Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Paljudele inimestele meeldib kuulata vee kohinat. Tartus selliseid kohti just just palju pole, aga aarde juures võib hea õnne korral kohinat kuulda küll.
Aarde leidmiseks ühtegi luuki lahti kangutada pole vaja ja ei tohigi!!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), taskulamp (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8T0Y4
Logiteadete statistika:
95 (84,1%)
18
2
0
0
0
0
Kokku: 115
Puff, leitud ennastületavalt. Ei meeldi sellised kohad, aga kuna aare kutsub siis peab minema. Kunagi sügisel sai siin otsimas käinud, aga pimedas ei näinud midagi. Nüüd valges sai paremini ala silmitsetud ja julgus kokku võetud. Tänud aarde eest.
Tramm sõitis minu eest tunnelisse ja logis ära. Krokodill tuli tagasi...üleni räpane.
Seoses jubedate kirjeldustega, polnud see aare üldse plaanis, vähemalt mitte üksi ja veel vähem teise naisega. Küll aga kirjeldas Anu nii hästi olukorda ja kuna nagunii olin sitane, siis oli juba pohhui. Otsustasin vähemalt piiluda. Minu üllatuseks oli rada aardeni kõpskinga ja kleidikese tee, no ei mingitki pläga. Hais jh jube aga kuna aardeleid käis sutsakas ja tagasi olin enne kui Anu mõte järgi jõudis, oli kõik kokku üks naljanumber.
Aitäh peitjale ja Anule kirjeldamast KUI JUBE AARE see on!
Kuidagi õnnestus Annele tekitada karmimate tingimustega aarete otsimise isu. Minu hirmujutt sellest, milline räige hais ja muda siin kevadel vastu vaatas, kui noorgeopeituritega käisime asja uurimas, ei hirmutanud teda üldse, andis hoopis hoogu juurde. Seekord olid tingimused tükk maad leebemad. Ma ei jõudnud veel haigutadagi, kui Annel juba logitud oli.
Mul hea meel, et see punkt rohetama saab...
Aitäh peitmast!
Üks väga äge tunnel. Tänud, et siia meid tõite ja kodulinna sellise nurga alt näitate.
Seekord mitte, äkki kunagi kuivemal või talvisemal ajal. Jõudsin umbes poole peale, edasi (või allapoole) minnes oleks voolava vee kaela saanud. Kahtlane koht, kohalikud käivad seal vist romantikat tegemas (silma jäid kellegi stringid ning nende asjade pakendid, mida häbelikult apteegist ostetakse). Peitjale tänud ning geopeituseta ei oleks siia sattunud :D
Leitud. Mis seal siis enam lisada. Ilus ja puhas koht, aitäh.
Sai nuusutatud natuke s@#ta haisu ja roomatud. Tänud peitjale!
hehee! sellised asjad mulle meeldivad. kunagi paari aasta eest geopeituses väga rohelisena sai siin nuuskimas käidud, tulevikus vaid hais. seekord sai õige portaal kiirelt leitud ja edasi oli aare juba käes. tänud!
Käisin kohapeal olukorraga tutvumas. Kohin oli, aare oli, haisu ei olnud.
Täna kohises siin nii, et ukseauku oli kätte kuulda :D. Jessas see liikumisasend, ei saanud korralikult ei üht ega teistmoodi, samas preemiaks karp ise ilmutas end väga ruttu. Tänud Phantomile aarde eest, karbita poleks siia kindlasti sattunud :D.
Kuna ühe teise aarde leidmiseks vajaliku abika kohalejõudmiseni jäi 15 minutit vaba aega, siis tuli eksprompt mõte natuke kohinat kuulata. Koht ei ole just lemmikute hulgast, aga mõnusat huumorit tehes jäi kõik see tagaplaanile ja omapärasel viisil liikudes jõudsime muretult aardekarbini. Kohises kõvasti, kuid õnneks täiesti haisuvaba. Tehtud!
