Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTJR
Logiteadete statistika: 153 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 154
Au peitjale, et ilusti risti on aarete numbrid sätitud, sest otse ringi tehes jääks ju jõgi ette. Meie aga ületasime silla ja kõmpisime mööda kallast siia. Siia jätsime ka ühe pliiatsi kahest vabast kaasasolnust, eelnevates olid kõigis pliiatsid olemas. Aitäh!
Siin tatsasime jõe ääres ja nautisime loodust. Tegime ka paar ringi aarde ümber enne kui kätte jäi aare. Logitud, aitäh peitjale!
Lühike jutt: Tore seeria, aitäh peitjale!
Mis siis tegelikult toimus: Vaatasime, et meie valitud rada ei vii hästi kohale- jõgi ees. Otsisime, ehk mõni puu mida saaks kasutada- üks justkui oli aga see oli libe ja märg. Jätsime pooleli ja mõtlesime mere poolt üle minna (nii nagu ühe eelneva väikse ojaga sai tehtud). Mis seal ikka juhtuda saab. Kuidagi jõudsime rannale ja üritasime sealt edasi minna. "See pole nii suur oja"; "me saame hakkama"; jne. See oli hetk, kui kõik muutus kiiresti väga märjaks ja väga liivaseks. Laine laine järel käis üle saabaste. Mõned sammud veel ja vajume põlvini märga (vesi?)liiva. Koer oli meist kiirem ja võitles juba oja/jõe vooluga, mere poolt oli korralik laine. Mul peas juba käis film kuidas ma pean varsti meres koera päästma (ise alles liivas kinni ;)). Laine vist meetrine, tundus suur! Saime kuidagi edasi ja jõudsime oja/jõe serva. Laine käis jälle üle saabaste, õnneks oli koer selleks ajaks ojast välja saanud(teisele poole kallast). Ega meilgi midagi teha polnud, tegime hüppe üle oja ja üritasime kiiresti kuivale-kindlale maale saada. Paar jooksusammu ja oops, olen poole reieni (vesi?)liivas kinni. Kurat, see eskaleerus kiiresti. Õnneks oli Karl õnnelikum ja polnud nii sügavale vajunud ja sai mind välja tirida. See järel õnnestus kiirete sammudega kindlale maale jõuda. Saapad, sokid, püksid põlvedeni läbimärjad ja liivased. Auto muidugi jäi teise kalda poole. See jäi niigi kaugemale, et saaks rohkem rannas jalutada... Kuna kaotada polnud midagi, siis esimene plaan oli ja minna ära logida see mille järgi me tulime ja siis vaadata kuidas tagasi saab. Jätkub Keibu tavalises - https://www.geopeitus.ee/aare/4971#882492
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Õnneks oli läheduses "sild" täitsa olemas kust õigele poole sai. Tänud.
Plõnn! Leitud, aitäh peitmast ja matkale juhatamast!
Natuke oli oja ületamisel peamurdmist, aga peagi oli purre ja tugi leitud. Aare andis end ruttu kätte.
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Aitäh sellele, kes jättis tasakaalutoika puu najale. Kerge oja ületus :)
Tegime väikse matkamise Keibu radadel. Tänud peitjale.
Tegime väiksema ringi liivarajast tänases soojas sügiseses pühapäevas. Aitäh peitjale! Oli väga mõnus jalutuskäik!
Leitud. Inga asub juhtima Raivo ees, nende võistlus kogub tuure.
Nüüd jõudsin ka punkti, mida enne teiselt poolt vett nii igatsevalt piidlesin. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Jätkasin eile pooleli jäänud matkaraja aarete otsimisega. Oli juba selge, mida ja kust otsida, geomaanteed viisid ka juba ilusasti aareteni. Tänud peitjale ilusatele loodusradadele kutsumast.
Astusime mööda oja serva siia ja leidsime kiirelt topsi. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Jätkasime oma jalutuskäiku 5 lapse ja 2 täiskasvanuga pärast Keibu tavalist.
