23 

Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2019. aasta tublimad! Aitäh, speedyle gala läbiviimise, Kirkele pildistamise ja kõigile geopeitus.ee toetajatele teie rahalise toetuse eest! Kuna senine hea toetaja ja auhindade väljapanija langes ära, otsustasime peaauhindadeks välja panna akupangad.

AASTA AARE 2019
Õ / raku178 ja motma (59 punkti)

15x pakutud esimesele kohale
3x 2.koht
8x muu koht
KOKKU: 26x mainitud

Aasta aare 2019
II koht
2018 Karbis / silver0 (53 punkti)

12x esimeseks pakutud
6x teiseks
5x muu koht
KOKKU: 23x mainitud

Parim mõistatus 2019
2018 Karbis / silver0
13x pakutud
Parimaks paigaks samuti pakutud kahel korral.
Mainiti ära igas kategoorias.

Aasta aare 2019
III koht
Kalmistuvahi / ahtoj (47 punkti)

8x esimeseks pakutud
10x teiseks
3x muu koht

Sama aare on ka parima mõistatuse kategoorias II koht
8x pakutud
Korra ka parimaks paigaks pandud

Parim asukoht aardel 2019
Kapuu 5: Trilemma / hanno5000
5 häälega

Parim logija 2019
zdrk
Jätkuvalt nauditavate ja enda seiklusi haaravalt kirjeldavate logide eest / 1742 pöialt

Parim leiulogi 2019
kerlull
Tiksoja leiulogi eest (61 pöialt). Võrdluseks, eelmise aasta parim leiulogi sai 37 pöialt. Kerlull oli ka eelmise aasta paljutõotav uustulnuk.

Aasta uustulnuk 2019
jaika
Esimene aardeleid 05.01.19 NKT37
Umbes aasta varem olin mõnede kogenenumate geopeituritega pisut niisama kaasa lonkinud, aga nüüd - uuesti samasse toredasse seltskonda sattudes, juba mõtlesin, et logiks äkki esimese leiu päriselt ära! :)
13.04.2019 esimene peidetud aare - Luigerand
Praeguse hetkeni juba üle 20 aaret tema kontol.

Aasta uustulnuk 2019
reivil
Esimene aardeleid 08.07.19 Eesti Skautlus 100
Eesti mehele kohaselt lakooniliselt - Aitäh...
19.november 2019 alustas Paadimehe seeriaga, mis on väga vaheldusrikas ning erinevate aardelahenduste poolest huvitav.

Aasta uustulnuk 2019
kaabu7
Esimene aardeleid 12.05.19 Sakala aare.
Siin sai alguse meie aardepalavik. Tänud.
Esimene aare sai peidetud 20.12.2019 - Kassisaba
Kokku on kontol 13 aardepeitmist.

reivil ja kaabu7 on Viljandi linna jälle geokaardile toonud.

Aasta taastaja 2019
sookoll
Maavarade aarde taastamise eest.

Aastate fotograaf
peakas
Igal aastal on tema logide juures jätkuvalt kunstipärased fotod.

Aasta ekstravert 2019 sportlane
Kõige enam sündmustel osalenu
Eelmisel aastal toimunud 26-st sündmusest osales tema 23-l.

Aasta nautleja 2019
sun123451
2019. aastal kõige enam logitud mitteleidu, 70.

Aasta kirjamees 2019
matkymbereesti
Suurima keskmise logi pikkusega, 1452 tähemärki.

Aasta leidja 2019
nogravity
2019. aastal leidnud kõige enam aardeid, 1604 aaret.

Aasta peitja 2019
mmrrtt
2019. aasta jooksul on peitnud kõige enam aardeid, 34 aaret.

Aasta aare 2019, koos adminiga

Aasta Aare 2019 II koht ja parim mõistatusaare 2019

Aasta aare 2019 III koht

Parima asukohaga aare 2019

Parim logija 2019

Aasta uustulnuk 2019

Aasta taastaja 2019

Aasta ekstravert 2019

Aasta kirjamees 2019

Aasta leidja 2019

Aasta nautleja 2019

Aitäh Laurale voldiku tutvustamise eest!

Aitäh Taunole tehnilise toe eest

Aitäh Madisele toetuse ja abi eest!

Aitäh Helle-Marile Geojaani 2020 korraldamise eest!

 1 

Aitäh!

 1 

Aitäh!

Üliäge üritus oli, tänud korraldamast! Ja aitäh ka tunnustuse eest, see oli küll üllatus :)

Suured tänud pererahvale kutsumast ja organiseerimast!

Eesti mees on kiitusega kitsi: Ilm - polnud paha; asukoht - polnud paha; saun - polnud paha; tiigivesi - polnud paha; lõke - polnud paha; korraldus - polnud paha; seltskond - oli hea. Tänan!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Esimene geojaan minule osaleda. Mõnusalt rahulik õhkkond ja inimesed. Suur tänu võõrustajatele!

Suured tänud korraldajatele!

Olime üsna pikalt. Ööbima seekord ei jäänud.

 7 

Geojaan on iga-suvine suursündmus, üks vähestest, mille järgi elu raudpolt seatud saab. Nagu paljud, startisime meiegi juba eelmine õhtu, Viljandimaale. Loodi paisjärve telklas sai mitmete omasugustega mõnus geoõhtu-öö veedetud. Seal tekkiski eksprompt plaan, et täna võiks nii palju aardeid otsida, et Geojaanipäevast saaks minu 5000. leid GP lehel. Sest mis võiks selliseks verstapostiks veel paslikum olla! Rõõm on tõdeda, et päev sujus viperusteta, kõik plaanitud aarded said leitud ja kui ma nüüd ei eksi, ongi käesolev sündmus mu 5000. leid GP lehel!
Kohale saime õigeaegselt kl 1730 paiku, mis oligi igati hea ajastus, sest mul oli tarvis enne AA-gaalat jutupunktideks tunnike ettevalmistusi teha. Peakorraldaja Helle-Mari ootas meid avasüli ja kutsus oma imelisse peopaika. Ei saa minagi jätta seda võrratut kohta ja teda kiitmast! Sellises suuruses ja kvaliteediga massile täpselt paras koht, kus õhtu ja öö veeta. Loodan - ja nagu ühest logist ka kinnituse sain - olime vast piisavalt viisakad ja puhtust armastavad, et peoperenaine pärast ise üleliia kasima ega kraamima ei pidanud ning meid ehk edaspidigi omale külla kutsub.
Aasta Aarde gaala sai seegi kord loodetavast piisavalt sujuvalt ja soravalt maha peetud. Mõned statistikad on kõigile kättesaadavad, mõne jaoks palusin Taunolt abi. Tore, et selline info kohalolnutele meeldis. Palju õnne ja suured tänud kõikidele laval käinutele. Olite te ju ise selleks ka pingutusi teinud ja auhindu väärt.
Pärast gaalat sain rihma lõdevamaks lasta. Ohtralt geoloba, niisama loba, uusi ja vanu nägusid nähtud. Meie geotänava telkide ees sai pool aega veedetud ning lõke kustus seal alles pool viie paiku. Suurt lõket käisime ka ikka kaemas, seegi oli võimas.
Hommikused pannkoogid olid imelised nagu Arvo "Väna päss" Aljastega tiigi jagamine ja mahe virgutusujuminegi. Nii nagu peo pikkuses oli meie lahkuminegi viimaste seas, plats hakkas üsna inimvaeseks muutuma. Sestap saime Helle-Mariga veel keskpäevalgi juttu ajada ja lõpukallistada. Tuhat tänu talle! Kui nüüd kellelgi veel ideaalsemat plaani ja kohta ei leidu - mida on raske üle trumbata - võiks minugi arvates ka järgmine Geojaan sealsamas toimuda. Jääme nägudeni, geosemud!

Geojuubel

 2 

Mängima hakkamisest peale olen Geojaanil osalenud ja ei saanud ka seekord teisiti. Õnn, et üritus seekord lausa nii tagaaeda sattus. Veeresime oma killavooriga piisavalt varakult kohale ja asusime nautima. Imeline ilm, seltskond, loodus, saun, mängud, lõke ja kõik muu geojaani juurde kuuluv. Oli meeldejääv üritus, hiigelsuur tänu pererahvale ja ülejäänud korraldustiimile! Järgmise korrani!

 2 

Selleks ajaks kui mina kohale jõudsin, tuli juba hoolega sobivat parkimiskohta otsida. Hea seltskonna sekka mahub ikka ära. Oli täitsa mõnus õhtu. Seda ei osanud küll kuskilt otsast oodata, et ekstraverdiks saan, tuli ikka täieliku üllatusena. Aga mis seal ikka, näeme juba järgmisel sündmusel. :)

 2 

Kuigi viibisime üritusel lühikest aega, jäime väga rahule. Peopaik oli tõesti kui paradiis :) Ei oska ettegi kujutada, kui palju vaeva võis korraldajal kõige organiseerimisega olla. Milline külalislahkus! Suured suured tänud!

 2 

Kohale jõudsime autasustamise ajaks. Meelva raba külastus andis veel tunda ja küll oli hea tiigis ihu jahutada. Tiia haaras oma käsitööasjad ja läks Janarile seltsiks hobitama. Ööseks me ei jäänud ja sõitsime edasi Tartu. Aitäh Helle-Marile külla kutsumast.

 4 

Täitsa tore üritus oli, parem kui varem :) Tänud korraldajatele :)

 3 

Nii nagu registreerimislogisse kirja sai pandud siis seda pidu ootasime suure põnevusega. Ning me ei pidanud pettuma. See oli senikülastatud 12 Geojaanist kindlasti üks mõnusamaid. Nagu paljud teisedki, hakkasime meiegi juba eelmisel päeval sättima. Väike ring Tõrvas ja õhtuks jõudsime Pühajärve äärde. Hommik algas meeldiva suplusega ja mõne logiga. Peoplatsile jõudsime pisut peale kolme. Saime perenaiselt tervitussõnad ja ekskursiooni. Eriliselt tänaks kohe superhea telkimiskoha soovitamise eest! Kuna rahvast oli platsil veel vähevõitu siis tundus olevat sobilik läheduses väike aardetiir teha. Tagasi jõudsime täpselt parimate tunnustamiseks. Aasta aaret ei ole me veel otsimas käinud aga plaani on see võetud. Edasi kulges õhtu väga meeldiva vaibiga sõprade seltsis mille lõpetas öine saunatamine kallo ja karuonuga. Täname Perenaist ja kõiki kohaletulnuid. Järgmiste kohtumisteni!

 7 

Suur aitäh Helle-Mari ja kogu korraldustiim! Imetore koht, kus iga detail on stiilne ja kõikjal on tunda hea pererahva kätt. Uue ja vana, museaalse ja kasutuskõlbliku kombineerimine on alati väga tundlik teema; siin Sepal on kõigist karidest hästi mööda loovitud ning vana metsatalu miljöö on ilusasti alles, sadat inimest mugavalt vastu võtta aga pole ka mingi probleem. Küll ma tahaks, et keegi tuleks ja aitaks minu Võrumaa valduse ka sellisesse korda seada – kohe võõrustaksin teid suurima heameelega. Tiik ja saun olid meie jaoks peo keskpunktiks. Mõnus oli erinevaid veesõidukeid katsetada – aitäh omanikule ka süsta proovimise võimaluse eest. Ja hommikused pannkoogid - hip hip hurraa!