Mullu suvel sai siin luurel käidud, kuid siis polnud kellelgi isu aardele järgi minna. Kui Idaringtee soojendus oli tehtud siis sai ka otsustatud Kohina ära tuua. Aitäh!
Olime tükk aega päris nõutud ja valmis juba käega lööma, kui üks äkitselt tekkinud mõte vajas veel kontrollimist … Mis seal salata, naiste poole pealt oleks logimine seekord tegemata jäänud, kuid Ain tõi „kastanid tulest välja“. Oi kuidas kulus mõnele mehele nüüd seespidine „desovahend“ marjaks ära. Aitäh peitjale, kuigi phantomilt ei osanud sellist aaret küll oodata.
Tulime siia, kangutasime luuki .. lugesime, et luuki ära kanguta. Kangutasime luugi tagasi. Lähenesime Jaanusega mööda tampoonide ja si%apaberitega märgistatud teed, Johan jäi luugi juurde rattaid valvama. Lõppu jõudes tuli tõdeda, et on ikka sügav auk. Luuki kangutades siia vist poleksi jõudnud, sest auk paistis plekiga kinni olevat kaetud.
Tänud!
See oli natuke ootamatu, aga väga hea kogemus mu kaaslasele, et minuga kohvile minnes võib lõpetada kuskil... sellises kohas:) aitäh peitjale!
Ausalt öeldes, ma viimase hetkeni ootasin et vee kohin tuleb kuskilt kõlarist))
Logide põhjal oli mul eelmisel geotripil tekkinud selle aarde kohta oma arvamus. Ma ei tea kas vahepeal on kirjeldus täienenud või ei aga siiski kohapealne olukord olid arvatust teistsugune. Anni ei tundunud üldse vaimustatud sellest ettevõtmisest. Käisime aga ikka koos ära. Mari sai meid aidata pärast puhtaks kloppida. Aitäh! EVEJ
Logisid lugedes oli mingi pilt tekkinud, et mis tegema peab. Kuigi liikumine aardeni oli lihtne, siis paik oli ikkagi selline, mis mulle üldse ei meeldinud. Ma ei tea, miks ma sellisest kartusest üle ei saa, aga ma kahtlustan, et selle taga võivad olla kõik need õudusfilmid, mida Carolysiga teismelisena vaadatud sai :D Ega tal muud üle ei jäänud kui mulle seljataga natuke toeks olla. Aitäh!
Lund oli palju ja aega kulus oma 15 minutit aga leidmata ta jäigi. Võibolla käed lühikesed või nappis taipu.
Parem kui soojalt suvel, siis olid ikka vastavad aroomid üleval. Täna oli täitsa ok. Kohises nii mis mühises. Leitud. Aitäh.
Tänu lähenemissuuna valikule sai kohina maitse suht kiirelt suhu. Esimese raksuga nullis käies sai ka hunnik värskeid jala- ja poleerimisjälgi tuvastatud. Kuid tundub, et logimiseni varemkäijad ei jõudnudki. Ilmselt tänu kogemusele, meil õnnestus see õnneks suht valutult.
Aarde legaalsuses kahtlen sügavalt. Tänud.
Kuna olime nagunii lähistel pendlimängu mängimas ja ilmastikuolud täiega soosisid siis ei saanud ju võimalust kasutamata jätta ja ka kohinat oma k6rvaga kuulama tulla. Igati temaatiline soojendusaare arvestades mis seiklused täna veel ees ootasid :D Tänud peitjale
Eks oleme selle kohaliku kohina kohta kohtlaseid lugusid kuulnud, aga oma kõrv ja silm on ikka kuningas. Liikusimegi siis kõik üheskoos rõõmsalt selle kohina saatel aardeni ja panime nimed kirja. Aitäh!
Kohises ikka täitsa mehiselt. Õnneks ei haisenud.
Sõbrad olid seda juba luuramas käinud, aga kuna neil pold piisavalt julgust, siis oodati meid, sest koos on ju julgem. Saime ikka nimed kirja, kuigi poolel teel tuli väike soov ikkagi tagasi minna. Väga põnev aare!
