Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 14.6640' 23° 44.7810' |
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTKZ
Logiteadete statistika: 152 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 153
Uisutasime läbi parkla ja jätkasime lumes, aarde enda übrus oli ära sulanud. Aitäh peitjale!
Peale pikniku liikusime siia suunas. Nüüd hakkasid ka huvitava kujuga puud välja tulema. Leidsime aarde ja saime logitud. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Tänud.
Sain kutse geopeituma ja plaanis oli Keibu rada. Mul oli see pooleli, niiet kutse sobis ideaalselt. Täna sai siis lõpuni tehtud. See oli meie tänase georetke esimene leid:)
Vaatamata aastaajale oli lôkkeplatsil rahvast. Meie otsingut nad ei seganud ja logi sai kiirelt kirja.
Olime just Ave juurde sünnipäevale jõudnud kui ta pakkus välja, et teeme Keibu raja läbi. No mis mul sai selle vastu olla! Lahkelt olin nõus GPS teenuseid osutama. Auto panime risti vastupidi soovitatud kohale ning alustasime rada kuskilt keskelt. Juba alguses panime paika, kes aarde äratoomise eest vastutab - see hoidis kõigil asja huvitava ning nii mõnelgi meist oli nii kehv õnn, et pidi mitu korda ronima :D Jube palju sipelgaid! Vastikud, hammustavad suured sipelgad. Kohati oli logimisega raskusi. Aga kõik karbid said leitud, raja läbimise ajaks pisut üle 2 tunni.
Aitäh, selliseid radu võiks veel olla, siin õnneks oli maastik ka piisavalt vahelduv.
Leitud. Logiraamatus oli veel jäänud mõned vabad kohad logiks ja siis raamat täis.
Tegime väikse matkamise Keibu radadel. Tänud peitjale.
Tegime väiksema ringi liivarajast tänases soojas sügiseses pühapäevas. Aitäh peitjale! Oli väga mõnus jalutuskäik!
VAMMi läbimine läks palju kiiremini kui planeerinud olin. Päike oli veel kõrgel ja magama minna tundus liiga vara. Võtsin geokaardi lahti ja praktiliselt kohe sündis otsus autonina Keibu poole keerata. Endamisi mõtlesin, et kui kogu rehkendust teha ei jõua siis teen vähemasti poole. Õnnestus aga kogu rajaga ühele poole saada. Rajal oli peitureid teisigi. Kohtasin [sipelgaid] ja [merme] seltskonda. Tervitused neile. Rada ise mõnus. Ei olnud keeruline ja karbid tulid lihtsalt. Mingi hetk küll läks jubedaks kui meenutasin kuidas Peraküla-Ähijärve reisi ajal rattaga seda mereäärset nn.rattarada läbisin. Lõppes aga kõik nii tookord kui ka nüüd hästi. Uss logitud. Tänud peitjale!
Leitud. Raivo märkab puud, Inga aaret. Tänaseks sel rajal lõpetame. Pooled aarded jäävad järgmiseks korrakas. Tänud peitjale.
Parkla juurest voogas seljanka lõhna ja käis korralik laat vähemalt kümnekonna ekipaaži osalusel. Imelik, teise otsa parkla oli minu saabudes täitsa tühi. Põgenesin ruttu tagasi metsa. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Hea ja väga ilus rada, kus sipelgaid mitte pelgavale noorpeiturile geopeitust reklaamida. Aasta jäi vahet, jätkasime, kus pooleli jäi. Aitäh peitjale.
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Jätkasin eile pooleli jäänud matkaraja aarete otsimisega. Oli juba selge, mida ja kust otsida, geomaanteed viisid ka juba ilusasti aareteni. Tänud peitjale ilusatele loodusradadele kutsumast.
Seda teed, mis siia parklasse suundub, võiks küll rmk väheke parandada. Pisut peale kella 10 saime auto seisma jätta ja asusime matkama, et läbida eelmisel aastal pooleli jäänud liivarada. Tänud!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Siin lõppes päeva georeis ja algas geopeekon. Seltsi pakkusid grillimise ajal briti mees vene naisega, kes suhtlesid omavahel inglise ja lastega mingis vene-inglise-kreooli kombinatsioonis. Suhte dünaamika jääb siiski staatiliseks - mees üritab naisele homseks mingeid ülesandeid kupatada, viimane annab selgelt mõista, mis ta lisakohustustest arvab. Mees teeb näo, et väljus argumendist võitjana.
