Ei tahtnud maaomanik mu memuaariga tutvuda, kus rohkem kui korra palusin, et lubataks aare aktiivseks jätta, hoopiski värav ja eramaasilt tekkinud.
Kui nii, siis austame.
Karp ära korjatud, palun arhiveerida.

 2 

Otsustasime teha ühe perekondliku laupäevase jalutuskäigu. Kohale jõudes oli enne poe parklat värav ja liiklusmärk. Parkisime auto tee äärde ja mõtlesime, et kas me julgeme minna, et vist tegemist eramaaga. Üsna kohe aga ilmus värava taha maastur, kust tuli välja mees koos värava luku võtmega. Avas värava ja sõitis välja ning lukustas värava uuesti. Uurisime, kes edasi ikka võib minna?! Ta ütles suht morni häälega, et ainult jalgsi. Huvitav, kui kaua sinna alale lastakse, enne kui päris keelavad sildid välja pannakse?! Aitäh aarde eest!

 2 

Põnev oli lugeda aarde kirjeldusest neid mälestusi mis selle kohaga kaasnesid. Eks nii mõnegi paigaga on endalgi nii, et kui taas peaks sinna sattuma, siis läheb peas film minevikust käima. Siin olin aga esimest korda, seega kohanemine võttis veits aega. Paistab et sattusin suht viimasel minutil. Suletud aed ja keelumärk mõjusid minulegi tõrjuvalt, kuid tundus et millegi illegaalsega siiski sisenemisel tegu pole. Võtsin julguse kokku ja asusin asja uurima. Pääsla juures sai tiirutatud pikalt kuid miskit loogilist silma ei jäänud. Tuli veel pool platsi läbi käia enne kui asjale lõpuks pihta sain. Edasi hakkasid asjad juba paremuse poole liikuma. Vajalik info jooksis nüüd ilusti kätte kuni suundusin tagasi pääsla juurde viimast pusle tükki taasotsima. Mingil kummalisel põhjusel ei suutnudki ma sealt puuduvat osa leida. Õnneks oli see kõige ebaolulisem info ja kirvetasin geokontrolli esimese korraga pihta. Jäi veel üle ennast logima vedada ja tehtud ta saigi.

Tänud.

 1 

Õppetund, et kui läbi märgade põõsaste rammida, siis tasub jupe lukk ka kinni panna. Väga mõnus jalutuskäik ja numbrid hakkasid ka kiirelt silma. Lõpus tabas kogenud silm ebakõla juba kaugelt ära. Aitäh peitjale.

 1 

Päris vahva oli selle aarde jaoks koordinaatide leidmine. Arusaadav ja lihtne. Eriti meeldis mulle, et ei pidanud üle ukseläve astuma. Koht huvitav. Ilma aarde otsimiseta siia ei satuks nii sama naljalt. Mulle meeldis! Aitäh peitjale!

 1 

Leitud

 1 

Sellised kohad on alati huvitavad. Natuke tuli ikka vaeva ka näha, et kõik numbrid kätte saada. Edasine oli juba lihtne, tänud.

 1 

Siia jõudes olin vist väsinud, kuna mõistatusaarde kirjelduse lugemine tundus väga tüütu aga õnneks seda väga tegema ei pidanudki. Kristjani sabas tolknedes oli üsna pea arusaadav, mida otsida tuleb ja pisut õnnestus ka kasulik olla. Kõik kulges kenasti ja karp oli üsna peagi näppude vahel. Mere äärde siit minema ei hakanud aga sain merevett tänasel õhtul veel tunda küll aga seda paari aarde pärast. Mõnus. Aitäh Maret!

 1 

Linnakus majadega tutvutud. Esialgu tundus, et numbreid ei näe kuidagi, aga üheltmaalt hakas asi jooksma ja leid tuli kiirelt. Mererannas oli ilus. Tänud!

