Ruudulise vihiku

Väga lahe koht, ilma aardeta poleks ilmselt siia sattunutki :) Otsitav ala sai kiiresti tuvastatud aga sealt see õige asi ei tahtnud kuidagi näppu jääda aga alla ei andnud ja lõpuks sai leitud. Veidi süvenemist ja peagi olid kriitseldused paberil ja sain rohelise tule teekonda jätkata. Igati supper äge teostus, AITÄH :)

Kui nägin nulli lähenedes maastiku, siis ennustasin, et sinna peab minema. Pidi ka. Järgmine aasta teen Maalehe ennustuse mina. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

13734.

Jailbreak ‘23

Hea vaikne reedene tööpäev siin jalutada. Õnneks usse Saaremaal mujal ei silmanudki kui vaid autoteede peal siplemas. Aaret saime otsida kaks korda. Esimesel korral lihtsalt ei silmanud, kuigi null oli üsna selge. Kaks ongi kohtuseadus. Lahtisaamiseks läks ka omajagu aega ja jaksu, aga vastavalt kohapealsele juhendile saime lõpuks ikka hakkama. Tore lugu! Aitäh, et aare ka GP-lastele leitav on!

Eelmisel korral pooleli jäänud aare leidis täna lõpliku külastuse. Tänud

See oli tore mõistatus. Kui ma muidu selliseid kohti pelgan, siis siin oli kuidagi soojem ja parem, kui tavaliselt. 15. oli pisike error, kuna 2 jubinat on puudu, kuid sellest hoolimata sain kohe peale joonistamise lõpetamist edasised juhised kätte. Lõpus said nimed kiirelt kirja ja võiski geoaasta lõppenuks tunnistada.

Tänan peitmast.

Väga hea aare.

Leitud, logitud, tänan!

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Leitud

Tänane päev tõi Orissaare kanti sünnipäevapeole, millele eelnevalt mul õnnestus näpsata paar tundi iseendale. Kaalusin kohe kirjakastiaarde juurde kimamist, kuid siis otsustasin, et natuke on aega ja alustasin siit. Kõigepealt muidugi kolistasin mööda valesid tube ning muutsin olukorra endale ohtlikumaks, kui vaja oleks olnud. Siis leidsin mõistatuse ning lahendamiseks kasutasin peitja poolt soovitatud varjualust. Hakkasingi siis otsast pusima ning mingi hetk tekkis valgustumine. Kaasas olnud vigur mind eriti ei toetanud, seega viisin mõistatuse tagasi ning liikusin uusi aardeid otsima.

Perekonda oodates ja teiste aaret vahele kasutasin üht teist kaasas olnud atribuuti, et ruudulist vihikut korrektsemaks koolitada ning siis töötas see võluväel. Koos Sveniga liikusime siis juba aarde lõppu otsima, mis nagu tavaliselt ei valmistanud mingit pettumust.

Väga äge aare, suur aitäh ja FP!

Varjualusest oli palju kasu - lahendasime mõistatust ja kuulasime vihma krabinat katusel.

Aitäh!

Toreda peiduka on leidnud nii esialgne tops, kui ka lõpp. Esimene karp käes, suundusime kohe väljas oleva laua taha ja hakkasime lahendama. Õnneks mõte oli kohe õige ja peagi oli vajalik info käes, et edasi suunduda. Väga lahe komplekt on siia kokku pandud, suured tänud!

Kui juba siia kanti sai satutud, võtsin ka selle aarde ette. Toa leidmisega muret ei olnud. Edasi tuli alguses veidi kukalt sügada ja minuti jagu kasutut asja teha. Siis aga äkki ühendas ära. Temperatuur just suuremat asja sõber ei olnud, kuid kindad siiski võimaldasid lahendamisest eluga välja tulla. Väga uhke mõistatus tehtud, aplaus ja kummardused peitjale!