No seiklus missugune. Olime siin Revoga eelnevalt luurel käinud, teostuseni ei jõudnud, kuid asi sai selgeks. Jäime ootama MjaT külastust, et ühiselt põnev aare ära logida. Mehed asusid asjatama, naised kuulasid kohina saatel meeste jutusuminat ja “see ei saa siin olla” ennatlikku kaja. Sai ikka küll! Revo arvates üks kõhedamaid aardeid. Lahe!
Pärast seda kui geoloogiga aarde mitteleidsime ning peitjaga oma ekslikke ettekujutusi jagasime, ilmus aarde kirjelduse lõppu üks rasvane kiri, mida saab võtta ka vihjena. Paraku, nagu ma tahtmatult avastasin, leidub ka seda arvesse võttes lähenemisteid rohkem kui üks. Ja see teine võimaldab huvi korral sadade meetrite pikkust iseäralikku seiklust, mis küll jah, sihtmärgini paraku ühegi trikiga välja ei kanna. Natuke põhjalikumalt asjasse süvenedes õnnestus siiski leida ka täitsa viisakas ja terve ristlõike ulatuses tahkes olekus juurdepääs, mis viis kiiresti sihile. Tore, et peitja selliseid kohti avastanud on, kuhu tavalise õhtuse jalutuskäigu ajal niisama lihtsalt juba ära ei eksi. Aitäh!
Otsisime nullist ja leidsime päris lõbusalt muliseva-kohiseva peidukoha, aga aaret seal seekord ei kohanud.
Ronisime ainukesest loogilisest kohast alla, aga aaret eest ei leidnud. Kohises see-eest korralikult.
Olen siia kunagi varem sattunud, kui siin lähedal veel alajaama putka oli. Aaret siis veel polnud. Kuid kohin oli ka siis kuulda, mõtlesin veel, et huvitav millega tegu võiks olla. Oli kiire ja kuhugi ronima ei hakanud, mõtlesin kunagi hiljem uurima tulla ja nii ta jäigi. Täna kohale jõudes mõtlesin, ega ometi...? Jah, ikka! Eelmisel korral õhku jäänud uudishimu sai vähemalt osaliselt rahuldatud. Tegelikult oleks tahtnud objekti veel põhjalikumalt uurida, kuid üksi pigem mitte. Huvitav koht, aitäh juhatamast!
Oh sa kurjam, kus kohises… Tavaliselt Kärt selliseid leiab, aga seekord ma sattusin olukorda, kus tuli aare ise üles leida. Õnneks pealinn veidi treeningut andnud ja täitsa mõistliku ajaga ma plätudes ning plaasterdatud jalgadega ikka Leiutaja aarde ka kätte saime. Aitäh!
Mai oli see, kes esimesena sisse läks ja ka aarde leidis. Minule jäi ainult kuupäeva ütlemine. Aitäh!
Näitasin Kaupole, kus sügisel resideeruma hakkan ning möödaminnes sai ka siin käidud. Minu jaoks oli aare põnevas asukohas, kuhu tõesti niisama ei satu.
Viimased sammud olid pisut hirmsad, aga ajajooksul harjusin ära. Omapärane koht, pole sellist varem näinud. Imestan, et nii vaba ligipääs siia, mida kõike siia visata saaks. Mu arust peaksid mõlemad raskusasmted kõrgad olema. 2.0/2.0 peaks täitsa algajatele ka sobima, see vähe keerulisem.
Vee kohinat mulle meeldib kuulata, nii meeldib, et käisin seal isegi 2 korda. Esimene kord tulin, aga kuna 5 sekundi jooksul aaret ei leidnud, siis ei tahtnud seal ühtegi sekundit enam olla ja läksin ära. Eile tulime sõbraga, ja koos läks paremini - panime nimed logiraamatusse ja tegime selfi selle Niagara juures. Sõber tahtis ka sügavamale minna, aga mina seekord keeldusin:)
Selgus järjekordne piir meie tahtmistes või võimetes, läheb igaveseks ignoorlisti.
