Futoshiki #1

Kodutöö oli varasemalt tehtud, ees olid välitööd. Vaatasime üle ja hindasime olukorda. Tegime märkmeid ja alustasime planeeringufaasiga. Ehk millalgi tagasi.

Tänu ronimisklubile logitud. Aitäh aarde eest!

See mõistatus sai lahendatud juba meie geokarjääri alguses, kuid korra kohapeal käinuna sai selgeks, et ilma abivahendita sinna ikka ei pürgi. Täna oli köiejumal lahke ning lubas meil karbi vallutada. Mr Wingmän käis esimesena ning tõdes, et karp pole enam oma esimeses headuses ning tõi selle alla, et saaksime koos midagi toekamat asemele nuputada. Margus tegi mõned augud juurde ja pani traadi läbi, niiviisi vast on natuke ilmastiku ja ajakindlam variant. Mina viisin karbi üles. Pimedas ja külmas sügisõhtus polnud seal üleval just kõige lõbusam, seda enam, et köis oli karbi asukohast hulk maad allpool ning pidi köit järgi andma, et oksi mööda üles ronida. Jalg kippus ikka värisema, aga õnneks sai tervelt üles ja alla ning karp ka omale kohale paigutatud. Aitäh seltskonnale ja peitjale!

Päev oli parajalt toimekas ning mina jõudsin seltskonnaga liituda just siis, kui Herki oli ladvast alla tulnud karbiga koos. Tuli välja, et üks kõrv otsustas koostööd mitte jätkata. Seega sai siis nimed kirja pandud. Mirjam viis eeskujulikult parandatud karbi üles tagasi. Eks tal oli seal tegemist ka. Et mina ka lõpuks sooja saaks, siis tegin ka kerge ronimise. Vere sai käima, soe hakkas tõesti. Külmas metsas hea seltskonnaga möödub aeg ruttu. Aitäh kõigile!

Ei ole tahtmist olnud siia puu otsa ilma varustuseta ronima tulla. Täna tegime sellele aardele kambaka. Tänan.

 1 

Ronimisklubi kogunes täna Futoshiki juurde. Olin siin aastaid tagasi viibinud. Tundus liiga hirmus ilma abivahenditeta proovida. Täna nentisin, et oli õige otsus tollal – ikka tundus hirmus. Köiega oli mugav ning suhteliselt mõnus. Konteiner oli muutunud hapraks ja andis kinnituskohast järele. Tõin vaesekese alla, andsime karbile meditsiinilist abi. Margusel õnnestus autost leida tuunimisvahendeid. Nüüd on kinnitus parem kui varem, peaks kauem vastu pidama. Hoolimata pimedusest ja külmast ilmast sai palju nalja nagu alati. Aitäh kaaslastele. Aitäh aarde eest!

Mõistatus oli tore.

Ronimine tehtud, logitud. Suur aitäh.

Peale Pakrit otsustasime,et võtame kaks ronimis aaret ka,see oli teine.Aitäh!

Maastik ei olnud taas just lihtsamate killast. Seepärast läks orav jälle tanki. Tänud peitmast!

Olin korra puu all käinud, aga ei pidanud turvaliseks ilma varustuseta ronida, samas varustust oleks siin tüütu kasutada okste tõttu. Tundus juba kättesaamatuks jääva aardena, sest enamus ronimisvõimelisi geopeitureid on ära käinud. Õnneks märkasin Mareti mitteleidu ning sai jõud ühendatud. Minule jäi kergem osa ehk redeli kohale toomine, ülejäänud tegi Maret ära. Mõistatus meeldis palju rohkem, neid lahendaks küll mõnuga.

Leitud, logitud, tänan!

Täitsa mõnus turnimine oli. Kniks.

