Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub kunagise Pikane metsavahi elukoha läheduses, mida ümbritseb kolmest küljest märgala koos nelja järvega - Pikane, Flyvae (Õõtsjärv) ja kaks nimetut järve. See koht on üks RMK Liivanõmme õpperaja rajapunkt.
Pikane metsavahikohaga seostub lugu paadiseltskonnast, kes 1944. a Rootsi põgenes. Metsavahikoht oli tulevaste põgenike staabiks ja nõupidamiskohaks. Tänaseks on säilinud elumaja valatud ja kõrvalhoone maakividest laotud vundament.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lähim parkimiskoht | Parkla | 59° 12.6551' 23° 34.8120' |
Liivanõmme õpperaja parkla | Parkla | 59° 12.7540' 23° 36.4960' |
Aarde sildid: soovitan (2), matkarada (2), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8PFH7
Logiteadete statistika: 83 (97,6%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 86
Alustasime ona Nõva rattamatka Uuejõe parklast ja see oli esimene aare. Liiga kaua siin aega ei kulutanud. Tänud!
Sellistest paikades meeldib mulle mõelda, mis oleks kui siin oleks endiselt talu ja siin saaks elada/suvitada. Väga eriline ja lahe oleks ju! Need metsavahitalud on üldse hoopis teistmoodi!
Kask on otsa sadanud aga õnnestus leida ja kätte saada. Kummaline ja ilus. Nii vähe on sellest talust alles jäänud... Isegi mitte sirelipõõsast. Aitäh!
Mina otsisin multi-aarde punkti, Mikk seda aaret. Kumbki ei leidnud. Siis saime aru, et multile punkti polegi ja metsavahikoha aardekonteiner lehvitas täiesti nähtaval kohal. Aitäh!
Napilt enne pimedat jõudsime. Esimese ringiga ei õnnestunud leida, läks veidi aega. Aitäh!
Parkisin auto ära ja nii kui olin koera ka autost välja saanud, rallis siia tillukesse parklasse järgmine auto. Mina hakkasin tasakesi kulgema ja juba tuhises teise auto omanik meist telefon näpus mööda. Objektile jõudes ühendasime jõud ja nüüd juba peitu see aare me jaoks ei jäänud. Oli tore kohtumine Tänud peitjale niisugust ootamatut kohtamist võimaldamaks. Poleks me kumbki selle metsavahikoha poole liikunud ilma aardeta
Oli vaja omajagu otsida ja igale poole mitu korda vaadata - mõlemal. Aga lõpuks nägime ja saime nimed kirja.
Täna oli plaanis minna natuke metsa ja korjata seeni. Mare läks seene jahile, mina seevastu aardeid vaatama. Kohale jõudes tundus koht tuttav, ilmselt sai siit rogaini ajal punkti võetud. Leid tuli kiirelt. Aitäh.
Geomobiil sai mustikakorjajate kõrvale "lähimasse parkimiskohta" pargitud ja jalad kõhu alt välja võetud. Kuna piirkonna kodutöö oli nõrk, siis sai pool teed nina telefoni uuritud, mis ümberringi toimub. Selle käigus sai tõdemusele jõutud, et siia kanti peab tulema mitme päevasele geomatkale ja praegu pole mõtet end pooliku matkaga kiusata ning pigem tasub Tartu suunas liikudes teeäärt tühjendada. Metsavahi nimistusse sai nimi kirja, nii et järgmine kord saab matkarajal veidi lõigata. Aitäh peitjale!
Jäi meelde tohutu sääseparv aarde paiga juures. Enam vähem jooksin neil eest ära, tunne oli nagu oleks ümber piiratud. Tänan
Eelmine kord kui Nõva ringi tegime jäi see meil kahe silma vahele,täna Keibu ringilt tulles jõudsime lõpuks siia ka.Kohapeal kulus ikka neid minuteid enne kui nägijaks saime.Aitäh!