Siin leidsime kõik üles. Ja jaotasime töö nii, et ma tegelesin maas istudes koordinaatide saamisega ja Maris ütles seises ja mu tegevusele ülevalt peale vaadates juba kolmveerandi pealt ette, kuhu koer maetud on :D. Väga, väga lahe idee, ma lihtsalt oleks pidanud veelgi täpsem olema oma peenmotoorikas... Sest lai käsi maksis lõpuks ikkagi niipalju kätte, et vajalik oleks olnud lisatöötlus. Levia siiski leidis lõunasöögilauas, et meie sooritus on juba praegu piisav ning jalutas preemiaks meiega koos veel ka lõppu :).

Mis ma ikka rohkem oskan öelda, väga lahe otsimine oli ja aare ka kiiduväärt, komplektile läks minu poolt külge kogu kuldne kolmik (soovita, lahe teostus, AA kandidaat) :).

Naine bemmiga. Peale seda kui kõik leitud sai.

Teine selle raketibaasi aaretest. Tegelikult küll alustasime sellega vist enne Piiri Kikut. Kuusk oli ilus ja potsik sai leitud ja kõik nii nagu peab. Olime nutikad ja ilusad, aga mitte piisavalt osavad. Lahendamise vahepeal oli lõunapaus peitjaga ning peale seda jalutasime aarde lõpuni. Tänan, mulle meeldis!

 4 

Kui ruudulise vihiku, siis ruudulise vihiku. Võtsime kaasa märkmiku, kus ruudulised lehed ja suundusime objektile. Loomulikult sellise mannetu asjakesega polnud seal midagi teha. Imetlesime neid imekepikesi ja joonistasime nagu viiemehed, keeled suust väljas. Lõpuks kui pihta saime, mida meilt oodatakse, siis sai ka lahendus miskit moodi välja võlutud.
Kui hommikul oli tunne, et sõidame selle väikse saare läbi, korjame kõik topsid kokku ja rõõmsalt koju tagsi, siis reaalsus kujunes veidi teistsuguseks. Ajusid sai ragistada iga aarde juures ja saapataldu kulutada nii et vähe ei olnud. Sellegipoolest on geopäevast puhas rõõm. Kaks nädalat Soomes ei olnud pooltki sellest, mis üks päev koduste kvaliteetaaretega. Well done!

Selle aardega läks parajalt sujuvalt. Esimest punktist tuli õige tuba koos vajaminevaga täitsa mõistliku ajaga välja. Välitöödele suundusime reklaamitud katuse alla ja ei pidanud pettuma - väga mõnus paik õhtuseks mõttetööks siia üles seatud. Mõistatuse ülesehituse jagasime üsna kohe ära ja enne kui olin lahendusega jõudnud päris lõpetadagi, pakkus Tarvo juba õige lähenemisviisi lõppkoordinaadi saamiseks ära. Lõppaarde juures saime nullpunkti ümber aga päris mitu tiiru teha, enne kui õige lähenemisviis koitma hakkas ja nimed logiraamatusse kirja saime.

Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aarde juures meeldis küll absoluutselt kõik - koht oli huvitav ja avastamist väärt, aare ise oli kena ja korras ja lisaks kõigele oli tegemist kindlasti minu seni kõige lemmikuma välimõistatusega. Kuhjaga tänusõnu peitjale!

Ostsime kohalikust Konsumist ruudulise vihiku ja vuhasime kohale. Õige asja leidsime võttis natuke aega, kuid kätte ta saime. Tänu eelnevatele logidele suundusime ka kohaliku katusealuse alla siis materjalist infot välja lugema. Alles siis kui kõik read läbi töötatud olid saime aru millega tegu - siis läks kõik juba ladusalt. Panime materjalid tagasi ja kappasime lõppkoordinaadi poole. Seal läks juba natuke rohkem (valest kohast) otsimist, enne kui õige asja kätte saime.

Suur aitäh peitjale väga vinge aarde eest! Meile meeldis täiega!

PS: Lõppaarde kork ei ole keeratav. Ma väänasin endal käed makaronideks enne kui aru sain, et kork avaneb ilma keeramata.