Kõik juhtus täpselt nii nagu Maret (Mater7) allpool kirjutas :)

 2 

Mäletan aega, kui siin käis veel käbe elu ja siia majade vahele ei tohtinud tulla. Uskumatu, et 30.aastaga võib üks linnak nii ära laguneda / ära lagundatud olla. Parkisime auto ja tulime kõik välja, kui meie juurde sõitis mikrobuss, välja astus noormees, kes väitis, et see on tema eramaa ja siin ei tohi olla. Küsisin, kas "Igameheõigus" ei luba külastada vaatamisväärsusi? Ta vastas, et jalgsi võib, kuid meie auto (ja poeesine parkla) on eramaal. Mingeid hoiatavaid või viitavaid silte ei olnud, seega küsisime, kust algab eramaa? 150 m tagasi, suvalises kohas võsas? Olime juba valmis lahkuma, kui noormees leebus ja lubas jääda, kuid soovis teada, mida me otsime. UUris huviga geocachingu äppi ja esitas küsimusi geopeituse kohta.Võtsime ka ise ühendus kohaliku Maretiga, sest oleme Võsu kooli aegadest head tuttavad. Nagu ma kuulsin, vestles ta aarde peitjaga ja suuremat pahandust sellest ei tulnud. Täitsa üllatav, kui palju siin hooneid on ja varasemate kuulduste järgi oli kohapeal ka venekeelne algkool sõjaväelaste lastele. Meie väikese printsessiga jätsime mõned punktid vahele, sest meil oli tugev tugimeeskond. Lõpp-punkti võtsime kõik koos.

Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!

 1 

Üks päeva lemmikuid. Kirjeldus oli tore ja linnak samuti. Hea meelega tuiasime majade vahel ringi ja otsisime vajalikku infot. Info tuli õnneks kiiresti välja ja lõpugi leidis Kaupo kiiresti. Ainult vihjest ei saanud lõpu puhul aru.

 2 

Alguses tundus keeruline, aga kohapeal läks kiirelt, sest numbrid olid nähtavad ja majad väga lähestikku. Ainult number 10 maja küljest ei leidnud, midagi, aga see ei takistanud pihtas,põhjas geokontrolli tulemust saamast. Oli tore tutvumine ajaloolise kohaga.

 1 

Sellised mahajäetud nõukaaegsed igandid pole teab mist vaimustust tekitavad kohad. Tänu geokolleegidele ei veetnud me seal aega just ülemäära kaua. Karbiga on kõik korras.

 2 

Oli puuke, oli põnevust. Sellised aarded on minu teetass. Tänan

 1 

Õhtu pimeduses sai enne kodu veeremist siit läbi tuldud. Oli täitsa äge, mõne kohapeal jooksis asi kokku aga lõpp hea kõik hea. Puuke oli vist kahepeale 7 äkki? Aga pideva kontrolli käigus sai kohe kõik avastatud, tänud :)

 1 

Selle aarde juurde jõudes oli see tänane tormine ilm pööranud üsna vihmaseks. Sellest johtuvalt ei tahtnud me siin väga pikalt liguneda ja ringi vaadata, vaid püüdsime õhtuse sünnipäeva jaoks võimalikult kuivaks jääda ja aarde kiirelt üles leida.

Esialgu ei osanud õigeid numbreid kuskilt leida, kuid lõpuks siiski. Tundusid väga väikesed, võib-olla liigagi. Siin võiks need vabalt olla ka suuremad, ei reeda ju miskit. Ühe hoone juures olime täitsa hädas. Nii nagu mõni eelnev geopeitur, ei õnnestunudki meil hoolimata mitmest tiirust ümber maja, sealt numbreid leida. Sellest hoolimata aga saime geokontrolli roheliseks ning võisime logima minna. Täname aarde eest ja siia kutsumast!

