Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaks kuningalast kord köitnud
Arm siidisõlmilla.
Veevahet neil’ meri heitnud:
See lainetas armuta.
“Eks ujuda sa ju jõuad?”
Neid nõudis armuga,
“Kolm küünalt sull’, kuni sõuad,
Ma sütitan paisteksa!”
Kes kuulis, kes kuulis seda?
Jah, kadeda naise meel.
See kustutas tuled, — oh häda!
Arm upub märjal teel!
Kuis ringutab käsi tema,
Kuis ruttab neid kaldale!
“Hääd ööd teil’, oh isa, oh ema!
Ta järele jõuan ma!”
Mis nutuhääled hüüdvad?
Mis kellade helinad?
Kaks kuningalast nad leidvad,
Ja hingeta mõlemad!
Vali kaksikutest õige ja leiadki aarde :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), surfikoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8TQAN
Logiteadete statistika: 55 (88,7%) 7 3 2 3 1 0 Kokku: 71
Taaskord kadunud ja nüüd rohkem taastamisega vaeva ei nää, läheb ajalooarhiivi :)
Aaret ei ole objekti küljes, kust oleme ta varem leidnud.
Eks tuleb natuke ideid koguda, sest minu jaoks loogiliste kaksikute juurest karpi ei leidnud.
Ütleme nii, et aega läks aga asja sai! Otsimise ajal jõudis juba ka vihma sadama hakata ning pakkisime end juba beebi ja koertega autosse tagasi. Õnneks ilm siiski selgines. Hakkasime äärmiselt erinevates objektides kaksikuid nägema enne kui tekkis see õige mõte. Üksiku kaksiku juures leidsime aardetopsi maast, kuid asetasime selle kõremale tagasi. Aitäh!
Enne välitööle suundumist oli enamvähem selge, keda ja kust otsida. Algul otsisime vale kaksiku, seejärel õige juurest!
Kodus kirjeldust lugedes liigseid lootusi ei hellitanud, aga kohapeal oli kõik palju selgem. Võtsin suuna tõenäolisemale kaksikule ja kohale jÕudes selgus, et kÕhutunne mind alt ei vedanud. Aitäh peitjale.
Sõime saabudes enne Österby sadamarestos kõhud head ja paremat täis. Oli kallis, aga mekkis ka hää. Tervitasime tuttavaid Suveseiklejaid. Sadamas käis selline elu ja melu, et vähe polnud. Üks paarike suundus SUPidega Haapsallu. Suvi on lahe. Nüüd oli aeg ka meil asuda kaksiku poole teele. Ikka õnneks selle õige, kohe alguses välja arvatu poole. Ja oligi seal, jess. Aitäh peitjapaarile! Kõik klaar.
Täna korjasime kamaluga mitteleide, see oli üks nendest. Mõnikord kohe on selline päev
Mulle tundus, et nägin ta teiselt poolt vett lausa ära. Külastasin mõlemat. Tuli kive lisasentimeetriteks kohale veeretada. Teine oli piisavalt suur. Tänud!
Palju parem oli aaret otsida, kui see kodus ka oli, mitte nagu eelmine kord. :) Sadamas oli nagu laulupidu, megapalju surfareid ja kalamehi. Meid nad õnneks ei seganud. Mariheni lisatud paber oli ka niiskeks saanud, sest niiske vana logiraamat oli ka endiselt topsis. Huvitav, et logiraamat oli rite-in-rain ja peaks niiskust pidama ja logida saama. Kuivatasime, tuulutasime, eemaldasime vana logiraamatu, kirjutasime paberile aarde nime ka peale. Omanik võiks siiski üle vaadata ka. Praegune tops ei pea niiskust hästi. Aitäh siia juhatamast!
Kuigi ma olin üsna kindel, millise kaksiku juures tops asub, siis alustasime siiski vale juurest. Tore oli ikka mõlemat külastada. Tops ise oli seest roheline ja ligumärg. Leidsin taskust kuiva pabeririba, mille lisasin koos meie logiga topsi. Tänan.