Pühadejalutuskäik Indyga.
Nagu kallistamise vahelt oleks topsiku võtnud, väga äge peiduobjekt taas :). Pool rada tehtud, aeg: 55 minutit.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Parklast ja puhekohast möödudes istus seal ümber laua väga häälekas meeste seltskond ja 0 autot. Ju siis ka matkasid siia... Rajakesel aardeni ilutses ka paar värsket junni :S Õnneks sisse ei astunud. Aarde endaga kõik hästi ja logi kirjas, aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Peatselt on liivaraja selgroog murtud. Teel aardeni nägin beebi kitsemamplit. Parkla tundus tuttav, deja vu. Kaardilt näen, et olen kunagi leidnud Keibu tavalise. Ju siis polegi deja vu. Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
...ja kui ööseks juba jäin, sain ka hommikul kohe ühe aarde. Lühike jalutuskäik kuni hommikukohvi tõmbas. Aitäh!
Meie Keibu-20 geoseiklus algas siit :) :) :) Ilus liivamets (natuke kahju nii õrnal taimestikul kõndida)! Mõnus otsimine ja matk koos 6-aastasega. Tegime plaani 10 punkti läbida.
Raja keskosa ja kus on kõik seened? :( Oleks pidanud jääma Kuusejala juurde. Seal saime aardeni ja tagasi jalutades rohkem seeni kui siin poole raja peale kokku.
Keibu teises parklas kohtasime kolmandat korda samasid mugusid, kes olid oma korilusele joone alla tõmmanud. Aarde logimise jaoks oli mugav ämbrite hoiustamise oks ja ka mingil määral logimise laud. Ämbrisse kukkus üks pliiats, mille siiski tagastasin aardele.
Jasmiin otsis aarde, ma sõin pohli, Erki tegi pilte. Sipelgad ei häirinud. Aitäh ;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Järgmise aarde juurde jõudmiseks, pidin laveerima mugude telkidest mööda. Omast arust hakkasin liikuma õiges suunas, aga kui telefoni vaatasin, hakkas millegi pärast punkt hoopis teises suunas liikuma. Ots ringi. Aare ilmutas end kiirelt. Tänud aarde eest.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Eirasin kirjelduses antud soovitust ja alustasin Keibu liivaraja jalutuskäiku hoopis siit kümnendast. Üldiselt mulle säärane männimetsane loodus väga sobib. Kogu seeria meenutab kohati päris palju lätlaste Mega Riga Power Trail põhirada, mis kulgeb samuti suuresti liivastel teedel männimetsa vahel, ka konteinerid on sama tüüpi. Samas, lätlaste rajal pole merd lähedal ja üldiselt tuimavõitu igavaks skoorimiseks kipub lõpuks kätte. Marko on hoolitsenud, et siin nii ei läheks. Kogu rada oluliselt mitmekesisem, samuti on peidukohad valitud niisugused, mis vähemalt mingil moel tähelepanu väärivad, mitte niisama lähim sobiv mänd iga 160 meetri järel. Mis teebki asja nauditavaks, aitäh!
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Marko on ikka osanud siin rajal need põnevad ja omanäolised puud-peidukohad leida. Ei ole nii, et tops metsas, vaid iga peidukoht on omamoodi põnev. Jah, vahel on õnneks nii vähe vaja, aga elu ju koosnebki paljudest pisikestest asjadest, mis annavad kokku ühe suure terviku. Tänud aarde eest!
Ohoo, sarnaselt eelmisega jällegi üks erilisem puu. Lausa kaksikpuu, üks on teisest läbi kasvanud. Võta nüüd kinni, kas peenem või jämedam on tugevam, kui suurem on väikse ümber kasvanud, väike ei paindugi. Aarde all sai avatud ka Oti spaa, mõnusalt kõhmitseti ja kraasiti teda. Tahaks ka :-P
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare kombes.
