Värav Rappa

Siit alustasime teekonda Suitsna rappa. Parklas tundsid kaks sakslast muret, et kas olete ikka kursis, et rajal on sääsed ja puugid ja puusani rohi. Oleme. Tegemist ei olnud erandiga. Eesti ongi selline.

 1 

Kuusekääral meid vette lastes ütles kanuu-Silver, et ärgu me siis Lemmjõe Raudnasse sissetulekul vastuvoolu sõudma hakaku. Aga just seda me Tamme juures tekkinud spontaanse otsuse tulemusel tegime... no ikka rabavärav sihikul. Ja tore, et nii otsustasime: said olematud musklid tööd, metsavahi majas ummamuudu sauna näha, pärast päris kibedalt allavoolu tulla ja muidugi aarde kirja. Suur aitäh!

Aken rabast välja

Ülilahe matkamine oli siia, me ei saanud veel kõike jutte räägitud kui juba kohal olime. Sõnatuks võttis aarde logiraamat või õigemini selle ümbris. Peaks ka kodus üle vaatama selle pilguga, et kui ikka aasta otsa pole asja kasutatud, siis tuleb ta kodust check outida.

Tänud siia kutsumast, meie saime veel ilusti sillast üle aga juba on ikka best before!

Täitsa korralik tee oli raba väravani.Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Kuna sohver arvas, et mõistlikum on parklas jälgida pöidlajämedusi põristajaid, siis panime Ergoga värava poole ajama. Täitsa viisakas tee viis kohale ja aare ise sai ka ilma suurema vaevata leitud. Ega siis polnudki muud, kui nimi kirja ja tamme poole. Tänud aarde eest!

Tee saunaga metsaonni viis üle silla. Tänud!

Sai just kanuus arutatud, et tuttav koht ja olen siin varasemalt jalutamas käinud. Nagu silla alt läbi saime turgatas pähe mõte, et siin vist oli ka aare. Kuniks pidama saime ja veendusin, seal ongi aare, pidime tegema väikese jalutuskäigu tagasi aarde juurde. Aitäh.

Oleks enne korralikult aarde kirjeldust lugenud, poleks ehk kanuuga mööda pannud, aga siis oleks mõnus sirutav jalutuskäik kallast mööda tagasi ka olemata olnud. Aitäh!

Leitud. Aitäh

Leidsin! Täidsa loogiline koht. :)

Lisaks kanuutamisele tuli Soomaal üks jalgsimatk ka ette võtta. Miks siis mitte keelemetsa. Aitäh peitjale!

Sellest aardest algas meie rabaretk Kuuekäära-Toonoja-Kuusekäära, mille eesmärk oli värvida roheliseks kõik Kuresoo aarded. Umbes 30 km ja kaks päeva ning ongi tehtud. Ööbimine Toonojal telgis, koos korraliku saunaga. Soovitan.

Väga tore oli avastada, et siin rajal kohe 2 aaret, palju lõbusam astuda. Tamme juurest tulles põikasin siis silla juurest läbi ja panin logi kirja. Mõned minutid hiljem avastasin, et mu mälu on mingil seletamatul põhjusel umbes 300 meetrise viitega. Nii selle kui ka eelmise aarde juures unustasin koera rihma sinna, kuhu ta logimise ajaks olin pannud ja mõlemast kohast ära tulles meenus mulle umbes 300 meetri pärast, et kaasa ma seda rihma sealt maast nüüd küll ei võtnud. Ots ringi ja tagasi. Nii tuligi mul üle kilomeetri siin rajal rohkem astuda, aga see oli täitsa okei, ilm ilus mets mõnus. Tänud peitjale

Jalutasime siia Kuusekäärast. Rabasse mineku plaani ei olnud. Vaatasime silla üle, logisime aarde leituks ning võtsime edasise suuna piki Lemmjõe kallast kulgevat matkateed uhke tamme suunas. Tänud.

Leitud.

