Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTMR
Logiteadete statistika: 149 (99,3%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 151
Saime aru miks rada sedasi hüppas ja täiesti loogiline teostus. Jõudsime aardeni ja saime ta üpriski ruttu logitud. Aitäh peitjale!
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Tänud.
Siin oli pliiats puudu, isegi maast ei leidnud. Aitäh!
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Olles taas silla ületanud, sain tõdeda, et lätlased ei oska vist lugeda - tuli ju järjekorras võtta :) Aga selgelt olid nemad ka rajal, kuigi mul oli paras edumaa. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Siinsed aarded olid heaks stiimuliks looduses jalutamiseks. Tänud.
Number 5 juurest tulles kadus mul suunataju järsku täiesti ära ja jõudsime päris suure ringiga siia. Leid lihtne. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Hakkas hämarduma ja kõhud läksid tühjaks, hakkasime Nõva poole tagasi minema. Mina läksin ees randa, et piiritusepriimusel tatar keema panna ja ülejäänud seltskond pidi aarde ära võtma, aga nad ei leidnudki...
Pühadejalutuskäik Indyga.
Kui ma õigesti mäletan, saime siin koguni mäge võtta...
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Siin oli ikka jändamist sellega, et leida õige ojaületuskoht. Ma oleks muidugi kogenud geopeiturina kohe otse üle pannud. Nagu tõelised orienteerujad ei tee ringi ja lähevad risti üle soo, siis ka ma ei näinud märgade jalgade riskimisega mõtet kaotada väärtuslikku momenti. Aga näe, ikkagi sai ikkagi kompromiss tehtud ja sild üles otsitud. Eks aarete järjekord ka kergelt vihjab, kuid kes siis seda oskab mõtelda :D
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
See oli siis üks neist nn pikematest vahedest kahe järjestikuse aarde vahel. Metsarada oli aga mõnus ja samm kerge. Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Või et selline risti-rästi lüke. Pole paha, sain ka teada, kust oleks pidanud üle oja minema :D Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Mõtlesime küll, et teeme järjekorras aga no see siin lihtsalt kargas teele ette. Tänud
Mõnus muinasjutu mets, kus ringi uidata :) Meri muudkui mühises taamal...
See aardeseeria avaldati just siis kui neist mööda sõitsin. Kahjuks pidin peale ööd Uuejõe sauna lõkkekohas tööle ruttama. Küll aga jagasin infot samas viibinud mooritz-alex´ile, kes minust sinna põõnama jäid.
Valget aega jääb juba iga päevaga vähemaks, seega tuleb seda veel usinasti kasutada. Nii sedadsingi autonina peale tööd siiakanti. Plaan oli jällegi loodusesse ööbima jääda ja hommikul siit tööle startida. Parkisin Keibu tagumisele platsile, mis oli inimtühi ja tegin rajal jalutuskäigu noppides 12 aaret. Mõned jäid hommikuseks virgutuseks ja mõned mõlemast raja otsast selleks, et oleks põhjust siia tagasi tulla. Kõik otsitud, leitud aarded korras, isegi pliiats oli kõikides tänastes topsides veel alles. Mulle siinne maastik meeldib. Luidete näon on tegemist ürglooduse objektiga ja seega kaitse all. Kuna seal kasvab tallamisõrn samblikukooslus on seal käimine tegelikult keelatud. Sellele viidatud ka RMK paltsil oleval infostendil. Paraku me seda siin teeme...
Vist hakkasin rajal väsima, sest ei suuda numbrit ja aaret korralikult kokku panna või puudub suurem emotsioon leiuga. Aga aitäh ;) ikkagi.
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Oot oot oot, kas te tahate öelda, et ma käisin enne siit aardest mööda ja ma ei võtnudki seda ära. Ah mis seal ikka. Teeme nii nagu peremees soovitab. Edasi võiduka lõpu poole. Tänud tänud.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Kuna oma ringi põhjapoolt alustades ja üldiselt lihtsalt lähima aarde järgmiseks seades olin #5 juba läbi käinud, siis nüüd tagasiteel tuli hoopis #14 võtta. Peitja poolt planeeritud rajavalik Keibu oja ületusel läks sellega seoses natuke metsa, aga geopeituri motoks sobib hästi Doc Browni kuulus fraas Tagasi tulevikku triloogiast: Roads? Where we're going, we don't need roads.
