Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTN3
Logiteadete statistika: 141 (96,6%) 5 1 2 1 0 0 Kokku: 150
Selle Keibuga sai siinse liivaraja otsad kokku veetud. Ega ma üksi polnud nõus selle topsini turnima, siis tuli ära kasutada asjaolu, et kaaspeiturid täna rajale plaanisid minna. Tänud peitjale kogu selle topsitiiru eest siin kaunis rannas.
Tegime sel georajal olles vaheldumisi 3-6 aaret järjest, et teine saab siis ilma telefonita rada nautida. Siit edasi võttis tõesti Silver järje üle, kuid ubinaga tõepoolest, sest tema mitte-ubin oli tühjenenud. Kõik kena korras, aitäh!
Siin võttis ohjad Kristel enda kätte ja võttis aarde ise ära. Siinkohal otsustas ka minu telefon, et ta ei jaksa enam ja lülitus välja. Akut ka oli aga õnneks Kristeli õun pidas matka vastu ja saime ikka otsida aardeid. Aare logitud. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Tänud.
Logisime, puu alt leidsin ühe firma sildiga hariliku, mis poolikuna topsi rändas. Teine pool asub kohuseid täitma järgmises pliiatsita topsis. Aitäh!
Kui tervet rada tehtud sai, siis oli see aare kaduma läinud. Täna tulime spets selle aarde pärast. Korjasime ka männikaid . Tänud
Õnnestus ennast pealaest jalatallani sipelgaid täis saada, aga kätte sain.
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
SIPELGAD! Ja kas topsis oli pliiats? Ei! Kas jätsin oma pastaka taskusse sama puu küljes rippuva jope külge. Jaa! Kas ma ulatusin jope taskuni sealt samast? Jaa! Kas tops kukkus selle käigus alla? Jaa! Kas alla jõudes olid sipelgad topsi vallutanud. Jaa! Kas ülesse ronides kukutasin ta taas kusagil poole peal alla? Jaa! Kas lõpuks sain logitud. JAH!
Siin sain lõpuks Marise logist abi, minu null oli päris kaugel eemal. Kui siht selge, läks juba lõbusaks. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Meie null trallis siin niimoodi ringi, et paar min pärast oleksin alla andnud. Otsustasin vaadata logisid ja sealt leidsin õlekõrre. Aitäh Marisele ja Indile, kes juhtisid meid õigele teele. Edasi toimetas topsiga Romet ja ma sain nimed raamatusse kirjutada. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Pühadejalutuskäik Indyga.
Teine üllatus rajal, Indy pidas mu seljakotil ja ümbrusel seni silma peal, kuni ma logisin.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Siin oli ka Mattias kõps puu otsas ja aare käes. Sipelgad olevat ka seal üleval olnud. Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Siin läks meil üsna kaua. Algul ei leidnud midagi. GPS jooksutas ringiratast. Siis leidsin "vana" aarde suvalisest kohast sambla seest. Logisin ära ja võtsin GP lahti, et lugeda, mis värk on. Peale henrikiivit'i logi lugemist, läksin õigesse kohta ja valmistusin aardele järgi minema. Poole peal oli Exe mul kannul. Aga jäi ta veidi jänni. Seejärel harutasin ta lahti ning palusin kannatlikumalt oodata. Aare käes, tegin väikese vahetuse. Märgistusega konteiner nüüd aardeks ning tagavara minu käes. Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
See aare oli eelmistest veidi teistsugune ja vajas veidi rohkem otsimist - korraks tekkis isegi tunne, et ehk on kaduma läinud aga kui nägin, et maastik 2.5, siis oli selge, kus see aare on..
Kuna vanas kohas jäi aare kellelegi ette, siis liigutasin selle uude kohta. Koordinaadid on nüüd N 59° 14.140' E 023° 44.367'.
Kahjuks tuli siia pikka skoorimise jadasse sisse see kala. Tuhnisime Krissuga nullis ringi ligi 20 minutit, kui lõpuks otsustasime peitjaga ühendust võtta. Tema kirjeldatud kohas konteinerit polnud ja saime vähemalt rahuliku südamega edasi minna. Muidu oleks saanud järgmise aarde oma raskus 2 ja ei leia listi panna :D
Tuulasime siin nii nullis kui kümme meetrit eemal. Aaret polnud. Peitjalt saime kinnituse, et oleme õiges kohas. Tuleb tagasi tulla.
Keegi vist ei tunneta oma jõudu: karbike oli kinnituse küljest maha tõmmatud, kruvid aga oma kohale alles jäetud. Ei teagi mida konteineriga tehti. Kogu vajalik varustus oli õnneks kaasas, kõige rohkem kannatada saanud komponendi otsustasin välja vahetada. Algus läks kenasti, aga lähedalt kostev müristamine tähendas, et see võib kõik kohe muutuda. Esimesed piisad andsid kõveraid naelu välja lüües märku, sisse lõin juba korraliku sajuga. Kruvidega alustasin ja lõpetasin totaalse paduvihma käes, mis saatis mind ka kenasti mu suurepärase veeimamisvõimekusega riietega autoni. Sinna sisse istudes asendus vihm loomulikult päikesega. Kaasas olnud Ott polnud just kõige rõõmsam.