Pärast väga pikka päeva ja paljusid maha jalutatud kilomeetreid, võtsime ette veel ühe viimase matka Nõva loodusradadel. Piirkond oli täitsa põnev ja ilma aardeta poleks sinna vast küll sattunud. Peidukoht oli üsna ilmaselge aga pidime ikka väga kaua jõllitama seda ümbrust kuniks Kristel oli meist see, kes esimesena nägijaks sai. Panime nimed kirja ja tõmbasime päevale joone alla. Tänud Markole tegusa looduspäeva eest!
Peale piķka matka läksime veel vaatama kuidas metsavaht elas. Kahjuks on majast alles vaid vare. Aaret otsisime neljakesi ikka päris pikalt enne kui Kristel selle leidis.
Surnud puude päeva lõpetuseks üks kuuse mikro ka. Võttis ikka omajagu aega. Ei meeldi väga nii väikesed aarded nii sügaval metsas. Aga koha eest tänud!
Lõkkeplatsilt rahvuspuu juurde. Tiirutasin ümber palava okkalise, vaatasin alt ja nurga tagant. Üks vahe proovisin ka ronida, ei sellest kasu olnud. Lõpuks silma ta jäi. Aitäh!
Matkasime Liivanõmme õpperajal ja muidugi põikasime ka selle teele jääva aarde juurde. Aardeleid tuli kiiresti, kuigi oli täitsa kavalasti peidus. Aitäh!
Parkimiskohani jõudmiseks sai sellist soparallit tehtud, et anna olla. Seejärel lühike jalutuskäik endise metsavahi kohani ja lõpus sai meie lemmikpuuga tugevalt tutvuda. Ikka kaks ringi sai tehtud, enne kui silm seletama hakkas. Päris õel värk, peab ütlema. Vähemalt sain järgmiseks korraks, kui paari kohalikku multikat vaatama hakkan, tarviliku lisainfo (logide põhjal, siiski). Tänan peitjat.
Aega läks siin ikka omajagu, kõigepealt sain veidike mugude järgi oodata ja kui lõpuks objektile pääsesin, ega siis ka midagi lihtsat ei olnud. Peale ei tea mitmendat tiiru jäi lõpuks üks kahtlane element silma ja nii ta leitud saigi. Tänud aarde eest!
Siin sai otsitud suure kambaga oma pool tundi, aga kahjuks jäi aarde leidmata.
Ega see kodukontoris passimine ja muidu toas asjatamine võib ju peast lolliks ajada, seepärast tuleb vabal päeval ikka korra õue ka minna. Seekord otsustas Ülemus, et õige koht on selleks Liivanõmme rada. Täpselt 4 kuud tagasi käisime siin ja tookord jäi ~30 viimast meetrit puudu, sest plätude ja lühkaritega ei viitsinud heina sisse ronida ning pigem kibelesin ujuma.
Seekord jõudsime oluliselt kiiremini parklast siia kuna mustika- ja pohlauputuse aeg on läbi ning rinnuni heinagi polnud enam. Topsi leidsin kohe kui olin taskulambiga vehkides ringi peale teinud. Tänan siia juhatamast, ilma aardeta ju ei teakski, et siin kunagi metsavahikoht olnud on. Eks teiste siinsete aarete juurde tuleme teinekord :)
Ausalt öeldes oli ikka päris ropp, kui kaua see aare aega võttis. Lõpuks õiget kohta sai ikka oma 5 korda vist üle ja üle poleeritud, enne, kui kätte andis. Ju on järgmistel juba lihtsam, tundsin ennast, nagu sipelgapessa sukelduv karu talvel, muudkui pillud kätega enda ümber, et miskit väärtuslikku leida. Aga leid lõpuks tuli. Ja ikka sealt, kus arvad, et ta on ja ei saa kuidagi :) Aitäh peitjale. Ei kujuta samas ettegi, mismoodi siin kunagi elada oli. Keset soid ja ei miskit. Põnev.
Aega võttis, kuid suure tuuseldamise peale sai leitud ja nimed kirja pandud. Hiljem oli raske mõista, kuidas me kohe ei märganud.
Geopeiturite rahvuspuu on talvel täitsa mõnusalt sooja hoidev. See tundus selline tõeline kutse all elamise paik :) Tänan.