Sellega saime esimese natuke keerulisema ülesande pureda, ise olime ühel pool arvestatavat veetakistust ja karp teisel... Indyl polnud muidugi sellest sooja ega külma ja tema vees rokkimist vaadates mõtlesin küll, et peaks ikka trennima ta sellistes olukordades mulle karpe ka teisele kaldale kätte tooma... :D.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Keegi oli aare kõrvale ühe võimsa valge linnusule asetanud. Kuna tint puudus, siis sellega me siiski ei loginud täna. Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Ilus kuusk jäi kaugelt silma, ka georada kinnitas teooriat aga kahjuks olime valel pool oja. Jalutasime siis edasi, kus laiem teerada muutus üheks ojaga. Veidi tagasi minnes oli võimalik üle puu astuda teisele poole. Sidusin siis tossupaelad kinni, panin Exe rihma teisest aasast läbi ja vaatasin kuidas koer vette kukub puu pealt. Klammerdus üsna korralikult tüve külge aga aitasin ta siiski kuivale. Rõõmus ta polnud aga mitte nii nördinud kui aasta eest ka. Õigel pool, tuli leid juba kiirelt. Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Minu juhendamisel liikusime aarde poole valel pool oja. Eks siis tuli lihtsalt see ületada, üks läbi vee ja teine üle vee.
Aitäh, aare korras.
Saaki lisandus 2 pilvikut. Keibu oja kaldal jalutades kohtasime varem nähtuid korvidega mugusid. 2 koerakest tervitasid meid taaskord nagu poleks meid kunagi näinud. Möödudes piilusin palju siis neil seeni on. Ei olnud sugugi parem seis kui meil. Aarde juurde jõudmiseks ületasime oja üle purde. Sillast suutsime kuidagi mööda sattuda.
See aardeseeria avaldati just siis kui neist mööda sõitsin. Kahjuks pidin peale ööd Uuejõe sauna lõkkekohas tööle ruttama. Küll aga jagasin infot samas viibinud mooritz-alex´ile, kes minust sinna põõnama jäid.
Valget aega jääb juba iga päevaga vähemaks, seega tuleb seda veel usinasti kasutada. Nii sedadsingi autonina peale tööd siiakanti. Plaan oli jällegi loodusesse ööbima jääda ja hommikul siit tööle startida. Parkisin Keibu tagumisele platsile, mis oli inimtühi ja tegin rajal jalutuskäigu noppides 12 aaret. Mõned jäid hommikuseks virgutuseks ja mõned mõlemast raja otsast selleks, et oleks põhjust siia tagasi tulla. Kõik otsitud, leitud aarded korras, isegi pliiats oli kõikides tänastes topsides veel alles. Mulle siinne maastik meeldib. Luidete näon on tegemist ürglooduse objektiga ja seega kaitse all. Kuna seal kasvab tallamisõrn samblikukooslus on seal käimine tegelikult keelatud. Sellele viidatud ka RMK paltsil oleval infostendil. Paraku me seda siin teeme...
Üks vähestest topsidest, mille leidsin mina. Aitäh ;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Ma saan aru, et selle aarde juurde oleks saanud ka ilusti silda ületades, aga minu jalad tõid mind vuliseva vee äärde ja ma siis üritasin teivashüpet jäljendades veest ilusti üle saada. Ja isegi õnnestus. Aare ilmutas ka kiirelt tänu geojälgedele. Suured tänud aarde eest.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Meie teine punkt, kuhu ei saanud esimese korraga piisavalt lähedale. Võtsime tee peale jääva vahepala ja siis juba saime ka selle punkti kätte. Aardega kõik korras.
Üks sipelgas viis teist sipelgat. Mitu sipelgat kokku on? Vigurküsimus, millega isa mind koolieelikuna nöökis. Kirjapildis jääb variante vähem, välja öelduna tuleb rõhuasetust tähele panna:
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Viienda juurest kuuenda juurde liikusime täitsa loogilist rada mööda ning kui jõudsime suunaviitadega posti juurde, siis liikusime ikka sinna, kuhu nool näitas. Mõne aja pärast saime siiski aru, et see nool näitas küll rada, aga mitte päris meie rada. Kuna tänase päeva sammud ei olnud veel täis saanud, siis tegime mõned sammud lisaks ja positsioneerisime end ümber õigele trajektroorile, mis viis meid ilusti selle aardeni. Aarde juures väike tants kuklastega ja olidki nimed kirjas. Täname!
Taaskord hakkas meite rajavalik peitja omast varieeruma. Aare proovis ka otse minna - mis on sellisel aastaajal igati mõistlik ja kasulikki - aga otsustasime siiski kõik koos "ametlikum" variandi kasuks ning saime esimest korda silda ületada. Kangesti tuttav sild millegipärast.
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare kombes.
Selle aarde otsimist alustasime teisel pool oja. Sain oma veast aru 12m enne aardeni jõudmist. Jalad lahti, kiirelt läbi oja.. mis seal ikka. Põhi oli küll ootamatult pehme, aga kätte me ta saime. Noorgeopeitur oli ojas kahlamisest nii õnnelik, et oleks heal meelel minuga 1 aarde veel võtnud, aga saime kõne, et telgid üleval ja tulgu me nüüd ujuma.