Läks ikka veidi aega, aga sihikindlus viis sihile! Aitäh!
Konteiner ei pea vett ja seda ta seest sai ka välja kallatud. Logiraamatusse kirjutamine väga keeruline.
Loogiline tundus kohe õige kaksiku juurde minna. Seal aga tundsin end ikka eriti päkapikuna ja peale pisukest jauramist sain siiski Marko nii kaugele, et ta õngitses aarde mulle kätte. Aare oli täielikult läbi ligunenud ja vajas pisut veenmist, et nimed kirja saaksid.
Tänan peitmast.
Veedame nädalavahetust Noarootsis ja sõime õhtust Österby sadamas. Soovitan. Kahjuks ei jäänud aare silma ega näppu kummagi kaksiku juures.
Tuli korraldus hargneda. Õige kaksik sattus Elvisele. Tänud!
Külastasime mõlemat kaksikut. Ilm oli ilus, samuti vaade Haapsalule. Aitäh!
Selleks, et kaksikud end nii üksikuna ei tunneks, käisime mõlemal seltsiks.
Üksik kaksik oli võrdlemisi ümber piiratud. Loosi tahtel läks sinna tsirkust tegema Wingmän, sest rohkem kui ühe klouni jaoks ei olnud seal küll ruumi. Korjasin seni suure peotäie suitsukonisid, et need merre või mõne linnu noka vahele ei satuks. Leitud ja logitud. Aitäh!
Täna oli siin iga kala jaoks kalamees olemas. Võibolla oli mõni kalamees üle ka, aga kisklema keegi ei läinud kala pärast. Ettevaatlikult liikudes, et mitte kalameeste moonakotte laiaks astuda, leidsin aarde. Mõtlesin korra, et saadan Catibergi paari sammu kaugusele vette, et ta parajal hetkel karjuks - appi hai ja siis segadust ära kasutades aarde ära logida. See jäi siiski tegemata. Tundub, et keegi õnneks ei märganud midagi. Aitäh!
Kõigepealt leidsime Mardi, siis maastikupildistajast Pireti ja lõpuks ka aarde. Kõik leiud olid väga lahedad. Aitäh!
Teel Pürksist kaksikute aarde poole heliseb mul telefon.
"Heia! Kas olete täna Haapsalu kandis?" hõiskab rõõmus hääl telefonist. Näen, et Krista helistab. Ma ei vasta midagi, sest ma pole mitte kellelegi öelnud, et me siiapoole tulime. See oli viimase hetke otsus üldse kodust välja tulla. Kas Krista pakub huupi?
"No jah!" kogelen siis vastu.
Krista jätkab "Me Mariga siin Hollywoodi aarde juures ja imestame, et teie nimi ja tänane kuupäev!"
"Jah-jah" imestan kokkusattumuse üle ja ütlen, et kohe jõuame kaksikute aarde juurde. Krista kinnitab, et nemad on ka just sinna poole teel.
Mart ei jäänudki uskuma, et ma neile ei olnud midagi eelnevalt rääkinud. No mis sa teed, kui on selline kokkusattumus, et ise ka ei usu!
Aitäh toreda aarde eest!
Praeguste jääoludega oleks Haaosalust saanud kohale tulla uisutades aga kuna plaanis olid ka muud aarded, siis tegin autoga ikkagi suure ringi aardeni tulemiseks.
Mere ääres oli päris tuuline ja õnneks suundusime kohe õige kaksiku juurde. Silmadega üle lastes kohe aare silma ei jäänud. Pidime natuke rohkem süvenema, et aarde leida.
Kallo ja Annaga jätsime eelmise aarde juures hüvasti ja suundusime erinevatele radadele. Vähendatud koosseisu esimene aare oli üksik kaskik. Vee ääres oli väga palju kalamehi. Pani imestama, et kas neil õnged sõlme ei lähe omavahel. Jalutasime esimese kaksiku juurde, mis osutus õigeks variandiks. Kui esimese hooga aaret ei paistnud, siis lähedamal vaatlusel ilmus ikka topsik välja. Aitäh aarde eest!
