Rohelise nõia

Õhtu lõpetuseks sai veel nõia juures käidud. Tegelikult mingi aeg on mulle märkmetesse märgitud ning tahtsin kontrollida kas see võiks paika pidada, kuid targemaks seekord ei saanud. Pärast sain vaid puuke noppida.

Nõid on kodus tagasi. Head külastamist!

Nõid on kodus tagasi. Head külastamist!

Kell on numbrinäitamise lõpetanud

Siin on saadud mõned korrad käidud, igakord mõttega, et äkki saab kohtumisaja nõiaga kokkulepitud. Esimese ja teise korra vahel oli justkui ajanihe tekkinud ja loogikas tekkis lünk. Teisel korral pidime juba minema nõiale külla, aga hommikul ilma vaadates ja siis teise pilguga voodit vaadates sai Tarmole öeldud, et lähme ikka teine kord ja saigi nüüd kolmas kord kohal käidud, kerge matemaatika tehe tehtud ning saigi selle aardega kambaga hakkama nelja käiguga, sest nagu Peeter ütles - see pole enesepiinamiseks mõeldud. Kohapeal läks kiirelt ning midagi kontimurdvat pole, hetkel kõik ok. Tänud peitjale meeleoluka päeva alguse eest :)!

Kalendrisse vaadates sai selgeks, et see nädalavahetus on mõistlikem aeg nõia juures käimiseks, edaspidi läheb veel ebamugavamaks. Käisin siis neljapäeval vaatamas, kas nõid kodus ja mida ta kell näitab. Esialgu oli raskusi nõiamaja võsast üles leidmisega, aga kui maja leitud, selgus, et nõid on kenasti ootel ja kell töötab. Paraku jäi mu oma liha nõdraks, et panna kell õigeks ajaks tirisema ja soojast voodist välja ronida. See on ikka pigem kambaaare, kui enesepiinamiseks tehtud. Reedel sai kontserdile mindud ja seal selgus ootamatult, et sõber, kelle kaasa samuti geopeitusega tegeleb, on autoga kohale tulnud ja plaan hakkas jumet võtma. Sai natuke aega parajaks tehtud, kabanossi järatud ja siis õigel ajal nõia juurde mindud, lootes, et nõid on lahke. Natuke koputamist ja uks avaneski. Huh, tore asjaolude kokkulangemine, poleks uskunud, et selle aarde nii kergelt logitud saan. Aitäh aarde eest, oli vahva seiklus!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et täna käisin siin juba kolmandat korda.

Esimene kord käisin siin juba 2020 mõned päevad pärast aarde avaldumist päise päeva ajal uurimas, et kus see nõid üldse elab. Plaaniga mõnel unetul ööl naasta ja ta uksele koputada. Aga ... ju siis ei olnud piisavalt unetuid öid, sest tulek jäi täitsa katki.

Teisel korral käisin siin mais, sel ööl kui kõik Euroopa inimesed olid suunanud oma pilgud teleritele, et elada kaasa eurolaulikute pingutustele suurel laval. Sain nõia käest sel ööl tünga. Ma olin vahepeal kiirelt möödunud 3 aastaga ära unustanud, kus nõiamoorikese ulualune täpselt asub ja kui siis enda arvates napilt minutike enne visiidiaega tema lävele jõudsin, selgus, et krutskimemm on oma visiidiaega veidikene muutnud.

Andsin sellest Tanelile teada ja palusin tal nõiaga tõsiselt vestelda, et geopeiturid on korralikult inimesed ja mida nõid kord lubanud on, seda peaks ka täitma. Tanel ütles, et tal ei ole hetkel ajagraafikus ebastabiilsete naisterahvaste veenmiseks piisavalt vaba aega, lubas võibolla kunagi selle ette võtta ja käskis mul seni ise hakkama saada.

