Ilmselt on kilpkonn jooksu pannud

Kogu maa tuleb elektrifitseerida! Kahjuks langes kilpkonn progressi ohvriks.

Õhtul pimedas leitud. Aitäh.

Vajalikud vahendid kaasas, sai kilpkonnal külas käidud, tere öeldud, pai tehtud, lahkel loal end kirja pandud ja edasi uute kõrguste poole. Tänud ????????

Värisemist oli nii neil, kes ronisid, kui neil, kes alt pidid seda kõikumist vaatama.

 2 

Rauad sai küla pealt laenatud ja kodus proovisin ühe posti peal oma oskusi. Alla tulles oli kogu keha ikka higine, ei tea, kas hirmust või pingutusest. Siin panime Matu kohe tanki ja küll oli tore vaadata, kuidas tal sääremarjad värisesid ,kui alla tuli. Aitäh.

 11 

Mööda jalutades leitud-logitud :o)

Aitäh peitjale!

 5 

Oli veel tunnikese jagu vabat aega ja piilusin geokaarti. Jube palju uusi täpikesi on siia vahepeal juurde tekkinud ja mõte oli mõned neist nuppudest kollaseks värvida. Küsisin perenaiselt ratta ja hakkasin linna poole väntama. Kuna olin esimeseks just siinse valinud siis distantsi mis oli linnulennult 4km ja aega arvestades oli suht ilmne et teised täpid jäävad veel seda "homset" ootama. Aga ega Tartu linna ju ka ühe päevaga ehitatud. Viimane lõik minu poolt valitud shortcut teed oli küll selline et hambad tahtsid ka suust välja logiseda :D Objektile saabudes oli tegevus teada ja polnudki muud kui tõuguasend sisse võtta. Kui see aare on juba sellise poolvirtuaalse staatuse külge saanud, siis jätkasin seda "musi"pildi jada ;P Aega jäigi täpselt niipalju alles, et jõudsin 2 minutise varuga teisele poole linna tagasi. Peitjale tänud laheda aarde eest

See on tore koht. Tartu kõiksugused arendajad näevad piirkonnas kindlasti ainult potentsiaali, minu jaoks on see aga täiesti küps linnaruum - ilma selliste nurkade-nurgatagusteta muutuks keskkond steriilseks. On ennegi seda trassi väisatud, nüüd tuli vertikaalne jupike varasemale juurde lisada. Kadedaks teevad pildid nendest raudadega ronijatest. Meie puhul osutus post karmiks slingirüüstajaks. Aga üles-alla tehtud nagu niuhti.

Mõistatus oli ka vahva. Küll sai alguses kõikvõimalikke geopeituri tööriistakastis väljapakutud koode katsetatud, lõpuks selgus piinlikult lihtne õige lahendusviis.

 1 

Eks see oli laias laastus teada mis siin ees ootab, nii tarisime kogu arsenali kaasa ja kuna peale redeli heiskamist oli juba pool maad läbitud, siis Madis tegi slingidega viimase otsa ja mina tegelesin olukorra jäädvustamisega. Tänud aarde eest!

Kilpkonna nägime, aga seekord jäi siiski logimata. Kõrgustes töötav isik küll proovis, aga pool maad ja siis oli kõik. Tänud peitjale.

Kui ma kunagi välja mõtlen, kuidas ronida, siis lähen ka järele

TFTC.

See sobis eelmise jätkuks suurepäraselt. Natuke võimlemist ja nimed said kirja pandud, tänud.

kuumus lõõmas ja ikka päris karm oli. Aga seltsis sai mindud ja väga äge. Täitsa tore ronimine, tänud :)

