Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTKD
Logiteadete statistika: 156 (100,0%) 0 1 1 0 0 0 Kokku: 158
Tuule käest suundusime edasi varju. Aare leitud ja logitud, aitäh!
Siin ei olnud aare ainuke mida me leidsime. Meri oli välja toonud palke ja isegi pudeli kangemat kraami. Võtsime pudeli kaasa ja puhastasime loodust natuke. Ikka veel tuuline aga siit hakkas asi aina paremaks minema. Aare sai kiirelt leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Veedame paar päeva oma lemmikus Noarootsis, kuni laps on laagris. Keibu on parim ujumisrand! Täna jagasime pikka laulvat rannariba vaid millimallikatega. Aitäh!
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Tänud.
Jõudsin ka randa, kuid rannailmast oli asi kaugel kahjuks, kuigi vesi veel soe
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Tegime väikse matkamise Keibu radadel. Tänud peitjale.
Tegime väiksema ringi liivarajast tänases soojas sügiseses pühapäevas. Aitäh peitjale! Oli väga mõnus jalutuskäik!
Raske oli marsruuti valida, selget rada polnud ees ja igal pool olid mingid raskused. Otsustasin lohutuseks natuke magusat süüa, vist hakkas väsimus ligi tikkuma. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Siin lõpetasime kahe aasta peale jaotunud Keibu liivaraja sarja. See sari oli minu jaoks geopeitusega tegelema hakkamise tõmbekas. Marko peitmisviis ja rajavalikud on suurepärased ja esindavad Nõva kanti väärikalt, rada kogu perele. Aitäh.
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Lõpetasin siin eile pooleli jäänud matkaraja aarete otsimisega. Oli juba selge, mida ja kust otsida, geomaanteed viisid ka juba ilusasti aareteni. Tänud peitjale ilusatele loodusradadele kutsumast.
Silveri näost oli juba näha väikest tüdimust ja eks ise hakkasin ka Kaspari kukil tassimisest väsima. Ruttu nimed kirja ja viimase täpi juurde. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Pühadejalutuskäik Indyga.
Väike 4-minutiline sutsakas jälle järgmise juurde, tempo ja edenemise üle ei saa seni küll kurta :).
Ps. Kui ma õigesti mäletan, oli siit topsist puudu pliiats, ilmselt logimise käigus välja kukkunud aga maas ma seda ei märganud.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Selle aarde juures kohe elevust palju. Imetlesime merd, sõbrad sipelgad oli taas kohal ning taas uus peitmisstiil. Lahe :) Aitäh!
Selle aarde juures kohe elevust palju. Imetlesime merd, sõbrad sipelgad oli taas kohal ning taas uus peitmisstiil. Lahe :) Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Märkmikust leian vaid loetamatu fraasi ning sõna sipelgapuu. Ju siis oli puu, millel ronis palju sipelgaid. Kuna ka peale mitmekordset raputamist olid sipelgad mu peal (juba eelnevast aardest), siis ma üldse ei märganud, millal põdrakärbsed seltsi tulid. Aitäh aarde, mitte putukate eest!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Ämbrid-taskud "aardeid" täis ja seiklus lõppemas. Konteinerist puudus pliiats.
Kiire ja kerge leid, aga pliiats puudu. Õnneks oli endal taskus olemas.
Aitäh!
Kohtasime vaid mingeid imelikke seeni. Uudistasime rannas olevat jalgpalliväljakut.
Hommikune virgutus peale rahulikku ööd telkimisalal. Siit topsikust oli pliiats rändama läinud.
Kui mul nüüd järjekorranumbrid sassis pole, siis mulle tundub, et see konteiner pole päris nii nagu peitja selle on pannud (leidsime nö kahe oksa vahelt). Konteineris puudus pliiats, kuid maas ei paistnud seda ka. Erki ja Jasmiin suundusid järgmist aaret otsima, et sealt abi saada. Mina aga olin kärsitu ja ei tahtnud niisama sipelgatele seal söödaks olla. Lippasin logiraamatuga eelmisesse punkti ja logisin. Etteruttavalt: see oli raja ainus punkt, kus pliiats puudus ja tops veidralt oli. Aitäh ;)
Sipelgad sundisid kiiresti tegutsema. Õnneks aarde leidmine läks ka kiirelt ;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Kuna täna oli ilus ilm, siis oli rannas rahvast kohe rohkem. Seega hoidsin silmad lahti, et mõnele mugule otsa ei jookseks. Peale logimist, otsustasin ka ise varbad märjaks teha. Täiesti varvastest piisas, vesi on ikka täiesti märg. Tänud aarde eest.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Tops leitud, kuid sellest pliiats kuhugi kaduma läinud. Otsisime ka sealt lähedusest, kuid ei hakanud silma. Nii mõneski kohas pudenes endalgi pliiats maha, tuleb sellega tähelepanelik olla, et kogu kraam topsi tagasi saaks.
Tänapäeval on aarded nii tihedalt ja nii avalikult, et regulaarselt õues liikuval mugul on suhteliselt suur tõenäosus mõnda geotopsikut kogemata märgata. Eks selle kohta näeme aeg-ajalt siin-seal tõendeid ka logiraamatutes. Olen veendunud, et kui oleksin praegu niisama uitaja nagu 10 aastat tagasi, siis satuksin aasta jooksul mõne aarde peale ikka. Huvitav palju mugusid sel kogemata loodusest ise avastamise moel geopeituriks ära keerand on?
