Kadunud hiilgus - Piirissaare lennuväli

 1 

Suured tänud Christelile hooldamise eest!

Aare hooldatud ja on nüüd uue veekindla logirulliga ilusti tagasi oma pesas uusi külastajaid ootamas :)

Ingrid ja Marid maandusid nulli ja logisid aarde. Aitäh!

Lennukeid pole siin ilmselt tõesti ammu nähtud. See eest oli muid tiivulise, kes meid lennuväljana kasutasid. Tänan.

Lennuvälja võib vaid aimata. Tänud

15615.

Esmakordselt külastasime Piirisaart 2021. aasta veebruaris ning tollal autoga mööda jääteed. Täna siis võtsime ette suvise külaskäigu mööda veeteed. Tookord talvel meil see aare leidmata jäigi, täna aga oli tops kenasti olemas. Paraku selle topsi kaas veetihe ei ole ning logiraamat seal sees oligi läbimärg. Täname!

Sellenimelist aaret oleme siin kunagi juba otsinud. Seekord oli tops kodus ja saime nimed kirja panna.

Hiilguse oli küll loodus endasse mässinud aga aimu sai nii sai see aare peitja kaasabil leitud Tänan!

Lihtne leid, georajad sees :) Kirjutuspulgaga oli raskusi, kasutasime algelist pliiatsit söe näol, loodetavasti kestab ikka. Tänud peitjale, ega seda lennuvälja vist muidu enam ei leiakski, pool metsa kasvanud ja teine pool sigade tuhnitud.

Vahva päevake saarel veedetud. Saime saare kohta väga palju huvitavat teada. Meile väga meeldis. Aitäh.

Kui kutse saarele tuli,olin kohe nõus.Meil oli kohalik ka seltskonnas kes tutvustas meile saare elu ning nii mee liikusime aardest aardele.Aitäh!

Leitud. Tänud

Lootsin MS Flight Simulatoriga kõigepealt kohale lennata, aga kahjuks ei ole ka seal nimetet lennuväli säilinud. Parmud on säilinud. Aare ka. Tänud!

Veetsime mõnusalt pool päeva Piirissaare elu-oluga tutvudes. Ekskursiooni, lõunapausi, ujumise jm kõrvalt jõudsime ka paar aaret logida. See siin oli esimene. Aitäh!

Sääski tõesti jagus, nii et tegutsesime kiirelt, et nimed kirja saada. Aitäh aarde eest.

Piirisssarele tulime küll rohkem saarega tutvuma, aga peale giudituuri ja lõunasööki oli piisavalt aega, et ka aarded üles otsida ja logida. Jalutasime mööda kunagist lennuvälja, põige kõrvale ja sealt see vihjes mainitu paistis. Aitäh peitjale!

 1 

Kui ma aarde pealkirja lugesin ja peitjat nägin ja kohapeal seisin, sain aru, et mingi hea nali. Saart pole ju ollakutki, mis Lennuväli siia veel mahuks. Kohapeal ma peale karjamaa midagi ei näinud. Kihnus on ka muru väljal Lennuväli aga vähemalt lipukesed ja muud triibutoikad annavad aimu, et sinna saab maanduda.

Ega ma ju kirjeldust enne polnud lugenud ka kui nüüd kodus, “et kunagi oli”. Kontrollisin ka Vikipeediast ja kui see näitab Lennuvälja, siis nii on.

Tänud kutsumast, tops sinu võimete juures liiga tavaline!

Leitud, logitud, tänan!

Sääski oli meeletult, seega logimine käis väga kiirelt. Logiraamat oli veidi niiske. NB! Kui Piirissaarele satute, soovitan külastada kohalikku ööklubi ka! :)

Olime Piirissaarel neli päeva. Kuna seltskonnas olin mina ainuke geopeitur, siis võtsin punkte tasa ja targu Planeerisin võtta 4 aaret, seega 1 aare igasse päeva ja see sai ka teoks. Algul pidime minema kaheks ööks, aga kuna laev neljapäeviti ei käi, siis broneerisime tagasisõidu reedeks. Lennuvälja aarde võtsin ma teisel päeval, kui liikusime Tooni külas. Tutvustasin teistele ka kadunud hiilgust ja kadusin korraks silmapiirilt, et aare logida. Leid oli tänu vihjele kiire.. Tänud siia peitmast!