 1 

Seda aaret olin ma täiesti teadlikult vältinud. Ei tahtnud proovidagi selle lahendamist, sest aimasin juba ette, et maastik karbini on veel hirmuäratavam kui see numbrimaagia. Aga eile õhtul Salme võttis asja kätte, lahendas ära ja täna hakkas nõudma, et me peame seda ka logima minema. Mulle ei tundunud see hea mõttena paksude talveriietega lumistel okstel turnida. Ja sain küll asja niipalju pehmendada, et lähme kõigepealt vaatama ja kui asi ikka hull on, siis jätame logimise järgmiseks korraks paremate abivahenditega. Oma abivahendi ikka võtsime igaks juhuks kohe kaasa, sest polnud tahtmist seal lumes mitu korda ka sumbata.
Mnjaaa, puu alumine osa on okstest suht puhtaks hööveldatud, mingid väiksed kõndid ainult alles. Ajasime ikka abika püsti ja plaan jäi nii, et kui Salme normaalselt esimeste oksteni ei ulatu, siis jätame asja pooleli. Seega mul oli ikka veel väike lootus, et kaskadööritrikid jäävad täna ära. Aga Salme ulatus ja sai umbes esimese kolmandiku päris ilusti üles. Ikka ma arvasin veel, et nüüd võiks alla tagasi tulla ja mingil järgmisel korral uuesti asja ette võtta. Salme isegi ei vastanud mu tobedale ettepanekule ja pusis mööda oksi edasi. Tundus, et ülal pool oli neid palju rohkem ka ja nii ta sinna karbikeseni jõudiski. Päris hirmus oli alt vaadata, eks ma proovisin siis vahepeal lihtsalt tuules sahisevaid oksi silmitseda. Pealelõunaks kohale ennustatud torm hakkas ka hoogu üles võtma ja vahepeal puu kõikus ikka päris tublisti. Salme oli seal ladvas nagu koaala, kes kätega puud kallistab ja jalgadega end okste külge klammerdub ja nii ta logimisega hakkama sai.
Uhh, päris hull asi oli ja kindlasti polnud meist kumbki päris normaalne, et selle ära tegime. Eelkõige, et mina Salmel üldse sinna ronida lubasin ja teiseks, et Salme selle ronimise ikka ära tegi. Ärge seda kodus järgi tehke!
Ja ma väga loodan, et aarde nimes olev number ei ennusta seda, et kunagi veel selliseid hullusi geomaastikule tekib.

Ärge järgi tehke!

Kärt tegi suure töö nii abivahendi tassimisega kui ronimisega, minu hooleks jäi kogemata päris hea teeotsa leidmine, et ainult 500 meetrit tuli jalutada aardeni ning siis all närveerimine, hädaldamine ja mõne pildi klõpsimine. Ka lahendamine käis nii, et ma olen aastaid tagasi proovinud, aga kunagi pole jõudnud õige lahenduseni ning kui Kärt hakkas proovima, siis pusis ja pusis, kuid samasse kohta jõudis ehk siis kuskile ei jõudnud. Lõpuks tegi seda, mida ma paljude asjade juhul soovitan ehk võttis tehnoloogia appi. Ja seda juba mitmeid kuid tagasi, sest kaardil täpp on istunud pigem pikemat kui lühemat aega ning minu poolest oleks võinud veel jäädagi, aga Kärdil näpud sügelesid ning nii täna kena 16 kraadise päikeselise ilmaga auto siia poole suunasime. Head muusikat kuulates nentisime, et sügis on käes nii värvide kui lehtede langemise poolest. Ka kohapeal oleksin jätnud selle aarde sinna edasi kössitama, sest turvavarustuseta see asi ikka päris hirmus tundus, aga kui Kärt on miskit pähe võtnud, siis raske on teda ümber veenda. Nii need nimed (või äkki hoopis K+M) sinna logiraamatusse kirja said. Peitjale aitäh, täitsa tore asi.

 1 

Kunagi hakkasin seda lahendama, tundus täitsa äge ja tehtav mõistatus. Kui ma olin kolm korda sellega ummikusse jooksnud, siis vaatasin, et kas internet oskab mind aidata. Õnneks oskas ja tuli välja, et olin kolm korda täpselt ühes ja samas kohas vea teinud. Korra oleme varem siin piilumas käinud ja täna otsustasime abivahendi kohale vedada. Abivahend oli nibin-nabin õige. Esimene kord mõtlesin, et kuidas upitada ennast edasi. Läksin alla ja vaatasin üle, et kuhu midagi panna. Teinekord õnnestus üles upitada. Natuke enne aaret jäin ka kinni ja pidin veidi veel mõtlema, et kuidas edasi ja kui lõpuks logima sain, siis käes juba värisesid. Ma noorena jumaldasin sellist tegevust ja olin alati see, kes kõige kõrgemale sai aga enam see nii ei ole. Aitäh!

Leitud

 2 

Sama jutt, mis Käbid ja Männid juurde.

Peitjad on meesterahvad ja mis häda on visata tavalist kilekoti nutsakat või topsikut kõrgele puu otsa. 21 sajandil peaks iga meesterahvas Makita akutrelli ikka käes hoidma oskama ja valmis meisterdama kasti. Ma ei eeldagi, et kastisisu peaks heelgeldustööd sisaldama aga süsteeme ja ägedaid lahendusi võiks ikka iga peakolu genereerida. Ja kui materjali pole, siis ma võin oma prügikastist teile sorteerida.

Tore mõistatus. Aitäh!

