed eriti üle keskmise on, siis tundus maastik 3 sobiv. Aga üldsus arvab, et võiks raskusastet tõsta? Eks ma siis tõstan...
Esialgu tekkis dilemma, et kust üldse otsida. Maaameti null näitab ühele poole teed ja GC äppi kaart teisele poole teed. Tallatud on mõlemal pool. Eilsetest otsijatest polnud muidugi ühtegi jälge maha jäänud, mis oleks ehk veidikenegi aidanud.
Vaatasime siia,
vaatasime sinna,
nüüd saame ükskord tagasi minna.
Bruno korraldas mul siia hommikuvõimlemise. Harjutusi sain küll teha, aga aare jäi leidmata. No ega ma pole väga painduv ka. :(
Kuna keegi meist silda visata ei oska, siis jäime leiuta.
Ega üksi polekski saanud seda kätte, aga leidsime
Ilusa õhtu puhul tulime kambakesti rutškat väänama. Võtsime siis ühe sihtmärgi ja tulime kohale. On alles peidukas. Arvi seletas muiates, et siin pole midagi rasket, aga ta ei taha oma riideid ära määrida. Kuna aga keegi teine kätte ei saanud, siis pärast mõnda aega peale surumist tegi ta eduka katse ning sai aarde kätte. Mu arust on maastiku raskusaste tugevalt alahinnatud keskmise abivahendideta mängija jaoks. Aga siiski oli meil tore ja igasuguseid peidukohti ja maastikke tulebki kasutada.
Autot parkides tekkis dejavu tunne. Ma olen siin ju juba kunagi olnud. Ja sildki oli tuttav. Kõigepealt üritasin teraheterts-sagedusanalüsaatoriga asja paika saada. Lähimast termotuumareaktsioonist pärinev metsik footonite voog ei teinud asja just lihtsamaks, aga mingid kahtlused tekkisid. Ootasin mugu lahkumise ära ja mu kahtlused said kinnitust. Logiraamat oli Tallinna aarde kohta harjumatult tühi. Esikolmikusse küll ei mahtunud, aga palju puudu ka ei jäänud. Aitäh peitjale.
Tegime õhtuse motikatiiru. Mina tähistasin uue semestri algust Saksamaal, mis on kuni pandeemia lõpuni e-õpe. Uskumatu, et veel kolm kuud tagasi oli minu piirkonnas selline e-lahendus valgusaastate kaugusel, nüüd aga enam-vähem saadakse hakkama. Kus me aga hakkama ei saanud, oli siin. Sel ajal, kui Kaupo kaskadööri etendas, lugesin mina issameiet ja lootsin, et ta ikka elusalt ja tervelt tagasi saan. Kaskadöör aga tulemusrikas polnud. Lõpuks ei jäänud muud, kui Arvi näitas kõrgemat klassi ja saabus aardega.
Otsisime silla pealt ja alt aga aare ei ilmutanud end.
No vaatasime seda asja siit ja sealt, eemalt ja lähemalt aga kuna mugud olid täna kokku leppinud, et sild on igal ajahetkel vähemalt ühe-kahe (geo)kõrvalise isiku jälgimise all, siis suurem akrobaatika jäi tegemata.
Kui oleks Geopeituse lehel kohe aarde avaldumist märganud, oleks peaaegu enne tööd jõudnud isegi ära käia. Aga märkasin alles tööl. Ehk siis pärast tööpäeva lõppu otsustasin ära käia. Ilm oli õnneks ilus ja hommikune lumelörts oli jõudnud täielikult sulada. Kohapeal oli juba kaks ilmselgelt aardeotsimisega ametis inimest. Üritasin algul omaette tegutseda, aga kui aare ennast näole ei andnud, tuli ikka jõud ühendada. Lõpuks tuli aare välja sealt kohast, mida olin jõudnud juba varem kahtlustada. Polnudki hullu midagi. Kirja läks teine logi, esmaleiust 10 tundi hiljem. Tänud peitjale!
Me vaatasime esmalt maastiku raskuastmele vastavaid kohti aga kui ei leidnud, siis hakkasime huvi tundma ka kõrgema raskusastmega kohtade vastu. Lõpuks sai ka abivahend käiku võetud ja seda ka järgmistele mängijatele kasutada lubatud. Silda me ei visanud, küll aga viskasime rannas kividega lutsu.
Hommikul nägin uut aaret, aga plaani kiirreageerida ei olnud teades Tallinna spetsialiste, aga kuna õhtuse jalutuskäigu mõtteid veel ei olnud, siis seadsime selle uue täpikese sihiks. Huvitaval kombel olime just paar nädalat tagasi kõrvalaardeid noppinud ning esimest korda siinkandis uudistanud. Tol korral jäi see kena sild märkamata. Olime seda kaunist sillakest juba omajagu poleerinud, kui vaatasime, et keegi sätib ennast meie külje alla.. Lasime tal natuke toimetada ning siis ühendasime jõud Erkoga. Korraks ununes isegi 2+2 seadus (aga loeme antud hetkel meid üheks siis kõik JOKK). Igatahes viskasime seal kolmekesti silda ning veidi aja pärast - täpsemalt täpselt 10 tundi peale Tarmot, kell 18.40 - kirjutasime nimed teisele reale. Vägev sild! Tänud!
Selle avaldumisega läx kll jube täpselt. Tegelikult oleksin pidanud juba teisele poole linna vurama, aga otsustasin siiski poest läbi käia et materjali peale v6tta. Tundub et see lyke oli igati igati 6ige otsus. Poes olles vaatasin teavitusi ja kuna mul olid seekord nii 6ige linnapoole kui ka stardipositsiooni eelised, siis ei saanud ju neid raisku lasta. Vurasingi siis objektile kus valitses täielik vaikus. Mulle igati sobis. Sai rahulikult ja segamatult toimetada. Tegelikult ootan hoopis p6nevusega kuidas seda ntx suvisel ajal logitakse :D Mulle väga meeldis, kohe niiväga et viska v6i lausa silda. Esmasissekanne 08:42 Tänud peitjale hommikuse sirutuse eest ;)