 1 

Lennukeid polnud, telkijaid polnud. Seda lihtsam oli ringi jalutada ja aardetopsike vihjele vastavast kohast leida. Siis aga mured alles algasid. Selgus, et kõik kirjutusvahendid olid jäänud sadamahoonesse jäetud kotti. Eks sai siis kiire kõne võtud Ingele ja Markole ning õige pea pastaka-kiirabi kohale saabuski. Aitäh!

Saime kahekesi hõljukiga saarele ja leidsime kaks aaret.Aare ise oli küll vee all aga kuna konteiner nii hea siis sisu oli täiesti kuiv.

Suht üllatav peitmisviis aga õnneks toimus juhuslik kiire leid. Tänan!

Phantomi aardeid oleme harjunud ikka eeskätt Tartus trehvama, aga sedapuhku saime aarde otsimisega nii alustada kui lõpetada oma 45 km Anne kanalist ida pool. Aitäh peitjale!

Pigem vee- kui õhuteed pidi oleks mõistlik seda aaret külastada. Tänud kutsumast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud, kuid kirjapulga puudumine takistas logimist. EVEJ.

Huvitav sigade seljasügamispuu kohe aarde kõrval. Aitäh kohta näitamast!

Talvel ei leidnud, nüüd aga oli palju lihtsam, kui aare taastatud. Tänud!

Hoopis teine tera otsida kui aare olemas on. Veebruaris mitteleides ei saanudki ilmselt leida. Kuigi ehk ikkagi on algne aare kuskil kokku kuhjatud võsahunniku sees alles. Lennuväli andis endast õrnalt märku, aga rohkem silmasime aaret, kuigi mul läks selleks enim aega. Tänud Tanelile meid siia kutsumast! Meie teine ja viimane Piirissaare aare täna.

Suveseiklus tõi meid siia saarele ja kasutasime võimalust ka siinsetele punktidele lisaks ka aardeid külastada. Suur aitäh siia kutsumast!

Õigel ajal õiges võsas ! Kiire (ja ainus) vahepeatus seekordse Suveseikluse käigus. Tänud peitjale ja erilised tänut Juta'le, kes topsi peidikust välja tõi.

Leitud Suveseikluse käigus. Mõnus jalutuskäik oli saare ühest otsast teise, meie mängisime lisaks veel geopeitust ka ning kõike jõudis teha.

Leitud Suveseiklus 2021 käigus. Ootamatult avastasin, et samas võsas jalutab Urban tiim. Panime siis koos nimed kirja. Aitäh!

Teine vahepunkt Piirisaarel. Paistab, et olen täpselt graahvikus. Jõudsin siia kolmkümmend viis minutit peale maabumist. Aare ilmutas ennast kiirelt ja võis järgmise aarde juurde punuma panna. Suured tänud aarde eest.

Sügelen veel 3 päeva hiljem ka sääse ja parmu hammustustest aga aare sai leitud.

Meiega ei jõhkerdanud seal lennuväljal ainult sääsed vaid ka parmud. Silja terav silm märkas otsitu ja saime jälle külatänaval patseerida.

Aarde läheduses on üks lendtõuks end puu otsa parkinud. Lennuraja märkamisega jäime hätta. Aitäh!

Sääsed. Maandumisrada ei leidnudki. Aitäh.

Leitud ja logitud vaatamata sääserünnakutele .

Taastatud aarde oli kenasti omal kohal.

Nimi logiraamatus kirjas ..taastamisleid :) :)

Nii nagu aardeomanikuga kokku lepitud sai, taastasin aarde. Eelmine langes sügisel ebavõrdses võitluses võsapurustajaga.

