Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna antud aarde peitja ei soovi, et aaret oleks võimalik geopeitus.ee lehe info põhjal leida, siis kogu aarde leidmiseks vajalik info on leitav geocaching.com lehel. Täpse aarde lingi leiad natukene allpool "Geocaching.com kood" järel oleval aarde GC koodil klikates.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Q22J
Logiteadete statistika: 63 (98,4%) 1 4 0 0 0 0 Kokku: 68
Üks kohalik koer veidi haukus meie peale, aga ega me väga end segada ei lasknud. Kiire logimine ja järgmise aarde suunas. Aitäh!
Kurb, et hooned nii rääma lastakse. Tore, et vähemalt peituritel on vajadust neid kohti külastada. Aitäh!
Kuna kellaaeg, mil praamil plaanisime olla, lähenes suure kiirusega, siis jäi siinne aare täna saare peal viimaseks. Vaatasime seda lagunevat mõisahoonet vaid väljaspoolt ja seda köögimoodi ruumi otsima ei kippunud. Logimiseks sai kasutatud lihtsustatud kadakapõõsa varianti. Tänud peitjale seda kaduvat näitamast, lugu jutustamast ja aaret peitmast
Isegi päike tuli meie rõõmuks korraks välja. Tänud peitjale.
Siia tulime diagonaalis saare teisest otsast, Läägi tanumalt. Lõpp, nagu aarde nimele kohale, mööda iidseid unustatuid külavaheteid, mis paksu sileda jääga kaetud. Tervitan kõiki lamellrehvi omanikke! Aarde eelmist versiooni oleme otsimas käinud, seekord õnnestus ka nimed kirja saada. Täname peitjat ajalugu tutvustamast!
Leid nr 6868.
Kohalik pensinär Muki jutustas meiega distantsilt, kuid lasi meil ikkagi lõpuni toimetada.
Vahi Saagimit. Hiilgus on siin küll hääbunud, täiega. Aga lootusetu olukord siiski pole. Ehk tuleb kord üks tugev mees ja lööb aknad läikimaie. Me otsisime ja leidsime selle teise, uuema, välise aarde. Aitäh Leviale seia kutsumast!
Kadunud hiilgus on kutsumata külaliste eest lukku keeratud. Ligipääs suletud, hoonesse ei pääse. Aarde omanikku on olukorrast teavitatud.
Hiilisime vaikselt mööda hoonet ringi ja koht kuhu käe pistsin andiski lahkesti aarde.
Tänan peitmast.
Siin ei olnud jaanipäeva pidustused veel lõppenud. Teine kord, kui rahulikum.
Mulle meeldis selle laguneva hiilguse juures täieliku kontrastina ümbruskonna puhtus ja korrashoid. Kõik ilusti niidetud, majadel aknad puhtad, hoovid korras. Tervitasin kohalikku Muri, kes peale esimest kohustuslikku haugatust saba liputades ligi tuli. Mõnus unine rahu ja vaikus.
Loodetavasti taastub kunagine hiilgus võibolla ka selles majas või krundil.Vahetult kõrval ju elu käib - koer ju haugub,lind lendab.....
Täpselt selline see objekt oligi nagu peitja ütleb - Saare kadunud hiilgus. Kunagi oli, enam ei ole. Vaesed kohalikud, kes siin "majade surnuaia" kõrval peavad elama. Pole just mõnus. Maja eest leidsime haukuva Muri, siis ümber nurga õige ukse, järgmiseks juba köögi moodi ruum ning lõpuks aare.
Huvitav lugu siin sellega. Sai veidi uudistatud ümbruskonnas. Kahju vaadata muidugi lagunemist. Tänud aarde eest.
Aega läks aga leitud sai. Tänud peitjale
Ah teate ma pean ikkagi vist lugema õppima, võibolla veel midagi, ega see ikka mööda külgi maha voola. Tänud peitjale aarde eest.
Sünge pilvine ilm ja trööstitu hoone väga head tuju ei loonud. Otsustasime siiski aaret kaema minna. Õige ruumi leidmine probleemi ei valmistanud, peale uudistavat ringkäiku nägime ka peidus olevat konteinerit. Aardega oli kõik korras. Aitäh!
Nagu meile juba kohaseks saanud, sisenesime teisest küljeuksest ja uudistasime kogu maja esimese korruse üle. Teisele ei tihanud ronima hakata, kuna see lagi ei tundunud just ülemäära kindlust sisestav. Igati tore ehitus olnud kunagi. Ka vastasmaja oli täitsa uudistamist väärt. Seda tegime muidugi väljast poolt. Aitüma!