 1 

Muhu ja lohu juurest tulime juba väiksema seltskonnaga kilbut üle vaatama. Teine istus sama süütu näoga nagu enne ega teinud meie jutust väljagi. Proovisime alguses redeliga, kuid sellest ei tulnud midagi välja ning nii saatsimegi Anne Kristjani autot ja varustust lähemale tooma. Nimelt olin mina kui korralik inimene "sundinud" autod parklasse jätma. Nüüd võis alles tsirkus alata. Esimesena läks paari ussikese liigutuse saatel objektile Miki, kes õigel hetkel ohtu hinnates alla tuli. Järgmisena oli kord kõige kergema, Anne, käes, kes küll natuke kirus, aga ega tal muud üle ei jäänud, kui lihtsalt minna. Nüüd ei kõikunud see krempel enam nii palju ja Anne oligi üleval. Logiraamatu viskas ehk kukutas ta meile logimiseks alla. Selle saatsime talle tagasi üles ning nüüd võis ka tema rahulikumalt hingata ja lõbusõitu maa poole alustada. Pärast Annet otsustasin ka mina üleval ära käia, sest no kuidas siis nii, et ei lähe. Kes teab, millal järgmine võimalus harjutamiseks tuleb. Niisiis seletati mulle juba teist korda sellel päeval kõike seda, mida ma tegema pean. Nüüd oli juba rohkem enesekindlust ja mõistmist, mida ma seal korraldama pean, ning kõik sujus. Viimasena käis üleval Kristjan, pärast mida me kompsud kokku pakkisime ning autode poole liikusime. Kristjani ja Anne saatsime edasi masetsema, sest kuri plaan jätta mind üles ja enne mitte alla lasta, kui lõpu paljastan, ei läinud läbi. Aitäh peitjale ikka ja jälle!

 3 

Minu autonina oli juba tund tagasi kodu pool kui tuli mingi Muhk&Lohk ronimine sooritada ja siin oli teada, et ka ilma ronimiseta ei saa. Polnud ju varianti, tuli teiste sappa haakida.

Kohale jõudes selgus, et see krdi kilpkonn oskab kõrgemale ronida (mitte, et ma üldse kursis oleks, et kilpkonnad ronida suudavad) kui Kristjani redel ulatus. Käiku läks Kristjani plaan B ja kui Miki juba oma 100 kiloga ära oli testinud, siis kribasin ise üles kilpkonnast kiiremini,võtsin ta hellalt sülle ja tahtsin logiraamatusse nime kirjutada kui selgus, et midagi seal pole. Kõõrutasin veel ülespoole ja no ei ole logiraamatut. Samal hetkel teised alt küsisid, et kas panevad minu nime ka kirja ja siis sai selgeks tõsiasi, et ma olin pudistanud logiraamatu alla. Õnneks on nööril alati 2 otsa ja niikaua kui ma Kilbit kaisutasin, oli logirull üleval ja mina võisin alla tulla, mis on ju alati kukimuki.

Tänud, ülilahe teostus aa see krdi post kõigub juba minu mini kaalu all, mis ta veel sinu all Muska tegi!

 1 

Muhk seljatatud, oli aeg teistlaadi turnimisega tegelema hakata. Mõistatuse osa sai igaks juhuks üsna avaldusmise aegu ära tehtud sest tundus, et see on selline määramatult ajas muutuva iseloomuga. Kohapeal peale väikest vaatlust, kohe kui Sander oli pisut tõusta jõudnud, seadsin oma slingid paika ja kribinal järgnesin talle kilpkonna silitama. Pidevalt poole kuni meetri pikkust vahemaad hoides põõsaokste varjus oli tõus täitsa mõnus, kuid mingi hetk said oksad otsa ja lõõmav päike virutas kuumusega vastu pead. Kuni Sander laskumiseks köie paika pani hoidsin end posti varju, kuid peagi oli ta laskumiseks valmis ja ma pidin täitsa teisele poole end seadma.. seega päikesesse küpsema. Õnneks tema laskumine käis kiiresti ja peale seda sain kohe jätkata tõusmist ning kilpkonna hambusse haarata. Nimi kirja ja laskumise toredus võis alata. Alla jõudes oli ainsaks mõtteks - ujuma. Tänasel päeval oli küll tunne, et inimene ikka on pisut kala.. nagu kilpkonngi. Tänan väljakutse eest.

Tulin ka asja uurima ja võisin ainult tõdeda: „Kes see idioot oli, kes selle kilpkonna sinna upitas?“ Pöördusin just minema kui suurem autode rivi kohale vuras. No ega siis ikka ära minna ei saa küll. :D Vahel ikka veab kui oled õigel ajal õiges kohas ja keegi sind ka kuhugi upitab kuhu ise kuidagi ei läheks. Tänud tegutsejatele ja peitjale.

Tänan aarde eest!

Tänud aarde eest!