Märkamatult jõudis kätte juuli. Juulikuised kuumad suveööd on ju muidugimõista mõeldud kõigeks muuks kui magamiseks - pikkadeks vestlusteks, öisteks ujumisretkedeks üksildastes järvedes, maasikamoosi keetmiseks ja aarete logimiseks. Nii siis avastasin vähem kui pool tunnikest enne seda visiidiaega, mida nõiamoor mulle maikuus pakkus, maasikamoosi jaoks öisest Prismast suhkrut ostmast. Mõtlesin, et kui juba öösel üleval olla, siis ikka täie eest. Lootsin, et Tanel loodetavasti pole moori veenmist jätkuvalt ette võtnud ja jõuan visiidiajaks kohale. Nii ka läks - koputasin uksele isegi liiga vara. Sain seal veerand tunnikest sääski sööta ja oma mobiili-taskulambiga ööliblika hulluks ajada.

Visiidiaja saabudes tundus, et nõid kavatseb ukse siiski suletuks jätta. Aga siin tulid appi viimaste kuude jõusaalis veedetud tunnid - veidi tursunud ust tuli lihtsalt veidi kõvemini sikutada.

Aitäh öise meelelahutuse eest!

Arvasin,et mina siia küll iialgi ei jõua aga ära iial ütle iial.Rohelisel nõial külas käidud ja nimi külalisteraamatusse pandud.Aitäh!

Olin minagi siin juba mitu aastat tagasi käinud. Kuid kohapeal saadud info pealt eeldasin, et see aare jääbki minu poolt logimata. Aga võta näpust. Tarsusse suunatud geotuuril pole piire, ja nagu võluväel, sai ka see aare leitud. Kuid nüüd tundus küll mõistlik omale vähe pehmem küljealune otsida ja kerra keerata.

Tänud.

Juba pikalt vaadatud ja noolitud aare, aga kuna ühikast mingit normi liikumisvahendit selleni polnud siis hapnes see nõid seal roheluses edasi. Õige seltskonnaga tuli leid ruttu ja valutult ja saigi kodanikule 1:0 tehtud.

 2 

Nõia juures olin tegelikult juba paar aastat tagasi käinud tõtt vahtimas. Aga tookord ma loogikale pihta ei saanud ja nii jäi ka tare uks mulle suletuks. Vahepeal oli siis mingi hetk see moment kui voilaa sain pihta et mis ja kuidas. Isegi Tartus mõned korrad käinud, aga ei ole viitsimist ja mahti olnud. Seekord jagus mõlemat ja seda lausa viiekordselt ;D Igaks juhuks võtsime kirve kaasa juhuks kui maja peaks ntx "põlema minema" ja vaja nõida leekidest päästa. Eks ta tajus meid vist ette ja ei hakanud vastu puiklema. Leitud, logitud, punkt. :D Tänud peitjale

Õigel ajal nõia juurde saabudes oli ta sõbralik ning näitas meile varandust, mida enamasti väga rangelt valvab. Aitäh.

Lähes kolm aastat läks mööda enne kui Nõiale külla jõudsime. On ikka pikk aeg, aga kui see nõid nii pirtsakas külastusaegade osas on, siis polnud väga valikuid. Täna olid tingimused sobilikud ja kõik läks hästi. Aitäh pähkli eest, andis ikka pureda.

Tegime eeltöö ära kuid seekord jäi nõiduslik aare külastamata.

 1 

Veel paar päeva tagasi ei teadnud me, mis hulluste (või lollustega) me siin Tartus seekord tegelema hakkame. Oleks teand, poleks vist tulnudki. Aga tulime ning seks ajaks kui selle aarde juurde jõudsime, oli juba nii mõndagi tehtud ja midagi veel ees. Täname.

Seekord arvasime, et oleme ilma asjades targemad ja tulime omateada õigel ajal. Tuli välja, et see polnud teps mitte nii. Küsimus pole mitte täisarvudes, vaid komakohtades. Positiivne oli see, et see andis meile väikese ajavaru. Oleks hiljaks jäänud, siis oleks pekkis olnud. Tegime siis kohalike aaretega aega parajaks ja tulime õigeks ajaks tagasi. Aardel üle aasta taas üks leid. Vähese käidavuse tõttu vajab ka märkimisväärselt rohkem jõudu. Kuid siiski kättesaadav. Unise peaga sai vist eelmise päeva kuupäev raamatusse kirjutatud.