Läksime hommikul hoopis muu asja pärast korraks kodust välja, mul polnud isegi gepsut ühes. Kaaslane aga arvas, et kui juba siinkandis, siis läheks võtaks lähima aarde ka ära. Selle nime kuuldes teatasin, et kui väga tahad, siis aarde juurde lähed sina, mina küll ei tule. Parkisime auto päris toredasse kohta, kus vedeleseid Dynamite ja kondoom (kasutatud muidugi). Kaaslane ei saanud algul midagi aru. Õnneks tuli arusaamine kiiresti ja siis polnudki muud kui viuhti objektile. Olevat päris huvitav olnud. Hais? Ei vist. Igatahes meie nimed nüüd seal kirjas. Aitäh peitjale, elu hakkaski liiga lollustevaba tunduma.
Ükski teine aare pole lõpuks nii palju nalja mulle pakkunud. Täitsa hea soon - nii vee kui ka huumori.
Poisikeste peidetud aardeid armastavad otsida poisikesed. Mul oli neid täna lausa kaks tükki kaasas ja tundus, et neile meeldis. Kohinat oli ka. Mina tegin samal ajal valedesse kohtadesse sammuringe. Aitäh!
Algul tundus üsna hull, kuid maastiku number siiski ärgitas uurima minema. Ja tuleb tõdeda, et miskit hullu polegi. Aitüma!
Algul tundus hullem kui tegelikult oli ;) Tänud vennale idee eest otsima minna!
Meelitasin venna kaasa, koos ikka parem otsida. Taavil oli parem nina, leidis õige ligipääsu üles ning üsna pea olimegi aarde juures. Haisu osas ei tekkinud mul probleeme, aga ega see koht väga sümpatiseerinud küll. Aitäh siiski, oli elamus omaette!
Mitmed kommentaarid hingetuks tegeva haisu kohta pisut hirmutasid, aga palju rohkem kahtlane tundus see kohisemine. Kindlam oli julgem endaga kaasa meelitada, üksi oleks kuulanud eemalt vaikset kohinat ja läinud hoopis Emajõe äärde parte vaatama. Nüüd sai kohin lähedalt kuulatud ja aare leitud, täna polnud siin küll mingeid hulle aroome, ju vedas. Sürr koht, aitäh peitjale.
Ei noh,tõsiseid geohunte selliste aaretega ei murra :) Tehtud
Kõigepealt leidsime kohina ja siis kulus natukene aega mõtisklemise peale ja jõudsime ka aardeleiuni. Sürr koht aga omamoodi äge. Aitäh!
Kohinat kuulsime, aga pimeduse tõttu ei saanud esiti aru kust see tuleb. Ajapikku harjusid silmad pimedusega ja saime aru kus mida teha tuleb.
See kohises mu peas ikka kuid. Kui aare avaldus saatsin Cärolyni, kes Tartus elab aaret otsima ja sain temalt kohapealt mitmeid kirju ja kõnesid, et ta täitsa geopime. Juunis käisime seal ka koos muru kratsimas ja kõrvu teritamas, et kust poolt see kohin kostuda võiks aga tol korral oli vaja peitjaga teise aarde juures kokku saada ja nii see sinna jäi. Taneli vihjed olid nii peened, et ma ei hammustanud sellest mitte kuidagi läbi ja olen selle üle väga tänulik. Kõiki aardeid ei pea kohe kindlasti kohe leidma. Mõned aarded maitsevad siis palju paremini, kui nendega vaeva näha, pusida või siis lihtsalt loksuvad ajaga asjad omadele kohtadele. Sellega juhtus ka lõpuks nii, et midagi hakkas tahtmatult kõrvu ühest kohast ja siis teisest kohast ja pusle läks plõksti kokku. Nüüd oli vaid vaja sobivat aega, et siia tulla ja see ära vormistada. Sobivamat meeleseisundit ja seltskonda, kui täna oli lausa keeruline soovida. Seega, kui olime juba Tartus Loona autole võtnud oli mu kindel soov siin ära käia. Tehtud! Sain selle aardega kätte suurem osa võimalikke emotsioone, mis geopeitus pakkuda võib. Mida rohkemat saakski tahta? Tanel - mis järgmiseks? Aitäh!!