Olime Nõval sünnipäeva tähistamas ja lapsed soovisid väga ka Geopeitust teha. Mõnus rahulik matkapäev oli ja tundsime end aaret otsides üsna omapäi olevat kui ootamatult kuulsime küsimust "Kas otsite midagi?". Meie esimene "Teolt tabamine"... 170 aaret läks aega ja tabatud tõelise geohundi Silver0 poolt. Kui esimesest kohmetusest üle oli saadud, sattusime mõnusasti vestlema. Siiamaani tore meenutada kuuldud lugusid ja häid soovitusi. Ahjaa, aarde leidsime ka üles mõningase tiirutamise järel. Täname! Üks lahedamaid mälestusi sellest geoaastast :)
Oma Nõva geotuuri raames sattusin ka siia. Ignoreerisin lähimat parkimiskohta ja otsustasin läheneda mööda sihti, et möödaminnes ka multi vahepunkt ära noppida. Aga see suunavalik osutus veaks. Värskel kobestatud liivasihil oli ikka paras nuhtlus käia. Hoogu üles ei saanud ja igale sammule kulus 2x rohkem energiat kui metsarajal. Vähemalt ei pidanud terve tee sellel rassima vaid lõpulõik oli oluliselt mõnusam. Kohale jõudes käis nullis juba vilgas kädistamine. Lapsed olid hoos nagu varblased põõsas. Selgus et olin teolt tabanud geokuus-i peretiimi. Nagu ma aru sain, siis see oli nende jaoks esimene geokohtumine. Seega soovitan ka ära logida teolt tabatud aarde. Endal on see aasta olnud erakordselt teolt tabamiste rohke, seda eriti geocaching kasutajatega ja nendest märkimisväärne osa on olnud viipekeelsed. Kui ma õieti mäletan siis lausa 11-ga olen suhelnud telefoni ekraanile tekste tippides. Igatahes ühendasime jõud ja edasi otsisime juba koos. Aega võttis kuni pereisa lõpuks olukorra päästis. Taandusime vaikselt juba meeldiva loba saatel ja alles teelahkmel tuli meelde, et pidin ju seal ka multiaarde punkti üle vaatama. Mis siis ikka, tuli lisa 500m veel niigi kilomeetreid täis päevale juurde sammuda. Posti ei leidnud, aga numbri leidsin puu küljest üles. Sellel aga puudus otsitav täht. Alles kohapeal uurides selgus, et seal polegi vist midagi vaadata ja lisa meetrid olid asjatud. Aga ei nurise. Eelmisel päeval sünnipäeval saigi head ja paremat liialt liigtarbitud ning kõik see üleliigne oligi vaja välja põletada.
Oli tore kohtumine ja tänud aarde eest.
Enne jäi aare tähelepanuta aga narr oleks olnud ta siia üksi jätta, nii et vurasin soovitusliku parkimiskoha juurde, vantsisin aardeni ning panin logi kirja. Aare oli maas, sidusin ta puu oksa külge tagasi. Aitäh peitmast!
Oh sa juudas kus jäi teele alles mustikaid.Natuke ikka maiustasin kah. Konteineri ümber olnud kamokotike on ilmselt näriliste poolt ära retsitud.Muidu polnud miskit hullu,kesse ikka siis peale geopeiturite siin käib.Aitüma juhatamast
Nii mõnus jalutuskäik. Nulli jõudes ehmatas tühi ja katkine konteiner. Õnneks tuli aare ise välja sealsamas olevast tihedast oksapusast. Nimed kirjas kinnitasime topsi konteineri juurde. Aitäh!
Sai teistel eesmärkidel siia tuldud aga õnnestus täpselt õigel ajal kaart avada ja ohhoo. Tänud toredat kohta näitamast, ty
Auto pargitud, oli aeg liikuda jahimaadele. Käigupealt sai haaratud peoga mustikaid. Kohale jõudes, leidsin eest suure vaarika puhma, aga kõigepealt ikka aare. Aare ilmutas end kiiresti, aga kui olin aarde ära loginud ja teda oma ümbrisesse tagasi asetasin, leidsin konteineri äkitselt maast. Kas olen mina nüüd üli koba, et ei suutnud seda õigesse kohta asetseda või on siin mingi kala. Ja oligi kala. Konteineri ümbrises on suur auk. Paistab, et keegi on seda korralikult närinud. Igatahes sain konteineri küll ilusti oma kohale, aga kui peitjal on aega, siis võiks aarde üle vaadata. Mina liikusin nüüd vaarikapuhma juurde ja lasin vaarikatel heamaitsta. Suured tänud aarde eest.