Kuna ma kodus laenutatud varustust ei kontrollinud, sestap selgus posti all, et abivahendid on suurevõitu. Päike lõõmas, natuke põõsa taga sai varju, kilpkonna juures käisid teised rauad. Tänud peitjale.

Siin oli ronimis kanditaate kohe mitu.Posti otsas käiski mitu inimest aga mina piirdusin saatemeeskonnas olekuga.Aitäh!

 4 

Tore, et virukatel oli siin linnas piisavalt pikk geoplaan koostatud ja neil jätkus tegevust, sest nende tänu nende tungivale nõudmisele ja kannatlikkusele jõudsin siiski konna uurimise kohtumisele. Mõned meist keskendusid kõigepealt rõõmsa taaskohtumise puhul mõnusale lobale, teised asusid väga tõsiste nägudega imeriistasid ettevalmistama. Riistad oli muljetavaldavad, aitasime lausa kahe naise jõuga Heldurit seadistada enne kui vapper mees, pisut kolistades, aga siiski kindlal sammul kõrgustesse konna kilpi patsutama suundus.
Vaatasin imetlusega seda pulli, katsetasin riistad ära, aga argpüks nagu ma olen, tirisin siiski oma vidinad lagedale ja eelistasin tuttaval moel kilbile pai tegema minna. Mulle pähe surutud roosa müts oli ilmselt võlusõna, mille abil sain varsti logiraamatu ka omalt poolt signeeritud.
Ilus loomake oli, aitäh peitjale! Kaaslastele ka tänud, oli lõbus, üksi poleks sellisel kuumal suvepäeval siin tsirkust teha tahtnud.

Käes, aga musitada ei julgenud ;)

See oli põhjus, miks virukad üldse tarkuse linna tulid. Heldur jätkas säramist. Ja vahenditest rääkides oli pael kiirem kui raud. Minust oleks see aare leidmata jäänud, nüüd kuulun nende ridadesse, kes all seisab ja pealt vaatab, kuidas nimi sisse kantakse. Küllap mõni teine kord saan oma osa anda mõnd keerulist aaret lahendades. Aitäh! Aarde mõtte eest!

Seadistamine on täies hoos

Algus on... põnev

Leitud, logitud.

Lahe idee, vahva kilpkonn!

Kokku sai lepitud, et kohtume kell 8 posti all. Nii saigi tehtud, meid sai kokku neli. Jätkus juttu ja jätkus tegevust. Suur aitäh Mihklile, varustuseta ei tee siin midagi :)

Leitud ja logitud, väikese abiga :)

 5 

See mõistatus on küll nagu vein, mis ajaga aina paremaks läheb. Ei kadesta neid, kes selle näiteks 10 aasta pärast ette võtavad. Hoopis teine raskusaste. Ise ma eriti ei jookse uutele aaretele tormi ja ka siin tuli Erlel mind utsitada, et ma neile ametikohtadele numbrid taha saaks. Täna jõudsime Andrekuga lõppu enne Erlet ja Tiitu ning ma olin juba logimist lõpetamas, kui nad saabusid. Sahistasin end maapinnale ja andsin varustuse Tiidule, kes poetas aardesse ka Andreku poolt ühe reisiputuka, mis ma enne maha unustasin. STF läks kirja 02.06.2020 kell 20:02.

 11 

Alles eile saime ühe uue aarde juures vastu hambaid kus esmaleid logimata. Seega eriti usku polnud, et keset Tartut võib päev hiljem mõni esmaleid vedeleda. Õnneks olid lisaks vee peal hõljumiseks, ka õhuvarustus kaasas. Seega 5.0 maastik lausa kutsus läbi hüppama. Pärast väikest võimlemist võis juba logiraamatut näppida. Üllatus oli suur, kui sealt ei leidnud ühtegi käsikirja kriipsugi. Seega vormistasime esmaleiu 13:30.

Mind igatahes pukki ei tõstetud, tuli ikka ise vaeva näha. Tänud.

 17 

Selle kohta tahaks kirjutada, nagu viimasel ajal kombeks, et leitud, aga kuna pliiatsit polnud, jäi logi kirjutamata. Konn igatahes vaatas meid sealt posti otsast kui martin maasikakasvatajaid ja irwitas. Valimistel näeme, raisk!