Loona oli haisu ninna saanud meie Sibulatee reisist ning tegime kiire põike Tartusse, et teekonda koos jätkata. Muidugi toodi meid selle suurepärase Kohina juurde, aga lõpuks ei saanudki aru mida Kristjan ja Loona nii väga itsitasid. Mõte hakkas kohe jooksma ja õigepea olimegi karbi juures. Logitoimingute kõrvale sai rüübatud võlujooki - enam romantilisemat kohta ei anna leida ju :D Aitäh!
Kohises. Käisin ka logimas ära, kuid need "võrratud aroomid" ... Kaluriküla Laurina lähen järgmine kord koduküla randa mere kohinat kuulama ja mere lõhna nuusutama :) TFTC!
Ma tean, kus see on. Aga selle kohina suunas olen ma nõus minema vaid siis, kui see on viimane täpike Tartu peal, mis mul veel roheline pole.
Haises kõvasti ja meist keegi ei olnud nõus aarde järele minema
Kuulasime kohinat siit ja sealt, nuusutasime õhku siin ja seal ja eelnevate logide põhjal järgnesime haisule. Veidi kõhe, kuna ühele ei meeldi hais, teisele absoluutselt sellised kohad, mida ei hakka siin täpsemalt arutama, aga tehtud ta sai. Aitäh!
Ma olin siin ükspäev skautimas käinud ja oli olukord enamvähem selge. Päris leidmiseks sai higisemad trenniriided selga aetud ja tehtud saigi. Kohinat oli täie raha eest.
No meeldivad mulle sihukesed kohad. Kohe tõmbas sinna kohina poole ja ühtegi halba sõna ei ütle selliste ekskursside kohta, kui keegi võtab vaevaks juhatada :D
Tänud!
Sutsuke sai seal platsi peal seda kohinat ikka nauditud, aga kui sellest villand sai, siis panime nimed kirja ja suundusime kilpkonna vaatama. Tänud aarde eest!
Ei meeldi mulle sihukesed kohad aga kambakesi ta tehtud sai. Tänud peitjale
Nullis tuli igasuguseid mõtteid, aga olles poole kõrvaga sellesinatse kohta midagi kuulnud, suunasin kaaslased sujuvalt õigesse kohta. Minul siis midagi näpus ei olnud, Raiko oli juba abivahendiga varastanud. Selleks ajaks kui taskulambiga tagasi jõudsin oli tema karbiga juba tagasiteel. Tänud peitjale aarde eest.
Esmapilgul tundus ebaloogiline olema aga millalgi sai sarnast lahendust näha, lõhn polnud seal küll selline aga täiesti teostatav. Aitäh peitjale!
Algul ei olnud kohinat kuuldagi, aga mõne hetke pärast oli asi selge. Oli kohin ja oli aare. Aitäh.
Tulin teisele katsele. Viimased päevad on kõik jalapäevad olnud, kuid tänane hakkas kuidagi eriti põlvedele ja reitele. Kohin kostus nii lummavalt, et peaaegu oleksin ennast täielikult ära andnud. Nullis läks seekord mõni minut. Ei taibanud esimese hooga, kust poolt otsida. Üldiselt oli valges aga täitsa tore toimetada.
Pitsat mul paraku kaasas ei olnud, aga maas vedelenud karbi põhjal julgen öelda, et sinna on seda tellitud küll. Ju on mõnel juhul sellest kasu olnud :P
(Geo)kolleeg ajas hamba verele ja läksin ka luuret tegema. Mõtlesin, et tutvun oludega ja teen kindlaks, mis varustust vaja läheb. Uurisin natuke ja järsku seisingi aardega silmitsi. Vähemalt praegu oli vabalt tossuga võetav ja mustaks saamist kartma ei pidanud. Väga äge koht leitud, aitäh!