Meie Madaraga suuremat aardeotsingut enne pidu ei plaaninudki. Kogu Pühajärv oli juba läbi sõutud, ainus aare, mis Otepää-kandis võõrana tundus, tuli kohapeal ikka kahtlaselt tuttav ette. Aga sündmusaarde logi on isegi juba nii väärtuslik, et sellest piisas kuhjaga. Muidugi kehtib kõikvõimalikel sündmustel minu puhul see, millest (Reigo ja) Kairi siin kirjutas – „tunne nagu väikestel lastel, keda näidatakse võõrastele tädidele ja onudele“. Ainult et minul võtab kohanemine aega mitte tunde vaid aastaid. Õnneks polnud Madaral kohanemisega mingisuguseid probleeme ja tema leidis esimeste vettehüpete järel kohe hulgaliselt sõpru. Ja see oli mulle kõige tähtsam ;D

Keegi mainis Geopeituse „rokkstaare“ – tänu Trine logile jäin jälle kord vaatama 10+ aastat vanu logisid ja pilte ning veendusin, et see staatus on mõnelgi tegelasel auga ja kuhjaga välja teenitud. Võib-olla järgmisel geosündmusel viitsib keegi korraldada ka mingi retrospektiivi – kuidas peideti, otsiti ja leiti ammustel hallidel aegadel, naljakad juhtumused, põnevad peidukad, kummalised konteinerid, miks hakati mängima, miks lakati mängimast… muuseumitöötajana pean ma ju usku hoidma, et vanad asjad inimesi ikka huvitavad ;)

 13 

Geojaanipäev oli kõigest 40 km kaugusel. Pakkisin rattakottidesse telkimiskraami ning seljakotti läppari, et eelmise aasta sügisest mõlkunud mõte kohapeal demoda ja keerasin Otepää suunas viivale geoteele, mida Merilin eelmisel aastal stiilipuhtalt tutvustas. Teel käis üllatuslikult taaskord tants Raamatukoi ümber. Pensionieale lähenev naine ning noor mees tuhnisid vales kohas ning varjusid nii saamatult, et pöördusin rattaga heasoovlikult ja abivalmilt ümber, lähenedes nende kamuflaažile plaaniga neid õigemale rajale aidata. Läbi okste peetud vestlusest selgus, et nad eesti keelt ei räägi. Inglise keeles sai kindlaks tehtud, et marju ega seeni nad tõepoolest ei otsi. Siiski jätsin nad seepeale omapoolsete lisavihjeteta -- eesti kirjanduse (mida ma küll ise ka lapanud pole :D) teemaline aare, las higistavad edasi...

Paradiisi jõudsin parajasti veidi enne autasutseremooniat algust, kuigi kruusatee viimane lõik sisaldas tõusu, mida koormatud rattaga tee parempoolses teeservas hiiglaslike kruusakivide tõttu täiesti võimatu võtta oli. Vasakpoolses servas ei saanud, sest liiklus oli liiga tihe. Vahetult paradiisiõuele viival metsateel aga oli kompenseeriv 40 km/h+ langus, sobilik ka otse tiiki sõitmiseks. Rahvahulk oli võimas, oluliselt rohkem kui registreeringute põhjal võinuks arvata.

Pärast autasustamistseremooniat vestlesin Helle-Mariga ning demonstreerisin Janikale, et "Elva jõe vikerkaare" aare on reaalmaailma mõjutanud ning tegelikult vikerkaareks muutunud, niipalju kui kuus sillalauda seda võimaldavad. Edaspidi viibisin peamiselt seltskondades, kus Miki oma surmalähedastest kogemustest pajatas, mh tuledeta paadiga merel hätta jäämisest (enne väikelaevajuhi kursusi loendas ta tagantjärele 4 lollust, pärast kursusi aga 15). Selgus ka, et isegi geopeiturite ekspertiisist ei pruugi piisata, kindlustamaks päästjate poolt asukohakoordinaatide korrektset interpreteerimist.

Kusagil kella 2 paiku öösel hoiatas Silver mind varahommikul uutele otsingutele suunduvate aktiivsete geopeiturite eest. Pugesin siis põhku, et ööuni liiga lühikeseks ei jääks. Läpparit ei võtnudki kordagi kotist välja, mõnede inimestega aga veidi vesteldud ja arutletud sai.

Järgmisel päeval sai siis kõigepealt Käärikul tiirutatud ja hiljem paradiisis hommikusi pannkooke söödud.

Maaliline ja suurepärane koht iga-aastaste geoürituste läbiviimiseks :) Aitäh!

Heas kohas.

 14 

Eelmise päeva logimisi ära jäta homse varna, või kuidas see vana geoeesti vanasõna ongi. Päevad aga muudkui põgenevad ja logimata aarded kuhjuvad, alustades geojaanipäevast.

Kuna reedel tulid meile külalised, siis sain aru, et väga varjast starti ma geojaanile teha ei saa aga hiljemalt 18:00 oli plaanis kohal olla küll. Lõpuks jõudsin 19:05, niipalju siis plaanidest.

Mõtlesin algul Waze'i abil lähedale jõuda ning hiljem hakata koordinaati toksima. Üks hetk tuligi vasakpööre väiksemale teele aga kilomeetreid ikka omajagu veel. Siis hakkas pirn põlema, sisestasin koordinaadi Google Mapsi ning asusin uuesti teele.

Kohale jõudsin siis kui autasustamine oli pihta hakanud, Exe peatselt kahe aastase nina jaoks oli kõik huvitavam kui see muruplats kuhu ma otsustasin end maha istutada.

Vaatasin natukene oma statistikale otsa ka. 2019 aasta esimene mitteleid toimus PäkaPikk Pee PõõnamisPaik aarde juures 05.01.19. 2019 aasta viimane mitteleid toimus Tagurpidi radadel.

Mitmed mitteleiud on korudvkülastused, mis järgnevas ei kajastu. 2019 aasta mitteleidudest tänaseks on:

• Leitud: 28
• Leidmata: 34
• Arhiivis: 3

Pole üldse paha minu arvates.

Tänan tunnustuse eest, seda ma ei oodanud! Kui ma järgmisel päeval kodus pidin seletama, et mille eest ma auhinna sain, siis jõuti järeldusele, et feilimise eest. Aga inimene ju õpibki eeskätt oma vigadest! :D

Kui ma algul olin lubanud tagasi olla nii 21:00 paiku aga uksest sisse astusin 01:00, siis teadagi kuidas nende geojaanipäeva plaanidega on...

Aitäh kõigile asjaosalistele tänu kellele nii vahva sündmus toimus. Aplaus korraldajatele, tunnustajatele, toidulaua katjatele ja jutuvestjatele - ilma seltskonnata ju pidu poleks. Kohtumiseni!

PS Viljandi meeste tunnustused kohale toimetatud.

PS2 Kellele kihilised küpsised meeldisid, siis seekord tuleb Kivi Pagari poole vaadata.

PS3 Eritänu Nuffile mõnusa istumisaluse eest ning jõudu ja jaksu väikeste loomade maailma päästmisel.

PS4 443. geopeituse päev.

Mōnus pesa

 5 

Lapsed jäid tädi ja vanaema hoolde ning meie saime minna oma esimesele geosündmusele. Jõudsime kohale enne parimate autasustamist ja vaatasime selle peidetud paradiisi üle. Lahke perenaine tuli meid kohe tervitama. Panime nimed logiraamatusse kirja ja nägime ka mõnda tuttavat geopeiturit. Aga enamus seltskonnast olid ikka võõrad. Kõige enam meeldis autasustamise ajal kuulata statistikat. Tore oli näha inimesi, kes oma hobisse nii pühendunud on. Nautisime veel mõnda aega kauneid vaateid tiigile ja asusime minekule, et paar aaret otsida. Täname sündmuse korraldajaid ja järgmisel korral oleme julgemad ning jääme kauemaks.

 11 

Geojaan peab toimuma, sellest olen juba ajajooksul aru saanud. Kuna Jõulumäe grilliõhtu oli lahe, siis tekkis soov ka enne geojaani grillida. Janari sündmusel sai plaaniks võetud Loodi telkimisala. Liisiga planeerisime võtta Viljandist mõned aarded ja siis poodi toidu järele, sest kuuma autosse polnud mõtet varakult toitu kaasa osta. Kui Mädajärve 2 õnnestus enamvähem, siis Mädajärve aardeni ei jõudnudki vaid lahkusime nabani mudastena. See tõttu poodi ei hakanud minema, aga lahkete sõprade abil sai kõhu täis ja nina viltu.

Meeldib, et sündmuseid korraldatakse Tallinnast eemal, sest ei satu tihti Eesti piiri äärde tuuritama. Ei kujuta ette, kui Geojaan toimuks Tallinnas. Istuksin siis vist kodus ja tuleksin tublite tunnustamise ajaks kohale. Nüüd aga oli tore tuuritamine heas seltskonnas.

Piltidelt tundus see koht ilus, aga tegelikult ei anna ükski pilt seda emotsiooni edasi. Kõik oli viimase peal ning midagi rohkemat ei oska tahta. Suur oli üllatus, kui mind lavale kutsuti, aitäh meeles pidamast. Õhtu möödus erinevates seltskondades kiiresti ja lõbusalt. Uni läks ära kell 7 ning siis oli alles mõni üksik veel üleval. Hiljem hakkas aina rohkem geopeitureid välja ilmuma ning tegin ringi süstaga. See oli aga rikkis ning tahtis koguaeg küllili minna. Sõites suutsin veel püsti hoida, aga maha minnes lendasin tagurpidi. Vesi aga oli soe ning väike suplus oli mõnus. Varsti aga oli aeg ära minna ning kahjuks pannkookideni ei saanud olla. Suur tänu sündmust korraldamast, oli meelde jääv geojaan.

 16 

Aitäh kõigile tulemast! Oli päris omamoodi kogemus nii suur üritus korraldada, aga geopeiturid on tõeliselt puhtad, viisakad ja abivalmid külalised. See polnudki nii raske, kui kartsin! Mõnusat suve ja ägedaid aardeleide!

 19 

Hämmastav lugu, et sellel üritusel võis näha minu varju, kuid kuna ma logiraamatusse nime kirja pole saanud(pühapäeva hommikul kell 10 oli kast igastahes juba kadunud), siis kas ma ikka käisin? Vaikivad tunnistajad äkki päästavad mu naha sel korral.

Mina saabusin üritusele läbi viiepäevase matka, mille käigus oli eesmärgiks võimalikult palju süstaga aardeid võtta, mis nõuavad oma ujuvvahendi olemasolu. Sain kätte Piirissaare, Saluveere, Uku aarded. Ja siis natukene ka vahepeale pudinaid. Kuid selle pagasiga oli juba päris mõnus saabuda geojaanipäevale.

Eelmisel aastal saabusin geojaanipäevale nii, et isiklikult polnud kunagi ühtki geopeiturit kohanud, polnud ühtki tuttavat ees, keda oleks ka reaalselt kohanud. Ja siis nagu hiljem aru sain, tegin pattu, et peoperenaisega juttu ajama ei jõudnudki. Sel korral olin targem, võtsin kohe miskit näppu ja oli plaan minna esimesena perenaisega tutvust tegema. Aga jälle jõuti must ette, sest nii, kui ma autoga pargitud sain, oli ta juba platsis oma särava naeratusega.

Ja ega ei saa öelda, et ka sel korral oleks liiga palju neid tuttavaid nägusid ees olnud. Õnneks ajas on nii palju neid logiraamatuid ja logisid ikka sirvitud, et miskit jääb külge ja vähemalt tuttavaid nimesid sain nägudega sel korral veelgi rohkem kokku viia. See ongi geopeituse ägedaim osa minu jaoks, kui kaaskannatajad on tuttavad ja logisid lugedes tekib sinna taha ka inimene oma olemusega, siis on ikka põnev kaasa kihistada, et mis kõik juhtuda sai.

Koha mõttes ikka väga hea koht "leitud". piisavalt kompaktne, et grupp laiali ei hajuks. Ja kui on suitsusaun järve kaldal, siis see on juba nii harukordne kraam, et vähe pole. Seda nautisin senikaua, kuni jaks ära kadus.

Väga meeldis, kui palju täiesti ekspromt jutuajamisi tollel hetkel võõraste inimestega tekkis. Ja kuidas ühel hetkel nö. uute tuttavate seltskonnas leiti, et Tõrva on kohe siinsamas ja vaja on sinna minna ööaaret võtma. Ja kuidas tegelt Tõrva polnud sugugi kohe naaberkülas ja see asi võttis kokku päris mitu head tundi. Aga see ühine nakatav hobi ikka liidab kõvasti ja maruäge seiklus oli. Hommikuks kell 4, kui tagasi olime, oli juba 7 aaret võetud sellel kuupäeval. Võimas.