Aitäh aarde eest!
Siin tekkis väike segadus kaardiga, kuid jäime endale kindlaks, et peale #5 tuleb #6. Avastisme endid 9m aardest, kuid valel pool oja. Kuna sillakest ei paistnud, siis paljajalu läbi oja oli pigem mõnus jahutus kuumal suvepäeval, kui vastik kohustus. Jalanõud said jalga alles järgmise aarde logimise ajal. Tänud!
Maastik hakkas vahelduma. Kui see nr 6 oli kuskil nö künkal siis tundub, et koordinaat on veidi mööda. Nõlval oli käidud ja sai isegi käidud nulli otsimas. Mitu korda üles alla, ajab liiva ja pinnase kenakesti valla. Found it: 17.Jun.2020 12:42 Keibu skv. liivarada #6 (3749) Meeldis kõik. Täname peitjat!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Oli näha, et poisid olid metsaelust kuidagi kurnatud ja ega ei viitsinud niisamagi eriti täna matkata, seega näpistasin meie lühendatud ringi veelgi lühemaks ja andsin mõista, et varsti oleme otsapidi rannas mis aitas natuke kaasa veniva tempo tõstmisele.
Tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Mööda jõeäärset teerada kohale ja nimed kirja. Aitäh peitjale.
Algul selle aarde poole liikudes tundus kõik tore. Umbes 20 meetrit enne aaret avastasime, et meie ja aarde vahel on korralik veetakistus, kust niisama üle hüpata nagu päris ei tahaks. Hakkasime siis allavoolu liikuma ja leidsime täitsa kobeda purde, kust üle minna. Edasi oli juba lihtne, jalutasime aardeni ja panime nimed kirja.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajaduse natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Kuna kuskilt mingit kaarti vaadata on ju nii eilne päev, siis sai siin ikka päris korralikult tiirutatud :DLootus oli, et ehk annab jõge ületada suudme poolt...no ei andnud...tegime väikesed tiirud ja lõpuks leidsime ühe ise meistertatud purde, mis osutus ületuseks täitsa sobilikuks :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Siin selgus raja tegijate geniaalsus. Kes see ikka ringi läheb, kui tundub et ka otse saab. Raks ja veeühendus.
Pärast eelmise aarde lähedal tehtud pikemat pikutamis- ja mängupausi otsustasime tuulevaiksest päikseliset paigast siiski edasi jalutada. Meie liikumiskiiruse määras kass, kes olgugi matkama harjutatud, uitab teadagi ju ikka nii nagu talle meeldib. Samblatuttide ja linnukeste uurimise tempos jõudsime lõpuks ka järgmise topsiga kohakuti. Põõsa tagant väljudes kohtasime jalutajaid, kes millegipärast meist mööduda ei soovinud, muidugi paljastus kohe ka põhjus, eks neidki huvitasid just need põõsatagused. Oli tore tutvuda Tauno ja Airiga.
Aitäh peitjale toredat paika aaretega täiendamast!
Selle poole liikudes saime teada kelle kampa olime ennist kalapäeva lähistel näinud. Ka Merle oli siin rajal ja logiraamatus tuttavat nime nähes küsis et kas see neoonroosa jope kuulub minu tiimi ;). Palju tuttavaid nägusid täna juba rajal kohanud. Päris otse siiani ei saanudki. Ja esialgu tundus nac eemalt leitud purre ka kahtlane. Tahtsin juba edasi paremat ületuskohta otsima minna kui märkasin kuidas üks pliks üle purde tatsas. Njah järelikult kannatas ikkagi ;) läksin siis isegi poiss kukil sealt üle. Huuh ei käinudki praks ja karsumm hehehe. Nac maad veel ja juba ulatatigi mulle logiraamat. Tänud peitjale
Seekord ei hakanud enam oja otse ületama vaid valisime tee üle matkaraja silla. Aaret oleks peaaegu hakanud otsima nn geokujast aga ei need pole sellised aarded. Nimi kirja ja edasi. Aitäh.
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Selle aarde võtmine erines teistest, sest veetakistuse ületasin lohakalt ning edasi tuli käia põlveni märja jalaga. Aare käes ja edasi.
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.
Ott lippas ees ja meie osaks oli õigel hetkel seisma jääda. Mõnusa maastiku ja täitsa paraja pikkusega jalutuskäik. Tänan peitmast.
Kiire leid pikem jutt SIIN
Siin oleks peaaegu vette astunud aga sain ikka enne õigel ajal pidama.