Mõistatus lahenes väga lihtsasti, aga ronima täna ei lubatud. Käisime kohal, et olukorda hinnata, aga esivanem arvas, et ta ei taha näha oma noorimat last sealt alla kukkumas ja otsustasime siis, et hea küll, võtan järgmisel korral ühe jupikese köit kaasa, siis saan julgestusena end lähima oksa külge kinni haakida. I’ll be back!

Päris mitu korda sai sellega algust tehtud ja loobutud. Mingil päeval uuesti ette võttes saime ka tulemuseni. Täna tahtsin just seda aaret võtma tulla, nii et redel teise autosse ja kohale. Oh sa jeesus, kõrgemat ei leidnud v... Õnneks on sellega nüüd kõik.. Tänud

Selle aarde juures oli meil tööjaotus sellege. Liina võttis enda peale lahendamise (tänud talle selle eest) ja mulle jäi siis jõululaupäevane puu otsa ronimine. Kuidagi peab ju need sisse söödud kalorid maha saama. Õnneks olime ettenägelikud ja võtsime oma jupatsist abivahendi kaasa. Need alumised oksad on nüüd küll eriti nudiks ära kulutatud, aga üles ma sealt sain. Mida kõrgemale sai ronitud, seda kiiremini hakkas süda taguma. Sain kohe korraliku adreka laksu. Alt kuulsin, kuida Liina kamandas poissi, et ära mine kõrgemale. Selle koha pealt oli õnn, et all rohkem oksi polnud, muidu see tüüp oleks mulle järgi tulnud. Aga suured tänud peitjale aarde eest ja kauneid jõule.

Mõistatus lahenes kunagi ammu. Nüüd oli vaja ühte mõistatust. Selline kerge seljasirutus sobis siia päeva väga hästi, tänud.

Omapärane numbrite rittaladumise mõistatus.Paaril õhtul sai tegeletud muude tegevuste vahele.

Kohapeale minek jäi ootama paremaid aegu.Muinastulede ööle minnes tulime Ingridiga siit läbi.Paistis täitsa logitav aare olema.Puu ise oli kah ronitav,ainult mõned vahed olid vähe ebamugavad väheste okste tõttu.Tehtud.Selline lihtsamat sorti maastik 5

 4 

Lahe mõistatus, arvasin kohe peale vaadanuna. Kuna ma pole just eriline sudokude lahendaja, hakkasin kohe innuga härjal sarvist ja - kuni viimase reani jooksis kõik päris kenasti paika. Siis jäi paber pikaks ajaks unarusse, kuna leidsin liiga palju vigu ja uuesti alustada ei leidnud mahti. Lõppes ikkagi nii, et geosõbrad lõkke ääres mul punase pastakaga vigade parandust tegid.
Täna saabus päev, mil oli hädasti vaja üks mõistatus logida ja see sobis selleks ideaalselt. Küll polnud kindel, kas ratastest piisab, et 5.0 aare kätte saada. Aga proovima peab, miks ka mitte. Aardeni tuli 18 km rattasõitu, kokku mahedad 41 km. Kohapeal oligi rattast kasu, ajas asja ära küll, ei pidanud notte kokku vedama. Turning sujus kenasti, ainult lõpus tulin alla nagu karu, kes hoiab käppadega ümber puu kinni. Kuna karvkate on karust õhem, jäid nahale mõneks ajaks kerged mälestused :-) Aga vaade oli seda väärt.
Peitja soovib teada, mis on hästi tehtud? Mõistatus on vahva, sellist geopeituses veel tutvustatud polegi. Asukoht on ka igati okoo. Karp on meeldivalt suur ja ilmastikukindel ning piisavalt nodi täis. Kas see just 5.0 ronimise kõrgusel peaks olema, on maitse asi. Kui tuua kasvõi 3.5 peale, otsiks seda kindlasti rohkemad mängurid ja aarde säilimine oleks küllap sama hästi kindlustatud.
Lõpetuseks igatahes kiitus ja tänu peitale, ilma kelleta poleks Futoshikist midagi kuulnud. Aare heas korras, sai puusodist tühjendatud. Pole enam kindel, aga kas mängujuhend ikka oli karbis.. Ja logitud sai teisele, tühjale lehele. Milleks logilehti üle lehe logides raisata. Aitäh veel kord, oli meeldiv kogemus! :-)

Piisav abivahend B-)

tftc.

 4 

Peale kolmkaksükseffteeeffi ja muude aarete minu jaoks teistkordset külastust juhtusin nägema Miki lähimaid aardeid, kuhu kuulus näiteks Futoshiki. Mul oli mõistatus juba aarde ilmumise ajal lahendatud ja tegin ettepaneku sinna minna. Seda enam, et uus kuupäev oli kätte jõudnud ja saaks päeva kirja. Mida muud ikka keset ööd teha. Seejärel kuulsin järgnevat loetelu.

