Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siin ei ole mitte midagi välja vabandada. Tegemist on täiesti tavalise aardega, mis juhatab teid jalutama Suure-Lähtru vahele. Kõige vägevam vaatamisväärsus siin on muidugi Suure-Lähtru mõis.
Mõisa praeguse peahoone ehitas aastatel 1775–1778 Karl Gustav von Baranoff pulmakingituseks tema vanimale pojale Christoph Heinrichile. Alates 1996. aastast kuulub Suure-Lähtru mõisa peahoone Mart Helmele. Mõisahoone alumisel korrusel asub hoone ajalugu tutvustav muuseum.
Ajapikku on Mart Helme ostnud Suure-Lähtrus kokku veel arvatavalt mõisaansamblisse kuulunud hooneid – aastal 2005 näiteks aida, mida ümbritseb ligi 2900 ruutmeetrit maad. Järgneva kolme aasta jooksul soetas Helme mõisa peahoone lähistel veel kolm kinnistut: Alttoa, mõisa kuivati ja veski.
Vägeva veski või vähemalt selle mis veskist peale suurt jahvatamist on järgi jäänud märkisimegi ära aardega.
Aarde otsimisel ja logimisel jääge märkamatuks, lähedal asuva põllumajandusettevõtte tõttu on oht saada paljastatud ;)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QC4P
Logiteadete statistika: 92 (97,9%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 95
Siin oli mul meeles, et tuleb hästi salaja tegutseda. Parkisin ennast võimalikult juba lehtedeta võsa varju ning hiilisin ühe objekti juurde, mis eelmine kord seletamatutel põhjustel kontrollimata jäi. Kiire leid. Aitäh!
Ah et siin see kurikuulus mõis siis ongi. Veski on tõesti nukras seisus. Aitäh peitjale.
Riigikogus on helmeveskite jahvatamist ja tsirkust päris piinlik vaadata. Mõisa osas oli ka näha, et nii nagu nende kallis kolleeg EP, ei saa nemadki rahulikult tööd teha, kui armastus vaba on. Aga no mis ikka teha, kui elu nii raske on.
Laupäeva varahommikul ühtki hingelist näha polnud. Saime rahulikult logida ja edasi sõita. Täname peitjat!
Jäin aga seisma ja silmitsesin teisel pool teed olevat kivihunnikut. Pidin aga nentima, et aaret seal ei olnud. Vaatasin siia ja sinna ja siis märkasin ka veskit. Null väga koostööd ei teinud ja lõpuks tegin juba veskile pai ka. Uuele katsele minnes tundsin aga et olen kellelegi vahele jäänud ning otsustasin seekord lahkuda.
Ühtegi silmapaari kuskil näha polnud, vaid üks kukk kires suure hoolega. Kiirelt nimi kirja ja edasi. Aitäh!
Kohale jõudes oli aarde nimi juba meelest läinud. Ilmselt on selles süüdi pea tee peal ees tatsuvad kalkunid. Alati huvitav näha kohti, kus kunagi on elu käinud. Tahaks teada, et miks või kuidas kõik seisma jäi. Leid kiire. Tänan.
Töö käis ka pühapäeval aga õnneks ei olnud kedagi piilumas ja sai nime kirja. Aitäh.
Peatusin korraks, et nimi kirja panna.
Hetkel põldudel kibekiire viljakoristuse aeg ja seda oli teel siia päris põnev jälgida.
Tänan peitmast.
Vaatasime Mardi valdused ka üle. Enne sai siiski aare logitud. Mõisas, teise korra peal põles ühes toakeses laualamp. Eks seal ta ise toimetas. Tänud!
Selline huvitav asi, et Herki ja koerte suhted on ühe ammuse liikidevahelise diplomaatilise fopaa tõttu üsna kehvad, seega kui ta nägi aarde asukohast paarikümne meetri kaugusel olevat ,,verejanulist kiskjat,, (tõlge: ,, armas rahulik koerake,,), kes ilmselgelt ootab, et Herkile ,,kõrri karata,, (tõlge: ,,koeral oli igav ja ta oli lihtsalt uudishimulik ja uuris, et kes tema piirkonda tuli,,), siis keeldus Herki autost väljumast ning saatis minu otsima. Kuna oli üsna selge, kus konteiner end peidab, siis astusin välja ja logisin ära. Nn. ,,verejanuline kiskja,, lonkis ka korraks mulle külje alla, nuusutas ja läks eemale auto taha kuivanud rohule pikutama.
Veski ei jahvatanud täna midagi. Veidi keeruline ka, kui veskil üle poolte juppide puudu on. :D Aga tore vaadata ikkagi ja koer oli armas. Aitäh!
Mina koerte mõtteid lugeda ei oska ja otsusatsin jääda kaitsvasse autosse. Catiberg oli nõus välitöödele minema. Lasin küljeakna alla, et hoiatada, kui peaks midagi ohtlikku juhtuma. Õnneks ei juhtunud, aga mina ei ole nõus sellistel tingimustel riskima. Aitäh!