 1 

Käsmus vantsimine lõppes u 8 paiku ning kuna ei tahtnud asja seekord spordiks ajada ning geopeitus vajab ikkagi puhkust ka, siis läksime telkimispaika otsima. Neerutis olid kõik paigad hõivatud. Seejärel vaatasime, mis Järvi järvede ääres toimub. Ka seal oli hullumaja. Ometi leidsime kusagil metsavahel ühe vaiksema paiga, kus saime telgi püsti panna ning seejärel kalja libistades ümbruskonnaga taaskord tutvust teha. Hommikul sadas vihma ning kuna õhtul ei olnud piisavalt mõistust, et telgile ka pingutusnöörid külge siduda (õigemini ei märganud nende olemasolu vaiakotis), siis ärkasime nii, et kolmandik magamiskotist oli märg. Aga ei hullu. Pakkisime kerges vihmasajus oma kola kokku ja veeresime Lobile aaret otsima. Siin saime ikka üksjagu aegu ukseavasid vahtida, enne kui vajalikud numbrid käes. Lõpus läks juba kiiresti. Ei olnud hullu midagi, sai täitsa plätudes ja lühikestes pükstes hakkama. Aitüma!

 1 

Kui Käsmus paar aaret olime otsinud, olid lastel küll jalad juba töntsid, kuid ind aardeid veel otsida suur, seega põikasime koduteel Koltsile sisse ja lasin poistel numbreid jahtida. Topsi ligikaudse asukoha ütlesin ette, aga karbi leidmine oli nende jaoks veidi keeruline. Igatahes suvel on seal tõesti ilge võss ja sain endale kolm puuki külge. Metsmaasikad on igatahes valmis ja logiraamat ootab uusi sissekandeid.

 1 

Kõige kauem läks viimases vahepunktis, muidu sujus kenasti. Aitäh!

 1 

Mõistatust lahendades sai linnak ka üle vaadatud. Lahe koht.

 1 

Vot sulle, milline raketibaas siin, polnud kuulnudki, et siin nurgas ka meil sõjamoona hoiti. Ja kuidagi väga kompaktne ja tilluke tundus kogu see ala mõõtmetelt ja hoonetepaigutuselt, võrreldes nt sarnase Saaremaa omaga. Aarde enda ülesehituse juures oli kõik loogiline ja peitja hoitud ühtne joon koordinaadinumbrite andmiseks ahendas oluliselt ka valedes kohtades ringiukerdamist :). Seetõttu edenesime üsna kiirelt ja peagi saime ka lõpus logida.

Mul militaarteemadega omad sotid, kasvasin teismelisest täiskasvanuks nende sees ja keskel ning seega uudistasin põnevusega kõike, mis siin säilinud + üritasin hoonetele nende kunagist otstarvet külge mõelda... Minu poolt suured aitähid peitjale aarde eest, saime omamoodi mõnusa jalutuskäigu.

 1 

Päeva lõpetuseks tulime siia võpsikusse. Siin vist ei vastanud ükski asi minu ettekujutusele. Kui olime end suutnud positsioneerida ehk saime aru, millises punktis kohalikul kaardil asume, siis hakkasime punkt haaval liikuma. Võpsik on hoonete üle võimust võtnud. See oligi üks üllatustest, et hoonetest pole enam palju järel ja varsti võtab loodus koha üle. Teiseks üllatasid mind mõõtmed, olin ettekujutanud palju suuremat territooriumit. Ei saanud lõpuni aru, kuidas üks raketibaas selline tibatilluke olla võiks. Leidsime hoone, kus seinale olid maalitud lilled ja mesimummid. Ja kolmas üllatus oli see, et otsitavad numbrid tulid meil kahepeale otsides üsna lihtsalt. Mõistatus kulges ilusasti järjest ja loogiliselt numbreid noppides. Lõpu vormistus ja siis jalutasime mere äärde. Mõnus suvine peegelsile meri. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest!

 1 

Ühe maja ukselt me vajalikke numbreid ei leidnudki aga õnneks saime geokontrolli ka ilma selleta roheliseks ja võisime edasi jalutada karbi juurde. Mia ja Oliver said siin lisaks ka mere ääres mängida.

 1 

Tänase päeva soojenduseks väike tuur raketibaasis. Nõnda ukselt uksele sai viimati käidud jummel teab kui palju aastaid tagasi mardisandina :D Üldiselt läks libedalt, viimases pidi nürisid silmasid veidike teritama, vana rasva peal enam välja ei vedanud. Nimed kirjas sõime poe ees võileiba ja suundusime Koltsi baasi konte murdma. Tänud peitjale.