Somaalia rahvuspargi rabateel on uhke värav, aga aaret pidi veidi isegi otsima, sest välistasin 5.aastaaja tõttu selle koha, kus see lõpuks oli. Sättisin sammud ka metsavahi majja, mis paistis veel üsna funktsionaalne, kui veidi kasvuhoonekilet või uued uksed-aknad kaasa võtte. Küll jõuan kunagi rappa ka!

Mõnus kevadine jalutuskäik Lemmjõe keelemetsa loodusrajal. Ja loomulikult vaatasime üle ka sealsed aarded. See siin oli täna meie esimene leid :) Aitäh peitjale siia kutsumast!

Leidsime!

 1 

Rappa me täna tulimegi. Kuid seda väravat sinna minemiseks me ei kasutanudki. Küll oli aga hea meel hiljem silda näha, kui me siitkaudu naasesime. Seega meie jaoks oli see väravaks tsivilisatsiooni.

Tänud.

Imeilus talveilm meelitas välja. Läksin. Rabaväravasse jõudsin ringiga- Raudna jõe kaldal kulgeb metsas Lemmjõe matkarada, ühtlasi sai Lemmjõe tamm ka üle vaadatud. Edasi jätkus rada Lemmjõe jõe kaldal, minu ees olevad jäljed näitasid, et ma polnud täna siin ainus liikuja. Sild ületatud, leidsin aarde kiirelt loogilisest kohast - karp oli aluse külge jäätunud, aga nimi sai kirja ja karp oma kohal tagasi. Värav rappa on leitud, raba uurima täna ei jõudnud, päike loojunud. Mõnus metsaretk, aitäh peitjale!

Leitud! Aitäh!

 1 

Meie jaoks oli see värav rabast välja. Või sild. Kiirel sammul edasi kanuude poole!

Kui kohale jalutatud, siis midagi pikalt mõelda polnud - kiirelt loogilisse kohta karbi järele. Tänud peitjale!

See aare on korduvalt silma jäänud ja vähemalt korra olen parklas peatunudki, aga siis häiris jalgsimatka pikkus. Seekord oli see kindlalt plaanis. Suurema osa teest veeresin üksrattal ja kui tee kehvemaks läks, siis jätkasin jalgsi. Kohapeal läks kiirelt, karp tuli loogilisest kohast hetkega välja. Aitäh peitjale.

Nautisime krantsiga ilusat õhtust päikesepaistet ja jalutuskäiku. Tänud peitjale!

Täna ei olnud siia väga märg teekond. Aarde leid tuli kiirelt,maja oli kuidagi kõle. Tänud

 1 

Nädala alguses Heleniga muid teemasid arutades tuli jutuks ka nende plaan minna nädalavahetusel Kuresoo lihtsamaid aardeid otsima. Ja et neil Salmega oli ühtlasi võimalik oma plaane sättida nädalavahetuse kahest päevast sellele tagumisele, saime Indyga samuti kampa hüpata :). Samas seda, millele täpselt me kampa hüppasime, ma tegelikult ette ei jõudnud vaadatagi :D, teisalt jälle ega see midagi ei määranud ka, Helen ju lihtsalt ütles, et kohtumine on Kuusekäära aarde juures ja minek ilma räätsadeta ning meil polnud siis muud, kui ainult õigeks ajaks kokkulepitud kohas kohal olla :).

Värav rappa sai tänaseks esimeseks aardeks ja leitud pmst sekundiga, vot nii simpel värk :). Aga sellises kohas võib ta preemiaks nii simpel olla ka - palju siia peale geopeiturite siis ikka inimesi satub… Aitäh Markole ja Arvole aarde eest, mis nii mõnusalt ja mugavalt meile tänase päevaskoori avas; kõik edasine tuli ju juba hoopis raskemate astumiste järel kätte :).