PS: loodetavasti saab logiraamatus olevast tekstist ikka aru, mitmenda aardega tegu on. Vihma käes kirjutasin kiiresti ja aarde enda peal mingit infot saju tõttu samuti pole.
Vaid üks riisikas. Aarde juures oli mugav pinkpuu kus istuda ja logida. Mugav oli vaid nii kaua kuniks avastasin, et see on samal ajal ka sipelgapesa. Pärast hammustasid siit ja sealt.
Siin liivaluidetel liikudes pani mõtlema see, et kuivõrd vabalt me ikka jalutada võime. Olen sarnaseid paiku kohanud väljamaal ja siis on inimestele antud vaid pisikene riba kuhu tohib oma jalga tõsta. Muu ala on ümbritsetud piiretega.
See aardeseeria avaldati just siis kui neist mööda sõitsin. Kahjuks pidin peale ööd Uuejõe sauna lõkkekohas tööle ruttama. Küll aga jagasin infot samas viibinud mooritz-alex´ile, kes minust sinna põõnama jäid.
Valget aega jääb juba iga päevaga vähemaks, seega tuleb seda veel usinasti kasutada. Nii sedadsingi autonina peale tööd siiakanti. Plaan oli jällegi loodusesse ööbima jääda ja hommikul siit tööle startida. Parkisin Keibu tagumisele platsile, mis oli inimtühi ja tegin rajal jalutuskäigu noppides 12 aaret. Mõned jäid hommikuseks virgutuseks ja mõned mõlemast raja otsast selleks, et oleks põhjust siia tagasi tulla. Kõik otsitud, leitud aarded korras, isegi pliiats oli kõikides tänastes topsides veel alles. Mulle siinne maastik meeldib. Luidete näon on tegemist ürglooduse objektiga ja seega kaitse all. Kuna seal kasvab tallamisõrn samblikukooslus on seal käimine tegelikult keelatud. Sellele viidatud ka RMK paltsil oleval infostendil. Paraku me seda siin teeme...
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Viib alla ja üles vallatu tee jah vallatu tee jah vallatu tee. Rannast oli veel ka siia kilkeid kuulda. Tänud tänud.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Astume aga aina edasi ja teeme näo nagu sipelgaid poleks üldse olemaski :P
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Teekond jätkus, lõpp oli juba lähedal. Pingutasime veel veidi ja leitud ning logitud sai ka see aare. Täname!
Peitja oli aarde juurde mõnusa istumispuu "paigaldanud", aga see ei passinud hetkel teps mitte, sest sipelgad olid kõik kohad juba hõivanud. Pidime oma geotegusid ikka püstijalu edasi ajama. Enam pole õnneks palju. Palju rohkem ühtejutti ei jaksa ka.
Aitäh Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare jonksus.
Puhkus. Toredad kohad, mis avastatud ja kuhu sooviks tagasi tulla. Found it: 17.Jun.2020 11:00 Keibu skv. liivarada #16(3740). Laste käest küsisin, kas jala või rattaga. Soovitame jala varianti. Umbes 2/3 ajast lükkasime, tassisime, rassisime ja otsisime kandvat teed ratastega. Alustasime vastu päeva, et hiljem end meres, jões, järves jahutada. Ilm oli imeline. Aitäh!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Laagriplatsilt hakkasid saabuma ärevad teated. Tarmole antud 20 minutit oli juba ammu möödas, aga ta polnud ikka veel naasnud. Lapsed segaduses, auto võti papaga kaasas kuid tuduriided autos lukutaga. Telefonile ka ei vasta, huvitav kas vajus kuhugi mülkasse ja sinna ta jäigi!
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Jalutuskäik hakkab lõpule lähenema, mets on siin mõnus. Aitäh peitjale.
Tibutamine oli veidi tugevnenud, aga õnneks pole lõpp enam kaugel. Aitäh peitjale.
Teel aardeni nägime jalgrattajälgi. Mõtlesime, et peab ikka tahtmine olema sellist maastiku jalgrattaga läbida. Aarde peidiku tuvastasime ruttu, paistis juba kaugele. Üle mitme aarde oli siin jälle palju sipelgaid.
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Aitäh!
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Kui ladusalt siis ladusalt. Vaatan praegu (kaks nädalat hiljem) kaardi pealt ja ega ei meenu küll, mis just selle topsi omapära oli...
Vahepeal tuli mõni tiba aga tegelikult meil ilmaga vedas. Tagasisõites kogu tee ainult sadas. Aare jäi kiirelt silma. Aitäh.
Kui kehad kinnitatud, v6tsime yles kellegi rattajäljed. Georadasid polnud veel j6udnud tekkida ja edasi looklesime just m66da neid rattajälgi. Tänud peitjale
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.