 1 

Seda linnakut on varem nii mõnigi kord külastatud, aga koht on tore ja ikka leiab uusi nurgataguseid, mis varem silma pole jäänud. Multi osa läks täitsa ladusalt, vajalikud numbrid said üsna lihtsa vaevaga kokku kogutud, aga siis oli korraks hämming kui koordinaat eiteakuhu saatis. Selgus muidugi, et kui poolte kogutud numbrite asemel majade numbrid ritta laduda, siis kontroll selle tulemusega väga jutule ei võta. Õnneks siiski sai see viga ruttu parandatud ja nimi raamatusse kantud. Tänud mõnusa multi eest!

Ootasin Antti Lovag Mullipalee väärilist arhitektuuriüllatust, noh ütleme natuke jäi siinne alla. Aga uksi oli küll ühel hoonel niipalju, et tundus et peame ikka katuseukse ka ülesse otsima. Õnneks viimasest kohast leidsime. Koht on ilus ja külastamist väärt rand. nagu ma enda arvamuse ütlasin, et pole päris minu maitse arhitektuur, aga kindlasti on ka teistsuguseid arvamusi

 1 

Jäime samuti viimase numbripaariga hädasse-3 tiiru ümber maja, proovisime õnne suvaliste numbritega, kuid ei miskit. Olime juba mõttel, et kas tõesti peitjal võis ununeda nende kirjutamine...Neljanda tiiruga avastasime, et olime terve aeg numbritele otsa vaadanud ning ei mõistnud kuidas me kumbki neid ei näinud nii mitmete kordadega:) Lisaks oli üks vahepealne hoone jäänud külastamata, mis tuli välja, kui kõik numbrid justkui käes, kuid geokontroll ebaõnnestus. Lõppes kõik lõpuks ikkagi leiuga:). Sai hiljuti just siin ka käidud kolamas ning väärt koht mida vaadata, täname!

 1 

Leidsime autole hea parkimise koha ja hakkasin aarde kirjeldust lugema. Nii tore oli lugeda peitja seotust selle paigaga. Kuidagi tõelisem tunne tekkis, et siin varemetes kohas on kunagi terved majad olnud. 5 punktiga läks meil kiirelt, kuid ühte punkti ei leidnud. Tegime majale mitu tiiru peale, aga silma ei jäänud midagi. Seega proovisime ilma selleta hakkama saada ja see meil ka õnnestus. Peale logimist jalutasime randa ja nautisime vaadet.

 2 

Lobi raketibaasi linnakus käisin seiklemas umbes-täpselt aasta aega tagasi kui Koltsi aarde hooldust tegemas käisin. Täitsa tore, et siia nüüd seesugune multimõistatus tekkis, mis tutvustab mis hoonetega tegu. Põnev oli lugeda ka peitja enda kokkupuudet selle paigaga. Eelmine kord avastasin kõik hooned üksipugi läbi. Kahes kõige ägedamas mahajäetud hoones käisime seegi kord sees. 5 punkti 6-st tulid kätte lihtsasti, viimasega jäime hätta. Kui olime 3 ringi peale teinud, siis proovisime vaadata kuhu lõpp näitab. Sellest täiesti piisas ja saime aarde kätte. Läksime seejärel veel ka mereäärsesse kämpingumajja. Aitäh Lobi linnakut lähedamalt tutvustamast!

 1 

Ilusa ilma nautimise ajal sai ka numbrid paika ja logitud. Hiljem käisime rannas jalutamas ja sain lõpuks oma dekoratsioonidele ilusaid kive. Aitäh!