Kraapisin koera kombel siit ja sealt, toppisin näppe igasugustesse aukudesse, vaatasin jõevaateid, ronisin ja kratsisin kukalt - küll jäetakse ikka igasugust prügi vedelema. Tegin natuke räpast tööd ka, aga tulemuseni ei jõudnud.
Üks paganama kahtlane mugu tegutses ka sealsamas, nii et ma ei saanud oma kõige ulmelisemaid fantaasiaid proovida. Kolmandale inimesele oleks minu tegevus selle mugu kõrval väga normaalsena näinud. Tema tuli sinna ja siis 45 minutit askeldas ühe ruutmeetrise lapi peal heinas mingite taimedega. Kas ta korjas neid, rohis või näksis niisama, ei mina aru saanud. Igatahes VÄGA kahtlane aktiviteet. Käisin isegi vahepeal eemal, sain ühe jala poriseks, aga mugu ei lahkunud. Mulle ta otsa ka ei vaadanud.
Kohinat kuulsin. Koduteel tutvusin natuke rahvapärandiga ja sain vist aru ka. Tulen kindlasti lähiajal tagasi ja viin alustatu lõpule.
Teel sinna sai üht vanakest kohatud. Nullis passides ja pead murdes tuli vanake ja ütles, mida teha - aitäh vanake.
Lahe aare, kohises kõvasti, hais talutav. Istud nullis ja mõtled, et talvel leitav, kuidas? Käisime korra ära teisi aardeid logimas ja tulime tagasi ja logisime. Tänu
Tekkis küsimus, kas SUP lauaga või mitte. Siiski mitte. Uus katse uues kohas oli tänase kuuma ilmaga „eriliseks„ katsumuseks muutunud. Üks kartmatu me seast, läks ja logis. Tänud peitjale.
Kohin oli võimas aga suure kuumusega olid "aroomid "ka "head".Aitäh!
See aare sai leitud tänu entusiastlikule loomaarstile. Eks ma viibisin ka nullis, aga aaret kätte saama ei küündinud. Tänama ei hakka, selline kooslus pole minu jaoks meeldiv. Vahel on väga tore statist olla.
Kuulatasime, nuusutasime, pisut kaapisime, siis taipasime ja kuna olime ka entusiastidega varustatud, siis saime ka aarde näppu. Oh, Phantoom-Phantoom, ära enam sel moel toimeta. Muidugi, ega elu polegi ju alati roosiaed...
Olime just parasjagu siia jõudnud, kui Tanel andis teada, et tal nüüd oleks aega meiega ühe teise aarde juures kohtuda ja uuris, mis ajaks me sinna jõuda võiks. Sellele oli võimatu selget vastust anda, kuna me ei teadnud, kui kaua meil siin otsimisega aega läheb. Õige vastus oleks ilmselt olnud mitte kunagi või siis kunagi. Vaata ise, kuidas aru saad. See aare oli ka tõukeks, miks ma taas Tartusse olin tulnud, kuna Cärolyn oli siin juba mitu korda kukalt kratsimas käinud aga leiuta jäänud. Selline asi lisab ju põnevust, et kuidas ei leia siis. Aga passisin seal ise sama targalt. Ei teagi, kas see info, et ei leita piirab mu leidmisõnne või milles see asi küll olla võib. Tundus, et seal lihtsalt pole midagi teha. Cärrot aina käis peale, et ma küsiks Tanelilt vihjet, ma ise nagu väga ei tahtnud, et keegi minult leidmisrõõmu ära võtab, õnneks Tanel midagi otse ette ei öelnud. Või siis ma ei saanud sellest aru. Pigem tulid sealt sellised laused, et kamoon Airi, see ju nii kerge asi. Vaju või maa alla, nii loll tunne oli. Märkamatult kraapisime seal maad ja kõike, mis kraapida andis terve tunnike ja tuli häbi täis näoga Taneliga kokku saama minna.