Aitäh peoperenaisele, kes sellise suure ürituse ellu tõi ja inimestele, kes põnnama ei löönud ja ikkagi kokku saama tulid. Igatühte, kellega juttu sai aetud, tänan südamest. Oli rõõm. Ja jälle uusi nägusid ees, kellega ühistel teedel kohtuda, kasvõi läbi logiraamatute. Ja ka järgmisteks aastateks jäi veel uusi inimesi, kellega kohtuda. Niiet super!

Aitäh.

 5 

Väga kaunis kohakene, kuhu kurvikas kruusakas, suurelt teelt ära keerates meid üles-alla suunates kohale suunas. Kaunis suvine õhtu veesilma lähistel ja palju toredat georahvast. Tänud tegusale pererahvale.

 10 

Ahvatev asukoht, alati energiline ja rõõmsameelne korraldaja, vahva geoseltskond – muidugi peab geojaanile jõudma. Kus veel korraga nii palju ühtemoodi segaseid kokku saab, kellega võimalik oma mugude arvates veidrast ja arusaamatust hobist õhinal kõneleda ning muljeid kuulata-jagada;).
Plaane eelnevaks paariks päevaks kuni siiajõudmiseni oli mitmeid, enamik neist läks luhta, aga vähemalt Helle-Mari paradiisi jõudmine tundus õnnestuvat õigeaegselt. Tänane päev oli kokkuvõttes siiski väga elamusterohke: õnnestus näha ära üks veidrasse kohta roninud kummaline kilpkonn, sai vahvalt aega veedetud Pühajärve saartel ning saabuski tore hetk, mil avanes ees vaatepilt siinsest hubasest paigast.

Peoperenaise rõõmus tervitus andis mõnusa sutsaka uut energiat ja algas tore õhtu. Jõudsin tervitada ja juttu ajada mitme rohkem ja vähem tuttava geopeituriga, varsti tutvustati neid, kes eelmisel aastal tublid olid, kiitused neile. Õhtu jätkus mõnusas õhkkonnas, oli ülimalt meeldiv ja tore olemine. Lisaks pisut segane, aga väga lõbus ja lahe öötuur, kuhu sujuvalt kaasa tiriti. Magamamineku ajaks oli peoplats juba üsna vaikne, lisaks mõningatele vapratele vaikselt jutustajatele kostus veel vaid vali konnakoor, kelle hõisete taustal oli uni siin imelises paigas väga hea.

Oli tore ja väga hästi korraldatud üritus.
Suur-suur tänu Helle-Marile, kes meid oma pere vahvasse suvekoju kutsus! Nagu lubatud, läksin ikka õigel ajal ära, kuigi sellises kohas võinuks olla veel ja pikalt. Aitäh!

 14 

Eks ta ole - oma suviseid plaane teeme juba päris mitu aastat selle järgi, millal toimub Geojaan ja millal Suveseiklus. Nii saigi see nädalavahetus ammu seks ürituseks reserveeritud. See nädalavahetus algas juba muidugi paljude geopeiturite jaoks eile ning nii saigi eelõhtu juba eile Paistu ürgorus veedetud. Tundus, et seal sai hoolega sooja tehtud, sest terve tänane päev oli kui mitte selle suve kuumim, siis TOP3 hulgas kindlasti. Nii saigi teel siia täna kuus korda kuues erinevas kohas ujutud ja siin sai tehtud seitsmes ujumine. Ei mäletagi sellist päeva enda elus, mil nii palju kordi oleks ujumas käinud!

Sättisime end plaanide järgi umbes kella kuueks kohale ja nii see õnnestuski. Perenaine Helle-Mari võttis meid lahkesti vastu ning saadud kallistus tegi külma südame kohe soojaks. Rõõm oli näha, et kriis ei ole geopeitureid murdnud - parkla oli meie saabumise ajaks uhkeid geomobiile juba pungil täis, kuid lisa tuli kogu aeg juurde. Leidsime omalegi parkimiskoha ning valisime välja ka sobiva koha telgi jaoks. Tundus, et valik õnnestus, hommikupäike meid kimbutamas ei käinud.

Õhtu oli tore, nagu ikka täis ehedaid emotsioone, kõnesid ja tunnustamist, lõbusaid inimesi, mänge ja käsitööd, sööki ja jooki, nalja ja naeru, aga ka pisaraid ja kurbust.

See on elu või nagu klassikud ütlevad: Eläma on laiffi!

Elämä on laiffii, aamuun asti taas bailataan,

Elämä on laiffii, annan tuulien kuljettaa...

Eks siis saigi bailatud kuni väljas läks valgeks. Keegi tuli saunast, keegi tuli geotuurilt, kokku saadi Karlibaaris ja pidu kulges taevast maani. Poole viie ajal andsin ka mina alla, Une-Kati võitis ja vedas mu telki ära. Õnneks ikka mu enda telki, Anna kõrvale.

Uni oli magus ja ööst midagi ei mäleta. Ärgatud sai kui kaunis hjele naise hjääl kaikus üle tiigi ja metsade kui Vargamäe Krõõdal, kes põrsaid rukkist koju kutsus, ikka possu-possu-possu ja kõik põrsad tema järel nigu hanepojad reas kuulekalt koju aedikusse läksid. Päike oli juba suures kõrges ning usinamatel geopeituritel oli selleks ajaks juba vähemalt 5 aaret leitud. No mis siis ikka, vahel võib ka kauem magada, eriti kui magamaminek hilja peale jäi.

Õhtust oli meelde jäänud, et hommikul ootavad kohv ja pannkoogid. Lausa super! Koogid maitsesid ülihästi ja oli tunne, nagu olek maale vanaema juurde sattunud. Päeva algus oli lihtsalt võrratu. Siis sai veel tehtud hommikune ujumine ning nii pea kui keha said klaariks. Paraku saab iga hea asi ükskord otsa, nii ka Geojaan. Jäid veel hüvastijätukallid ja -pisarad ning oligi aeg sellele üritusele joon alla tõmmata.

Suur tänu korraldustiimile ja Helle-Marile oma kena ja suurepärast kodu näitamast ja meile nautimiseks pakkumast, hea korralduse ning muidugi võrratute pannukate ja hommikukohvi eest! Näeme jälle!

 5 

Mingit pikka juttu ei tule. Pole nagu jutumees. Veidi enne lõunat startisime Tartu poole. Sai mõned aarded võetud, mõned jäid pooleli kuna polnud piisavalt varustust kaasas, mõne juures hakkas päike pähe. Mingi hetk hakkasime Kääriku poole liikuma. Televon näitas ühes kohas et sihtmärgini umbes kilomeeter, ei raatsinud ära keerata, tundus veel vara. Tükk aega sai seal neid kruusateid uhatud enne kui olime seal kilomeetri peal tagasi ja tegime selle pöörde ära. Lõpuks kohal. Oli ikka ilus koht küll. Isegi krokodillid. Plaanisin kuule veeretada aga muruväljak pole päris minu teema. Peale autasustamist sai veel veidi ringi vaadatud ja siis oligi aeg kodu poole sõitma hakata. Tänud pererahvale.

 11 

Eelmise aasta geojaanipäev jättis endast unustamatu mulje, seepärast oli plaanis sellel aastal kindlasti kohale tulla, ükskõik kui kaugele. Õnneks on Kääriku väga sobivas kohas ning pärast päeva maakodus pandi mind ja Pillet siia maha. Ei jõudnud oma kompse välja võttagi, kui Helle-Mari juba meid lahkelt tervitas ja kallistas. Sellist külalislahkust juba igapäevaselt ette ei tule. Panime telgi metsa äärde püsti ning asusime ümbrust uurima. Proovisin mõelda midagi originaalsemalt kui "paradiis", mis pea kõigist logidest juba läbi käinud on, aga no seda see ju tõesti oli. Kuna tseremooniani oli veel tunnike aega, siis tutvusime kohaletulnutega. Tervitasime vanu ja noori ning isegi mõnesid tuttavaid, kellega eelmisel aastal kokku olime juhtunud. Juttu oleks ehk jätkunud veel kauemakski, aga aasta kõige-kõiged ootasid tunnustamist ning seda õigustatult. Pärast ametliku osa lõppu algasid alles põnevaimad jutud. Istutasime end seltskonda, kus meid lahkelt vastu võeti, ning kuulasime teiste kogemusi. Kuna mul geosõpru eriti ei ole ning olen siiani sunnitud mugudest entusiastidega ringi tuhlama (mitte, et te Pille ja Hendrik kuidagi geopeituritele alla jääks), siis oli eriti tore veeta aega samasuguste hulludega nagu mina. Jutu lõppu ei jõudnud mina ära oodata ning läksin kella ühe paiku magama. Kõige selle keskel nägin ka millalgi oma elu esimest jaanimardikat.
Hommik algas vannivees ujumisega, mis lõi naha värskeks ja head eeldused ka ülejäänud päeva õnnestumiseks. Eelmisel õhtul olin juhtunud istuma Kristjani kõrvale, kes rääkis plaanist Muhu/Lohu juurde minna. Kuna meil küüti tagasi Tartusse ei olnud, siis pakkusin meid talle kaasa, millega ta meie rõõmuks lahkelt nõus oli. Kui esimesed juba vehkat olid teinud, kandus meie kõrvu jutt, et ka pannkooke hakatakse varsti tegema. Nii juhtuski, et ka hommikul saime kuulda Miki kohtumisest metsiku lambaga ning mida kõike muud põnevat. Pannkoogid maitsesid värskes õhkus ülihästi, suur aitäh Helle-Mari, et kõike seda meile pakkusid. Samuti ei saa ma muidu, kui pean veel tänama kõiki neid imetoredaid inimesi ja uusi sõpru, kelle endale seekord sain. Geopeitus on lahe ja veel lahedam on seda lahedust teistega jagada!

 13 

Alguses tundus küll uskumatu, et mul geojaanil üldse osaleda õnnestub, kuid kuna ülikoolis on e-õpe, siis enne sessi oligi hea end veel korraks inimesena tunda ning rahva sekka saabuda.

Päeval käisime Pühajärve vallutamas ning õhtuks saabusime Käärikule. Telgi asukoha valisime ühe kaasgeopeituri kuldsete sõnade järgi ,,Ma norskan nii kõvasti, et pange telk heaga eemale". Arvutasime välja, kust jälle õnnis rahu hakkab ja seadsime telgi sinna üles. Väga tore oli näha, et nii palju rahvast kohale oli tulnud. Nüüdseks hakkavad näod juba meelde jääma ning nii mõnigi uuem kasutajanimi sai endale täitsa päris inimese kuju. Lisaks nägudele jäi sel korral eriti meelde aasta aarde võitjate riietus. Väga loodan, et see sai kuhugi pildile püütud ning et motma ja raku oma särke ikka uhkusega edaspidigi kannaksid. Õhtu jooksul sai päris palju juttu aetud ja nii mõnedki asjad selgeks räägitud. Magama läksime konnaorkestri saatel kunagi pimeduse ja valguse vahepeal.

Suur tänu Helle-Marile&Co-le korraldamast! Tegu on nii imeilusa paigaga, et heameelega tuleks sinna uuesti sündmusele ;)

 6 

Sedapuhku sai plaan tehtud nii, et sellele sündmusele läheme Raineri autoga ja oma automaja jätame koju edasi puhkama. Lapsed pidid autos magama ja meie pidime telgis magama.

Sündmusele saabusime siis, kui auhinnagala juba käis. Loodetavasti midagi hullu maha ei maganud.

Tavapäraselt on ju geojaan palju varem paika pandud. Ja seekord tundus, et ei tea kas ikka tulebki geojaan.

Hetkeks sai isegi mõeldud, et võibolla teeks ise geojaani naissaarel kuna saartel polegi nagu enne olnud. Sedakorda jäigi see ainult mõtteks ja juba tuligi üles info, et geojaan on käärikul.

eks siis peab mingi muu sündmuse saarele organiseerima, noh nii kogemuste mõttes.