PS Aardel on uued koordinaadid

Suure tõenäosusesga kuskile jalutama läinud. Las veidi laagerdub, ehk sulab kunagi lume alt välja mingi ime läbi.

Tuleb öelda, et otsimine oli põhjalik aga tulemusetu.

Me ei leidnud.

Ei leidnud.

Käisime meiegi pilku peale viskamas. Nulli kandist õnnestus välja kaevata puude osi, ent aaret mitte.

Paneme ka oma kollektiivse mitteleiu kirja. Küllap see tops seal oksahunnikus kuskil on, aga nii palju kui lumi võimaldas sinna sisse piiluda, siis ei jäänud ka seal silma.

 1 

Piirisaare jäätee avamine seadis geonädalavahetuseks omad prioriteedid. Nii me siis läksimegi seda kuulsat lennuvälja vaatama. Seisime lennuraja servas Alexiga, käed puusas ja püüdsime Bõuingut sinna maha saada. Noo jahh, mõtlesime vist liiga suurelt ;)
Ei aidanud ka lennuraja lumest puhastamine. Mida pole, seda pole.

Mkmmm, nullis on raiet tehtud ja ligidal asuvates hunnikutes ei jäänud ka silma...ilmselt vajab uuendamist ja uut peidukohta.

Ei leidnud ka.

Loomulikult lootsime Piirissaare "puhtaks" teha, kui nii kaugele sellisel eksootilisel viisil saabutud. Ikaldus aga algas juba esimesest aardest. Otsisime loogilisi kohti läbi, päris nullis polnud midagi. Ka kõne aarde ringipaigutajale ei aidanud seda välja võluda, kuigi kaks potentsiaalset peidu alust said isegi lumest puhtaks roogitud. Ma otsisin isegi eemalt võsahunnikust, et ehk on langenud võsaraie ohvriks. Ka peitja arvas, et äkki ikka sulab kuskilt välja, enne ei tasu taastada. Aga ei midagi, eks siis tuleb ilma lumeta ajal tagasi ujuda. Seni läheb aare jälgimisse.

 2 

Peale eelmise päeva sündmust tekkis mõte, et võiks käia järgmine päev Piirisaarel ära. Kiire jääkaardi vaatamine oli paljulubav ja mõne googelduse tagajärjel koperdasime uudise otsa, et just avati ka jäätee saarele. Nii saigi plaan paika. Järgmine hommik küll uudised enam kohe nii head ei olnud. Veebilehe järgi oli jäätee suletud. Marje tegi kõne ja selgus, et ööga on pragu jääl suuremaks läinud ja paigaldatakse uut silda. Anti lootust, et mõne tunni pärast saab ikkagi tee avatud. Meile see sobis, sest olimegi sadamast peaaegu kahe tunni kaugusel. Esimesena võtsime teekonna ette Maanteemuuseumi aarde juurde ja kui sinna kohale jõudsime, oli juba teada, et jäätee taas avatud. Tegime seal kiire logimise ja edasi juba Piirisaare poole. Mõni maa enne Laaksaare sadamat koondusime kolmest autost ühe peale ja jätkasime teed. Enne sadamat oli tee peal veel väike taksitus ja kaks autot olid ninapidi päris korralikult kokku saanud. Õnneks keegi vist väga viga polnud saanud. Teel risti olev auto lohistati jalust ära ja saime sõitu jätkata. Enne jääle minekut pidime sellest teada andma kordonisse. See aga osutus üpris keeruliseks, kuna telefoni liin oli hõivatud pidevalt. Niikaua kuni Marje oli ootel, sain mina tehtud kohto piiriveekogu.ee lehel ja sealt kaudu sõidu registreerida. Soovitan seda kasutada ka teistel.

