Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTNB
Logiteadete statistika: 146 (100,0%) 0 1 1 0 0 0 Kokku: 148
Silveril on vist mälestused vähe nihkes, sest selle 2.5 ronisin mina ja nii ruttu see ei läinud midagi :) tervelt 50 sekundit läks :) Aitäh peitjale!
See aare jäi kohe silma, ent minu meelest oli ta hästi peidetud. Õhtu poole juba oli vaja sellist kiiret leidu ja logimist. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Gunvaldi lisatud pildi järgi meenub, et selles punktis olid jälle väga aktiivsed sipelgad. Tänud.
Vōimlemistund edukalt läbitud, vaatamata eale. Hea, et kolleegid seda ei näinud.
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Mida lähemale raja lõpp jõudis, seda tühjemaks kõht läks. Siinkandis olid suured mahlased pohlad, nämm. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Siinsed aarded olid heaks stiimuliks looduses jalutamiseks. Tänud.
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Jalutuskäik Indyga.
Jälle neljaminutiline aken eelmise juurest praeguseni, peitja oleks nagu ekstra mõõtnud siin seda asja... :D
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Siin taas pidi lähtuma mitte telefoni juhatamisest, vaid loogikast. Ja see ei vedanud alt. Marten nägi aaret kõige esimesena. Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Kuna lõpp oli juba käega katsutav, hakkasin männikaid tasku korjama. Neid ikka oli ja taskud mul õnneks suured. Tänud aarde eest ka.
Korvi lisandus 4 riisikat. Kohtasime ka järjekordset seenelist koeraga. Hakkab pärale jõudma, miks siin midagi korjata pole. Kui isegi suvalisel argipäeval on piirkond seenelisi täis, siis ei jätkugi kõigile head ja paremat.
See aardeseeria avaldati just siis kui neist mööda sõitsin. Kahjuks pidin peale ööd Uuejõe sauna lõkkekohas tööle ruttama. Küll aga jagasin infot samas viibinud mooritz-alex´ile, kes minust sinna põõnama jäid.
Valget aega jääb juba iga päevaga vähemaks, seega tuleb seda veel usinasti kasutada. Nii sedadsingi autonina peale tööd siiakanti. Plaan oli jällegi loodusesse ööbima jääda ja hommikul siit tööle startida. Parkisin Keibu tagumisele platsile, mis oli inimtühi ja tegin rajal jalutuskäigu noppides 12 aaret. Mõned jäid hommikuseks virgutuseks ja mõned mõlemast raja otsast selleks, et oleks põhjust siia tagasi tulla. Kõik otsitud, leitud aarded korras, isegi pliiats oli kõikides tänastes topsides veel alles. Mulle siinne maastik meeldib. Luidete näon on tegemist ürglooduse objektiga ja seega kaitse all. Kuna seal kasvab tallamisõrn samblikukooslus on seal käimine tegelikult keelatud. Sellele viidatud ka RMK paltsil oleval infostendil. Paraku me seda siin teeme...
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Iga sammuga tundsin, kuida patarei sai järjest tühjemaks ja tühjemaks. Telefon juba kiitis, sul on täna juba 20 000 sammu tehtud. Õnneks oli aare lihtne leid. Tänud tänud.
Jällegi pisut teisiti, aga kaua ei läinud. Tänud!
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Seitseteist, tuul ja torm - oh kuidas oleks tegelikult soovinud, et ilm natuke rohkem loksutaks. Sest üles sulamise vältimiseks pidin tempot üsna madalal hoidma ja tigedad sipelgad justkui tajusid seda...
Sussanini-moor läks ees, mina järel ja nii me mööda panimegi. :)
Eks oli tunda, et rada hakkas väsitama, esimesed navigaatorid panid õigest kohast mööda, me Paavoga leidsime õige peidukoha märksa muretumalt. Siis jõudsid riburadapidi ka teised kohale. Nimed kirja ja edasi võiduka lõpu poole. Aitäh.
Kuna metsaalune on siin suur ja lai, valis igaüks oma teekonna. Me Kalloga olime aarde manu, kui teised 25m eemal otsima hakkasid. Aga mõnda aaret silmasimegi juba 25 meetri pealt. Seda siinset küll mitte, kenasti varjus. Veel vaid mõni üksik jäänud. Kahju ka nagu.
Aitäh Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare jonksus.
Siin vahtisin tükk aega pingsalt vale kohta. A lõpuks jõudsin õigesse kohta ka ja aare enam peitu ei jäänud.
Palju sipelgaid. Imeline Eestimaa. Toredad kohad, mis avastatud ja kuhu tahaks tagasi tulla. Found it: 17.Jun.2020 10:54 Keibu skv. liivarada #17 (3739). Laste käest küsisin, kas jala või rattaga. Vastus oli rattaga. Soovitan julgelt jala varianti. Umbes 2/3 ajast lükkasime, tassisime, rassisime ja otsisime kandvat teed ratastega. Alustasime suurimast, et hiljem end meres jahutada ja lohutada. Aitäh!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Eelmise aarde juurest siia jõlkudes hakkas ette tallatud rada hargnema. Ei suutnud kuidagi ära otsustada kummast minna. Võtsin selle mis rohkem sisse tallatud oli, kuigi usun et mõlemist oleks siiski järgmisse punkti ilusti kohale jõudnud.
Tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Jalutuskäik jätkus, kuna minu telefon viskas juba üsna raja algul pildi eest ära ja akupanga unustasin autosse, siis peale igat punkti küsisin meetreid järgmiseni ja üritasin ees sammude järgi vahemaad aimata. Vahel õnnestus, kuid gepsust oli siiski kasu;). Aitäh peitjale.
Ka minu silm hakkab lõpuks kalibreeritud saama. Aitäh peitjale.
Mööda neidsamu rattajälgi tulime ka siia. Aarde peidiku tuvastasime ruttu kuigi see on üks kavalamaid kogu seerias.
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Aitäh!
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Ah need on siis liugmiinid - vaat' kuidas geopeitus sõnavara täiendab. Samblakiht oli jah värske vihma järel üsna jalustniitev.
Meie jaoks raja neljas punkt, tore jalutamine ja kiire leid. Tänud aarde eest!
Liivarajal liikudes oli sammal kohati nii libe nagu oleks liugmiinide otsa astunud. Järgmine jälle kirjas. Aitäh.
Siin tegime esiteks kohapeal paar tiiru ja kui siis gepsuga jälle s6braks sain lasin pisematel kastanid tulest välja tuua. Tänud peitjale
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.