Väga nummi ja ilus aare. Lastega leitav.
Multit noppides väisasime ühtlasi ära ka vana metsavahikoha, siin ka nii viisakas ja mugav aare, natuke meenutas VOL-ide miniversiooni :). Aitäh peitmast, lihtsaid tavalisi aardeid ei ole kunagi liiga palju ;).
Oli-oli, Pikaldane metsavahikoht :P Miki nägi vist viie meetri pealt ära juba. Ma seevastu tegin nagu ikka taolistel puhkudel - käisin puutusin aarde ära ja tulin sama lolli näoga teiselt poolt välja - ei leia, noh! Eks ma seltskonna viimaste seas vast nägin kah, võibolla enne Karl-Patut, aga võibolla ka mitte. Jube raske peidukas, aitäh :o)
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Multiradadelt kaldusime vahelduseks kõrvale, et napsata ära siinne tavaline aare. Metsavahi enda elutsemisest siin palju märke enam järel polnud, kuid aare, mis neid märkama suunas, oli ilusati omas pesas. Aitäh!
Hea, et keegi ikka matsu jagab, muidu oleks tavalisele aardele kohale marssinud ja siis alles mõtlema hakanud. :)
Liiva ja sipelgaid ja metsas jalutamist saime siin Jaanide aegu ikka kõvasti. Nõva kant oli telkijaid, kalastajaid ja muidu elajaid ikka kõvasti täis, hea, et peale ei astunud. :)
See oli GC lehe statistika järgi minu 6600-s aardeleid. Aitäh peitjale!
Tõtt-öelda oli algul plaan see tavaline aare enne multiaarete radadele minekut üles otsida, kuid õnneks sai plaan jooksvalt ringi tehtud ning alustatud just ühest multist. Kuigi liikumine on igati kasulik ja saime seda tänasel päeval teha päris palju, säästsime selle plaanimuudatusega umbes 2km jalavaeva. Aga selline mets on tõepoolest mõnus, lausa lust kohe jalutada. Täname peitja metsa kutsumast!
Jalutasime Marko multikaid läbi ja Pikane metsavaht jäi tee peale nagu tellitud. Ilm oli palav, aga õnneks oli metsavaht meile metsa jätnud, mille varjus oli meeldiv kõmpida. Majakoht on veel näha ja aare kenasti varjulises peidus. Leidsime ka (mitte)vajaliku 4. punkti sildi üles, mis on aardest teisesl pool teed puu küljes silmade kõrgusel. Aitäh Markole metsavahti kohta mälestamast! Aare jonksus.
Teel aardeni nägin mitmeid jaanitulesid. Üsna sarnaselt minu marsruudiga kulges ka politseipatrull. Auto jäi soovituslikku parklasse ning asusin mõnusas õhtuses õhus aardeni jalutama. Õigesse kohta jalutamiseks ei pidanud telefoni ekraani silmitsema, asukohas sain siiski natukene otsida enne kui tops silma jäi. Proovisin ka multi vahepunkti leida aga kirjeldust lugedes tuli välja, et ka peitja polnud seda posti leidnud, ega minulgi paremini läinud... (439) Aitäh!
Ratastel ühe raja läbimise käigus napsasime ka tavalised ära. Vastupidiselt eilsele rattasõidule oli täna lausa lust kulgeda ja kõik klappis. Ilm oli taas ilus. Found it: 18.Jun.2020 13:56 Pikane metsavahikoht (3758). Täname!
Paadipõgenike peakorter tuvastatud. Peaasi, et paadi õigesse suunda tirid. Tänud
Multikaga toimetades sammusin ka siit läbi. Olin just usinasti logimas, kui üks reisijate paar eitea kust välja ilmus. Samas oli logimiskoht nii hea maskeeringuga, et mind tähele ei pandudki. Aitüma!