Nii kihku-kähku leitud. Põllumajandusettevõtte koer käis ka tervitamas. Väga sõbralik oli.
Vaade mõisale alleed mööda lähenedes vaadatud. Found it: (4164) 28.Feb.2021 14:06 Helme veski jahvatab. Aare leitud ja logitud. Võimalik, et mõisahärra oli "kodus". Aare OK. Täname!
Veskist on alles vaid riismed. Kurb on näha asjade sellist kulgu, aga see on paratamatus.
Kurb oli näha nii palju vanu unustusse vajunud maju nagu ka siin veski varemete juures. Kõigepealt panime nimed kirja ja siis piilusime ka veskisse. Aitäh tutvustamast!
Kiire peatus. Käisime seal suvel herneid ja maasikaid korjamas, toredad mälestused.
Küla oli vaikne, tootmishoonete juures vaid üks auto. Logisime ja lahkusime tuldud teed. Aitäh!
Tegime siingi peatuse. Mulle linnas pannakse miskipärast seda veskimeeste paberhääletoru postkasti järjepidevalt, ei teagi, mille alusel mind nende uudistevalimisse on arvestatud :D. Aare ise oli hea lihtne ja sealt põllumajandusettevõttest ei andnud ka ennast meie visiidi ajal keegi näole; kribisime siis aga kiirelt nimed raamatusse ja sõitsime edasi, veel üht aaret leidma :).
Härra Helmet ei näinud, mõisa nägime ja aarde leidsime.
Tops pole vist väga niiskuskindel, sest kunagi on logipaber märjaks saanud ja nüüd külmaga oli see selline jäik rullike nagu vahvel. Krõbises lausa, kui üritasime teda natuke lahti keerata, et saaks nimed kirja panna. Karta on, et kui jälle sulaks läheb, on konteineris üks märg paberitomp logijaid ootamas. Aitäh!
Kaabu ostab vist vaikselt kogu küla endale. Mõis nägi kuidagi kahvatu välja. Aarde leidsime kiirelt, tänud!
Ah siia siis kaabuga raha maetaksegi. Tegime draiv-ini. Kanalas kaagutati. Kaasaegsemas hoones töö käis, kuigi pühapäev ju. Helmeid ei kohanud. Ei tihka ka. Aardest ei tahtnud logirull end kätte anda. Aga lõpp hea kõik hea. Nüüd siis teame, kus see Suure-Lähtru mõis pesitseb. Tänud kutsumast!
Ma arvasin, et me näeme vesiveskit, aga vaevalt märkasime seda tuuleveskit. Nii pime oli lihtsalt. Tänud peitjale aarde eest.
Oli vist jah veski mis seal pimedas kumas. Tänud peitjale
Tundub, et veskist oli saanud kellegi laut.
Hea jalasirutamis paus, samal ajal sai nimi kirja panud, tänud :)
Helme mõisa juurde polnudki varem sisse keeranud. Tundub just sellise koha peal, et kui sinna niisama sõidad, siis vahitakse, et mis teed siin. Leidsin õnneks piisavalt vaikse aja, et sai ära logitud ja ka mõis sai möödaminnes ära nähtud. Tegelikkuses oleks muidugi huvitav ka sinna muuseumisse sattuda, ehk siis tuleb kunagi veel siia tulla.
Kõrval asuvas tootmises oli vaikus. Ainult üks suurem koer lesis ukse ees. Nii kui autost välja sain, hakkas koer aeglaselt kuid sihikindlalt meie poole liikuma. Saba liputamise järgi sain aru, et koer võib küll suur olla aga ohtu meile ei kujutanud. Hoopis tahtis väga pai ja kaisutust saada. Lausanii palju, et logimisega oli suuri raskusi. Pärast autosse istudes tahtis lisaks rooli taha sülle pugeda, nii et mõtted olid kas ja kuidas me sealt liikuma saame. Õnneks peagi koer taipas, et me oleme lahkumas ja läks omi muid toimetusi ajama. Aitäh.
Kahju sellistest ehitistest, mis niisama niimoodi seisavad. Aarde suurus mikro mitte väike. Tänud peitjale.
Tavaliselt käin kõrvalt talust kaupa võtmas,täna siis teise asja pärast.Tänud.
See veski näikse siin juba ammusest ajast puhkamas olevat, aga see-eest mõisaomaniku jutuveskist tuleb toodangut nigu omal ajal Vändrast saelaudu olevat tulnud. Nüüd ei tule neid laudu ka enam, aga jutuveski jahvatab ikka täistuuridel edasi. Aardega õnneks kõik korras, aitäh.
Kiire ja loogiline leid. Ehk jõuab siia ka kord elu tagasi. Aitäh!
Siin tundus, et tööpäev polegi kõige parem aeg toimetamisteks. Püüdsin jääda märkamatuks. Aitäh!
Paistab et Helmel läheb hästi, isegi keset päeva mõisas tuled põlesid. Nulli jõudes ei vaevunud Kaupo isegi autost väljumagi vaid lasi mul tegutseda ja totsik autosse toimetada. Traktori alla ei jäänud, kuid tundus, et kõrval käis vilgas tegevus isegi pühapäeval.