Tagasiteel Saaremaalt logitud. Kahju, et see mõis sellises olukorras on. Samas oli väga huvitav seda seespoolt avastada. Eriti põnev oli teine korrus, kuigi seal ei hakanud kahtlase tugevusega põrandal kaugele liikuma. Aitäh!
Päris õnnetus seisus hoone, mõned kobedamad aknad-uksed ja trepp vaid. Karbi leidsin kiiresti, mõisa ümber ringi jalutades lõugas kõrvalhoone trepikojas koer.
Parkisin vähe kaugemale, puumaja ette ristmikule. Kõrvaloleva kortermaja juures olid kohalikud väljas koos koeraga. Koer asus mind jälitama. Hõikasin tere, vastuseks tuli ka tere, ning koer kutsuti tagasi. Mõisahoones oli huvitav ringi kolada, vahepeal leidsin ka aarde.
Tänu täpsele kirjeldusele oli õige koht kiirelt leitud. Kuna mulle mahajäetud kohad ei meeldi, siis pikemalt ringi ei vaadanud. Tundus, nagu kunagi oleks tõesti olnud korralik koht. Aitäh!
Mõisa hiilgeajad on tõesti möödas. Sisenesime ilmselt ka valest uksest, jõudsime hulga ruume läbi uurida enne kui kööki meenutav koht ette jäi. Põnev koht kolamiseks. Logiraamatust leidsime eest tänase kuupäevaga tuttavad nimed, mille peale uurisin nende plaane ning varsti ühendasimegi meie rõõmuks teekonna. Aitäh peitjale.
Väga äge koht. Ise neis kortermajades küll ei elaks aga ringi tuuseldamiseks on see vana hiilgus tõesti kihvt. Kolasime köögis ning kolistasime pottide-pannidega. Imelikult palju iidseid beebi jalanõusid vedeles iga aknalaua ja nurga peal. Tekitas tõepoolest sellist õudusfilmi vaibi. Oleks vaid ehk kellaaeg ka kuskil tund pärast südaööd olnud ning õues möllamas äikesetorm. Siis oleks hirmujudinad garanteeritud. Kui olime aardesse endi nimed kirja pannud, siis vaatasime üle kõik 10 esimese korruse ahju ja siis kobisime ka kriuksvast trepist ülakorrusele. Praegu meenus, et vaid kelder jäi nägemata. Mulle meeldis siin see külastus, aitäh!
Auto jätsime kortermaja ette ja suundusime mõisaga tutvuma. Köögi leidsime ilma vaevata ja aarde ka. Peale logimist otsustasime veidi ringi vaadata. Kogu hoone oli kummituslik, eriti veel teine korrus. Auto poole tagasi kõndides olid ka kohalikud õues kiikumas. Meile saadeti sellised pilgud nagu oleksime neile võlgu olnud. Aitäh sellisesse kohta kutsumast.
Kuna antud aarde peitja ei soovi et kohaliku lehe kasutajad tema aardeid leiaksid siis klikkisime lingile ja käisime vaikselt ära.
Meie sellekordse saaretuuri esimene leid. Sellist kohta ei osanud kohe kuidagi teepealt ära keerates eest leida. Esialgu tundus, et ongi kohe täiesti unustuse hõlma vajunud küla. Lähemal vaatlusel selgus, et keegid siiski seal veel resideeruvad. Mahajäetud hooned olid aga ülimalt võimsad ja kutsuvad. Ega siis midagi auto tuli parkida ja julguseriismed kokku koguda ning asutada ennast tuppa minema. Isegi kõigeväiksem oli kohe nõus sisse piiluma. Aarde leiuga läks õnneks kiirelt, oli teine nii teises vaadatud kohas :) Panime nimed kirja, uudistasime veel tsipa ringi ja siis juba järgmise seikluse poole teele :)
Kena hoone, kahju et laguneb ja hooleta jäetud. Annaks veel palju päästa. Trepp näiteks veel täitsa kuiv ja tugev. Aare leitud kiirelt. Kõik korras. Tänud peitjale
Natuke uudistamist ja saigi nimed kirja panna.Aitäh!
Maril õnnestus kohalik koer lärmama saada. Köögis käidud. Tänud peitjale.