Tänud korraldajatele oma paradiisi kutsumast!

 6 

Oli meeldiv kohtuda vanade tuttavatega ja meenutada eredamaid hetki aardemängus. Tänud korraldajatele!

 6 

Üks hetk tuli meelde, et loginud veel polegi. Poisid käisid tembeldasid siis LR ära. Igavesti vahva koht ja nii tore oli kaasmängijaid näha. Saunatasime õhtul ja veel ka hommikul. Ujusime rohkelt. Sõime kaasa võetut. Lobisesime nurkades ja keskel. Lõkke vist vaatasime ka ära. Aitähh! TB-d läksid kui meelde tulid kõik mooritza kätte. Super lahe paradiis kuskil kuhu silm teede pealt ei ulatu. Aitähh!

 9 

Minu rõõmuks soovis Siim ka osaleda ja nii me pärast seda, kui Tartus tööd tehtud said, Kääriku poole tulema hakkasime. Lootsin teelt 3 aaret leida, aga viimane võttis rohkem aega, kui olin arvanud. Nii me peaaegu tund aega hiljaks jäimegi.
Kohale jõudes sõitsid vastu 2 esimest lahkujat, aga parklad olid ikka geomobiile otsast otsani täis. Suur rõõm oli näha nii imelist paika. Lahke perenaine võttis meid vastu sooja kallistusega ja pakkus head-paremat. Hingel hakkas soe. Geojaan on alati tore olnud, aga see, et keegi avab oma kodu nii lahkelt suurele seltskonnale on tõesti suuremeelne ja armas. Kõik tehtud ettevalmistused panid heldima. Helle-Mari ja co - suur tänu teile lahke ja armsa vastuvõtu eest! Samuti tänud hea seltskonna eest toredatele geopeituritele, kellega lobiseda sai ja tervitused neile, kellega kokku ei sattunud.

 12 

Kuigi väiksematel üritustel oleme varem ka käinud, ei olnud meil õnnestunud varem osaleda Geojaanil. Kavatsesime sellel aastel selle vea parandada. Kuigi töögraafik oleks ka selle plaani peaaegu untsu ajanud, leidsin piisavalt hea põhjenduse, miks graafikut veidi muuta ja tekitada üks vaba nädalavahetus õigesse kohta. Koordinaadid olid täpsed, kuid kuna Kääriku teed on head, magasime esimese hooga õige teeotsa maha ja kihutasime Käärikult läbi, kuid õnneks hammustasime vea läbi. Kohale jõudes oli raske aru saada, kas tegemist oli Põrgu kuumusega või Paradiisiga, mis asus päikesele lihtsalt liiga lähedal. Peale perenaise tervitamist jõudsime tiigi servale, kus veendusime, et tegemist on raudselt paradiisiga. Peale pikka dilemmatamist leidsime ka enda arvates parima telkimiskoha ning seadsime endale õhtuks pesa valmis. Kohtasime kahe päeva jooksul mitmeid tuttavaid nägusid, tutvusime uutega ning nagu hetk enne lahkumist selgus, siis vestlesin ka kolleegiga. Vaimustalt tore, et geopeitus haarab nii mitme erineva valdkonna inimesi! Õhtu jooksul sai jutustatud, grillitud, maiustatud hea ja paremaga, Janari juhendamisel tuletasin meelde kooliaegu vineerisae taga ning nautisime imelist sauna ja ujumisvõimalust. Õhtu lõpuks kuulasime imetlusega ka "Miki seiklusi õhus, maal ja merel". Hommik üllatas värskete pannukate ja maitsva kohviga. Pannkook hambus said viimased geojutud aetud ning oligi aeg teele asuda. Aitäh perenaisele võõrustamast, korraldajatele korraldamast ning peituritele osalemast!

 8 

Aitäh, et hääletasite Aasta aardeks Õ. On uhke ja rõõmus tunne. Suur aitäh Märdile. Tore, et on selliseid vahvaid geoaktiviste. Aitäh Sinise Škoda meeskonnale, oli tore koos aardeid otsida. Suur tänu Sepa talu pererahvale.

 15 

Kui selle aastane sündmus lõpuks avaldus, olin ma ise veendunud, et see saab olema üle mitmete aastate esimene geojaan kuhu ma kohale ei jõua. Siiski on elul omad plaanid ja ei pidanudki üksi kuhugi minema või minemata jätma. Õnneks läks nii nagu ta läks ja kohale me jõudsime Karli ja Maire sabas. Olime seal üpris esimeste seas, niiet saime omale sobiva telgi koha otsida. Tundub, et valik tuli hea, sest telke järjest lisandus kõrvale. Edasi oli nagu tore geojaan ikka. Oli loba, oli tähistamist, oli lõket ja kõike läbi öö. Kuigi ma seekord vajusin ise juba umbes kahe ajal magama, sest hoolimata telgi kõrval olnud seltskonnale ja kõige valjumale konnade karjumisele mis ma kunagi kuulnud olen, tuli uni väga hea, sest see kõik kõlas palju paremini, kui eelmisel ööl olnud tümakas teisel pool järve meie ööbimiskohast. Ka auhindade jagamisel tuli väike üllatus kui minu nime hõigati ning Silveri ja Kaupo kõrvale kutsuti. Olin täiesti veendunud, et see aasta jääb ka üle pika aja vahele selle koha pealt, kuid suured tänud Silverile, et ka sellist väikest tegu tähtsaks pead! Kasutaks ka võimalust ja tänaks taas kõiki mängijaid, kes on viitsinud ka minu aardeid otsida ja oli tore näha, et nii mõnigi meenus mitmelegi aasta punktide jagamisel. Ja palju õnne kõigile võitjatele, nii aarete poole pealt kui mis iganest statistika nurgast vaadates! :) Ja muidugi suurimad tänud Helle-Marile, kes selle suursündmuse seekord enda kätte võttis. Tänud, et lasid oma väikese paradiisi väravad geopeituritele valla! Varasemast korraldamisest julgen seda küll öelda, et kõikide minu korraldatud sündmuste asukohtade pererahvas on alati olnud geopeituritest vaimustuses, sest viisakamaid ja puhtamaid inimesi pole vist olemas. Kõik on alati kiitnud, kui korda platsid on jäänud ja pole kunagi probleeme olnud. Niiet ma loodan, et ka Helle-Mari pääses kergelt ja kõik jäi nii korda, kui vähegi võimalik! Ja kõik teised! Korraldage ikka rohkem sündmusi! Kui milleski kahtlete, siis küsige kelleltki nõu. Kõik vanad ees väsivad ja loodan, et suve jooksul tuleb ikka sündmusi veel palju juurde ja ei piirdu ainult nendega mis hetkel avalehel ühel ja samal päeval :) Olge julgemad, selles pole midagi hirmsat :) Enda poolt julgen lubada, et enne koroonat plaanis olnud Taneli keldri külastus saab toimuma, aga arvatavasti septembris, kui väljas enam väga olla ei taha. Ja väga loodan, et muinastuled võtab ka see aasta keegi julge enda kätte :)

 15 

Sündmusel osalemine oli pikalt küsimärgi all. Neid miinuseid oli ikka hulgim - pikad sõidud nii lapse kui tervise seisukohast, lapse kantseldamine ja veel järve ääres (tuletaevasappi), 2 sünnipäeva, kuhu sel nädalavahetusel kutsutud olime jne jne jne. Vanaemad ka jumbut ööseks hoida võtta ei tahtnud. Otsustasime siis (raske südamega) pigem mitte tulla... aga kuidagi täiesti juhuslikult tuli see asi teemaks Madise vennaga, kes kohe lapsehoiuga nõus oli, ja elab veel Tartus, niiet natuke lühem maa ka. Õnneks on meil selline laps, kelle võid talle võõrale inimesele ka kohe ööseks jätta, rääkimata nendest, keda ta elus lausa mitu korda näinud on :P Hommikul käisime Jasperiga väikse naabritüdruku sünnal (teisele sünnale jõudsime täpselt sündmuselt tagasi Tallinnasse saabudes :D ) ja sealt põrutasimegi otse Tartusse, hülgasime põnni ja sõitsimegi sündmusele. Oli ikka hea meel küll, et lõpuks tulla saime! Mõnus koht, eriti meeldis muidugi ujumisvõimalus, mis oli lausa hädavajalik niisuguse ilmaga! Telgi panime nutikalt kuskile tahanurka, kuhu lõkkeäärsete jutuvada ei kostnud, küll aga see konnade draama, kus konnanaised oma meestega valjul häälel öö otsa õiendasid. Kui telk oli püsti pandud ja väike suplus tehtud, oligi aeg juba galale saabuda. Saabusin glamuurselt ujumisriietes, sest nii palav oli. Tool sai märjaks ja õhtu otsa oli niiske istuda, sest poole autasustamise ajal läks järsku jahedaks. Aga oligi hea, sai ka midagi muud peale ujumise teha. Mängisime ja tutvustasime teistele mängu Kubb, tegin Jasperile käevõru, et oma südametunnistust leevendada, kuna ta jäi hoida ja ei saanud seetõttu Peppa õhupalli, lobisesime niisama ja muidugi lasime maitsvatel snäkkidel hea maitsta. Aeg lendas meeletu kiirusega! Üks hetk oligi juba kesköö ja leidsime koha lõkke ääres, kus proovisime geointriige välja tuua, aga ainus intriig seisnes selles, et Caro mainis oma kõnes, kuidas Madis talle alati kohe vastab. Vot mulle ei vasta! :D Draama! Millalgi ühe paiku väsis Madis ära ja kuigi ma üritasin endale valetada, siis peab tunnistama, et ma olin ka päris väsinud. Järgnes üsna unetu öö telgis, küll oli küljealune kõva, küll selgus, et telk on mingi kallaku peal ja ma veeren minema... Ja hommikul ärkasin harjumusest juba kell kuus, mõtlesin, et nii ei saa kuidagi ja magasin, pea teki all ja ainult nina väljas veel paar tundi. Aeg hakkas aga peale pressima, tegime kiire ujumise ja sõime eilseid jääke, hakkasime ära minema just siis, kui kuulsin sõna pannkook :( Midagi polnud teha, oli aeg minema hakata. Aitäh väga toreda sündmuse eest! :) Väga tore, et ikka lõpuks tulla saime ja otsustasime.