Meie Tartu geopäev hakkas juba lõppema ja väsimus murdma. Päeva eelviimane aare. Üllatavalt kiire leid.
Ma olen juba maininud, mida ma Tartu fantoomi huvifookise nihkest arvan. Aga olgu peale, ega geopeituri "elukutse" peagi alati meelakkumine olema. Selle aarde võiks lausa omamoodi multiks lugeda. Kui aarde nime tähenduse tuvastasin, siis logi kirja saamiseks kulus veel õige mitu minutit :o) Öö veetmiseks valisin ikkagi Tiksoja aarde aluse - üldjoontes palju meeldivam keskkond :P
Kohinat kuulsime kohe, kuid mõni hetk läks ikka aega enne kui aru saime mis aarde leidmiseks vaja on teha :) Muidu lahe, ainult sääski on kole palju valvama jäetud :D
Oli tõesti kohin. Aru sain ka mida peab tegema. Aga üks minu meeltest ütles, et täna seda aaret pole vaja. Ehk järgmine kord on meeldivam olukord või rohkem vaja. Aitäh!
Kui on soe ilm, siis mõned asjad võimenduvad - ei tulnud välja ainsatki vabatahtlikku, kes tahtnuks/suutnuks selle asja täna ära teha. Kahju küll, aga lükkub tulevikku.
Käisin kah siin ühel päeval kaanel istumas ja mõtlemas kõigi krutskite ja vingerpusside peale, mida Leiutaja aarete juures kohanud olen:) Ka mina mõtlesin, et kus siis kohin on? Mingi nurga alt nagu oli natuke kuulda aga näppu midagi ei jäänud. Mõtlesin et las laagerdab. Täna tulin tagasi ja panin nime kirja. Midagi romantilist tõepoolest polnud aga mulle meeldis.
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Käisime objektil ka esimesel õhtul, kuid siis ei leidnud midagi. Vahepeal uurisime Maa-ametit ja saime targemaks. Täna läks kõik sujuvalt. Korraks sai isegi selga sirutada. Ja kohinat kuulsime ikka ka. Täname!
Nonii, Tanel, seekord sa meid ninapidi ei vedanud. Romantiline see otsing just polnud, aga viiendatena nimed kirjas!
Kihvt koht leitud aardele. Siin oleks võinud ka kaua minna või hoopis leiuta jääda, aga sel korral oli juba enne siia jõudmist idee, et mis ja kuidas. Idee osutus õigeks, seega otsimine jäi ära, ainult logimise vaev kohina saatel.
Alguses pidime natuke ootama, et mugud nulli lähedal oma kompsud kokku pakiksid. Siis läks omakorda natuke aega, et aru saada, miks me kohinat ei kuule. Lõpuks saime asjale pihta ning Hendrik käis logis STFi ära. Igaks juhuks kaasa võetud kummikuid ei läinudki tarvis. Aitäh!
Muidugi meeldib kuulata kohinat, aga just veekohinat :) Meil seda head õnne oli siin kohe küllaga. Siinne kohin jäi peagi kõrvu. Kes kohinat naudivad, siis siin saab seda täie raha eest ;) Meie poolt aitäh igatahes! Esmaleid läks kirja kell 22:07
Nägin aaret geopeitus.ees Võrust Tartusse sõites. Võtsime siis plaani. FTF-ist polnud vaja mõeldagi, sest kindlasti on juba Tartu FTF-ijad kohal. Pigem tahtsime saada meie esimest STF-i või TTF-i. Kui meie jõudsime oli juba kaugelt näha ühte kaaspeiturit, kellega me koos siis otsima hakkasime. Otsisime küll igalt poolt, kuid ei leidnud. Aga küll me valges tagasi tuleme ja otsime siis.