Trillallaa ja rakett magab 13:57 Korra läks ka valesti aga tulemuseni jõudsime. Täname. Nii sürr on kuulata juurde kohalikke lugusid tekkest ja sulgemisest.

Tuba sai leitud, ja peale loomingulist lähenemist ka ülesanne kätte saadud. Vaatasin siis seda ülesannet ja ei osanud sellega midagi peale hakata. Mingi idee oli, kuid nagu hiljem selgus, siis idee oli suht enam-vähem õiges suunas põhimõtteliselt, kuid siiski väga kaugel lahendusest. Jäädvustasin siis info ja plaanisin seda kunagi hiljem, tõenäoliselt kodus lahendama hakata. Logidest selgus, et seda on ka kirvega lahendatud. Proovisin kah. Piiri Kiku juures ju tuli päris hästi välja. Vaatasin kolm-neli kohta läbi, millest üks sobis päris hästi ka vihjega. Lõpuks mõtlesin, et mida asja ma siin teen? Äkki prooviks õhtul veel nõela ka heinakuhjast otsida. Siis veel ei teadnud, kui lähedal ma ikka vahepeal olin. Auto juurde jõudnud, ei andnud ikka rahu. Pöördusin interneti poole, katsetasin üht-teist. Ei jõudnud kuhugi. Siis proovisin veel midagi ning siis hakkas looma. Lõpuks sai ka punkti kaardile ning jälje logi vaadates oli suht selge, kus asub. Kohale jõudes veendusin, et enne jäi aare minust max poole meetri kaugusele, võibolla isegi vaatasin õigesse suunda. Siiski on hea meel, et enne ei leidnud, siis oleks tõenäoliselt see väga lahe mõistatus lahendamata jäänud. Rohkem on raske ilma saladust avaldamata midagi lisada. Aitäh, väga lahe aare!

Tänud.

 1 

Nähes maja, kus lillkuust end peidab, otsustasin esmalt ootele jääda. No ei meeldi mulle need mahajäetud majad ja kohad eks. Mingi hetk Kristjan hüüdis, et leitud ja tule sealt. Nii ma tegingi ja väikse värinaga olin ka täitsa õiges kohas. Mõned minutid hiljem oli karp käes. Sisu nähes saime kohe aru, mida teha ja asusime tööle. Meeskonntöö tulemus oli väga ilus ja lubas edasi minna. Lõpus piilusin ma korra aarde poole ja olin nõus jällegi valvurit mängima. Väga lahe teostus igas punktis ja igal viisil. Kuigi mulle sellised kohad absoluutselt ei meeldi, siis kogu krempel oli tõesti üliäge ja selle eest suur aitäh!

 1 

Kniks ja pai TBinile ❤️

https://coord.info/GL12F0A5J

Tänan aarde eest!

 1 

Juba palju kiitust saanud ruuduline vihik oli muude tegevuste kõrval meil seekordse Muhu-Saaremaa käigu lühikese geonimekirja üks kindel punkt. Seikluspargi juurest saime toreda jalutuskäigu koos giiditeenusega, tänu millele kuulsime paigast nii mõndagi. Esimeses punktis valmistusime keerulisteks otsinguteks, kahjuks selgus, et aare oli rüüstajate ohvriks sattunud ja vedeles poolripakil olekus avalikult maas. Kahju, et nii tehakse. Õnneks tuvastasime, et pihta on pandud edasiseks vajalikud, aga mitte kõige tähtsamad tarvikud, olulisemad detailid olid alles.
Üllatused jätkusid kui nägime, et peitjal on siia lausa luksuslik puhkekoht laua ja pingiga aarde lahendamiseks paigaldatud. Natuke võiks ju viriseda, et kõrval polnud külmkappi jahedate karastusjookidega (on arenguruumi!), aga muidu oli supertingimused.