See aare oligi tänase päeva eesmärk. Traditsiooniliselt juba külastatud kahel korral. Täna öösel tuleb vist hea uni. Aitäh.

Leitud. Omapärane mõistatus. Aitäh!

Targalt käisime enne uksele koputamas ja küsimas, mis kell ta koju tuleb. Ja tulime paar minutit enne uuesti. Tänud

Seekord oli nõid kodus ja kutsus lahkelt külla.

Soovimata olla liiga reetev, lihtsalt tänan nõida väga hea ajatsooni valimise eest, mina jäin rahule.

See aare ei olnud kaugeltki päeva ainus, küll aga lõppeesmärk. Olime korra siin juba oludega tutvumas käinud ja ootuspäraselt nõid meid siis jutule ei võtnud, ju vist puhkas alles oma eelmise öö nõiatöö väsimust välja. Võtsime nõuks natuke ringi vaadata ja sobivamal ajal tagasi tulla.

Kokkulepitud ajal ukse peale koputades ei avanud algul keegi. Õnneks olime aga vahepeal õhtu käigus Torumeeste aarde juures kolm tilka (väikse varuga) geoloogi verd ohverdanud ja see vist muutis nõia natuke leplikumaks. Nii tegi ta peatselt siiski ukse lahti ja saime nimed majaraamatusse sisse kirjutada.

Kaks päeva hiljem õhtul hambaid pestes jõudis mulle lõpuks ka järsku kohale, kust aare oma nime sai. Väike muie ja suured tänusõnad!

Külastasime seda aaret kokku 2 korda, mil esimesel pidime oma plaani veidi kohendama. Aja sisustamiseks sai ooteajal teisi aardeid vuhitud. Väga lahe aare ja väga lahe mõte. Suured tänud!

Panen mitteleiu ka kirja. Peale peitjaga suhtlemist sai tõdetud, et aare ei ole töökorras. Mitte ei saa aru kuidas päev hiljem mittetöötav aare on leitud.

Kopp-kopp. Nõid oli kodus

Käisin siin kord varem, aga siis polnud külastuseks õige aeg, sest meie ajanäitajad käivad erinevalt. Tänane õhtu tundub sobivam ja pealegi mis oleks mõnusam, kui peale esma/erakordselt edutu Taevatrepi lammutamise järel nõiamajas kruus teed juua. Nii tegingi. Aitäh peitjale kelmika peiduka eest.

Seekord oli Nõid lahke ja avas ukse, ju ootas päkapikke. Tänud peitjale!

Salakaval nõid, keda volbriööl kodus polnud, seega pidi veel hiljem tagasi pöõrduma. Kvaliteetaare!

Hommikul ärgates meenus unenägu, kus olin rohelisel nõial külas käinud, tema lummuses mitu tundi veetnud ning siis hilisel öötunnil voodisse põhku pugenud. Roheline nõid oli Halloween'i jooksjatest ainult veidike tüdinenud vist, ei tahtnud ennast õigel ajal kohe näole anda. Lahe värk, aitäh nõia maja ehitajale!

Tegelikult sai nõia ukse taga kord juba käidud, aga tookord jäime , puhtalt tänu omale lollusele, ukse taha. Seekord said korrektuurid tehtud ja nimi raamatusse kantud. Tänud aarde eest!

Käisime vaatamas mida roheline nõid meile räägib. Eelaimdus oli olemas kellega tegu siin võiks olla aga saime soovituse talle ikka külla minna. Ajas teine meile sota-pota keelt ja pidime seda siis dešifreerima hakkama. Saime enda arust info kätte, olime sellega rahul aga auto juures saime teada, et saime siiski veidi valesti aru. Nõid on elektroonikale mingi needuse peale pannud. Ühest asjast saime igatahes aru, et logida me siin küll ei saa.