 3 

Siia sõites nägime teel põdrapaari. Seisid alguses teel ja ei läinud kusagile. Kui me tasapisi lähenesime, siis hüppas väiksem loom mere poole ja suurem teisele. Peatusime ja ootasime, et nad saaksid uuesti ühineda või midagi, aga üht polnud enam näha ja teine seisis parajas kauguses ning seiras meid. Veeresime siis tasapisi aarde poole edasi.
Parklasse jõudes säras taevas suur täiskuu. Kitsad pilved läbisid kuud ja see tundus sarnaselt jube kui Harry Potteri filmis. Mahajäetud ehitised ei olnud just eriti kutsuvad. Korralikku lampi meil polnud, nii et see numbrite tagaajamine oli üks paras ikaldus. Ühte neist vaatasin kogemata valesti ja ühte ei leidnud üldse, mistõttu oli keeruline pihta saada, mis ma nendega peale hakkama pean. Lõpuks oli mu paber numbreid täis ja otsustasin teisele ringile minna numbreid kontrollima. See oli muidugi hea plaan. Viga sai leitud ja nüüd sain täpselt aru, mismoodi see aare lihtsalt laheneb. Lõpp hea, kõik hea, ütleb vanasõna ja eks ta nii olegi. Kuna midagi näha ei olnud, siis rand jäi meie poolt kasutamata. Aitäh!

 2 

Kunagi ammu tahtsin ise ka siia aaret peita. Kuna tegemist on eramaaga siis ei hakanud omanikku otsima et luba küsida vaid peitsin veidi eemale riigimaale. Nii sündis Koltsi aare. Kuni ma numbreid püüdsin vaatasid Mattias ja Viive merd, pärast saime koos karbi kätte. Aitäh!

 1 

Leidsin, tänud peitjale!

 1 

Sõitsin nulli,võtsin plaani ette ja hakkasin numbreid taga ajama.Kõik sujus hästi,va.ühe hoone juures tekkis väike viivitus aga ka seal lahenes kõik hästi.Radade järgi arvasin, et suurem hulk rahvast on siit läbi käinud aga ju siis mugud.Logiraamatusse panin nime kirja kolmandana.Aitäh!

 1 

Poe parklasse jõudes nägin, et pood puha rahvast täis. Paar minutit ootasin hõrenemist, kuid siis lõin kaardi lahti ja mida ma näen - Lahemaale uued aarded ilmunud. Võtsin kõige uuema ja peale vaadates kõige lihtsama sihtkohaks. Kohale jõudes tegin kirjelduse lahti ja hakkasin tiirutama. Mõnes kohas läks pikemalt, mõnes sai kohe pilgu õigesti suunatud. Lõpp oli lihtne ja loogiline. STF reale lisasin oma nime ja jalutasin mere äärde vaadet nautima. Tänan peitmast.

 3 

Tagasiteel Ida-Viru nädalavahetuselt saabus ühtäkki põhjus väikeseks Lääne-Viru kõrvalepõikeks. Päevavalgus oli servast küll juba hääbumas, kuid minu arvestuste järgi pidanuks kohapeal veel jääma vähemalt pool tunnikest enne kui säärases tsoonis kooserdamiseks lambi sisse peaks lülitama.

Võsult ülespoole edasi sõites jäi ees liikuv auto ühel teelahkmel ootamatult ohutuledega seisma - ma ei teinud sellest erilist numbrit, kütsin mööda ja lasin sama soojaga nulli välja. Kohapeal märkasin, et sama auto tuli raketibaasi teed mööda järele. Nunuh, kolleegid, tore - mõtlesin. Kedagi kohe välja ei tulnud. Passima ma ka ei hakanud, kahe meetri reegel jne - küllap logi kirjutame juba koos. Kuid varsti avastasin tõsiasja, et olen üksi jäänud. Vahest polnudki kolleegid?

Kell 21:50 tegin sissekande puhtasse raamatusse ja käisin rannalt läbi nagu kirjelduski soovitab. Ilus muidugi. Natuke nukker mõelda kui palju rannajoont nõukaajal tavainimesele suletud piiritsooniks liigitus. Mõelda vaid kui palju kaduma läinud romantilist loomingut! Teisalt, üheks suuremaks romantikute innustajaks on alati olnud just kättesaamatu ilu :o) Kena rand ja piisavalt uudistamist jagub ka muidu huvilistele. Aitäh kutsumast!

Enne teel

Pärast rannal

Kohalik mõtiskleja