Ei viitsinud telgiga jamada, käis niimoodi kah :D

Rõõmus udune sulps

Kubbimäng

 13 

See sai juba eelmisel geojaanil selgeks et see yritus tuleb mahutada igaastasesse pererutiini. Ylejäänud pereliikmed muidugi nii sinisilmsed polnud selles osas ja eks tuli varakult maseerima hakata ja hea poiss olema. Pere pesamuna raputasime siiski vanaema juurde maha. Pliksid on juba piisavalt suured et neid ei pea valvama ja jääb meile rohkem vabadust ja aega. Eelmine 6htu venis töö juures ysnagi pikale ja 6htune väljas6it ei tulnud k6ne allagi. M6tlesin et ongi hea rahulik asjad valmis pakkida ja siis hommikul startida. Tegelikult olin aga 6htul nii väsinud et ei viicinud pakkidagi vaid lykkasin selle kiire asja hommiku peale. Pealegi oli enamus kraamist juba jaanipäevast auto peale jäänud. Geps näitas 3h ja 20min objektini ja nii me välja veeresimegi. Päeva soojenduse tegime siiski pyhajärve saari vallutades. Seal läx aga just niipalju aega et pärast söömist ja poetrippi jäi vaid loetud minutid 19 gaalani. Ega siis polnud enam aega m6elda. Vajutasin GC googli peale ja asusin teele kuniks googel arvas et nyyd oled kohal. Astu välja ja viimased 700m astu läbi metsa?! Kiirelt v6tsin aardekirjelduse ette. Muidugi oli seal ju raja alguspunkt mida lootsin siit leida kus googel l6petas. Kuna aga too viimane sinna yhtegi teed ei näidanud, siis kl6psasin maaameti kaardi lahti. Ringideks enam aega polnud ja lisaks näitas maaamet et sealt jookseb läbi metsa täitsa shortcut tee ka. Yhest hetkest keeras aga see teekene kellegi hoovi. Kaart aga väitis et peaks otse edasi jooksma. Otse oli agap6llu nurk ja tihe metsav6sa. Olin juba autot ringi keeramas ja ytlesin Leannele et näe kaart näitab teed aga tegelikult polegi ja s6itsin korra siis v6sa poole et näidata et t6esti teed enam pole aga... v6sa vahelt paistis isegi mingi vana rohtunud metsatee. Ja veeresin muudkui edasi. K6rvalistmelt kuulsin korduvalt et kuhu sul jälle vaja ronida on, jääme siia kuhugi veel kinni. Kuna aga märkasin seal värskelt tallatud jälgi, siis olin kindel et ma polnud ainukene kes seda metsateed täna kasutas. Maastik oli muidugi selline "keskmisep6hjalisega huvitav". kyll oli r66pas metsateed kui rinnuni rohus s6itmist, ka vist mingi kraavi laadne asi sai yletatud. yhel hetkel aga sisses6idetud rada l6ppes ja hoidsin nyyd hinge kinni et nyyd ei tuleks mingeid ulme r66paid, t6kkepuid v6i muud läbimatut takistust. Viimane l6pp jooksis yle yhe heinamaa kus just värskelt heina niideti. Loodan et sellega kellegile pahameelt ei valmistanud seda vanat teed kasutades. Igastahes 18:50 veeresime parkimisplatsile sisse ja olime igati graafikus. Koht ise oli aga t6esti selline maapealne paradiis. Arvasin et selliseid kohtasid eksisteerib ainult filmides ja muinasjuturaamatutes ;P Palju tuttavaid ja uusi nägusid. Juttu jätkus ikka nii pikaks ajaks et olivist mingi poole neljaajal hommikul kui otsustasin et peaks ikka ennem päikeset6usu korra silma looja ka laskma. Vapramad jäid veel edasi chillima ja konnaserenaadi kuulama :D 6htusse mahtus muidugi väga palju m6nusaid jutuajamisi, tutvumisi, l6kkenautlemisi, saunatamisi, tiigis ujumist ja .... yhes6naga väga väga palju väga m6nusat energiat. ka jaamiusse nägime. Seda siis minu elus teist korda. Esimest korda oli 6nne nid näha kymmekond aasta tagasi. Hommikul matkak66ki lahti pakkides avastasin et Leanne oli väga tubli olnud ja kastist k6ik mustad n6ud ära pesnud ja potid pannid... Pliit jak6ik muu oli kaasas aga polnud potti mille sees kohvivett keeta. kulpi ka polnud et pannkooke teha ja otsustasin praemuna kasuks. Aga pannilabidas oli ka kodus pesus :D Igakord jääb midagi maha kui telkimas käime :D Nautisime siiski oma presenti siinses paradiisis ja kuhugi ei kiirustanud. Telgi saime kokku ysnagi viimaste seas ja j6udsime veel tiigis mitu korda krokodillidega ujumas käia. Pererahvale väga suured tänud siia imelisse kohta kutsumast ja seda meiega jagamast. ;)

 21 

No nüüd hoidke piip ja prillid! Siit tuleb küll igavene jura, mustandi kaotasin ära ja Martini sees + maasikad.

Nii nagu osalemis soovis mainisin, et seekord oleks jaanipäev vahele jäänud, aga heade inimeste pärast pidin siiski oma nägu näitama. Esimene, kes sellest teatas oli Silver, mina ise püüdsin asja maha magada, aga tänu temale ei saanud. Tänud kõigile 27le peiturile, kes märkisid hääletusel Raiko ja minu aaret.

Me ju teadsime et google puusse paneb, aga ikka lasime end eksitada. Ei leidnud alguses ka pööret suurelt teelt. Kuskil talu teeotsas, kus peremees parajasti vett pütti lasi, saime jälle kokku Raikoga, sest olime viimast lõiku, eri kiiruse ja trassi mööda üritamas sündmusele jõuda. Teistel oli rohkem aega olnud ja jõudsid kaardiga tutvuda, nii sõitsime vahelduseks ka viimasena. Ja kohale lõpuks jõudsime kohale.

Perenaine virk ja tragi oli parajasti parkimiskorraldaja. Lõpuks kui masinad pargitud ja särk vahetatud, sai salapildistajaks hakkata. Logida ja natuke lobiseda. Midagi uut teada saada, midagi joonistada, kusagil end kõigile näidata. Mis mina teha saan hõigati välja. Veel ringi vaadatud ja viimaseid pilte plõksida. Ööbima ei jäänud ja koju jõudsin alles järgmise päeva teisel tunnil.

Ja ka mina sooviks veidi Õ saamisloost kirjutada. See oli Krista, kes aastaid tagasi mainis, et võiks. Minul tekkis kohe idee, milline võiks olla. Aga kuidas teha? Sai kribada mitu kavandit, kuni eelmise aasta märtsini, kui tabasin Jõulutöngi juures teolt Raiko. Sai veidi rohkem kui geopeitusest räägitud ja lõpuks mainisin oma plaani. Asi hakkas nagu särisema, kuid jäi veel ootele. Vahepeal sai ka Silverile plaanist rääkida, sest ta ju ise küsis, aga mees midagi selle peale ei kostnud. Ja Siis hakkas asi kiireks minema jõulud kolme kuu pärast ukse ees, tahaks midagi ikkagi teha. Uuesti sai ühendust võetud Raikoga. Mäletan, et siis oli veel veidi aega ja sai kaasautorilt küsida:"Kas teeme aarde rahulikult või vähese ajaga, pinge all?". "Pinge all." tuli vastuseks. Nii me siis napilt kuu enne avaldumist, trehvasime ja joonistasime,vaidlesime suuruse üle, kuniks viimasel nädalavahetusel enne avaldumist, õhtul pimedas, küünla valgel aarde kokku klopsisime.

Nüüd tuli veel teavitada Viru-Nigula muuseumi juhatajat ja selleks oli jäänud vaid loetud tunnid. Kuna värske peidik oli autos, siis läksin kohe Enele külla, asja näitama, et mida ja kuidas. Nii kui aaret nähti öeldi kohe, et kuhugi mujale ei pane kui sinna ja mina veel mõtlesin, et hea oleks kui saaks kuhugi pargi puu taha. Aga läks nii ja aare ootab ikka väga sobilikus kohas. Head leidmist kõigile ja teavituseks, et kaamera on kohalikke noorukite pärast, kes armastavad seal koos igavleda.

Muide kui ma ei eksi siis Õ on esimene Aasta aare Lääne-Virumaal, aga esimene aarde omanik selle tiitliga on marlai.

Aga nüüd lõpetuseks SUURED TÄNUD KÕIGILE JA VEEL SUUREMAD HELLE-MARILE JA TEMA PERELE, KES MEID SIIA KÜLLA KUTSUSID.

Sai, sai pildile.

 19 

Meie esimene sündmusaare. Sündmuse ilmudes ja jaanipäeva eel uurisin Reigolt, mis ta arvab, kui läheks geojaanile. Peale pikka kaalumist andsime korraldajatele ka teada oma tulekust. Kuna mul hakkas puhkus, siis mis võiks olla veel parem, kui alustada seda Kääriku metsade vahel asuvast paradiisist! Kohe, kui viimane tööpäev sai läbi, startisime lõuna poole, jättes aarete logimise teiseks korraks. Kohale jõudes nägime parklat täis autosid ja paistis, et neid tuleb koguaeg veel juurde. Minul tekkis küll väike võõrastushirm (nii nagu väikstel lastel, keda näidatakse võõrastele tädidele ja onudele). Läbi parkla liikudes nägime juba kaugelt rõõmsat ja särasilmset Helle-Mari meid tervitamas. Nii see võõrastamine kadus ja asusime ümbritsevat paradiisi uurima. Kuna me pole väga paljusid geokolleege näinud, kuid kasutajad teadsime paremini, siis tegime nägude-nimede kokkuviimismängu (kõiki nimesid-nägusid me kokku ei saanud, kuid siis saabki järgmisel korral edasi mängida). Õhtu jooksul saime ka oma lahkete abiliste näod selgemaks. Kohtusime ja jutustasime naabergeokolleegide Anu ja Peebuga, kes on pärit Tamsalust. Ega olekski imelik, kui Lääne-Virulased kohtuvad Kääriku metsade asemel hoopis Rakvere linnas. Hommikul ootas meid kohv ja maitsvad pannkoogid. Peale sööki tegime korra veel väikese kastmise tiigis ja tänasime lahket perenaist vōõrustamast oma paradiisis. (Meile väga meeldis see koht ja selle nägemine andis hoo juurde oma enda paradiisi loomisele.) Parklas kohtusime veel mikiga, kes andis meile geonäpunäiteid. Oleksimegi sinna parkla serva temaga jutustama jäänudki, kuid aeg ei peatu ja tuli edasi liikuda Läti poole. Kuna ilm oli palav, siis käisime teel sinna ainult mõistatusi piilumas, et järgmine kord oleks lihtsam neid lahendada. Ja muidugi uue abivahendi kasutama õppimine võttis ka aega, siis aarete reaalsed leidmised lükkasime teiseks päevaks. Kui sookollil oli probleeme sündmusele jõudmisega, siis meil tekkisid need peale sündmust. Sõites Valmiera poole, mõtles Reigo, et me võiksime üheks päevaks sinna kanti veel jääda avastama (pole kummalgi vajadust homme kuhugi minna). Jõudes Valmieras poe parklasse otsustas meie geomobiil, et tema enam käima ei lähe. (Ma olen koguaeg öelnud, et meie geomobiil on hullem eit kui mina, kes tujutseb kui talle midagi ei meeldi ja jätab teele - järelikult ei soovinud ta, et me Eestist liiga kaugele sõidaksime. Lisaks tuleb teda käia paitamas ja hellitamas. Viimasel korral, kui bemmil laadimine ära kadus ütles Reigo, et tema ei saa aru, mida ta pirtsutab, kui just sai tema eest hoolitsetud ja remonditud. Tema suust kõlas ka lause, kus meie geomobiil pidi ka rohkem hoolt saama kui oma naine.) Peas käisid kõiksugused võimalikud rikked läbi ja kasutasime sõbra (loe: minu isa) abi, kes aitas selgusele saada, mis viga on. Peale pikka arutelu selgus, et starter andis otsad ja oli vaja auto kuidagi käima lükata/tõmmata. Kumbki meist vene keelt ei oska ja ega lätis selle inglise keelega väga kiita ei ole. Lõpuks võtsin julguse kätte ja tülitasin üht meesterahvast, kellele püüdsin inglise keele ja käte-jalgadega selgeks teha, et ta aitaks meil auto käima tõmmata. Kohe kui ta oli meid nõus aitama, soovis oma abi pakkuda veel paar inimest. Õnneks läks auto käima ja meie kolmetunnine parklas passimine sai lõpu. Algas kodutee, kus ei tohtinud kordagi autot välja suretada. Tänapäeva nutiajastu võimaldab igasugu asju ette tellida ja kuna kõhud korisesid, siis tellisin Hesburgerist meile süüa. Sõime oma burksid parklas ära ja jätkasime koduteed. Jõudsime südaööks kodukanti ja ajasime auto kanali peale ootama oma saatust. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh veelkord pererahvale ja peoseltskonnale meeldejääva ürituse eest!