Kasutasin ära lapstööjõudu ja ülesande lahendamine jäi sujuvalt talle, ise targutasin kaasa ja aitasin detaile sorteerida. Meie kõrval lobisemine ei seganud ning Tessal oli varsti juhised käes. Õunapuu alust uurides ei leidnud esialgu ühtki pabulatki, ka peitja kontroll ei tuvastanud otsitavat. Nukralt olime juba tõdemas, et siingi on keegi rüüsteretke korraldanud. Lõpuks leidsime siiski konteineri, hoopis eemalt ja pisut räsitud, aga siiski veel töökorras. Kurb näha, et aare vandaalitsemise ohvriks oli sattunud, loodetavasti püsib siiski edasi.

Liitume ka kiitjate riviga, lahe koht ja väga äge mõistatus. Aitäh!

Vaieldamatult üks lemmikuid aardeid üldse. Kasutasime lahendamiseks soovitatud katusealust. Mingil hetkel hakkas loogiline mõtlemine toimima ja siis läks lahendusega juba kiirelt. Lõppu jõudsime aga päris hämaras ja kohe üldse ei tahtnud aare ennast avaldada. Kui aga mõtlesime natukene kastist välja, siis õnnestus ikkagi nimed kirja panna. Aitäh!

Siin oli tore lahendust otsida.Aitäh!

Kuidas küll selline kamber alguse sai antud rajatises, müstika. Siiani on seinad sodimata ja põrandki alles. Lilled seinal, vaata ja imesta. Ruudulise vihiku saime ja muudki põnevat. Päikese eest varjus oli hea lahendada. Lõpus kohtusime vist ühest teisest aardest pärit tuttava konteineriga. Tänud peitjale.

Sellisest kohast lilli otsida tundus kohatu. Või kohtlane. Lilled leidusid siiski kiiresti. Naiste värk. Meil on nende peale silma. Aardega sama hästi ei läinud. Tuba on nüüd selgeks õpitud. Hea, et põrandast läbi ei vajunud. Aga tuleb ikkagi ütelda suured tänud vahvate uute kontseptsioonide eest! Soovitan!

Eelmise aarde leidmisest hoogu juurde saades sammusime seda pähklit närima. Õige toa leidmine probleeme ei valmistanud, aga edasise jaoks valisime kõige raskema võimaliku variandi. Aga eks ole see ju alati nii, et siis kui "võsa" läbitud, tuleb kõrvalt ka "teerada" välja. Esialgu ei tulnud selle Ruudulise vihikuga ühtegi tarka ideed, aga midagi pidi ju kätte leitud materjaliga tegema ja kui mõnda aega oli nokitsetud, siis hakkas ka mingi tulemus koitma. Selgus, et asi vajas veel mõningast viimistlemist aga ohoo! tundega me sellega siiski valmis saime. Lõpp-punktis jätkus ka uurimist pikemalt, ikka paar tiiru pimedana enne kui nägijaks saime. Konteineri leidmine oli tore aga kui selle sisule ka lõpuks ligi pääsesime, siis oli rahulolu täielik. Kuigi sellised militaarmaastikud ei ole lemmikud, siis aare oli oma ülesehituselt ja teostuselt väga super. Kiidame tegijat!

 1 

Kuna olime äsja naaberaarde juures üsna märjaks saanud, siis see tubane aare sobis vahelduseks päris hästi. Õige toa leidmine sealjuures käis päris nobedalt, aga siis kiilus küll korralikult kinni ning tükk aega ei õnnestunud leida midagi, mis meid edasi aitaks. Kuna taskulambid olime jätnud autosse (kuna arvasime (ei tea miks), et leiame need kaks aaret siin kiirelt!), siis uitasime mööda tuba kõikvõimalikes kohtades telefonilampidega ringi. Emmal-kummal meist lõpuks õnnestuski vajalik info leida. Hea seegi! Mitte, et see veel suur võit oleks olnud! Siis algas see põhitöö, mis meil võttis ilmselt ikka rohkem aega kui kirjelduses pakutud pool tundi. Eks seda muidugi ka seetõttu, et ise olime kobad ja kuskil lõpu eel ajasime asja korralikult vussi. Õnneks pääsesime väikeste kadudega ning olukord õnnestus päästa, et õige tulemus kirja saada. Kui lahendus koos, siis vaatasime küll algul seda kui vasikas uut aiaväravat, aga siis ühendas keegi mu kupli all mõned otsad ning jagasin ära, millega tegemist. Siiski pidime lahendust veel veidi tuunima ning lõpuks saime täitsa söödava tulemuse. Isegi täitsa pimedaks polnud väljas veel läinud. Kuigi leviga polnud siin lood kõige paremad, õnnestus meil aarde asukoht leida ning meie suureks rõõmuks ka aare ise. Olime siis lõpuks küll selles märjas rohus jalutamisest ise ka päris märjad, kuid siiski õnnestus mõlemad siinsed aarded leida.