 1 

Me polnud juba kevadest saadik ühtegi korralikku rabamatka teinud, sest kesksuvel palavusega väga ei kisu sinna ja pealgi peetakse paljudes rabades ka suve algul räätsarahu. Kui aga paar nädalat tagasi väikse sutsaka Läänemaal Õmma rappa tegime, siis tuli suur soov rappa minna jälle tagasi. Nii hakkasimegi kaarti vaatame, et mida ette võtta. Kuna me polnud sel aastal veel Soomaal käinudki, siis tundus see kant igati sobiv. Oma plaane sättides saime ka Marise ja Indy meiega koos kulgema ja nii me täna hommikul Soomaal kohtusimegi. Otsus oli teha selline kergem matk, kuhu räätsasid ei pea kaasa tassima ja umbes 10 kilomeetrine ring. Värav rappa juhatas meid Kuresoosse. Siin tegimegi esimese aardeotsimise peatuse. Leid oli kiire, nimed kirja ja seadsimegi sammud rappa.
Lähedal oleva vana hoonega tegime tutvust rabaringilt tagasi tulles. Huvitav sauna moodi kamber oli seal sees, muu elu-olu oli üsna nutune, kuid rännumees vast saaks katuse all ööbitud küll. Tõsi, mõnes kohas hakkas seegi sisse kukkuma ja ega see põrandki teab mis kindlal alusel enam pole. Aitäh peitjatele aarde eest!

Tegelikult oli plaanis otsida Lemmjõe tamme aaret, mille olemasolu olime enne Lemmjõe keelemetsa rajale minekut tuvastanud. Kahjuks ei taibanud aarde kohta põhjalikumalt uurida ja kui kohale jõudsime, selgus, et oleme totaalses leviaugus. Tagasiteelsaabus levi ja otsisime alternatiivset aaret, mis oli sobivasti teepeal. Käisime ka metsavahikordoni juures. Loodetavasti on meie käes nüüd vähemalt aarde leidmise õhutemperatuuri rekord, sooja oli 30+ kraadi. Õnneks tuli aardeleid kiiresti, palju poleks viitsinud kohapeal jaurata. Aga nii matkarada, aarde juures olev sild kui ka metsavahimaja on igati väärt külastamist. Soovitame teistelegi ja täname peitjat.

Päris pikk matk tuli parklast. Viimasel kolmandikul tundus, et oleme autoteel, nii lai ja kõva oli. Aitäh.

 2 

Päev vajas matkamist. Oli ka muid võimalusi aga unistused lubasid siia kergemat sorti kulgemist. Plaanid olid suured. Ma küll kahtlesin enamuses aga see on mulle nagunii omane mõelda korraga mitu lahendust välja.
Igatahes oli hommik imeilus, päike tuli välja ja rada oli kaetud neitslikult puhta, eilesadanud lumega. Teisepool jõge sõi kohalik sõraline lund. Kehad olid täis värskust ja indu. Poleks uskunudki kui palju võib kõik erineda siis kui me seda teed teistpidi kunagi tagasi tuleme...
Värav ise oli meile tuttav. Palju ei puudunud, et see äratundmise tunne oleks tipnenud sellega, et oleksime end Piiaga logiraamatusse jätnud sisse kandmata. Kuskilt oli tekkinud kuulujutt, et meil see aare logitud. Äärepealt oleks jäänud kuulujutte uskuma. Aitäh olime täis indu siit rappa sisenedes ja väga rõõmsad kui pimeduses siit kaudu rabast lõpuks tulema saime.

 3 

Eile, käies tähistamas oma tuhandendat järjestikust geopäeva Kõrvemaal aarde "Blondiiniga rabas" radadel nägime kui mõnus oli seal rabas liikuda. Lumi nii metsas kui rabas oli tugeva koorikuga ning mööda seda saime kõndida peaaegu nagu mööda jääd. Ka laukad olid kinni kaanetatud ja saime otse üle liikuda, vaid ühe väiksema lauka servas vajus varbaots sisse.

Kõik see andis meile indu võtta ette see hirmuäratav retk siia Kuresoo rabasse. Jah, oleme lugenud siinsete kaugemate aarete logisid, küll talvest, aga ka suvest ning tõesti, nii hullud masohhistid me ei ole, et suvel siia tulla. :) Seega, läksime lihtsamat vastupanuteed ja lootsime, et veel on piisavalt talve, veel on raba piisavalt jääs ja me pääseme piisava kergusega siin rabas liikudes kõikide aareteni, ühe päevaga. Teadsime, et matk on ca 20km, või minimaalselt 21km, kui ka Lemmjõe tamme külastada. Mis ja kuidas tegelikult läks, sellest järgmistes logides.