,,Me ei lähe sinna, seal on ohtlik!"

,,Me kindlasti ei lähe sinna, ole normaalne!"

,,See on mänd, nii et kindel ei!"

,,Ausõna, ükski täiemõistuslik inimene ei lähe sellisel kellaajal sinna, meil pole vastavat varustust ja seal on kollid ja tondid ja nad söövad meid kõiki ära!!!"

,,Oot, mul on redel autos."

,,No me võime lihtsalt ära vaadata selle puu, aga mingit ronimist ei toimu. Eriti kottpimedas!"

Jõudsime puu alla, ajasime redeli püsti. Minu jaoks täiesti ronitav puu ja kütsin üles. Oksad jäid kõik alles ja kobisin alla tagasi. Julgestuseks oli all Miki, kes lubas mind vajadusel kinni püüda, sest vastupidine variant poleks kõne alla tulnud. Ega selle ullitamise üle uhke ei ole, kuid järjekordselt sai kinnitust, et vanajumal hoiab lolle ja joodikuid.

Kui alla jõudsin, siis läks Miki kah puud proovima. Käis üks ilge ragin ja mul jooksid silmad verd, kui nägin, kuidas head oksad muudkui murduvad, aga see vanapagan sellest ei heitunud, hoiab aga hammastega puukoorest kinni ja rapsib muudkui kõrgemale. Mõtlesin järgmiste otsijate peale ja ähvardasin, et kui ta niiviisi väärtuslikke oksi edasi murrab, siis ma võtan tal redeli alt ära ja vaadaku ise, kuidas alla saab. Läks nii, et Miki võttiski (õnneks) suuna alla, kuid ei tulnud maapinnale mööda redelit, vaid liugles mööda puukoort.

Mulle meeldivad sellised seeriad, mille esimene ja viimane number ühtivad. Olen vist ise ka taolisega hakkama saanud... eks aeg annab arutust ;)

Puu on muidugi aus, võib-olla tuli rajarekord ka ära.

Eks ta läks nii, nagu meil tavaliselt kipub selliste asjadega minema, kõigepealt teeme veidi viskeharjutusi, siis ukerdab Madis üles ja sikutab nööri üle õige oksa, et minusugused ka topsini jõuaks. Igaljuhul saime mõlemad ikka topsi juures käidud. Tänud aarde eest!

Tegelikult ma oskan selliseid asju lahendada aga ma põhimõtteliselt tavaliselt ei viitsi ja siis ma otsin mingi online solveri, kes töö minu eest ära teeb. Seekord aga kulutasin tasuta solveri otsimiseks igaviku ja peale ebaõnnestumist pidin ikka ise lahendama asuma. Esimene kord läks lõpp vussi kuid teine kord tuli idealna lahendus, seega lõpp käes. Siis aga hakkasin alles logisid lugema ja lõin põnnama. Ma ei ole nii orav ja üleüldse vanusega on tulnud teatav ellujäämisinstinkt ka. Seda enam ma olin kahevahel, kui Martti kutsus Futoshikit otsima. Samal ajal oli ju pakkumine Männikule kirvega peidetut leidma. Natuke mõtlemist ja lootust, et kirvega peidetut saab teinekordki otsida läksime hoopis Keila kanti. Mina tassisin redelit, Martti turnis. Nimed said kirja ilma, et ma oleks pidanud paanikas ümber puu värisema. Aitäh aarde eest!

 1 

Mõistatusega sai natuke pusitud ja lõpuks ka koordinaadid välja võlutud. Täna ajasin Juta ka välja ja peale väikest puiklemist läksime lõppu vallutama. Sai ka vöö kaasa võetud, millega ennast logimisel turvata aga tegelikult oli päris tore turnimine ja vööd vaja ei läinudki. Tänud peitjale.

Mõistatus oli mõnusalt lihtne, kuid kohaletulek võttis siiski pisut aega. Eilse ronimis päeva loogiliseks jätkuks sai täna see aare ette võetud. Algus just kõige libedam ei olnud ja kadunuks jäid nii mõnedki mutrid, kuid siiski saabus hetk, kui Sander aardest kõrgemal olevat sobivat oksa tabas ning köis paika sai tõmmatud. Kribinal tõusin karbini ja täitsin logiraamatu. Okste rohkuse tõttu oli laskumine isegi pisut keerulisem, kui tõus. Alla jõudes sain kiire meeldetuletuse, et metsas on ka sääsed olemas. Tänan peitmast.