Selle külastusega tõmbasime pikale geopäevale joone alla ja viisime meiega aega viitnud geopeiturid Karlovasse ja Tartu südamesse tagasi.

Vuhisesin õigel ajal kohale. Vehkisin luuaga, vaatasin valdused üle ja tiirutasin kuniks pimeduse varjus seda teha sai. Ühtegi inimest ei kohanud ja valduse omanik sai tervitustega üle valatud.

https://www.youtube.com/watch?v=-umX8BOPzcU

Leitud. Hea tüng

Tegime pühepäevase aarde hästi varakult ära. Mina tahtsin alguses minna Palojärvele, aga kallis kaasa teatas et 'nädal aega on vihma sadanud, mina kuskile ujuma ei lähe!', nii et tuli plaanid ümber teha. Ooteaeg oli pikk - sai pesu triigitud, filmi vaadatud, lõpuks ka öö-Prismas saiakest ja statist kohvi toodud. Metsa jõudsime nii, et oli 8 minutit aega kasti otsida. Korraks tundus, et õigeks ajaks ei jõuagi, aga asi kanapimedus läks ruttu üle. :D

Minul on tee nii selge, et seekord vedasin end kohale päeva eelviimasteks minutiteks. Sellega oli raskusi, sest linn oli autosid ja jalakäijaid täis. Pürgib vist Eesti New Yorgi poole. (Linn, mis kunagi ei maga)
Seekord olin mina teine parkija ja tundmatu mobiil ennustas võimalikku trehvamist nõia manu. Nii see läkski. Kui ma 23.57 saabusin, siis olid kolm koputajat juba ukse taga ootamas. Liitusin lõbusa seltskonnaga, koos imestasime, et kuidas see päeva viimane minut nõial nii pikk on. Aga lõpuks olid kellal nullid. Esimene mulje oli see, et meid jäetakse ukse taha, ent Reinul oli piisavalt kogemusi nõuka ajast ustest sisse pugemise osas. Uks avanes, aga nõida polnud endiselt kodus. Lootsin mõned nõiasõnad leida, aga külalisteraamatus olid vaid nimed. Panime endki nõiaga kohtumise ootamise järjekorda.
Aitäh mõtte eest! Ootan juba kohtumist kollase (Hiina) nõiaga ;)

No oli ikka nõid. Käisime korra ja siis kutsus tagasi, et olevat vara veel, temal oma ajaarvestus. Ja nii me siis tulime tema soovile vastu ja tulime talle sobival ajal. Ka siis pidi ikka uksele hellasti prõmmima, et ta sisse laseks. Aga sisse me saime ja logi kirja. Aitäh peitjale siia juhatamast!

????leitud

No oli ikka lahe aare, juba selle eest lemmik kirja. Mis metsas nõid elab ka? Aga olime kohal õigel ajal, natuke varemgi, nagu viisakad külalised ikka, et vana tegelasega kohtuda. Kui õige aeg käes, ta ukse küll avas, aga peitu puges va sindrinahk. Aardekarbi saime kätte ja keegi ei keelanud meil logida, nii nimed kirja said. Tänud laheda seikluse eest!

 5 

Tee nõiamaja juurde on juba nii selge, et mine kohale kasvõi kinnisilmi. Tundub, et käijaid on teisigi, sest pika rohu sisse on tekkinud arvestatav geomaantee. Olime sel päeval aarete otsimisega juba järjest tegelenud 16 tundi ja viimasena otsustasime veelkord tulla nõia juurde. Tekkinud hoolduslogi andis lootust, et seekord üleannetu nõid meile ootuspäraselt käituda võiks. Igaks juhuks läksime kohale natuke varem, et ikka veelkord nõiamajaga põhjalikult tutvuda, et ega seal mingit vimkat peidus pole. Kuna öö oli üsna jahe, siis hüplesime koha peal ja soojendasime näppe, et õigel hetkel midagi alt ei veaks. Pilgud kastile naelutatult tegime kell 00:00 vaid ühe liigutuse ja salakamber oligi avanenud. Jehhuuuu! Meid valdas kujutlematu rõõmutunne. Peale logimist ja enne ukse sulgemist vaatasime ikka igaks juhuks veekord kõik üle, et kas nimi ikka sai korralikult raamatusse ja kell 00:03 ukse taas kinni klõpsasime. Endale tundub ka tagantjärgi uskumatu, mida kõike oleme vamis tegema aardeleiu jaoks.