Meie poolt sildid ja FP-d sellele aardele kindlasti. Väga tugev aastaaarde kandidaat mõistatuse poolest. Aitäh!

Poleks näinud, vot poleks uskunudki et tolleaegsed maailmarahu kaitsiad olid nii hella hingega, et sellist seinakeraamikat tegid. Vaatasin seda teost, mis meile meenutab lillkuuske, et millise aine laksu all võis olla kunstnik kes sellise interpretatsiooni sai. Aga äkki polnudk inspiratsioon bensiiniaurudest esile kutsutud, äkki loeti siin hoopis Bulgakovi "koerasüda" ja voolides seina hüüti "alakahil" (mida see tähendab - loe tagurpidi). Millise laksu all, või mida lugedes meiterdas peitja sellise aarde, no vot ei tea, ei suuda mitte ära mõistada. Igal juhul on valminud kogemust vääriv meistriteos

See aare mulle väga meeldis. Alguses mõtlesin küll, et ei saa algusestki edasi, aga Kaupo terav mõistus ja hea vaist viisid meid ruttu õigesse paika. Edasi saime juba juhised järgmiseks tegutsemiseks. Vaatasin saadule otsa ja oli hoobilt selge, mida teha tuleb (väga äge lahendus!). Kaups pani ausalt välja teenitud kokamütsi pähe ja asus päeva parimat gurmeed valmistama. Mina lahendasin innukalt mõistatust ja saimegi oodatud tulemuse kätte ning nimed kirja. Lahe teostus algusest lõpuni, aitäh!

Toa leidmine läks üllatavalt kiiresti, info leidmine aga võttis aega. Liisi sai kohe aru, mida tegema peab ja ma siis samal ajal tegin meile lõuna. Kui mul söödud, viisin mõistatuse lõpuni, et ka Liis saaks süüa ning pärast seda läksime otsima. Ega koordinaadi täpsuses kindel polnud, aga esimesest vaadatud kohast leidsime aarde. Hämmastav, palju selliseid asju Saaremaale on tehtud.

<- Piiri Kiku

Loogilist rada pidi jätkus meie militaarseiklus Ruudulise vihiku aardeni. Lillkuuse tagaajamine oli just minu maitsele ülesanne. Käisime läbi erinevaid ruume kuniks oli paratamatu meie kolme omavaheline kohtumine. Mõtlesime korraks juba, et mismoodi me nüüd selle kätte saame ja olin valmis Mairet järele saatma, kuid ennem tegusid nuputasime välja õige kättesaamise meetodi. Valguse käes uurisime sisu ja kui õige mõte oli kohale jõudnud, siis läksime peitja poolt soovitatud laua taha lahendama. Arvasime, et siit tuleb veidikene teistsugune lahendus aga kui lõpu osas tuli heureka, siis pidi tõdema, et kuivõrd geniaalne mõistatus see siin on. Minu poolt igasugused sildid ja FP külge.

Edasi navigeerisime ennast lõppu, kus oli samuti tore peidupaik õunapuu all leitud ja panime endi nimed kirja.

Aitäh!