Mere ääres oli kõle tuul ja kuidagi ei tahtnud seal kaua otsida. Õnneks ei pidanud ka ja Karl leidis üpris kiirelt. Logiraamat oli sees parajalt märg ja jääs...sellises kohas peaks suts parem lahendus olema.
Enne seda aaret jätsime Anna ja Kalloga selleks korraks hüvasti ja jätkasime neljakesi oma tuuri. Nullis oli kole külm tuul, kuid õnneks leidsime aarde kiiresti ja saime tagasi autosse sooja pugeda.
Aitäh.
Kaksikud said nelja vahel võrdselt ära jagatud, oli selge, et õnne naeratab vaid pooltele. Aitäh peitjale, tore mõistatus.
Kaupol oli teoooria paigas. Asja uurides tundus see täitsa pädev ja tasus järgi uurida küll. Kuna meid oli palju, siis saime tõesti mõlemad kaksikud korraga ette võtta. Kasutasime ka soodsaid olusid ära ja käisime ka päris nullis ära. Loteriiga pole mul kunagi eriti vedanud. Nii ka täna saime me Merlega selle kaksiku kes ei kõnelenud midagi. Aga äkki ükskord õnn jõuab lõpuks ka minu õuele.
Tänud.
Siin jagasime kohe meeskonna kaheks. Yks meile ja kaksik teile. Väikene tuvastamistiir ja tundus et fortuuna naerates täna siiapoole. Naerunäod kirja ja tagasitee l6ikasime juba otse loodusj6ude nautides. Tänud peitjale
Tegevus oli teada, nii me siis hargnesime kaheks. Hea meel, et ei tulnud üksinda ning lisaks oli ka talv käes. Tagasi läksime mööda jääd, vist esimest korda mu jaoks see aasta. Kandis igas tahes hästi ning pakkus lõbu laialt.
Sattusin seekord siia ajal, mil kõik kalamehed mahtusid akvatooriumi äärde ära ja keegi muulile ei olnud veel trüginud. Esimese paigana suutsin õige ära tabada. Aitüma peitjale!
Kohale jõudes oli selge, mida teha on vaja. Kasutasime võimalust ja jagunesime. Meie üksikust kaksikust ilmus nähtavalt ka aare.
Eelkõige jäi selle paigaga meelde sihuke tore hetk, kus veekogu ääres oli suur kalastuskeelu silt, mis tegelikkuses osutus kõigest formaalsuseks, sest selle ümber asjatas rahus palju õngedega tegelasi. Mulle meenus esimesel kursusel õpitu: ,,Õigust on meie ümber täpselt nii palju, kui palju me ise seda loome".
Ilm oli närune, kohe üldse ei tahtnud autost välja minna. Tegime tööjaotuse ja viisakuse mõttes võtsime Airiga suuna juba eelnevalt välja praagitud üksiku kaksiku poole. Samal ajal kui vales kohas niisama jalga kõlgutasime, leidsid teised õiges kohas aarde. Aitäh!
Kõik oli täpselt sellise loogikaga tehtud nagu isegi arvatud sai. Täitsime kambaga kõik üksiku soovid. Aitäh!
Kohale jõudes oli korralik kalameeste pidu seal. Õnneks olid nad nii hõivatud oma korkide vahtimisega et sai rahulikult toimetada. Peagi oli aare näpus ja nimi kirjas, tänud :)
Mõlemad kaksikud tundusid üksikud. Külastasime mõlemat ja leidsime ka aarde.