 12 

Kuna Geojaanidel armastatakse statistikat, siis lugesin praegu kokku: jaanipäeva on tähistatud 14 korral. Kolm olid siis, kui veel ei mänginud, ja kolm olid siis, kui ma enam ei mänginud, aga ülejäänud kaheksa hulgast paistab tänavune kuidagi eriti armsa ja südamlikuna silma. Väga ilus koht oli tõesti ja sõna 'koroona' ei tulnud enam kellegi meelde! Kui ma kodus pidin veidi vaeva nägema, et Hanno kohale ajada, siis geopäeva lõpuks sai vist tema suurema hoo sisse, mis ei läinud järgmisel päevalgi üle. Aitäh korraldajatele vaeva ja geosõpradele kosutavate lugude ja ahvatlevate ampsude eest (oo, see Anna juust!). Kõik on aastaga täiesti muutunud ja ometi on kõik ikka samamoodi, eksju :)

 6 

Meie jõudsime mööda aardeid täpselt ametliku osa alguseks.Pärast jutustasime natuke geojuttu.Pererahvale suured tänud siia kutsumast.

 20 

Geojaan on ikka meie geoaasta kõige olulisem üritus. Minu jaoks tegi selle päeva veel erilisemaks see, et ma sain 365 päeva järjest korjatud aardeid. Tegelikult ei usu ma seda siiani, et ma olen 365 päeva järjest väljas käinud ja mitte ainus päev pole vahele jäänud. Juhuu. Tegin selleks päevaks hullud aarde korjamise plaanid - algul enne üritusele jõudmist ja kohe kui võimalus avaneb ka veel ürituse käigus ja siis veel peale üritust. Kokkuvõtteks sai ainult selle päeva aardeks pidada geojaani. Jäime oma startimisega hilja peale ja kuna geokirst oli meie käes, siis ei saanud ju väga hilja saabumist lubada. Kui aga ametlik autasustamine läbi sai, siis alustasin kohe meisterdamisega ja see läks pea südaööni välja. Õnneks oli mul isiklik kokapreili kaasas, kes mule autokapotile laua kattis ja ma vahepeal mõne kiire ampsu sain haarata. Meisterdajad olid asjalikud ja tegid ka sellel korral oma tööd südamega. Kahjuks ma unustasin pilte teha;(

Autasustamise käigus oma nime kuulmine, oli selline üllatus, et mul jäi alumine lõua pool lausa lahti. Mulle endale meeldib jälgida inimesi, et kuidas nad reageerivad, kui tuleb üllatus. Nii ma siis ka sellel korral jälgisin, kuulasin, et kui hüüti inimese nimi maha, kuidas siis ta selle peale reageerib. Kuulasin Paavo juttu, sain juba aru, et Kirjamees on sellel aastal mees. Käisid läbi silme eest ägedamad jutud ja nende omanikud ja siis "matkymbereesti". Mida??? Vot nüüd oleks tahtnud näha oma nägu. Ma saan aru küll, et ma vahepeal mölisen liiga palju, aga seda ma küll ei arvanud, et ma kirjutan ka veel liiga palju. Juba praegu on siin üle 1500 tähemärgi kirjas. Nüüd ma hakkan küll juba uskuma, et keskmine võib kõrge olla.

Nagu kõik teisedki sain täna geokollegidega juttu puhutud, aga kuna sügelus oli nii suur aardeid otsida, siis mingi pool üks öösel, küsisin ma Mialt, et kas ta on nõus, minuga aardeid otsima tulema. Positiivse vastuse saamise järel, käivitasime Virsiku ja läksime öist ringi tegema. Öine aarete otsimine on üks mu lemmikuid. Peale nelja aaret tagasi jõudes, leidsin eest paar seltskonda, kes olid sama unetud, kui mina. Eks ikka unetud peavad kokku hoidma ja saigi lõkke seltskonnaga lobisetud. Nii pikalt ma muidugi vastu ei pidanud, nagu Caro aga tunnike enne sai vist silm kinni.

Hommikul äratas üles pannkoogi isu. Selliseid päevi on aastas vähe, kui ma saan ise ilma tegemiseta pankooke süüa. Igatahes oli pankook väga hea.

Lõppkokkuvõttes, peale 2417 tähemärki, kummardan maani perenaise ees ja tänan tema külalislahkuse eest (palun soovitust, kust leiab sama ilusa paradiisi elamiseks). Muidugi tänud kõigile peituritele, et te olemas olete, ägedaid aardeid peidate ja pakute võimalust teiega koos aega veeta. Mõnusat suve ja palju aardeid teile.

 16 

Oli plaan perega tulla aga konkureerivad üritused tulid peale ja nii me end nende vahel ära jagasime. Kohale jõudsin pisikeste tehniliste viperustega aga õigeaegselt. Oli vahva näha vanu tuttavaid, geopeituse rokkstaare ja uusi nägusid. Sai murumänge mängitud, omajagu sauna ja järve vahet kooserdatud ja erinevates seltskondades erinevat sorti juttu aetud, enne kui autosse kerra tõmbusin, pigem varem kui hiljem. Pigem varem kui hiljem hiilisin ka hommikul ürituselt minema, sest pannkookide olemasolust lugesin alles siit logidest. Hiilimine eriti hästi välja ei tulnud, sest katuseraamile kuivama unustatud ujikarid püüdsid nii mõnegi hooliva geopeituri tähelepanu. Kummardus maani teile kõigile! Eriti muidugi korraldajatele.

 14 

Napilt tunnustamise alguseks jõudsime kohale ja saime huvitavast statistikast väljanopitud teostajaid päriselt näha ning nende üle rõõmustada. Peale pidulikku osa seadsime end parkla kõrgemas otsas sisse ja asusime kohaga tutvust tegema. Mingi hetk sai lihtsalt jutustamisest kõrini ja eesmärgiks sai - tuleb leida grill. Nii me siis Karli ja Maire telgi ette maandusime ning oma lihakraami nimega 'Eesti suvi' suupäraseks vormima asusime. Tiigil tegutsejad ja uljas ujuja Kristel hoolitsesid meelelahutus programmi eest ning Anna võlus maitsvate juustudega. Hämaruse saabudes süütas peoperenaine ümber tiigi meeleolukad küünlad ja ka korralik jaanilõke sai särtsu sisse. Kuidagi märkamatult hiilis väsimus ligi, kuid magamiskohani jõudmine võttis kõvasti aega sest iga paari sammu tagant oli jälle keegi, kellega vaja pisut jutustada. Hommikul oli parkla õhtuga võrreldes pisut ruumikamaks saanud ja konnadki oma kontserdi lõpetanud. Mõnusas rahulikus tempos ümbruskond elavnes ja peoperenaise imemaitsev pannukas pani veel viimase kirsi tordile selles imemõnusas paradiisis.

Suur tänu Hellekale meid oma paradiisi lubamast ja kõigile kaasgeopeituritele selle päeva/öö enesega täitimise eest, nii et tõeline Geojaan sai peetud... ja see oli hea :)

 22 

Jälle üks kena Geojaan peetud. Nii tore, et Helle-Mari meid enda juurde julges kutsuda ja eks me oleme vast ikka viisakas rahvas ka.

Karuonu ja Kirkega jõudsime kohale paar tundi enne gala algust, mis jättis meile lahedalt aega ümbrusega tutvuda, telgi üles panna, ujumas käia ja auhinnad valmis panna. Sel aastal oli siis Kirke see hea abiline mul, kes auhindu komplekteeris, unustatud asju autost tõi ja fotograafi mängis. Aitäh!

Paavo-speedy on ikka mul abis olnud tublisid välja kuulutamas, sel aastal siis ka GP lehelt Tauno abiga välja võetud statistikaga. Tundub, et rahval oli põnev seda kuulata. Aitäh teile! Aitäh ka kõigile GP toetajatele, tänu teile on meil võimalik taolisi auhindu ja tunnustusi välja anda.

Kui ametlik osa läbi, sai lipsu lõdvemaks lasta, sõpradega kohtuda ja lobiseda. Suitsusaun oli ikka klass omaette. Ma sattusin küll Tartu poistega seal koos olema, kes nõrgemad vennad (ja õed) alumistele astmetele kupatasid oma leiliga. Ja ega mina Matut ilma prillideta (ilma tema prillideta) seal hämaras saunas ära ei tundnudki. Perenaise-peremehega oli päris põnev jutt enne magamaminekut Bloody Mary ja kokteilide teemadel, sain teada, et ka teistel elualadel, peale geopeituse, on inimesi, kes kirglikult oma töösse suhtuvad. Nii et kui Taavi on baaris, siis laske endile fantaasiaküllaseid kokteile segada, mitte ärge küsige rummi-koolaga. :D

Telgi poole suundudes jäi teele ette viimane seltskond, kes lõkke ääres jõmises. Maabusin sinna minagi ja laiali läksime alles 4:30. Korra aastas ju võib, eriti kui pimedaks ei lähegi. Mul oli tõsiselt kahju Karlist-Mairest, kelle telgi ees kogu jämm käis, kuid tundub, et kõrvatropid aitasid.

Hommikused pannakad ja kohv olid head, Hellekas ikka jaksas ja viitsis. Järgmine kord teeme väliköögi ja igaüks teeb endale ise. :) Aitäh sulle, et meid oma paradiisi lasid!

Kõik see ilu

Ettevalmistused

Lõke oli ju ka

kell 04:25

 6 

Aitäh Helle-Marile ja perele, et tõite geosündmuse taas koju kätte. Koht oli super ja üritus ka! Kahjuks jah olime liiga väsinud, et pikemalt peatuda.

Järgmise korrani!

 14 

Manööverdasime ennast Kääriku metsade vahel tõelisse paradiisi, nii mõnus koht oli. Kuna jõudsime suhtleliselt vara, siis saime rahulikult telgile asukoha välja valida. Järgmisel hommikul osutus asukoht nõnda heaks, päike peale ei paistnud. Niipea kui olime telgi üles saanud, siis külastasime jahutava veega tiiki ja juba oligi aeg ennast valmis sättida auhinnatseremooniaks. Nii tore oli kuulata vahelduseks ka veidi erinevat statistikat. Kui ametlik osa läbi sai, siis oli aeg hakata grillima ja lobisema. Kuidagi juhtus nii, et meie telgiesine oli pop koht, ju ikka selle grilli pärast. Jõudsime pilgu peale visata ka suurele lõkkele ja jalutada küünlavalges ümber tiigi. Kuna eelmine öö oli lühikeseks jäänud, siis pugesime võrreldes teistega varakult põhku, panime kõrvatropid kõrva ja uinusime. Hommikul peale hommikukohvi käisime sulpsti veel ja nautisime pannkooke. Aitäh lahkelt kutsumast meid nõnda ilusasse kohta!

 14 

Geojaan peab toimuma ja Geojaanile peab tulema, juba ainuüksi korraldaja vaeva eest. Eestima on suur aga ka väike, siin oli teada, mis mind ees ootab, sest linnakorterinaabrid valgustasid. Jutt võiks praegu pikk tulla aga Helle-Mari ükskord mainis, et käis minu trepikojas. No teretore, mingi usu või Emori uuring vä? Selgus aga tõsiasi, et ta oli silma visanud mu naabrikutile. Kutile, keda ma olen näinud naabritest kõige vähem, sest tal oli vaja noor olla ja Eesti jääb kitsaks. Igastahes oli hiiglatore kohtumine lähima naabriga.

Geojaanile tulin kaksi st mina ja mu auto, mis parklasse justkui ei mahtunud. Õnneks leiti mu suksule kohe väärikas koht ja kui kallid tehtud, võis tutvumine alata. Justnimelt tutvumine, sest kui ma ise eelmine aasta korraldasin, siis hiljem lugesin arvoaljaste nime, siis käis küll sees möhh, et kes see veel siuke oli. Ka ei aidanud mul vanadelt mängijatelt küsitlemine, sest normaalne, lahe mees on ju kõik, kes mängivad. Seekord nägin ilma prillita silti ja kohe sõitsin sisse. Edasi läks kõik lappama nagu ikka ja öösel oli meil vaja juba Tõrvas koos kooserdada.

Tore oli kõiki kohata, palju õnne, kellel asja trepile oli. Tglt oli mul ka, sest ma istusin selle ääres koguaeg. Ma ei tea kui suur on õpetaja palk aga paistab, et piisav EV, sest Helle-Mari oli ilmataadile kõvasti maksnud, lihtsalt võrratu ja siis veel lõke ja need tuled ümber järve, lihtsalt istu ja vaata.