Elu on seiklus, Geopeitus on ravimatu haigus! Täname peitjat uue ravimidoosi eest!

 3 

Käisin nõial külas ja tegin talle kiusliku käitumise eest valju noomituse. Loodetavasti on edaspidi korralikum. Vabnandused otsijate ees, kes milleski süüdi polnud.

Kõik ettevalmistused olid tehtud ja olime õigel ajal õiges kohas. Ärevaid hetki enne kellalööke aitas sisustada meist natuke varem kohale jõudnud marx303. Viimased pingelised minutid möödusid lõbusa vestluse saatel. Ja siis see algas ... 6 silma vaatas ainiti nõia maja, 30 näppu nõksutas nuppu, poleeris ja silitas aga uks ei avanenud. Olime väga pettunud, sest meie poolt oli ju kõik ok aga nõid ust ei avanud. Tanel, palun kutsu see frukt korrale!

Käisin rohelise nõia ukse taga ja kohtusin seal kahe rõõmsa inimesega. Paraku nõiaks ei osutunud meist keegi ja uks jäi suletuks. Sellest on kahju, et aare logimata jäi. Kohtumine oli aga väga tore. Sürreaalne.

00:00 nupust kinni ja nõka-nõka-nõka-nõka.

+10s no mida pekki, Tanel, lubasid ju korda teha!? A, lahti tuli, nevermind...

+20s kirjutan rahulolevalt logiraamatusse oma nime.

Kui uks kinni klõpsas, näitas rohelise nõia kell 00:03. Paras aeg magama minna. Aga enne veel üks pähkel, mille lõpp oli enne mugudest hõivatud.

 14 

00:00 nupust kinni ja nõka-nõka-nõka-nõka.

+10s krutin nuppu päri- ja vastupäeva ja nõka-nõka-nõka-nõka.

+20s tugevamalt nupust kinni ja nõka-nõka-nõka-nõka.

+30s võtaks rahakotist krediitkaardi ja katsuks sellega muukida? Ei, ei ole aega, pean tegema meeleheitlikult uksega nõka-nõka-nõka-nõka.

+40s katsun kätega kiirelt nõiamaja läbi, äkki on kuskil mingi salanupp. Ei leia midagi, seega haaran jälle nupust ja nõka-nõka-nõka-nõka.

+50s haaran mõlema käe sõrmedega nupust ja teen sellega hüsteeriliselt nõka-nõka-nõka-nõka.

00:01 vahin käed rippus tölli näoga kordamööda nõia kella, rinnuni kasteheinast ligumärgasid sandaalides ja lühkarites jalgasid ning üle idaringtee kerkivat uduloori. Teen korra nõka-nõka ja longin pea norus läbi märja heina auto poole.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ju ikka saab, tänud.

Sel ajal, kui meie Rohelist nõida külastasime, oli olustik mõnusalt müstiline. Võiks öelda, et hein oli pea rinnuni ja õhus hõljusid huvitavad lõhnad. Linnud vidistasid ja peaaegu, et oleks soovinud, et mõni loom kusagil põõsas oleks sahistanud või mõnd erilist häälitsust kuuldavale toonud. Ühesõnaga, läksime ootusärevalt nõiale külla. Nimed panime külalisteraamatusse kirja üheksandatena ja ära tulime rahulolevatena. Täname kutsumast!

 3 

Käisime viskasime nõiale pilgu peale ja tuvastasime, et isegi kui teda siniseks värvida, ei saa me temaga täna jutule.