 4 

Teade kirja ja selle aarde võib enda jaoks vist arhiivi lükata. Markol oli abivahend kaasas ja ta lootis leida ohvrit, kes selle ära võtaks. Nojah. Mulle see mõistatuse osa jubedalt meeldib, tahaks kohe ilgelt lahendada ja teengi seda ma arvan. Aga lõpp on lihtsalt rõve, ma ei näe, millal mus tuleks selline julgus, et ma hakkaks nii kõrgeid ja nii rõveda okstega puu otsas sellise kõrguse pealt aardeid noppima. Eks need maastik 5 ronimised vist saavad esimesteks, mille oma kaardilt ära kaotan, siiamaani pole veel ignore listi midagi pannud. Aga see on kena kandidaat sellele.

Takkatipuks hakkas rõvedat padukat sadama, kui puu alla jõudsime. Ja minu silmis mõistlik vaid ohutustraksidega, mida meil polnud. Mind muidugi sinna puu otsa ei viiks needki :D

Mõistatus oli täpselt sedasorti mida mu naisel meeldib pusida. Seega suunasin selle heaga talle. Mulle meeldivad need muidugist ka, aga nii ma saan näidata kui vajalik ta minu jaoks on. Juba aarde avaldumise päeva õhtuks oli koordinaat teada. Nüüd kui olin Keilas enne hooaja algust telki veekindlamaks muutmas, tuli tehnoloogiline paus kuskil ära sisustada. Loomulikult sobisid uued geoaarded selleks suurepäraselt. Logidest oli mulje jäänud, et see 5.0 on selline vähe lihtsam ja mütsiga löödav. Igaks juhuks haarasin siiski ka traksid kaasa. Nulli jõudes hakkas aga geps veiderdama ja mind igas suunas jooksutama. Pistsin selle taskusse ja võtsin suuna ikka selle kõige suurema poole. Maha tallatud ümbrus andis lootust, et olen õiges kohas. Kauguses kõikuv plastiktükk andis kinnitust, et olengi. Njah, lootsin et läheb lihtsamalt aga hea meel et taipasin varustuse kaasa võtta. Õnneks rasket tööd oli ainult väike lõik, siis aga algas see põnevam osa. Peaks mainima, et see on viiimase aja üks lihtsamaid 5.0 aardeid kuid samas neist kõige ohtlikum. Olemasolev rada oli nii kutsuv ja turvavarustuse haakimine tundus lausa tüütuseks olema. Õnneks kaine mõistuse ja 3 punkti reegel oli piisav, et edukalt logiraamatuni jõuda. Mõnus taburet oli ka täitsa kohapeal olemas, mis nii viga logida.

Super ilm, lahe mõistatus ja mõnus turnimine, võiks kokkuvõtvalt öelda.

 1 

Ajutrust ragistas veidi ajusid ja juba hakkaski koordinaate tulema. Kohale minek võttis veidi aega, kuniks oli vaja minna. Mõnus viis peale tööpäeva veidi värsket õhku hingata.

 6 

Mõistatus jäi lahendamata, polnud isegi vaadanud, ei teadnud ka, et seda logima tuleme. Teadsin lihtsalt, et pean oravat mängima. Kui puu all karbi ära nägin, siis ütlesin, et ma ei luba midagi, kui oksi jagub, siis käin ära. :D Õnneks oli oksi piisavalt, kuigi paljud kuivanud, nii et ronisin ettevaatlikult ja enamasti hoidsin kätega kinni, mitte ei toetanud kogu raskusega jalgadele. Ühel hetkel murduski jalge all oks, kuid kuna hoidsin ennast kätega kinni, siis ei olnudki nii jube. Alumised ehmatasid vist rohkem. :)

Üleval hakkasid jalad ikka tudisema, kuigi kõrgust ma ei karda. Ju need olid vaprusevärinad. :D

Alla jõudes tabasid meid teolt Maris ja Indy. Tervitused neile..

Suured tänud peitjale, mulle väga meeldivad sellised ronimised. :)

 3 

See mõistatus sai Annal selle avaldudes kohe kiirelt õhtusöögi kõrvale ära krõbistatud ja õiged numbrid said ritta. Täna tundus olevat igati sobiv päev selle logimiseks. Sai logisid loetud, et seda aaret on leitud nii jalgratta kui ka 8m redeliga, me võtsime siis midagi sellist vahepealset kaasa. Täitsa hästi piisas sellest, et jõuda esimeste kahtlaste oksteni, mille pealt edasi jõuda tugevamate peale. Igatahes kõik oksad kandsid kenasti ning jõudsin nii üles kui ka alla tagasi, tervelt. Täname aarde eest.