Eelmine kord siin mõnusal metsarajal lastega päeva nautides avastasime alles tunnike hiljem, et olime ühest aardest lihtsalt mööda jalutanud. Ega see meid väga ei kurvastanud, sest teadsime kohe, et siia satume niikuinii varsti jälle. Täna õnnestus ka metsavahikoht üle vaadata. Mina jalutasin, Tanel oli eelnevatest pisikestest matkadest nii väsinud, et lasi end kohale sõidutada:). Tore koht, kus jalutada. Aitäh peitjale!
Auto jäi märki valvama ja jätkasin üksrattal. Kahtlane koht jäi kaugelt silma ja instinkt mind ei petnud. Aitäh peitjale.
Nopitud multiaarde punkte läbides. Varasemalt ei olnudki siia sattunud.
Mõnus väike jalutuskäik mõnusas metsas. Järve ääres konstanteeris Nete enne mind ka hüübi olemasolu. Lisaks lindudele/pisiloomadele kohtasime vaid ühte inimest, ja muidugi just sel hetkel kui nimesid kirja olime panemas. Mõtlesin, et kaasmängija aga oli ikka mugu vist. Minu "Tere"le vastas: "Tere jah. Vabandust, räägin siin omaette. Kellegi teisega pole rääkida" ja lahkus. Logisse sai kogemata kirja päev varasem kuupäev.
Auto jäi jälle märgi alla ja sealt jala edasi. Miskipärast geps tegi mingeid trikke siin ja tänu sellele jalutasin sirge seljaga esialgu nullist mööda ja veeni välja. Aparaat samas näitas, et ikka veel 50 meetrit minna. Mingil hetkel aga mõtles ümber ja hakkas hoopis 150meetrit tagasi näitama. Õige koha peal käis asi õnneks kiiresti. Sattusin vist õigest suunast vaatama.
Plaan oli hommikust Tallinna poole sõita, aga Siimu õpetajad arvasid, et terve ilus esmaspäev oleks noortel tarvis arvutis e-tundides istuda. No mis siis ikka. Parkisime pärast kuut. Tõstsime rattad välja. Uurisin multikate temaatikat ja asusime väntama. Esimesena osutus leituks Pikase aare. Ilusad metsad olid siin vahtida. Aare oli kena ja korras ja jäi Siimule hetkega silma. Mina olin enne temast muidugi mööda vaadanud. Nüüd said nimed kirja ja edasi. Aitäh!
Kulgesime Liivanõmme õpperaja multikat mööda, see ilus koht jäi samuti teele. Õnneks leidsime ka konteineri üsna ruttu
Kaunis kevadilm ja kallis kaaslane, boonuseks veel Marko pakutud mõnus matk!
Suured tänud, meile meeldis ;)
Nõval on väga ilusad metsaalused. Jalutamiseks nagu loodud. Küll siin kulges palju inimesi....lausa tegemist oli, et kõigi nendega distantsi hoida. Aga ju saime hakkama. Aarde leid oli seekord lihtne. Aitähh
Kui asukoht oli selge, siis mõtlesin küll, et see on mulle küll täielik unistuste aare. Õnneks selgus, et nii mikro see mikro siiski polnud ning õige nurga alt vaadates paistis kaugele silma.
Küll siin oli täna sagimist! Õnneks suutsime igal pool nõuetekohast 2m vahet säilitada ja desinfitseerisime peale logimist igaks juhuks käed, sest enne meid olid seal samal päeval juba mitmed käinud. Loodetavasti siis pääsesime seekord koroonavabalt ;) Siit järgmise plaaneritud aarde juurde enam ei läinudki, sest seal oli veel rohkem rahvast liikumas.
Aare jäi multiaarde teepeale. Andis siit ikka otsida. Kohe kuidagi ei tahtnud silma hakata seest poolt, siis läksin välja, aga sealt nägi veel halvemini. Lõpuks Liis leidis ja kui aare nähtud, siis hakkas ta ka kaugelt hästi silma, aga pärast leidu on kõik aarded kerged. Hea, et siin mõni oäev varem ära ei käinud.