Parkisime võiduka Saabi ära ja nägime, et keegi poleerib ühte kaksikutest. Nojah, siis on ju selge, et geopeiturid, keegi muu neid ei poleeriks ju. Siis nagu väga ei häbenenud kah enam, läksime ja hoopis hakkasime teise kaksiku poole marssima. Saime seda natukene aega poleerida, kui selgus, et pole miskit. Ja geopeiturid jalutasid aga meie poole. Ega sealt kuskile pageda polnudki, tuli hoopis juttu teha. Selgus, et õnnelikul ajal olime tulnud, aaret hoopis hooldati ja tegemist oli peitjatega. Niiet sai ka siin nimed ja näod kokku viia, kes siiakanti ikka aardeid toppinud on. Võib tänada ja tänangi. Aitäh! Sai logitud ja edasi oma aarete hooldamise juurde. Lõpuks 2 tükki sai hooldatud, üks jäi veel oma aega ootama. Õhtu lõpuks Saare linnuvaatleja juures otsustas vana Saab, et paneb süüteluku kinni, keerata ei saa. Ja Saabidel on ka koos süütelukuga koheselt lukus ka käigukast, tagurpidikäik sees ja välja ei saa. Seega pole ka lootust juhtmetega käima pannes ära sõita. Lõppkokkuvõttes tuli sõber appi kutsuda, kes meid siis lõpuks töökoja õuele ära pukseeris ja õhtu lõpetuseks Haapsallu ära viskas. Väga meeleolukas igatpidi. Oli tore õhtu, mis lõppes ikkagi enne südaööd. Seega väga lahe.
Käisime kontrollimas ja huvitaval kombel olid tõesti mõlemad potsikud vehkat teinud - tegime uued ja panime tagasi, ehk nüüd püsivad ja kui ei siis mõtleme msikit muud süsteemid sinna :)
Poleerisime mõlemaid, kuid tulemusteta.
Käisime mõlema juures kaks korda aga ei silma ega pihku jäänud midagi. Ju siis ei saanud mõistatusele pihta.
Kerges vihmasajus tegime väikse jalutuskäigu ja panime nimed siingi kirja.Polnudki ammu siin ringi vaadanud.Aitüma
Kuna otsisime siin lähedal ööseks telkimiskohta ja Kristjanil oli meeles, et siin võiks täitsa okei olla küll, siis jõudsimegi pimeduse varjus sadamasse. Panime telgi muruplatsi äärde püsti ja võtsime ette pisikese jalutuskäigu ühe kaksiku juurde. Seekord oli minulgi õnne ning nime kirja esimeses kohas. Aitäh! PS! Hommikul oli väga mõnus sadamas ujuda. Soovitan minna vette silla pealt.
Kui tee läbi sai ja sadam ning sissesõidukanal paistma hakkasid, sain aru, et see on tuttav koht ning siin olen juba olnud. Oleme siin mingil kevadel, kui poisid veel üsna väikesed olid, neljakesi nurgu püüdmas käinud. Mäletan, et saime neid päris palju, pärast said kodus kuivama pandud ning jupp aega sai neid õlle kõrvale või ka niisama krõbistatud. Nüüd aga nägin kõikjal silte, et enam siin kala püüda ei või. Seda plaani mul muidugi polnudki.
Ka need kaksikud jäid kohe silma. Mõtlesin, et kumba peaks valima. Eks see valikute tegemine siin elus ikka ole raske. Valid ühe välja ning siis tihtipeale selgub, et ikka vale valik sai tehtud. Hakkas ka nii see mul siin tunduma kui me esimene valik aaret kätte ei andnud. Vaatasin ka teise üle, aga see oli muidugi keerulisem, kuna ilm oli soe, rahvas oli tulnud siia end kastma ja ujuma. Ikka olid mul veel tühjad pihud. Istusin siis grillplatsi kõrvale katusealusesse vilusse ja tegin omale väikese õhtusöögi ning mõtlesin asjade üle järele. Ühtlasi lugesin natuke logisid ning peale seda oli selge, et olin ikka hooletu olnud. Kui kõht täis ja meel hea, läksin võtsin ikka topsi välja ja panin nime kirja. Nüüd käis see küll lihtsalt, ei mina tea, kes selle topsi sinna vahepeal tagasi pani :) Aitäh!
Saabudes oli päike juba loojunud, kuid valgust veel piisavalt. Paik ise oli rahulik ja inimtühi. Kolasin kõik kohad läbi, mis siin pakuti, muuhulgas külastasin ka mõlemat kaksikut ja panin nime kirja. Aitäh, kindlasti satun siia veel!