Aarde juurest lahkudes sattusime peale järgmisele seltskonnale, kes just saabusid X-aarde juurde. Piia, Peeter & Kristel nimelt. Aitasime siis neil aega veeta, aitasime ja segasime jälgi üheaegselt, kuid tänu meile või siis meie kiuste õnnestus neil selle X-aarde logiraamatuni jõuda üsna lobedalt. Ajasime veel kaks sõna juttu ning lahkusime teine teisele poole. Meie kodupoole, nemad selle aarde poole.

 12 

Mulle kohe väga meeldib see Futoshiki puu, täna sattusin Indy jalutusringil siin kokku just logimist lõpetava Piia, Peetri ja Kristeliga :). Igatahes väga lahedaid kokkusaamisi korraldav aare mulle, aitäh peitjale seda karpi siia metsa torkamast :).

tänud! :)

Karl oli mõistatuse ära lahendanud ja Lauril oli redel käepärast. Lisaks mõistatuse lahendamisele oli Karl nõus ka aarde järgi ronima, minu jaoks oleks see liiga kõrgeks jäänud.

 1 

Mõistatus mulle meeldis. Võttis natukene aega, et jooksma saada aga kui õige otsa kätte harutasin, siis jooksid numbrid mõnusalt omadele kohtadele. Täitsa heaga võib veelgi neid futoshikisid lahendada.

Hommikul tehti ettepanek, et võiksime seda puud vaatama tulla. Lauril oli olemas ka pikem redel, mis võiks kasuks tulla. See sai autole peale laetud ja parkisime KPM juurde. Tegelikult oleks saanud ka oluliselt lähedamale aga mis seal ikka - väike redeli tassimise trenn tuleb ikka kasuks ära. Kohapeal selgus, et piisanuks ka lihtsast teleskoopredelist, et esimeste oksteni jõuda. Niisiis lükkasime redelil vaid ühe osa välja. Oravaks osutusin vabatahtlikult mina. Esimene osa puust läks väga sujuvalt aga mida rohkem ladva poole, seda tihedamaks ja ebamugavamaks muutus. Eks ka käed hakkasid rohkem värisema ja adrenaliinitase veres tõusma. Lock&lock karbini vastakuti jõudmine pani kukalt kratsima, et kuidas ma nüüd nii login, et mitte kui midagi alla ei kukuks. Lisaks avastasin, et olin unustanud pastaka kaasa võtta. Kui maapinnal seda küsisin, siis minu poole tuli lausa 3 erinevat kätt aga lõpuks ei võtnud ühtegi :D Aga õnneks läbipaistva karbi põhjast üks sulepea paistis. Ettevaatlikult avasin karbi ja asetasin selle ühe oksa peale seisma. Mul oli õnn seal tuulevaikse ilmaga olla. Muidu poleks see kõne allagi tulnud. Siiski oli hirm, et kogemata lähen sõrmega karbile pihta ja kogu kupatus sajab rahena alla. Kõik läks siiski hästi ja vaikselt kobisin tagasi maapinnale. Oli mõnus ronimine. Aitäh!

 2 

Karuonu lahendas mõistatuse, lauril oli redel, zdrk ronis, tütarlapsed hoidsid lihtsalt pead kinni. Appi! :D

Minu poolest lendast see aare juba ignoor listi. Marisel läks selle logimisega hästi ja tema kirjelduse järgi oli tegu ikka väga hullu puuga. Ei ole mul selliseid asju vaja ja mõtlesin, et jääbki käimata. Hommikusöögilauas tulevad aga lollid mõtted ja peagi olime redeliga puu all. Polnud asi üldse nii hull kui ma arvasin. Siiski seekord hakkas oravaks Karl ja pani meid kirja. Tänud peitjale!

Mõistatuse osa lahendasin ära ja käisin lõppu vaatamas. Kraad raskem kui arvutis/paberil lahendatav osa. Üks abivahend oli kaasas, aga ei hakanud üksi ja märgades oludes logiraamatuni minema. Ehk kuiva ilmaga proovin uuesti.

Tänud

Kaardi peale sai õige täpi mitu päeva varem juba, nüüd kus Keilasse tuli aardeid nagu vihmaga seeni juurde tuligi siia tulla suur puhastust tegema. 5.0 on teema aga see oli ikka päris kõrgel ja mina küll lihtsalt sinna ronima ei kippunud... Õnneks köie sain peaaegu aarde juurde kinni peenikesele oksale ja edasi hoidsin hinge kinni ja hakkasin minema. Pidas seekord ilusti vastu. Lõpus kerge sirutus ja käes ta oligi, alla tulek käis väga kiiresti. Suured tänud muheda aarde eest (H) Tänud!