-> Orissaare Seeneline

Lillkuuse taga ajamine oli põnev väljakutse. Ülesande kallasime maha ja natuke mõtlesime. Seepeale suundusime mugavasse kohta lahendama. Kahe peale lahendades saime tulemuse kiirelt kätte. Meile väga meeldis, aitäh!

TFTC.

Ruudulise vihikuni jõudsime päris kenasti. Edasi paistis minevat rohkem aega, kui mõistlikuks pidasime ja tegime olukorrast pilte, et siis järgmiseks georetkeks saab ehk koordinaadid ka välja nuputatud. Hakkasime juba tagasi sõitma, kui meie tuntud kirvesportlane Miki tahtis paari vihjele vastavat kohta (oma kahekümnest võimalikust) kontrollida. Lippas siia, vaatas sinna ja seal ta oligi - õnnelik nägu peas. Õnneks pole kade poiss ja sain oma logi ka minna kirjutama kohta, kuhu poleks osanud isegi koordinaatide järgi vaadata. Täiesti ausalt tegin järgmisel päeval rehkenduse ka ära ja mulle see mõistatus väga meedis. Tänan

See oli meile üks väheseid mõistatusaardeid mille lahendus kohe koidab. Nikerdamist ja liitmist-lahutamist oli omajagu. Vahepeal sai korraks ka astendatud ja kolmandast vaadatud kohast konteineri leidsimegi. Tänud, oli tore!

 3 

Plaan Muhku ja Saarde sõita sündis täitsa eksprompt kui reede õhtul kell 9 Tallinnas Nõmmel mugumissioon lõppes ning järsku tekkis küsimus: "Noh, mis siis nüüd?" Teisel pool Suurt väina oli TBin juba mõnda aega omaette aardeid külvanud, millest mõned vist veel isegi esimest külastajat ootasid. Lisaks paistis Eestimaa edelanurk mu geokaardil niisamagi üpris kollasetäpiline. Kiire kontroll näitas, et viimase praami peale jõuaks parasjagu täpselt õigeks ajaks - pikemalt mõtlemata sai pilet soetatud ja tegutsemistsoon nädalavahetuseks paika pandud.

Hämarduvas päikesevalguses alustasin tegelikult Vii aardega, kuid see jooksis lõpuks sõna otseses mõttes võssa kinni ning pidasin paremaks sinna hiljem päevavalgel naasta. Õhtu oli siiski alles noor (= südaöö piir napilt ületatud), mis tähendas, et vähemalt midagi uut võis nagu veel proovida. Lähimaks ostunud Piiri Kiku ja Ruudulise vihiku paarist valisin esimeseks muidugi mõistatuse - need mulle üldiselt meeldivad.

Lillkuuse leidmine oli köki-möki. Kas nüüd keegi kõrgema esteetikatunnetusega natshalnik tahtis lihtsalt maa alla uhkemat äraolemist luua või tekkis osa sest kunstist hiljem, igal juhul antud ruum torkas kogu kompleksis tõesti silma kui omamoodi altar. Väga sürr ning ülilahe leid igatahes! Ja noh, kui juba priiskamiseks läks, siis kohalikku marmorit jagub meil rohkem kui kaaviari ja viina! :D

Ülesande lahendamiseks kõmpisin kohe heaga autosse tagasi. Pooltunniga sai tõesti täitsa hakkama, kuskil kolmandal minutil jagasin päris matsu välja kah, aga jätkasin muidugi õnneliku lõpuni. Lõpuni, kus tegin logiraamatusse esimese sissekande kell 1:32.

Juba ainuüksi asukoha pärast tõstan Ruudulise vihiku aasta aarde kandidaadina esile. Kuid lisaks - ülesande mõlemad osad tunduvad vägagi väärilised aasta mõistatuse tiitlile kandideerimiseks! Teostusega on samuti vaeva nähtud ning TBinalik kiiks on täitsa olemas, isegi kui mitte taotluslik. See tuleb tal nagu täitsa loomulikult! :D Super niimoodi Saarte-tuuri alustada - Ruuduine vihik jäigi kokkuvõttes mu lemmikuks kogu reisilt. Aitäh!