Kuusekäära parklast hakkasime kell 10.30 astuma ja muidugi jäi see aare meile esimesena teele. Kõik oli hästi, meeled kõigil rõõmsad ja ootusärevus hinges, et mis meist saab. Selle aardega läks kiirelt, aitäh!

Värav üle kontrollitud, täitsa olemas. Tänud.

 1 

Seda rabaväravat oleme päris mitmel korral kasutanud ja korra ka maja pööningul öö mööda saatnud. Ööelu on seal päris põnev. Arvatavasti oleme sealkandis õige pea jälle tagasi.
Aitäh aardepeitjale!

No nii esimene märk rappa sisenemisest. Leitud ruttu aga järgmise juurde vist juba nii ruttu ei jõua. Räätsad alla ja asume teele. Küll on see lumi täna ikka märg. Tänud

Jälle üks mõnus jalutuskäik sõpradega. Aare ilusti korras. Teel siia nägime värskeid põdra jälgi. Aitäh peitjale siia kutsumast!

Sõpradel oli soov minna kuhugi matkama ja kuna nad teadsid minu geopeituse huvi ja läbitud matkaradu, siis raja valik usaldati minu hooleks. Esimene valik oli Matsalu matkarajad aga kui ilmateade lubas rannikule parajat tormi, siis otsus langes Soomaale. Ega mul siin palju aardeid jäänud polnudki ja ainuke mugudega koos tehtav aare oli Värav rappa. 5 km matkarada ei hirmutanud kedagi ja nii me mööda vesiseid ja poriseid rööpaid astuma hakkasimegi. Kui jõudsime raja hargnemise kohta, siis tekkis sõbrannal tahtmine tagasi pöörduda aga sain ta siiski ümber veendud. Kuni Lemmjõe tammeni oli rada täiesti ok. Hilisem teekond piki Lemmjõge oli paras sopa rada. Henrikol õnnestus ühes kohas kapitaalselt mudasse kinni jääda, kus ükski jalg ei liikunud sentimeetritki. Mis puutub silda, siis siin olen mõned aastad tagasi juba olnud ja vee liikumist vaadanud. Tänane aarde leid tuli õnneks lihtsalt ja võisime autode poole tagasi liikuma hakata. Aitäh.

Tänud.

Siia poole suundudes panid kõik kummikud jalga. Juba algus tundus porine ning mida edasi seda vesisemaks läks. ILm oli suhteliselt hall ning kummikuga olid varbad jäätükid, nii et ausalt öeldes seda jalutuskäiku eriti ei nautinud.
Silla juurde jõudes ootas meid üllatus. Aare vaatas vastu mitte oma peidukohast, vaid hoopis maast. Arvatavast kohast mitu meetrit eemal. Siiski võtsime igaks juhuks kõne peitjale, kes kinnitas meie peidukohavaliku õigeks. Ei teagi, kuidas see sealt nii kaugele plehku sai panna.
PÄrast leidu vaatasime üle teisel pool jõge oleva tondilossi. Kui mulle üldiselt mahajäetud hooned ei meeldi, siis valged oli seda täitsa põnev uudistada. Sisenedes olid seinal kirves, saag ja haamer. Tekitas kohe adrenaliini :D
Kuigi olime plaaninud algul edasi minna tammikusse, siis otsustasime ümber ja võtsime suuna Lemmjõe tamme poole. Aitäh!