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Selle aardega sai 2/3 rajast läbitud ning statistik mu peas mõõtis, et raja algusest oli kulunud tund ja 25 minutit ning ühtlasi teatas ta, et kui esimese 7 aarde leidmiseks kulus 45 minutit, siis teise 7 jaoks 40 minutit. Kas viimased 7 saavad leitud 35 minutiga? Ei, ainult 6 on ju jäänud! Seda enam peaks me lõpetama 2 tunniga. Varsti selgub! Täname peitjat ka selle aarde eest!
Jälle oli meie lähenemistee valik vildakas. Aga kohale me saime. Teekonnal aitasin Markol Muraste mõisa lahendada-geokontrollida. Pidin mõned korrad isegi aardekirjelduse järele haarama ning sain sõnastust-ülesandeid-arvutusi kiruda ;-P
Aitäh Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare jonksus.
Kui ujumast telkimisplatsile tagasi jõudsime, oli seal kogu pidu läbi! Parklas paar autot oli, aga metsaalune oli telkidest ja inimestest tühi! Järgnes varane õhtusöök ja kell 19.30 olid noorgeopeiturid juba valmis põhku pugema! Üllatus üllatuse otsa!
Igatahes otsustasin mina, et nüüd teen ülejäänud rajaosa 14-20 ja 1-5 ilusti järjest ära. Selle aarde juures rajaotsa jälle kätte leidmine oli mulle suht keerukas, aga leidmata ta ei jäänud. Aitäh!
Ahhaa! Ei ole 14 veel, vaid ainult viis. Found it: 17.Jun.2020 12:50 Keibu skv. liivarada #14 (3751). Jeerum, see logimine võtab kauem aega kui rajal edasi liikumine. Täname aarde ja seeria eest.
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Kuna perega ei suutnud kogu seeriat ära noppida ja mina ei olnud nõus ennem lahkuma kui kogu komplekt ära nopitud, siis kauplesin õhtuks välja aja järelnoppeks. Kobisime karjaga randa päikeseloojangut vaatama ning kui see tulekera merre sulpsatas, kõlas uus stardipauk. Tarmo sai ka samal ajal omale väikse pooletunnise sörgiloa. Eks varsti kuule kuidas see tal välja kukkus.
Tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Omapärase jõnksu viskas sisse. Alguses tundus, et see ongi mõeldud numbrite järjekorras minejate tillitamiseks, aga äkki ongi migni sügavam mõtegi sees sellel jõnksul. Aitäh peitjale.
Keibu tavalise juurest tulime siia. Jalutasime mööda sama teerada, kust korra olime juba tulnud. Aarde leidsime kiirelt.
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Seekord valisime jõe ületuseks õige koha ja igasugune purdel kõõlumine jäi ära :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Vaat neist sipelgatest, millest kõik räägivad, polnud meil kogu raja vältel vähimatki tüli. Priit küll mäletas et varasematel Keibu-retkedel olid na olemas olnud, aga täna täielik rahu majas.
Jätkasime oma toredat ja lõbusat kulgemist mööda liivarada, meenutasime oma traditsioonilisi suviseid telkimistrippe ja vahutavaid laineid vaadates unistasime soojast merevees, tulgeks see aeg juba ometi. Metsatukas märkasime taas inimesi, kelle puhul oli nüüd juba ilmselge, et tegemist geopeituritega, kes muu seikleval pilgul siin kummikutes uitaks.
Aitäh peitjale, meil oli tore.
Kuna me neid numbreid liiga palju ei jälginud, siis korraks tekkis hämming, et mis 14, aga täpsemalt kaarti vaadates sai see asi ka selgeks. Tänud aarde eest!
Korraks saime siin merele lähemale et siis jälle metsa luidete vahele sukelduda. Tänud peitjale
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.