Madise logi andis julgust, et võib läheneda redeliga. Pealegi minu redel on Madise omast 0,6m pikem. Ma ütleks, et minu redel ulatus just napilt mugavale kõrgusele, kust sai turvaliselt edasi ronida. Seda aaret oli väga vaja logida, maastik 3/5 kombinatsioon oli mul esmakordne. Aga neid puuduvaid kombinatsioone veel jagub ja kõiki neid pole Eestis aarete puhul võimalik leidagi vaid tuleb kas lasta juurde peita või siis reisida välisriikidesse kui see taas võimalik on. Logiraamatusse sai vist ekslikult kirja 7/7/20, järgmine logija võiks selle vea parandada.

 3 

Vabandan väga endaarust lisasin pildi aga ju ss ikka ei lisanud, sai nüüd lisatud.

 1 

Kuulge! Pilt ju puudud

 2 

Selle mõistatuse lahendamine käis nii, et jooksime natuke ummikusse ja siis ei tahtnud mina enam seda paberit näha ning ükshetk lähen aeda ning vaatan, et Madis konutab kurvalt Jasperi mängumajas. Lähemal vaatlusel selgus, et oli omale hoopis rahuliku nurgakese leidnud ja lahendas mõistatust :D Kohapeal oli kõigepealt mõnus künklik tee, mis Jasperile väga meeldis. Siis sai ta autost välja ja hoopis mingit muud metsateed pidi jalga lasta, Madisel oli tükk tegemist, et talle järgi jõuda ja laps õigele teele suunata. Ka kohapeal oli Jasperil väga põnev, haukus mööduva koeraga võidu, möllas lompides ja ronis mööda betoonasjandusi. Nendeni muidugi jooksis jälle nii kiiresti, et no ei jõua järgi :D Lahkusime sealt igatahes kisaga... Niiet oli vist igati õnnestunud käik!

 10 

Iiihh, nüüd pean küll geojumalale joogid tegema, selline vedamine maastik5-ga kukub sülle vist küll ainult üks kord elus… :D.

Eile Indyga igaõhtusel jalutustiirul olles jooksin täiesti kogemata kokku Merikese ja Alexiga, kes noororavate seltskonnas Futoshiki puu all ennast parasjagu logima sättisid :D. Tegime muidugi peatuse ja kuni Indy metsaaluseid oksi peenemaks hakkis, lobisesime meie viimastest aaretest ning Alex kirjeldas värvikalt, kuidas nad Merikesega ka tiimitöö aaret siinkandis murdmas käisid ja milliste hittidega Merike selle käigus ühed mootorratturid sinnasamma napilt pikali pani... :D. Nuh ja kui kõrgustest küsiti, keda raamatusse kirja tuleb panna, sain oma nime ka vedamisloterii peavedamisega tänasele reale :D. Vot selline leid siis, aitäh peitjale ootamatult simpeli maastik viie ja logimismeeskonnale lahkesti leiukampa võtmise eest ;).

 10 

Mõistatus meenutas suures osas sudokut, Liisiga kahe peale ajasime numbrid paika. Lugesin esimesi logisid ja viskasin redeli heaga pakiruumi. Liisi meelitasin ka kaasa, las kantseldab last kuniks ma puu otsa ronin. Eks lubasin talle ka hilisemat boonust muidugi. Aare jäi mõningase puude latvade uurimise järgselt silma ning asusin ronima. Kõigepealt 3.8 meetrise redeli viimasele astmele ning sealt siis mööda puud üles. Geopeitusega seoses on tulnud omajagu mööda puid ronida ning mu kunagine kõrgusekartus on vaikselt kadumas. Vahel võtab mõnes olukorras jahedaks, aga üldiselt kribinal-krabinal üles, logi kirja ja siis alla tagasi ning ei jõua mõtlema hakatagi, et oled kuskil ilmatuma kõrgel. Vägev aare esimese aarde kohta, väljakutse misssugune sinna ronida. Aitäh peitmast!

Mina ronisin puu otsa

Jasper möllas lompides

FDNF See aare läheb minu jaoks seeriasse nägin aga kätte ei saanud. Aga küll ma abivahendiga tagasi lähen. Maastiku võib rahulikult 5 peale panna.

Märkasime uut aaret hommikul, aga ei hakanud selle peale eriti aktiivselt reageerima. ühel hetkel avastasime, et rännakud on meid selle aarde lähistele viinud. Ja lisaks hakkas ka vihma tibutama. Võtsime siis paberi ka pliiatsi ja hakkasime üht-teist sirgeldama. Päris valmis rehkendusega ei jõudnudki, aga numbreid saime piisavalt palju, et kohapeale kirvest loopima minna. Seekord sai kohapeal otsustatud väiksema potentsiaalse energia kasuks ehk üles kõrgustesse läks kergem. Üllatuslikult olime lausa teised, kell oli täpselt 5 ja 6 vahel õhtul. Aitäh peitjale.