 2 

On aga nõid, pidin tema pärast puhkuse võtma :D

Hirmus äge oli. Endal silm juba poolkinni, roolis oli veidi imelik olla, aga kui sain pargitud ja võsa vahele, siis ööbikute laksutamine tahtis kõrvad lukku lüüa, võsa oli soe, pehme ja kutsuv. Aare avanes, nagu lubatud. Aitäh!

 1 

Aare oli plaanis jätta teiseks korraks esiti, kuna teate küll.. Aga pigistamise ja puhumise ajal sattusime kokku seal teise seltskonnaga ja tahtsime ikka üle vaadata, milline aparaat täpsemalt on. Nagu arvata oli, siis kaua seal ei läinud ja suundusime omi asju ajama. Aga üks asi viis teiseni ja teine aare kolmandani ja lõpuks ikka panime ka Rohelise nõia logiraamatusse oma nimed kirja. Aitäh!

 4 

Siin teadis Marko kohe aarde avaldumisel, et milles "keiss" on. Uhh kui nutika mehe otsa ma end sättinud olen:D Kui piisavalt kannatlikkust on, saab aarde nullis, õnneks ka ilma nõia nõidumist mõistmist, vast igaüks hakkama. Sisustasime hilist aega vanade geovõlgadega ning õppisime uusi nõidusi ning loitse. Muuhulgas kuulsime ja nägime segaseid hääli tegevaid hirvesid ning julgelt väidan, et tegemist on ühe viimase aja lahedaima teostusega! Vägev töö Tanel! Aitäh! Kiidan sokid jalast!

 3 

Naiivitarid. Mõtlesid, et lähevad kohale ja logivad. Rabasime veel Pärnu noored ka kaasa. Näitamaks, kuidas vanad kalad kastist lihtsalt üle sõidavad. Täielikult oli leiuvalemist välja jäetud peitja kiusukonstant. Eks siis tuleb millaski uuesti minna. Üksi, et mitte häbisse jääda.

 1 

Oleme ikka täitsa hullud!!!!!! Plaanisime just volbriööl seda aaret otsida ning suur oli imestus kui ühtegi geomobiili tulemas ei näinud, kuid liiklus oli üllatavalt tihe. See võis ikka päris naljakas vaatepilt olla. Kaks totut mobiili ja taskulampidega keset Ihaste võsa siis kui õues on külmem kui meie külmkapis. Tänud uue väsitava aarde eest!

 1 

Ööl vastu nädala esimest tööpäeva tulin tutvuma Tartu uusima poolmüütilise asukaga. Müstilise fantoomi mitteametlik värviseeria tundub muidu parajalt kiuslik, mistõttu kerget pääsemist tegelikult ei lootnud. Nulliks läksin nulli ja mõnevõrra meeldiva üllatusena tekkis seal täpselt null tõrget. Kuuldavasti on see nõid oma rohelise ürbi all pahatihti tujukas ja üsna valiv, kuid minusugune paipoiss lubatakse ju ikka tuppa :o) Korralik teostus nagu alati, aitäh!

Kui pühapäeva pärastlõunal selle avastasin, siis käisin kohapeal asjas selgust saamas - tore väike jalutus. Terve ülejäänud õhtu võitlesin endaga, et kas õigel ajal ka minna, või mitte. Kuna järgmine päev oli tööpäev, siis loobusin. Tuli välja, et hästi tegin, sest nõid tõrkus veidi. Ka siis, kui Tanel nõiale sõnad peale luges, ei jooksnud kohe muu massiga logima. Täna sai ööpimeduses ja uhkes üksinduses nimi teisel reale kirja pandud. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Varem olime Kerliga rattatiiru teinud, nõia juures luurel käinud ja mõned muud aarded ära loginud. Sobival ajal siis autoga tagasi. Palju enne õiget aega ei jõudnud, aga esimesed olime ikkagi. Selleks ajaks, kui kell lööma hakkas, oli siiski suurem osa esimesel korral tuttavaks saanud seltskonnast jälle koos ning ka omanik ilmus suure ragina ja plärina saatel võsast, et nõia käitumisel isiklikult silm peal hoida. Omaniku kohalolek avaldas ilmselt vajalikku mõju ning uksed avanesid nagu võluväel. Pärast sai veel natuke juttu räägitud, kuni jahedavõitu ilm oma mõju hakkas avaldama. Aitäh peitjale ja kaaskannatajatele ka.