Tuleb tunnistada, et üks täiesti närviajav aare. Saad aru, kus ta end peidab, aga lihtsalt ei näe. Aitäh!
Esmakordselt sattusin siia metsavahikoha juurde paar aastat tagasi, ühel sügisel. Tookord tiirutasingi Nõva kandis peitmisplaanidega, uudistasin kohti, mis olid kaardi pealt silma jäänud. See koht jäi. Jalutasin siia, majamüüridest veel edasi ja korraga tundsin, et ei ole siin üksi. Seisatusin, piilusin ettepoole ja nägin teda. Kõrvad liikusid kõrge rohu sees. Olin sattunud põdra magamistuppa, pikutas seal. Taganesin vaikselt, lihtsalt tundsin, et mina olen see sissetungija. Nii see koht mulle meelde jäigi, et majast edasi kuulub maa põdrale :)
Tööpäeva õhtune väljasõit. Kuna plaan oli telkima jääda ja alles hommikul linnakärasse tagasi sukelduda, siis parkisin auto Uuejõe puhkekohta ja alustasin sealt oma mõnusat jalutuskäiku. Esimene peatus oli siin. Kuna aaret kohe ei leidnud vaatasin kogu paikkonna ja varemed üle, hea eraldatud koht siin, metsavahile kohane. Lõpuks tuli ka aare välja, ikka suutsid silmad kordi õigest kohast nägemata üle käia. Viimasel ajal on tekkinud mikrode võidukäik ja seda ka metsa aarete puhul, siia ju ometi julgeks midagi suuremat peita. Rändurid muudkui sõidavad kaasa ja pole neid kuhugi jätta. Muidu aitäh siia kutsumast!
Käidud. Nähtud. Leitud. Lõpetasime nii oma teise geopäeva Nõva kandis. Seal järvede keskel elaks isegi.
Nojah. Siia jalutasime kenasti kohale ja aarde leidsime ka. Aga oleks me siis teadnud et siiakanti veel aardeid pudeneb. Aitäh!
Mina sain silmavähi ning Liis kukkus kontsalt kui lugesime, mis nimeline järv Eestis olemas on - no ikka see mis aardest lääne-loode poole jääb. Flyvae kõlab rohkem nagu mingi ravim, eelajalooline manner või siis äärmisel juhul kuukraater.
Ei teagi miks, aga kohe tekkis tahtmine siia sõita. Nii või naa oleks Nõvale asja - isa haual tuleks käia. Plaan koos ja hakkasimegi sättima. Kõigepealt Nõva surnuaed ja siis geopeitus.
Autoga sõitsime täpselt niikaugele kui lubatud oli ja edasi jalutasime mõnedsajad meetrid ilusa ilmaga kenas metsas.
Kaks telefoni näitasid nulli umbes 6-7 meetrit eemale aga 16-aastase geokogemuse põhjal julgesin ka veidi kaugemale vaadata - sinna mis tundus tõenäolisem peidupaik. Ees ootas tühi logiraamat ning FTF läks kirja 14:20.
Ja nii õel olen ma küll, et seda logi ei avaldanud enne järgmise leidja oma :)
Täname peitjat ning vabandame järgmiste otsijate ees :D
Tohoh uus aare Läänemaal, no seda juhust ei saanud ju mitte kasutamata jätta. Ja veel nii mõnusas kohas nagu Peraküla. Tegime topletkiirusel oma päevatoimetamised ära ning natuke enne tööpäeva ametliku lõppu, seadsime juba autonina aarde suunas. Kuna aare polnud veel rahvusvahelisel lehel lahti tehtud, siis oli suur suur lootus, et no ehk keegi pole viitsinud veel seda teed ette võtta. Kahjuks pidime küll eksima aga saime nimed siiski teistena logiraamatusse kirja. Et aga tuldud tee ainult aardepärast poleks läksime uudistasime natuke eemal asuvat Uuejõe lõkkekohta ka ning pidasime maha selle aasta esimese grilliõhtu. Oli ääretult tore ettevõtmine, tänud siiakanti taas kutsumast :)