Läksime kohe õige juurde, no ega teise juures nagunii ei ole ja eks tuttavad geopeiturid tulidki ju vastu... Tänud
Siin käiakse ikka talvel ilusaid poognaid tegemas ja niisama hängimas :) Suvel....ei olegi kuigi tihti siia sattunud. Nüüd siis sattusime ja pidasime mõningase dialoogi kumba kaksikut valida , kas selle kuhu peidaks üks või selle kuhu peidaks teine :)) Valisime siis ühe välja ja seekord läks õnneks. Leidsime ja logisime. Mugu trimmerdas rohtu ja tegeles oma asjadega. Aitähh oli tore
Algul olime muidugi muguderohkes kohas,seal ei tahtnud eriti ringutada,seega kontrollisime kaksikut.
Luule polnud sõnutsi tuttav kuid kõla ja meeleolu küll. Koidula igatsev nukra alatooniga lüürika poeb eestlasele hinge ja jääb sinna, vist igavesti. Geopeiduline väljund on siin hoopis teise tooniga, kuid hea tahtmise korral saab ilusa muinasjutu külge ühendada küll.
Tulime kaksi, aga otsima läksin esialgu üksi. Sinna, kus parajasti mugusid polnud. Tühjaks jäid käed ja pastakas taskusse. Kuna mugulased lahkusid, siis kannatas ka kaksiku juures õnne proovida, sinna astusime taas kaksi. Sedakorda kuni logimiseni välja. Aitäh.
Alguses mõtlesime aja kokkuhoiu mõttes hargneda, aga kuna mugud otsustasid asja meie eest ära, siis valisime selle vabaks jäänud variandi. Õnneks sattus olema õige ja peale pisikest sirutust saimegi nimed raamatusse. Tänud aarde eest!
Siin osutus esimene variant õigeks ja logi sai kiiresti kirja, tänud.
Põhimõtteliselt kohale jalutamise vaev. Naaber, üksikut kaksikut uudistas teine seltskond. Tundub, et neile jäid tühjad pihud. Vähemalt oli neil vägev maja, milles jaanid mööda saata.
Täiesti ootamatult selgus, et tänasel päeval õnnestus koguda ka neli aarde tüüpi. Ohh seda õnne!
Täname õue kutsumast!
Üllataval kombel polnud minu kohale jõudes kumbki kaksik üksik. Ühel oli seltsiks mingi kombain, teisel mugud. Eks ma liikusin algul ühe juurde, siis teise juurde ja tagasi esimese juurde, kuna teiselt poolt jäi midagi huvitavat silma. Ja sedasi ma aarde leidsingi. Aitäh!
Eks kahtlus oli sees kas päeva lõpuks ikka õigesse kohta end suuname. Kohapeal oli kaksikutest takistusi teisigi. kas ühtenägu hunti said kohe aru, et minu suhted nendega pole just kõigeparemad. Õnneks oli rahustav peremees ka kohal, eks ta muidugi pahur oli, sest tema eesmärk oli oma gerberosed ujuma viia. Aardeni sirutamine põhjustas selle et mul oli veel mitu nädalat takkajärge raskusi käe rusikasse surumisega. Aitäh peitjale, sellel kevadel siis juba teist korda siin. Ilus tulek ja ilus kohapealne
Ebaõiglane on suunata kogu tähelepanu ühele kaksikule. Seepärast vaatasime meie üle mõlemad ja tegime ümber nende väikese auringi. Aarde leidsime just sealt, kus ta olema pidigi. Logirulli lahti kerides oli väike põnevus, kas oleme esimesed või mitte. Olime! FTF sai kirja kell 13.20. Täname peitjaid ilusasse kohta kutsumast!
See kena koht lõpetas me tänase geopäeva.
Üllatusena tuli see, et juba mitu päeva tagasi avaldatud aarde juurde jõudsime teisena.
Nautisime ilma, kohta ja teineteist ning jäädvustasime pakutavat ka tulevastele põlvedele näitamiseks.
Tänud, meile meeldis!
[STF] 16.44