 4 

Aarde avaldumise hetkel olime ühe jalaga juba peaaegu metsas ja ei hakanud süvenema. Mingil hetkel tekkis see küsimärk kaardil üsna lähedusse. Alanud vihmasadu soosis väikest pausi tegema ning pärast mõningast kritseldamist oli võimalik koht teada, alles nüüd avastasin, et maastik 5.0 ja oli selge, et tõotab ronimist.
Selleks ajaks olid kiirreageerijad ammu ära käinud ja juba tagasi oma soojas toas esmaleiu rõõmu pärast mõnulemas. Leidsime konteineri, visuaalse inspektsiooni tulemusel tuvastasime, et ka kahtlased kuivanud oksad peaks vähemalt ühte meist kandma küll. Eelmised ronijad ei olnud suutnud kogu lahtist puusodi alla nühkida, vihmast kleepuvat koorepuru lendles nii üleval ukerdajale kui alt toetajale krae vahele.
Huh, kohal. Peaasi, et siit nüüd midagi alla ei lenda. Logiraamatust leidsin eest tuttavad nimed, tundus ilmselge, kes siin neist oravat mängis. Hiljem logisid lugedes siiski selgus, et rohkem kui üks tegelane on täna karpi katsumas käinud.

Midagi ei kukkunud alla, kedagi ei kukkunud alla. Kõik mädavõitu oksad jäid ka järgmiste jaoks alles. Alla jõudes sain aru, et märg puu oli muutnud riided sellisteks, millistega plaan koduteel poest läbi hüpata tuleb ümber mõelda. Kuigi juba õhtu, siis koduselverisse enam ei julgenud, tuli teha kiire põige coopi, see väheke nurgatagusem koht. Kodus lendasid jope-püksid otse pesumasinasse.

Tänud peitjale! Väljakutsuv ronimine. Mõistatus tore ja lahendatav nuputamine (kodus diivanil oleks olnud muidugi mõnusam kui metsas kännu otsas paberile ümber kritseldades pusida).

 9 

Ütlen ausalt et mina ei teadnud sellest uuest aardest midagi. Endiselt ei ole ma veel GC teavitusi sisse lylitanud ja nii ma askeldasingi kodus remonti teha. Ühel hetkel aga Erko kysib et kaugel oled omadega. Mis ma ikka oskasin vastata selle peale. Saatsin vastu pildi poolikust tapeeti ootavast seinast. Ma olen juba teise toa viimase seina kallal :D. Erko aga vastu et leidis Futo... mingi asja aga jube k6rgel teine. Endiselt ei saanud ma midagi aru kuni l6puks GC lahti vajutasin. Ahah et selline uus aare. Ja kui kutsutakse appi esmaleidma m6istatust mida pole veel lahendadagi proovinud. Ega ma pikalt ei kahelnud. Töödega tekkis erakorraline tehnoloogiline paus. T6stsin ronimiskoti auto peale ja h6ikasin ukse vahelt veel Leannele, et mul vaja ruttu "Piima järgi" minna. brb asap :) Kodust välja s6ites näitas geps 20 minutit objektini. Ei teagi kas Erkot hirmutasid Hannese ja Mammu lähenevad jalamütsud ja ragin, aga kui mul oli veel m6nisada meetrit tulla anti teada et orav juba puu otsas :D Tulin imetlesin siis ise ka seda imepuud. Väikest abivahendit pruukides oli teine täitsa viisakasti ronitav ja katsusin ikka karbi oma käega ka ära. Ajasime veel m6ned s6nad juttu kuni meenus et väga pikalt ära olla ei saa. Oli ju vaja 6igeks ajaks "piimaga" koju tagasi j6uda hehehe. Kodus jätkasin jällegi tapetseerimisega ja kui sellega ja m66beldamisega l6puks yhele poole sain, siis v6tsin ka m6istatuse ette. Päris sellist m6istatust polegi varem lahendanud, aga selle eest oli mingi eluperiood sudokud yheks minu lemmikuks õhtuseks ajaviiteks. Ja nende loogika toimis ka siin ypris hästi. Täitsa m6nus pusimine. Tänud peitjale aarde eest. Maastik sai juba korrigeeritud. Eks ta rohkem sinna 4.5 kanti oli jah kui et 4.0 aga ei midagi kontimurdvat. Ja Erkole muidugi samuti suured tänud kiirreageerima kutsumast ;) Cheers