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Meie seltskonna lähenemisteed selle aarde juurde mõnevõrra erinesid, kuid lõpuks saime ikka kenasti ühe ja sama puu all kokku. Järelikult oli õige puu ja meie navigeerimisoskused nii roostes vist ikka polegi kui raja algul tundus. Nimed kirjas, ja logiraamat tembeldatud, võisime edasi liikuda. Täname!
See aare jäi meelde sellega, et selle manu SUPles üks pruun näkk mere peal. Oh, tahaks ka seal jahedama vee kohal hõljuda. Aga meil on oma eesmärk ja "töö", teeme selle enne ära :-) Paneme edasi! 20 aaret kahe tunniga! Kõlavad nagu nõukaaegse hoogtöö loosungid.
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare kombes.
Kui see seeria avaldus küpses mu peas PLAAN. Et kui jaanip kandis vähegi ilma on, tuleks ja telgiks siin rannas, uinuks laineloksus ja teeks ärgates varahommikuse supluse. Aarded muidugi logiks kõige selle romantika juurde ära.
Täna siis keerasime geomobiili 14 paiku 10 aarde juures asuvasse telkimiskoha parklasse. Oh jas jutt, selline tunne, et sattusime mingi firma suvepäevadele! Paremal käib pidu täies hoos, otse ees on miski pann tulel, vasakul käib võrgumäng. Kogu metsaalune on telke nii tihedalt täis, et anna olla.
Alustasime sellest, et otsisime mere üles. Selleks kulusid väga ära sellesama aarde koordinaadid, sest mul polnud parklas aimugi, jääb vesi vasakul, paremale või otse ette...
Said leitud nii meri, aare kui ka .... sipelgad!#@!#$@! Igatahes mere kaldal romantilise telkimiskoha valimine langes päevakorrast. Liikusime edasi nr 9 juurde, et uurida, kuidas sealkandis sipelgaõnne on.
Aitäh aarde eest, sai meri vähemalt leitud.
Jooks terve ämbri vett, aga jooke kaasas vähevõitu, kuivame edasi ...
Leitud, logitud, lükkasime sipelgad jalgadelt maha ning liikusime edasi!
Jõgi, meri, vesi. Jahe, kõlm või soe. Ilm oli super ja see ei takistanud riideid seljast koorimast. Laintesse heidan end .... (hakkas just kummitama) Rullisime end jõekeses, et märjaks saada ning kihutasime koos merre ka. Märtsis ei saanud kuidagi sellest veest üle ja tuli teha sillani tiir. Täna oleks saanud kerge hüppega kuiva jalaga. Vastavalt ilmale läksime plädinal otse. Ma logisin aarde ja lapsed hullasid liival seni. Found it: 17.Jun.2020 12:05 Keibu skv. liivarada #8 (3748). Täname peitjat korraliku seeria ja teostuse eest. Aarded kuivad ja korras.
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Siia aardekuhja äärde lootsin jõuda juba eelmisel õhtul, aga siis olid lõkkekohad okupeeritud ja pidime suunduma hoopis Veskijärvele. Aga järgmisel päeval olime targemad. Mõtlesime et tuleme varakult kohale, paneme telgi püsti ära ning tuuritame ringi. Keibu I plats oli isegi keskpäeval rahvast pungil aga II oli juba lootustandvam. Parklas oli küll autosid, aga platsil ainult kaks lätlasest slacklinerit harjutamas. Saades teada, et nad peagi lahkuvad, tassisin kiirelt kola välja ja kooskõlastatult hõivasime platsi. Lubasime küll, et paneme asjad püsti ja kaome paariks tunniks matkarajale ära, kuid tegin ühe saatusliku vea. Panin poistele püsti ka köiekiige ning see hakkas neile nii meeldima, et nad klammerdusid selle külge tundideks ja meie liivaraja teekonna start aina venis ja venis. Mingi hetk siiski minu uudishimu aarete vastu aina kasvas ning silkasin ühtlasi randa piiluma minnes ka esimeste aarete juurest läbi. Sellest sai selle kobara esimene leid.
Ilus koht, tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Mingi perekond jalutas rannast metsapoole, aga õnneks olid nad meie nulli jòudmise ajaks juba piisavalt kaugel. Aitäh peitjale.
Mere ääres oli õhk palju jahedam kui metsa all. Luidetel kasvas palju huvitavaid taimi ja nii me aareni kulgesimegi. Ka siin polnud sipelgad kõige sõbralikumad, aga saime nimed kirja.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Nüüd siis sai viimaks päris randa ka. Siiani oli mere lähedus vaevu aimatav.
Alles siin merekaldal valgeid laineharjasid ja võrku vaadates tuli selline dejavu tunne. Olime ju koos Leannega siin kunagi 10+ aastat tagasi telkimas käinud. Oli täitsa ununenud see seik enda elust. Aga nüüd rullus mälestus uuesti filmirullina lahti kuidas torm peale tuli ja sõbrad oma telgi mitteveekindluses veendusid 8D. Täitsa mõnus flashback hetk. Aitähh peitjale
Mõnus koht, ilus ilm, nautisime jalutuskäiku, istusime ja kulgesime, lõbutsesime ja nalja sai palju, siin lisandus täna meie kamba inside-jokes nimekirja veel üks lõbus seik, mis meid ilmselt sel suvel telkides-matkates korduvalt saatma jääb;) Oli meeldejääv ja tore päev.
Aitäh peitjale, väga tore rada.
Tegime väikse tiiru mere äärest. Lasime jäljekütil natuke vees liikuda. Oja suubus merre huvitava nurga alt, pikki mereranda, ei olnudki varem näinud. Piisavalt nähtud liikusime tagasi liivarajale ja panime nimed kirja. Aitäh.
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.