Kui noorgeopeituriga päeval ringile suundusime, oli siin nullis hulk rahvast ja auto. Jätsime esialgu vahele ja liikusime kohe 11 juurde.
Õhtul kui pärast ringi pealesaamist ja enese meres värsendamist telgi juurde tagasi jõudsin, siis kogu ülejäänud seltskond juba magas. Ei saanud und, teades et nii lähedal on logimata aare ja käisin siiski aarde juures ära.
Aitäh selle vahva seeria eest! Lõunaosariikidest nii kaugele põhja täitsa tasus tulla!
Nii tore on käia rada tagurpidi, siis teab palju veel jäänud rosinaid veel! Ilm on päikseline. Ratastega raske. Soovitame kepsutatult, mitte loksutatult rada tarvitada. Found it: 17.Jun.2020 11:49 Keibu skv. liivarada #10 (3746). Ümbrus muutus kuidagi tuttavamaks lastele. Aitümah peitja. Korralikud aarded!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Ma olin küll suutnud lapsed ära moosida, et mina teen neile kiigel hoogu ja nemad tulevad minuga koos matkama, kuid ega mul usku ei olnud, et nad täna pikalt vastu peavad ja püüdsin nende trajektoori võimalikult lühikeseks teha. Seega kuni ülejäänud pere ettevalmistusi tegi, tulin mina vormistasin vahepeal selle punkti ära.
Tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Mõnus jalutuskäik jätkus, pool rada läbitud. Täna on samme kogunenud juba päris korralik arv, aga keeldusime väsimuse märke ilmutamast, sest siin on tore, jätkame reipalt. Aitäh peitjale.
Pool rajast on meil läbitud, pool läbimata veel... Aitäh peitjale.
Selle aardega olime siis jõudnud raja poole peale. Siinpoolses parklas oli rohkem autosid ja paistis, et neid tuli aina juurde. Aarde leidmisega probleeme polnud, kuigi kavalalt oli ta peidetud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Parklasse saabudes nägime ees ootamas juba tuttavaid nägusid ja seadsime kõik koos sammud rajale. Madis ja Jasper olid alustanud 1.punktist ja mõnel olid veel osad punktid juba läbitud. Mina koos Mia ja Oliveriga alustasime 10.punktist.
Aitäh!
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Raja lõpetuseks jalad on päris makaronid. Maastik oli väga vaheldusrikas. Tänud :)
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Siin tegime puhkekohas mõnusa peatuse ja sõime ära kaasa pakitud saiakesed ja maasikad :) Täpselt paras koht, et natuke jalgu sirutada ja siis jälle rõõmsalt rajale tagasi asuda :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Plaanisime liigutamist ja nii sai võetud jälle suund siia ilusasse kanti. Mulle meeldib see maastik ja mõnus on jalutada. Et ikka liivarajal püsiks võtsime kaasa ka jäljekoera. Eirasime soovitust ja alustasime siit. Mõnus kulgemine ja esimene kirjas. Aitäh.
Kange soov oli kuhugi jalutama minna ja vaatasin siis kaarti et mis valikud on. Pmst olin siis kahe valiku vahel kas minna Kurgla rajale v6i siis Keibusse. M6lemasse oli linnulennult 40 + km. Ennem kodust välja minekut kysisin veel Erkolt kes oli juba raja läbi teinud, et kas valida toss v6i pigem kummik. Minul kodus ju sillerdas päike aga Erko kandis kallas vihma. Kiire pilk ilmakaardile andis siiski lootust et ehk siiski on v6imalus kuivalt rajale pääseda. Ega nii oligi et pmst kogu tee kallas ojadena vihma ja siis m6ni km ennem matkarajale j6udmist jäi sadu järele ja taevas muutus pisut selgemaks. Alustasime oma ringkäiku siis siit otsast ja esimeseks leiuks tuli 10. Tänud peitjale
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Aare leitud, oli aeg keha kinnitada samblas. Väike tee termosest ja kreemisaiakesed. Kui vihma poleks hakanud sadama, oleksin isegi pikemalt seal istunud ;)
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.