Kui mina oma uksest kohale jõudsin, oli aare juba leitud. Aga ma nägin rohkem maja. Mulle meeldis väljast rohkem kui seest. Aitäh!
Eks ta ole, endisest hiilgusest pole palju järele jäänud. Õietiöelda polegi teist. Kui hoonetel õiget peremeest pole, siis nii see tihtipeale lähebki. Tegelikult on nukker sellistes lagunenud ja mahajäetud hoonetes ringi liikuda. Aga pole meil mõtet muretseda asjade pärast, mida me muuta ei saa.
Aarde leidmisega läks minul kehvasti, aga Annal edukalt. Täname!
Ja meil kõigil on hiilgus ja on kadunud hiilgus. Keskeas kompenseerime end veel kogemuste, rahu, madalama testosterooni tasemega. Aga siis kaob seegi jääb nõder keha ja haihtub mõistus. Kuni pole enam sedagi
Saime segamatult ühest otsast sisse ja teisest välja jalutada. Vahepeal jätsime ka oma nimed logiraamatusse.
Tänud!
Ka meie lähenesime aardele valest uksest. Õnneks köögi äratundmisega probleeme ei tulnud ja aardekarp sai ka leitud loogilisest kohast.
Martin imestas, et kas tõesti kortermajade hoovi peidetakse aardeid. Aga et kortermajade vahelt selline uhke mõis välja tuleb, oli meile kõigile mõistatus. Aarde leidis Sven, ma kuidagi ei tulnud selle peale, et sinna vaadata. Pärast arutasime, et kui Anu oleks ka lasknud mõisa korda teha, siis oleks ta oma mõisaga keset kortermaju olnud ja see poleks ikka hea lahendus olnud. Aitäh kohatutvustuse ja aarde eest.
Õige ukse ees tegutsevad suured sipelgad, pikaks kohmitsema jääda pole vaja. Kummaline, kui lähedale on maju ehitatud! Aitäh!
Sellised majad on tõesti paeluvad ja rõõmuga oleksin ka ülemisele korrusele kondama läinud. Nii kaua kahjuks aega polnud ja piirdusin esimesega. Leidsin sealt ajalehe aastast 1964.
Tõesti kadunud hiilgus. Kogemata parkisime auto maanteele sest lähemat teed ei teadnud. Seevastu aga nägime ka mahajäetud mänguväljakut lähedalt ning kortermaja. Läksime siis kööki ja ma logisin meid sisse kuni Liis maja uudistas. Minu jaoks viimane leid Saaremaal. Loodetavasti varsti tagasi.
No on ikka äge kompleks ja uksed niimoodi valla. Kuna korterelamuid iga külje peal, siis ma ilma kutsumata poleks küll julgenud siia sisse tuhlama tulla. Lõpuks kosserdasin kogu maja läbi. Allkorrus on ikka nii ära retsitud, ülakorrus on ägedamgi, sest seal vana mõisaaegset vaibi rohkem. Mul oleks enda korterisse räigelt neid uksi vaja, mis ülakorrusel on. Kui ikka lastakse katus sisse kukkuda, siis tuleb ära hiivata. Aga loodame, et maja ikka veel surnuist äratatakse ja keegi neid mõisaaegseid väärtuslikke elemente hoida oskab.
Autoga letti sõit polnud vist kõige parem mõte - nii tõmbasin endale tähelepanu tiba rohkem kui tarvis. Õnneks vaid pilkudena ja mitte pikalt. Aurasin kohe nuka taha varju ja võtsin läbipaistvaks tegeva pilli sisse. Puhtalt koordinaadi järgi otsitud ja leitud, kes siis intensiivsel geotuuril tavalise aarde kirjeldust lugema hakkab :D Tagantjärele targalt vähemalt võin kinnitada, et kirjelduse viimane lause ning spoileripilt peavad paika :P Natuke uudistasin ikka pikemalt ka, täitsa lahe - selle kadunukese hiilgeaegu võis täitsa ette kujutada, aitäh kutsumast!
FTF. Mõisa sisenesin ilmselgelt valest uksest. Käisin kogu häärberi läbi enne kui köögi moodi tuba ette jäi. Leid iseenesest kiire. Kahju, et hoone õiget peremeest saanud ei ole. See pole samas ka ime sest ümbrusse on kerkinud lahedaid korruselamuid mis ümbruskonna ikka väga ära rikuvad. Tänud!