Võtsime nõia vabandused vastu ning tulime uuesti kohale. Seekord kogunes meid jällegi 6 pluss peitja, kes proovis tasakesi kohale hiilida, kuid kelle võssa sisenemist nägime juba saabudes. Eks ta hiljem oma tuutu seal lasi, et ikka planeeritu lõpuni viia. Leid tuli kiiresti ning päris mitu minutit ajasime teistega geojuttu, enne kui suuna järgmise aarde poole võtsime. Aitäh meie magusat und segamast ning ikka ja jälle Tartu geoelu edendamast!

 7 

Esimesel korral ei läinud õnneks logiraamatut näha. Sel korral läks paremini. Meie saabudes oli geoparklas juba üks neljarattaline. Sättisime enda oma ka siis kõrvale. Nõia poole teele asudes nägime veel üht autot saabumas, tundus kangesti Taneli oma moodi. Aardele lähenedes olid Tiit ja Kerli juba platsis ja ootusärevad. Võtsime ka siis rivvi. Peagi saabusid juba tuttavad ratturid Loona ja Hendrik. Jäime kõik nulle ootama. Veel enne ukse avanemist jõudis võsast kohale Tanel. Ja jõudiski kätte kauaoodatud kellaaeg ning kõigi rõõmuks nägime aardekarpi. Logiraamat läks ringile ja peitja pasunahelide saatel said kõik asjaosalised oma nimed kirja. FTF kirjas ja süda rahul jälle. Geoparklas sai veel veidi juttu ajada, kuidas Tanel saaks veel õelamalt aardeid peita. Aga ehk tuleb vahelduseks ka veidi sõbralikumaid variante. Meie igaljuhul täname!

 10 

Tegin nõiale valju noomituse. Nõid lubas edaspidi enam mitte nii teha ja ühtlasi palus edastada oma vabandused sõltlastele sellise isegi nõiale mittekohase käitumise pärast.

 31 

Ah et vist mingi kellaajaline aare, jah.

Olgu, ma ei hakka jooksma. Käin päeva jooksul läbi, kalibreerin kellad ära ja... küllap siis keskööl koguneme.

Käin läbi. Maantee sees. TANEL!!! Miks nõid nii lollakas ajavööndis elab? Homme on ju tööpäev. Ei saa ju sellisel kellaajal. Või... noh... vana sõltlane sisimas tõstab pead.

Väga ebapühal kellaajal heliseb äratus. Löön kinni. Mõtlen, mis mul viga on. Ja ajan püksid jalga.

Sõit läbi öise linna. Ei ole veel väga ärkvel tunne. Geoparkla. Jeebus, kaks kaaskannatajate ekipaaži juba ees. Mööduvad ka jalgratturid, kes selgelt ei tulnud siia niisama öist lõbusõitu tegema. See on raske töö, sõltuvuse toitmine.

Null. Võsa on täis ootusärevust. Loeme minuteid. 00!

Uks ei avane. Proovib üks, proovib teine. Mis kavalus siin veel saaks olla? Ei paista mingit trikki. Uks jääb suletuks. :01. UV-lamp ja magnet ei aita ka kuhugi edasi.

Õhus levivat pettumustunnet saaks noaga lõigata. Sõltlased on doosist ilma jäänud. Tartu õelaim aardepeitja keerab ilmselt voodis teist külge ja naeratab läbi une magusalt.*

• Tegu on kirjandusliku väljamõeldisega ja igasugused sarnasused päriselu isikute ja sündmustega on juhuslikud. Vist nägin kõike seda unes.