Tänud.
Meediast olen palju kuulnud, et Helmel on mõis, aga millegi pärast eeldasin, et see asub Virumaal. Üllatus oli suur, et siin. Vaatasime veskit, pisut ka mõisa ja jätkasime tuuri.
Paljastasin logiraamatu ja kirjutasin nime. Sellega kogu vahejuhtum piirduski sedamoodi nagu keegi mind geotegudel paljastanud oleks.
Seekord aardevalvurit kohal ei olnud, kiire logi ja tagasi mõisa poole. Mõis nägi üllatav välja, tundus, et omanikul on mõningaid probleeme selle pidamisel.
Meile meeldisid teel siia hoopis ilusad kujud ühe majapidamise väravatel. Teel nägime veel hulka kalkuneid ja aarde juures oli nende kudistamine juba päris vali.
Mõisa vaatasime ka põgusalt. No ei ole väärikas koht, mõisa tootmishooned ei sobitu ansambliga. Aga nagu ütlesid meie suusatajad peale võistlust - siit on hea edasi minna.
Seda mõisa olen sel aastal juba korra vaatamas käinud, aga veskini tookord ei sattunud. Nüüd siis pistsin nina siiapoole ka. Kui välja arvata see, et ma autost väljudes peaaegu traktori alla oleks jäänud, siis ei seganud mind keegi. Aardevalvureid polnud ühtegi... Mõisast taas möödudes oli lustlik hetk, kui märkasin uhke tara keskel üht väravat, mis oli täiesti tavaliselt traadist aasaga kokku veetud. Ikkagi tavalised inimesed, mis sest, et kaabudega. Aitäh aarde eest!
Õnneks ei valvanud aaret seekord keegi. Saime kärmelt nimed kirja.
Ei saanud isegi otsida - aardevalvur oli äärmiselt agressiivne ja ei lasknud meid isegi autost välja - huvitav, kelle teenistuses ta on, kas kohalike mõisaomanike?
Teel sünnipäevale - peatus nr2 - lisaks aardeleiule korjasime siit samast lähedusest peale veel ühe sünnipäevakülalise :)
Rohi oli rinnuni ja kuna null näitas natuke viltu, siis uudistasime ka vana veski ära. Lõpuks leidsime aarde ka.
Koordinaadid näitasid hoopis teise suunda, ilma eelneva vihje saamiseta "kolleegidelt" oleksime ilmselt päris kaua valest kohast otsinud.
Siinne veski ei jahvata enam ammu. See eest jahvatatakse mujal, vahest ikka ka korralikku jama. Kuna aarde asukoht kohe silma ei jäänud siis sain siin ligumärjas rohus trampida, selle tulemusena õnnestus ka veskisse sisse piiluda. Aitäh!
Rada oli juba rohtunud kuid siiski aimatav. Veski ei torganud esimese hooga silmagi. Ahah. Naaberkrundil möllasid maasikakorjajad ning pilk sai heidetud ka tunnetuslikult unarusse jäetud häärberile. Nähtud. Logiraamatusse sai kogemata homne kuupäev. Täname!
Vahepeale ka üks kiire drive-in. Koordinaat näitas küll veidi mööda, aga ilus rada läks topsini välja. Tänud kohta tutvustamast.
Õhtupoolikul valitses veski juures rahu ja vaikus, aare leidus ka hetkega, sest ega eesolev rada liiga palju võimalusi ei jätnud. Pliiats oli ka tore. Tänud aarde eest!
Ega neisd vanu veskihooneid ilma aareteta ilmselt ei märkaks. Tänud siia juhatamast!
Oh neid veskeid küll jah - mis tühja jahvatavad. Või siis hoopis nagu siin, et veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud jne jne. Helmetest ei taha ma midagi teada - las jahvatavad. Või kasvatavad maasikaid või mis neile hetkel parem tundub. Veski võivad taastada - oleks ilus(am) vaadata teistel ka :) . Annetasime Coca-Cola pudeli, et aardel oleks parem ja turvalisem pesa. Aitähh
Tundus, et meie sealoleku ajal põllumajandus seisis. Georada oli korralik ja otsimisele aega ei kulunudki. Aitüma tutvustamast!
Lõpuks siis Suure-Lähtru kah tänu aardele lähemalt nähtud.Ega see mõisavalitseja elu kerge pole,hoonet piirav puitaed on sammalt kasvatamas.....
Ja muideks,aardest mitte kaugel asub päris suur maasikapõld.Jälgime siis ka arenguid selles vallas :)
Aarde juures köitis meie tähelepanu üsna vahva pilt ATVga kimavast vanaprouast. Teda imetedes ei märganudki et ootamatult oli ligi hiilinud taaskordne Kerberos. Käitusin taas nagu ma neid nähes tavaliselt reageerin
Vihma kergelt tibutas. Kuna tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust siis läks Peeter aardejahile. Kohe oli ka piirkonna konstaabel kohal ja tegi kindlaks, et miskit kahtlast teoksil pole :D
Jätsime oma nimed logiraamatusse...
Täname!