Tagasi öötuurilt oli mõni veel konnatiigi laulu kuulamas, väljas oli valge, no lihtsalt kahju oli magama minna aga liikluskultuur näeb ette meil ikka puhand pead. Puhata sain, hommikukohvi ja veel pannakas - no lihtsalt sõnu ei raisanud, tegin korraldajale kalli ja vilgutasin tagatulesid. Aitäh ka naabritaavile, et sellisele ägedale naisele jalgu jäid, lotovõit paradiisi!

 7 

Ei ole siiani veel ühelgi geojaanipäeval käinud, aga Helle-Mari kutsele lihtsalt ei suutnud vastu panna. Eelnenud ööl tegin 27 km matka, saunaks muutunud telk lasi magada vaid napid tunnid ja järvesuplus meenutas ka pigem leiges supis vedelemist, nii et kõige värskemas olekus me paradiisiväravate ette ei saabunud. Sealne soe vastuvõtt ja vaatepilt, mis ületas igasugused kirjeldused, peletas aga mõneks ajaks igasuguse väsimuse. Tõeliselt imeline koht! Õhtu arenedes sai kõrvad kikkis põnevat geojuttu kuulatud ja lihtsalt melu nauditud. Kahjuks tegi väsimus siiski oma töö ja lahkusime enne uue päeva algust. Siiani igatahes parima asukoha ja korraldusega geosündmus, kus on au olnud viibida. Loodan, et pererahvale jäi sellest kõigest sama mõnus mälestus kui osalejatele ja äkki on põhjust veel kunagi sinna sattuda. Aitäh, Helle-Mari ja Taavi!

 13 

Väga ilus koht ja lahke pererahvas, kes korraldamisega kõvasti vaeva näinud, lisaks veel hea geoseltskond ning tulemuseks oligi üks tore ja hästi korda läinud üritus! Eriti hea oli suitsusaun, mille kuuma leili sain isegi veel öösel 3-paiku terve tunni nautida, enne kui väsimus võimust võttis. Aitähh kõigile ja eriti neile viiele hääletajale! ;)

 6 

Üritus oli sellel aastal väga rohke osalejatearvuga. Koht ise oli ka suurepärane. Enne ja pärast üritust sai väisatud leidmata aardeid nii päris Läti piiri ääres kui ka Tartus.

 7 

Sain ka oma nime logiraamatusse, polnud kaugele tulla ca 12km kodust ainult ja teekond väga tuttav kuni Lükardini, see viimane 800m ainult siiani käimata. :-) Pikka peatust ei teinud ja seetõttu tuttavaid silma ei hakanud kuid ühel autol märkasin sama 7 aasta tagust kleepsu nagu minu autolgi siiani on, sai ka auto omanikuga paar sõna vahetatud. Tegemist oli "Põdrajaht" nimelise autoorienteerumisega 2013 aastast mille korraldajagi geopeiturite hulka kuulub. Vot sellised emotsioonid.

sama kleeps minu autol

 6 

Pühajärves oli nii mõnus sulistada, et jõudsin suht viimasel hetkel, enne kui mind näha taheti. Helle paradiis oli tõesti väga mõnna. Suur tänu korraldajatele kõige eest. Tore, et kõik olid ilusti kohal ja aastatega tuttavate arv ka muudkui kasvab. Muidu oli kõik nagu ikka. Aitäh ja geokohtumisteni!

 7 

Tegelikult oli plaan enne üritust ka ümbruskonna aarded üles otsida, aga juhtus nii, et kell käis oodatust kiiremini ja mõned pakilised asjad vajasid tegemist ja nii ma otsustasingi, et lähen otse üritusele ja naudin parem seltskonda, küll neid aardeid jõuab hiljem ka otsida. Väga tore oli järjest saabuvate inimestega jutustada ja koht oli lihtsalt suurepärane, täitsa maapealne paradiis ju! Ja hommikused pannkoogid olid ka väga mõnus üllatus. Suured tänud korraldajatele!

 3 

Osalesin, tänud.

 4 

Väga lahe üritus oli. Tänud korraldajatele.

Ettavaatust krokodill.

 9 

Jõudsime kohale esimestena kl.15.00 paiku. Pererahvas võttis meid rõõmsasti vastu. Toomas kutsus Annabeli kohe mängima, aga kahjuks Annabel ei võtnud vedu - eks ta oli natuke pikast sõidust tüdinenud. Oli tõeline paradiis siin Kääriku metsade vahel, lausa kadedaks teeb. Telgi koha saime valida esimestena ja nagu hiljem selgus teistest peituritest eraldi, hiljem tuli sinna vaid veel Jaanika oma lastega. Aitäh korraldajatele megalahe üritus oli, tahaks siia paradiisi veel tagasi tulla - paluks uut üritust. Tänud.

Geotänav

Lemmik mänguasi

Lõkke süütamine

Jaaniussikesed tiigi kaldal

Annabel aerutamas

 7 

Kohale jõudsin seekord paraja varuga, nii et oli aega enne ametlikku üritusr platsil ringi kolada. Pärast sai geojuttu niisama ja suitsusauna juures ajada, mõnusas tiigivees käia. Peolõkke ümbrus jäi tühjemaks kella kahe paiku. Geojaani traditsiooniline aareteotsimine jäi järgmisesse hommikusse. Tänud kutsumast paradiisi!

 4 

Tänud!

 23 

Kui eelnevatel aastatel olin esimeste tulijate ja viimaste minejate seas, siis selle aasta kohta seda öelda ei saa. Masin oli küll pakitud nädal varem ja välja sai sõidetud juba esmaspäeva õhtul. Teekond kulges mõnusalt chillides, jaanitades, ja eel-geojaanipäeval osaledes. Viimasele mitteametlikule sündmusele jõudsin ma lausa 30 tundi teistest varem kohale. Enne geojaanile jõudmist plaanis olnud gängiga Pühajärve vallutamine venis aga ootamatult pikaks ning siis läks kiireks, et üldse avatseremoonialegi kohale jõuda. Õnneks oli jäänud veel poole tunnine puhver. Mõtlesin siis, et sõidan kõigepealt nulli ja siis hakkan seda õiget teeotsa jälgima. Ja kui oli selgeks saanud, et ma ikka väga vales kohas olen, läks kiireks. Puhveraeg hakkas meeletu kiirusega vähenema. Mulle küll need Lõuna-Eesti kurvilised teed väga meeldivad, aga katusepoksiga raskuskese paigast ära aetud masinaga kippusid need jõnksud ikka liiga emotsionaalseteks muutuma. Kohale me siiski jõudsime just sellel hetkel kui Caro 10 minutit avapauguni välja hüüdis. Uhh, napilt. Mõnus oli Paavo poolt esitatud tavakasutajale kättesaamatut statisikat kuulata. Kahju, et seda ainult kord aastas kuuleb. Igasugust põnevat statisikat võiks kodulehel igapäevaselt rohkemgi üleval olla! Ja eks oli ka hea tunne siis, kui ka minu nimi välja hüüti. Kahju ainult, et siis Märdi poolt tehtud pakkumist aasta tagasi vastu ei võtnud. :P Ametliku osa lõppedes oli ka endal lõpuks aega peokohaga tutvuda. Koht oli tõesti ilus ja hubane. Mis siin salata, eks tuli ka väike kadeduseuss sisse. Pole ime, et Helle-Marit enam viimasel ajal eriti aarete juures ei kohta . Ja nii see õhtu kulgema hakkas erinevate seltskondade vahel pendeldades ja põnevaid lugusid kuulates. Ka suitsusaun ja veelomp sai ära proovitud. Ning kui ühel hetkel taevas vaikselt helendama hakkas, tundus mõistlik aeg magama minna. Teekonnal telgini, leidsin aga eest veel ühe jäurava seltskonna ja kuna konnad ka niikuinii valjul häälel telgi kõrval koorilaulu laulsid. Otsustasin ka mina oma magamaminekut pikenda ja kui poole viie paiku juba päris valge oli ja koorilaul otsa hakkas saama, leidsin ka lõpuks üles tee magamiskotini. Eks hommikul sai seda magamatuse olekut kiruda küll, aga vahel võib ju sellist pulli lubada küll. Ka viimasena lahkumist oli seekord väga keeruline täide viia kuna aeg hakkas takka suruma ming väike seltskond oli paradiisi väravas korralikult juured maasse ajanud. Igati ilus koht ja kordaläinud õhtu. Nii suur kohale tulnud rahvamass koos uute nägudega oli samuti üllatuseks. Mõned nimed ja näod jõudsin küll kokku viia, aga palju avastamist jäi veel ka järgmisse aastasse. Suured tänud kõigile osapooltele kes geojaanid teoks tegid. Ja suurimad loomulikult Helle-Marile. Minu pere jäi igatahes väga rahule.

Lisan veel lõppu väikse vahepala tunnustatud aarde tekkest:

See mõistatus keerles mul juba mõnda aega peas aga kuidagi ei tulnud head mõtet kuidas see asi ära realiseerida. Pärnus ühe jokkeri aarde juures lõi kohe pirni põlema. Just see aare sobib ideaaalselt minu asjanduse vundamendiks. Sellel hetkel aga ma veel Markot ei tundnud ja ei teadnud kas ta on nõus ka mulle oma raske töö saladusi jagama. Minu õnneks sain vajaliku materjali ilma suurema kauplemiseta enda valdusesse ning kõva töö võis alata. Aarde tegemisel õppsin juurde ulmeliselt palju programmeerimise kohta ning õnnestus enda jaoks meelepärane tulemus peaaegu valmis saada. Küll aga tekkisid paar murekohta kus enda mõistus otsa sai. Õnneks oli üks osav sell lähedalt võtta ning sealt maalt kus minu ajud tossama läksid, alles Kaupo mänguväljak algas. Küll oli alles keeruline Kaupole serveerida vajalikke infokilde, ilma et aarde olemust paljastada. Need kohad kus mina punnitasin õhtuti nädalaid, tegi Kaupo paari päevaga ära. Jess, hing oli sisse puhutud, aga kest oli vaja ka veel ümber luua. Õnneks siin lubas taas Marko appi tulla ning lubas vajalikud detailid valmis printida kui ma need vaid valmis joonistan. Aeg oli taas sukelduda uude maailma ning joonistasin kokku elu esimesed 3D joonised. See kõik tundus aga nii põnev ning kogu selle möllu keskel sai ka omale 3D printer ära tellitud. Veel üks põnev mänguasi millega ilma geopeituseta ilmselt poleks lähitulevikus veel kokku puutunud. Marko moraalsel ja reaalses toel sai aare lõpuks omale meelepärase kuju. Nüüd oli vaja veel peidupaika. Seda tundlikku vidinat aga loodusesse ei julgenud viia. Pigem tunduski, et see sobib ikka parajalt toidu ja õlle kõrvale pusimiseks. Endal mul kohtade läbirääkimisel igasugune kogemus puudub, seega pöördusin selle ala professionaali Lauri poole kes mängleva kergusega Hiiu Pubi ette söötis. Need kolm tegelast küll aarde peitjate nimekirjas ei kajastu kuid ilma nende poleks seda karpi üldse sündinudki. Seega tundsin tungivat vajadust, et ka need tüübid geojaanil tunnustatud saaks. Minu poolt suured tänud kogu tiimile, nüüd olen teile suurelt võlgu.

 6 

Aitäh toredale pererahvale kutsumast oma paradiisi, imeilus paik. Oli mõnus kohtumine "hobikaaslastega".

 7 

Suur suur tänu korraldajatele, et meid sellisesse maalilisse kohta külla kutsusite! See on tõesti tõeline paradiis. Tore oli üle tüki aja kõiki tuttavaid nägusid näha ja uute nimed ja näod kokku panna. Väga tore oli ja kas järgmiseks Geojaaniks on jääb sama koht? :D

 10 

See koht on ikka megalahe. Asfaldilt keerad kruusale ja sealt veel metsateele ja siis jõuad sellisesse paradiisi. Platsile veeredes vaatas kogu kamp mind nagu ilmaimet. Ja tuli välja, et ma olengi lausa kaks geojaani vahele jätnud, kus on häbi ots... Aga nii tore oli näha taas kõiki sõpru. Suured tänud korraldamast!