Peale kiiret skoori- ja söögipausi pakkisime end miniatuursele rännakule. Tee peale oli paigutatud parajal määral lombikesi, kus kummikutega lõbutseda sai ning astumine kulges mõnusalt. Lõpuks kohale jõudes ei saanudki aru, et kas tõesti juba kohal?! Karbi leidsid tüdrukud maast vedelemas ja peale logimist valdas nõutus. Kiire kõne peitjale aitas tuvastada karbi tegeliku asukoha, loodetavasti püsib paremini. Mõtlesime proovida ka Suitsna talu tammiku aardele läheneda, kuid tee peale oli takistuseks paigutatud metsaonn, mis meie tähelepanu tükiks ajaks köitis, oli seal ju lausa saun olemas :) Peale majale tiiru peale tegemist otsustasime, et mõistlikum on edasi liikuda ja raba-aare mõneks teiseks korraks jätta. Tagasi pöördudes proovisime sillal kummikutega suusatamist ja võtsime suuna Lemmjõe tamme poole. Aitäh!

 1 

Siin sai lõpuks ometi jalad taguotsa alt välja tõmmata ja neile pisut tegevust anda. Kohapeal vaatas mulle aare aga keset maad otsa ja ma ei näinud ühtegi loogilist kohta kust ta sinna oleks kukkuda saanud. Loona pakkus välja koha, mis oli paar meetrit eemal ja Kristjan tegi peitjale kõne, et olukorras selgust saada. Siit edasi läksime maja juurde ning tutvusime sellega nii väljast, kui ka seest. Sisuliselt oli olemas kõik hädavajalik ja seal saaks vajadusel kenasti öö mööda veeta. "Suitsna talu tammiku" juurde geosõbrad siiski täna minna ei otsustanud ja eks tuli mulgi siis see mõneks teiseks korraks jätta. Eks raba peal on siin nii ehk naa paar ahvatlevat täppi, mis mingit hetkel teadmata aega ootama jäävad. Siit jalutasime veel ka "Lemmjõe tamme" juurde, mille esmakülastus oli mul kümme aastat tagasi. Kokku tuli mõnusalt väike matk. Aitäh!

 1 

Seegi paik ammustest matkadest tuttav. Aaret saime meiegi veidi otsida. Vaatasime ikka rohkem sellistesse veekindlatesse kohtadesse. Aga nüüd nimed kirjas ja teema maas. Järgmise korrani.

Lihtsalt nii ilus!

Loojang

Mõnus jalutamine ilusa sügisilmaga. Tänud peitjatel

 1 

Sel aastal kolmas tiir sellel rajal. Erinevad aastaajad pakuvad erinevaid elamusi. Aarde leidsin pooljuhuslikult. Meenus, et kuskil aardekirjelduses oli seda silda mainitud.

Kordonis on elutegevust märgata.

See oli tänastest kõige pikem matk, kuid sama tore siiski. Hea on, et suuskadega ei tulnud nagu Marje ja Paavo kunagi, siis vist nii tore poleks olnud. :P

Panime nimed kirja ja seejärel puhkasime sillal natuke jalga.

Aitäh!

Tegime ka selle pikema matka ära. Meenutasime heldimusega, kuidas aastatagune 20 km pikkune geosuusatamine pimedas huntide ulgumise saatel praksuval jääl lõppes. Oijaa. Tänane jalutuskäik oli nagu pargis. Pärast aardeleidu tegime enne rabaväravat sillal mõnusa puhkepeatuse. Vulisev vesi, rahulik kamp, hea loba.
Täname sellegi aarde peitjaid mõnusa jalutuskäigu eest! Aare korras, maskeeringut aga nagu polnud. Vast siiski püsib ega veere kuhugi.

Taas mõnus jalutuskäik loba saatel. Nii läheb tee ikka alati kiirelt :) Nullis oli lahe sild. Väravat ennast seekord ära ei kasutanud ja peale logimist läksime tagasi. Äkki millalgi jõuab selle raba ka ette võtta :) Tänud peitjatele!

 1 

Koos matkates on see hea asi, et teekond ei tundu nii pikk, loba ja naljad juhivad tähelepanu mujale. Marje meenutas noid raskeid aegu, kui ta suuskadega pidi sedasama teed läbima ja arvas, et ei iial enam ei tule ta siia tagasi! :D Iial ära ütle iial. Leid oli kerge, istusime, puhkasime sillal jalgu ja tagasi autode juurde. Rappa tuleme teine kord.