 10 

Jasper jäi Tartusse onu juurde hoidu ja meie saime Liisiga vaba õhtut nautida. Tegevust jagus palju, koht oli äge, saun mõnus, tiigis sai ennast jahutada sauna ajal ning üldse oli vinge. Taavi, Tom ja Helle-Mari ning teised olid tublisti kõik ette valmistanud ning minu jaoks oli tegemist kõige lahedama geojaaniga, kus olen osalenud siiamaani. Aitäh tõelises paradiisis sündmust korraldamast!

 8 

Saabusime täpsel autasustamise tseremoonia ajaks. Parkla oli autodest pungil ja algselt tundus, et ka sissepääs sinna oli kinni pargitud. Saime parkimiskoha siiski veidi eemal. Kuna autasustamine oli kohe algamas, siis selle meeldiva kohaga saime tutvumist teha pärast selle lõppu. Päris kadedaks teeb, milline super asukoht kus lõõgastuda. Ajasime veidi juttu, vaatasime jaanilõkke üle ja oligi aeg lahkuda. Suur tänu Helle-Marile korralduse eest ja meile oma kaunist kodu tutvustamast.

 5 

Mis ma ikka oskan öelda, tore oli! Koht oli väga kena ning ka ilmaga joppas. Tänud korraldamast!

 6 

Saabusime paradiisi 18 paiku ja suur oli üllatus kui esimene kellega suhtlust sai alustatud juhtus olema läti geopeitur. Seega siis täis rahvusvaheline üritus. Koht oli imeline ja rahvas väga tore. Tore oli nägusid nimedega kokku viia. Väga lahe üritus. Tänud pererahvale kutsumast.

 20 

Oli üks väga mõnus Geojaan siin Kääriku paradiisis. Korraldaja poolt esitletud omadussõna kirjeldamaks tänavuaastast toimumispaika vastas 100% tõele.

Meie laekusime kohale pärastlõunal kui kohal olid vaid mõned üksikud autod. Korraldaja võttis meid vastu ja saime kiire ülevaate kus mis asub ja kuidas käitub päike siinkandis. Tänu sellele saime eelisjärjekorras valida koha telgile. Otsustasime, et järve vaatega oleks ju päris tore ärgata. Õhtu arenedes sai sellest pikk ja uhke geotänav. Lõpetuseks sai meie telgiesisest Sepa talu kõige popim koht.

Ametliku programmi ajal oli mul au kolmandat aastat järjest ka lavale kutsutuks osutuda. Ennem ja pärast oli tore chill&grill, ujumine ja teiste geopeituritega koos ajaveetmine. Võib öelda, et väga õnnestunud üritus, kus võiks vabalt teinegi kord mõne ürituse raames viibida. Aitäh Helle-Marile korralduse eest ja aitäh kõikidele eelmise aasta tublidele!

Geotänav

Töötuba

Jaaniussikesed

 7 

No see oli vägev üritus. Saime lõpuks ka nimed ja näod kokku viia ja kõik on nii superägedad need geopeiturid. Aeg möödus lennates lausa, ilm oli nagu tellitud ja koht nii kaunis nagu postkaardilt. Aitäh..aitäh korraldajatele.

 14 

Meie esimene tõeline sündmusaare. Oli tõesti paradiis. Ujusime, sõime, meisterdasime ja mängisime. Tänud! :)

Geojaanipäev 2020 :)

Mõnusalt soe vesi oli :)

Noorgeopeitur asju uurimas ja logiraamatut valvamas.

 3 

Kes toob Mihkli Võru tagant ära?!

 6 

Ei tea kas jõuagi kohale, pidurid kadusid Joosu järve juures ära. Sitsin Võru Olerexi taga ja mõtlen lahendust välja.

Edit: sain auto kokku ja liikuma

 2 

Üks geopeituse alane mõte mõlgub meeles ja geojaan imetlusväärselt lähedal, rihin õhtuks suuna üritusele.

 3 

Proovin, ehk pääsen ka paradiisiväravatest läbi. Äkki võtan ka mõne kodustatud mugu kaasa, keda saab geousku värvata.

 2 

PS! Palun pange gps-i see lisapunkt- teeots meie erateele. Muidu jääte Kääriku metsade vahele seiklema!

 4 

Loodame koha üles leida.

 4 

Kuna GC lehel näen silti "dogs allowed," siis lisan oma osalemise soovi koos Exega :)

 10 

Iga päev mõtlen, et täna regan ära ja jälle on juba uus päev ja ma polegi ennast veel kirja pannud. Homme on juba üritus ja ikka pole ma ennast kirja pannud. Lubasin perenaisele, et olen talle toeks ürituse korraldamisele, kuna ma ise olin see, kes ta tundmatus kohas vette tõukas ja üritust korraldama keelitas. Täna istun tööl ja pakin teile meisterdamiseks asju kokku. Sellel korral proovime nii käsitsi kui masinaga mõne märgi, ehte, medali, geonänni või mida iganes teile pähe tuleb, vineerist valmis meisterdada. Nii et kui sõidate üritusele pange pea tööle, mida teha tahate. Kohtume siis üritusel.

Kuri õpetaja

Janar

Mõned näited teile.

 3 

Seikleme läbi aarete kohale.

 3 

Plaanime ka liituda teiega. Ööbime oma autos :)

 3 

Oleme tulemas!

 3 

Plaanime kohal olla :)

 3 

Tore oleks kõiki armsaid geopeituritest sõpru ja tuttavaid näha, nii et proovin läbi astuda.

 3 

Seame sihi sinnapoole. Loodetavasti tuleb ka geolapsi palju kokku :)

Meie oleme oma telgi või magamisautoga.

 1 

Kahjuks sel aastal vist ei tule välja...

 2 

Eks näis..

 2 

Tulen mängin natuke petanki ja siis koju tagasi.

 2 

Oleme tulemas, telk tuulutatud.

 7 

Täpsustasin ürituse kirjeldust, lisasin infot ja detaile.

 4 

Selle aasta proovitelkimine on juba tehtud ja heaks kiidetud. Sätime siis selle telkimis/ujumiskoha ka enda plaanidesse ;)

 6 

Ahvatlev paradiis meelitab muidugi kohale. Kiitused korraldajale julguse eest, teiste paradiisi kutsumisel on ju oht, et keegi ei taha sealt enam ära minna;). Plaanis kohale jõuda. Luban õigel ajal ära ka minna.

 3 

Kuulutame siis välja, et Aasta Aarde gala algab kell 19:00. Selleks ajaks on vast kõigil aarded leitud.
Ja ikka palun, nimesildid rinda! Nii on parem tutvuda. Nimesildid leiab tarvilike failide alt- https://www.geopeitus.ee/wiki/failid

 2 

Proovime ka meie esimesele geosündmusele jõuda. Kui mudilased vanaema juurde saame hoiule jätta, siis tuleme kahekesi.

 2 

Viimaks ometi on võimalik osaleda, vähemasti hetkel oleme valmis tulema (kui nagu ikka miskit ootamatut vahele ei vupsa).

 3 

Aga kes pilli puhub ja logilaulu hõiskab?

Ikkagi ju jaanid . . . :)

 2 

Eesti suusapealinna tasub külastada ka suvisel ajal. Mine tea, äkki viskab ka lume maha nagu laulus lubatakse. Panen suusad ka tulekuks valmis.

 3 

Koht tundub väga kaunis ja äkki ikka õnnestub kohale jõuda :)

 3 

Tuleme ka seda paradiisi vaatama.

 4 

Tulen koos perega.

 5 

Caro ütles, et me otsiks lahendusi, mitte vabandusi, nii et leidsime Jasperile hoidjad ja tuleme ka geoaasta tähtsündmusele. Kohtumiseni!

 10 

Aitäh kutsumast, plaanin tulla. Palju õnne kohustatud tulijatele. Tundub jah, et isegi minusugust susserdajat oodatakse.

 16 

Ma mõtlesin selle aasta jaanipäeva vahele jätta,aga tundib et Teie ei ole sellega nõus.

Mul on valmis juba pliiatsid ja suled.

 12 

Algselt panin kõik panused selle peale, et seekord toimubki geojaan juuli alguses ja planeerisin jaanijärgse nädalavahetuse ära. Kui aga sündmuse aeg selgeks sai, nägin kurja vaeva, et kuupäevad paika loksutada ja see konkreetne nädalavahetus uuesti vabaks mängida. Patt oleks ju geojaanilt puududa, eriti nüüd.

 3 

Plaani võetud. Tõenäoliselt tulen kolmekesi.

 4 

Kui elu annab, siis ikka proovin tulla. Muidugi kõrgemad jõud tahaks tööl mind näha, kuid ehk nihverdab ikka ära

 4 

Meie sooviks ka tulla ja tutvuda teiste geopeituritega. Üritame selle nädalavahetuse töö vaba hoida

 4 

Oleme pikalt oodanud, et kusagil sealkandis taas kokku saada. Seega - registreerume!

 3 

Selle paradiisi vaataks küll üle. :)

 1 

Võtame plaani.

 3 

Väga ahvatlev pakkumine! Oleme nõus jõu ja nõuga aitama! Paneme kuupäevad kalendrisse kirja :D

 3 

Võtan plaani. :)

 3 

Plaani võetud ja võimaluse loomisega tegelema asutud.. muidugi tahan osaleda :)

 4 

Kui kõik kenasti klapib, tuleme ka läbi :)!

 3 

Kui midagi muud vahele ei tule oleme ka vist kohal.

 3 

Võtan plaani, tundub imeilus asukoht olevat :)

 3 

Võtan plaani. Suve geosuursündmus ikkagi.

 4 

Lõuna-Eestisse tuleks alati ja unepealt... kui ainult tööl ei peaks olema. Kui graafiku muudetud saan ja muude toimetustega sobituma hakkab kõik, siis tahaksime väga oma geojaani arve ka avada. Igatahes panin kalendrisse kirja. Aitäh kutsumast! PS. Pildil on kümblustünn, mitte ümmargune saunamaja (tünnisaun) :)

 12 

Laidan maha :) Mul ei ole seal ühtegi leidamata aaret. Peame tegema tiiru läbi Viljandi aarete, et Tartust Käärikule sõita.

 3 

Täname kutusmast ja oleme kahekesi tulemas.

 5 

Viimati käisin 2009, ehk on aeg taas väisata :)

 5 

Piltide järgi tõepoolest nagu paradiis. Oleme tulemas ja juba ootame selleaastast Geojaani. Telk ja madratsid juba pakitud :) Jõudu ja jaksu Helle-Marile korraldamiseks!

 6 

Lõpuks on Geojaan kolinud Tartule nii lähedale, et minemata jätmine oleks patt. Muidugi tulen ja võtan ehk sõbra ka kaasa.

 12 

Juuhuu! Suurepärane algatus ja meeldiv küllakutse. Kiitus ja tänud korraldamast tegijaile juba ette!
Tegevuste välja pakkumisel ja eriti kohapeal läbiviimiseks teiste osalejate kaasamine on hiilgav mõte. Kõike ise tehes väsiks peoperenaine grand finale ajaks muidu lihtsalt ära. Kuigi Helle-Mari nooruslikku energiat arvestades piisaks ka poolest :D
Isiklikult soovitan sümboolsegi osalustasu kehtestada (kasvõi kohapeal korjanduskarp), sest lõppude lõpuks tuleb plaanide realiseerimisel, ettevalmistusteks ja koristamisekski kulutusi teha. Samuti on hea tava osalejail oma tulekust ette (paluda) teatada, et korraldajad teaksid saabujate arvuga arvestada.
Nii tore, et on taas, mida oodata. Elagu geo-aasta suursündmus! B-)

 6 

Ükski aasta pole vahele jäänud. :)