Tamme juurest sai ikka siia tuldud. See osutus raskemaks kui tammeni jõudmine. Kummikus poleks häda olnudki aga kui tee viis läbi heinamaa, mis oli vee all, siis oli ka aeg head aega öelda kuivadele jalanõudele. Vantsisime läbi, hüppasime rööbastes ja mida kõikke veel. Ühel hetkel oli vasakul vahva vana laudtee ning kaarti vaatamata pöörasime sellele. Siis olid juba heinapallid, aare ning pikk sirge tagasi matkaraja algusesse. Aarde leidsime ruttu, vahetasin karbi terve vastu ning asusime tagasiteele, kõht oli juba tühi. Aitäh! EVEJ

 1 

Karp vahetatud =)

Peale väikest matka mööda sügisest luhta ja metsa tuli suht kiire leid. Tänud

Kuusekäära aarde juures esialgu sappa haakinud vahva neljajalgne otsustas siiski koju tagasi pöörduda, meie jätkasime üle heinamaa jalutuskäiku. Soomaal on matkatud küll, aga siitkaudu polnudki rappa läinud. Olime vist täna juba hästi teostatud Soomaa aaretega ära hellitatud, siin otsisin esialgu ka kirjelduses mainitud loogilisest kohast. Nojah, igaühel ilmselt oma tõlgendus loogilisest, sest mul läks otsimisega aega, õnneks Hannes päästis olukorra. Need teised kohad tundusid mulle palju loogilisemad ja kindlamad, aga eks peitja otsustab ise oma karbi asukoha. Loodetavasti püsib. Kodutöö oli hooldusvajaduse osas tegemata, seega katkise kaanega karpi polnud asendada, sisu juba praegu niiskevõitu, vajaks kindlamat karpi.

Siit edasi rappa seekord ei läinud, teinekord kindlasti. Jälle.

Siin õnnestus esimest korda panna leid kirja enda peidetud aardesse. Tegelikult peitis eelkõige Arvo, mina olin samal ajal lihtsalt läheduses. Et asi natukene ausam oleks, siis läks Inge üksinda aaret otsima. Leid tuli siis kui olin vaatama läinud, kuhu ta nii kauaks jääb :)

Tamme juurest jalutasime kohale. Esimese hooga läksin aardest lihtsalt mööda ja vaatasin keerulisemaid kohtasid, et siis üks hetk ootamatult aardele lihtsalt otsa vaadata. Tänan.

Tänan aarde eest!

Pargivaht ehmatas mind enne ära. Aarde poole kulgedes mõtlesin kõikvõimalike loomade üle, kes mind luurata võiksid. Vaatasin omaarust loogilisi kohtasid ja siis vaatasin ringi ja aare vaatas mulle vastu. Kokku 6.5km koos Lemmjõe tammiga. Enne jälle pikk monoloog, kas minna või tagasi.

Auto jätsime eemlmise aarde juurde ja hakkasime jalutama. Võtsime pusad kaasa, kuna tundus tuuline. Üsna pea heitsime need siiski seljast. Teekond kulges suhteliselt ruttu, pidi vaid vaatama, et väikestele konnadele peale ei astuks. Aaret ennast otsisime kahekesti ikka naljakalt kaua. Vaatasime mõlemad loogilistesse kohtadesse, aga ei leidnud. Olime hämmingus, et kuidas me nüüd ei leia. Hakkasin suvalistesse kohtadesse vaatama ja siis toimus valgustus. Vedeles teine seal kuhu ma esimesena vaatasin. Ei tea kuidas ma enne ei näinud.

LK110 aaretele väikene vahepala. Kõik Soomaa rabad on aastate jooksul ilusti läbi käidud ja seekord piisas vaid värava piilumisest. Alguses otsisime täitsa valest piirkonnast. Pärast maaameti piilumist susis Maire selle karbi välja. Jõe ääres jalutades kohtasime palju kanuude ja süstadega sõitvaid inimesi ning suurt lihaveise karja. Aitäh aarde eest!

Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Konteineri kaas katkine.

Selle päeva viimane matk. Konteineri kaas katkine, vajaks vahetust. Tänud peitjale.

Leitud

Jälle üks kodulähedane aare logitud, olime alles kuuendad leidjad. Silla puitosad hakkavad vägisi ajahambale alla vanduma. Aitäh!

Siin sai kolm-neli kuud tagasi mööda kõnnitud, kui sihiks oli Lemmjõe tamm. Täna oli kaaslasteks lugematul hulgal parme. Algne mõte oli, et ragistaks veidi kaugemale, rabani välja, kuid olin juba suhteliselt tüdinenud neist putukaist. Tagasiteel sai selle pika sirge peal ka paar matkajast hääletajat peale korjatud, alustasid eile ning täna olla 10km läbi raba selja taga. Soovisid Soomaa rahvuspargi keskusesse; rabas olid muuseas ka kedagi geopeiturit kohanud- olid imestanud, kes peale nende veel sellisesse kohta ronib. Peitjale tänud!

Kunagi vanasti sai siia autoga sõita. Minagi olen seda teinud, ent siis oli talv ja tee lõpp täis pargitud, nii et sõitsime tagasi teeäärsesse parklasse ja alustasime suusamatka samuti siit. Nüüd tuli keelumärk üllatusena, aga ega see tee mingi sõidutee olnudki. Muidu oleks elu lill olnud, aga kuumus parmud ja muud putukad tegid elu keeruliseks. Lõpus oli leid vähemalt kiire ja rappa poleks täna enam tahtnudki.

Tänud aarde eest!

 1 

Õhtusöögilauas küpses kindel otsus – tänane koeraga jalutuskäik tuleb Soomaal! Olime arvestanud, et nii Viljandi kui Pärnu georahvas võib olla täna siia rabade vahele juba jõudnud, kuid väike lootus esmaleiule püsis kuni parklasse keeramiseni… Teel aardeni kohtusime ilmselgelt geopeituritega, kes olid juba tagasiteel auto juurde. Kuna meie neid kahjuks ei tundnud (tuleb ikka sündmusaaretel vist käima hakata), siis ei tihanud ka hõigata, et kas meie jalutuskäigul on ka ühine eesmärk… Igatahes tervitused teile nüüd! Aarde eest aga suured tänud. Olime siinkandis juba ei tea mitmendat korda, kuid Soomaale on alati mistahes eesmärgil mõnus tulla.

 3 

FTF mingil fikseerimata kellaajal. Vaatasime aarde kaugust parklast ja natuke pelgasime, kas käin selle ära või mitte. Otsustasime siiski vähemalt proovida ja hakkasime vaikselt minema. Endal oli harjumatu küll jalutada nagu tigu, aga iga sammuga meetrid vähenesid ja aare tuli muudkui lähemale. Karbi leidsime tõesti sealt, millele peitjad olid viidanud. Kui rändurit nägime, siis saime eriti rõõmustada, sest olime üpris veendunud, et esmaleidu pole veel tehtud. Seda kinnitas ka logiraamat. Suur tänu peitjatele!

 4 

Kuna Liisil oli juba normaalne olla ja polnud ammu tuuritanud, siis tekkis soov Pärnusse aardeid otsima tulla. Ja kui juba Pärnusse tulla, siis võiks ka Soomaalt läbi käia. Polnud päris päeva esimene aare, sest teised jäid teepeale, aga kohale jõudsime. Jätsime auto parklasse ning jalutasime kohale. Korra olen sellest sillast üle käinud, kui Soomaal teisi aardeid sai otsitud. Eks need Soomaa rabakad ühed raskemad jalad maas leitavad aarded ole. Mäletan, kui Toonojalt Suitsna talu tammikusse näitas GPS 5km ja maapind täiesti lumega kaevutd. Õnneks oli hea mööda tugevat pinda astuda, aga 5km tühjuses kõndida oli üpris nüri. Ränduri jätsime järgmistele.