Lõpuks olimegi saarel ja esimese aarde juures. Kahjuks polnud ainult kadunud lennuväli vaid ka aare ise. Päris kaua kaevasime seal ja ei leidnud midagi. Mingi variant on, et see kusagilt lume alt kevadel veel välja tuleb. Kuna kellelgi meist see leitud polnud, siis taastama (ise peitma) seda topsi ei hakanud. Vast õnnestub kunagi seda saart ka suvisel ajal külastada :) Minu jaoks oligi see üldse esimene kord sellel saarel :) Aga selle aardega läks jah kehvasti siis seekord :D

Tänan!

 2 

Päeva põhieesmärk oli Piirissaare külastus. Minek oli üsna märg ja tuuline, aga kohale me saime. Kahjuks piirdus tänu tehnilistele probleemidele seekordne saarekülastus jalutuskäiguga otsejoones aardeni ja tagasi, aga tore reis oli sellegipoolest. Eks Soonautika käigus tuleb pikem saaretuur ette võtta. Tänud aarde eest!

Siia tulime pärast Soonautika aaret ja leidsime eest ülesõidetud aarde. Õnneks siiski tervel kujul. Peitsime peitjaga kooskõlastatult natukene eemale. Seejärel läksime ülejäänud saart avastama. Aitäh!

Saarevalvur

Soonautika aarde juurest tulles jätsime oma 'paadi' sadamasse kuivama ja jalutasime esimese asjana loomulikult lennuväljale. Teele jäänud hoonest paistvad kummikud ja voolikurull tekitasid küll pisut kiusatust aknast muud päästetehnikat ka piiluma minna, kuid õnneks läheduses toimetavad mugud ei lasknud lollustega tegelema hakata. Lennuväljal on vist mingi 'vanade aegade mälestuseks uued jäljed sisse' aktsioon toimunud. Loomulikult läks rada otse üle aarde, mille räsituna maast leidsime. Aare ise oli siiski heas korras ja sai pisut eemal eelnevaga samaväärse peidukoha.

Peale logimist tegime saarega põhjalikumalt tutvumise tiiru ja sadamasse tagasi jõudes jäi vaid napilt tunnike päikese käes Koidula väljumise ootamiseks. Oli igati tore saare külastus. Tänan peitmast.

Selle aarde üle oli küll suur rõõm, sest seda kuidas üle kanali teise Piirissaare aarde juurde peaks pääsema, ei suutnudki tuvastada. Algul tegi maastik natuke nõutuks, no kuhu sa siin midagi peidad, aga nulli näitas seevastu täpselt. Natuke pusimist ja aare leitud. Kaasas olnud sõprade jaoks elu esimene.

 1 

Mingites väga tolmunud ajalooürikutes võib olla ühel koltunud ja raskesti loetaval paberil selline info, et see polnud meil esimene kord seda aaret võtma minna. Üks tsirguke oli kuskil laulnud, et paat oli vees ja sõiduvalmis, aga ometigi tiriti see viimasel hetkel veest välja tagasi ja keelduti vaatamast kaardi seda osa, kus see täpp end paigutanud oli. Nüüdseks oli aga palju vett merre voolanud ja taevas oli sinisem ja rohi rohelisem, paat oli vees ja sõitsimegi aardeni. Ja see sõit oli mõnus. Täiesti ideaalne ilm ja kõik muudki tingimused ei jätnud muud võimalust, kui lihtsalt nautida, et oma paadiga minna saab.

Aardeni jõudes vajus meil küll mokk maani, sest võiks ju eeldada, et kohtad teisi geopeitureid kuskil mujal, aga ei, ikka Piirissaarel. :D

Kõige lihtsam Taneli aare vist.

 3 

Olin arvestanud, et paat üle 10 km/h välja ei lähe ning siis Laaksaare - Piirsaare - Uku - Laaksaare ligikaudu 50km sõit läheb väääga pikaks. Üllatus oli aga suur, kui hakkasime 30 km/h sõitma. Sedasi on palju lõbusam rutškat väänata. Piirsaarele lähemale jõudes oli mitmedki võrgud ees segamas otseteed valimast ning ega ei teadnud ka, kas seal on madalikud või mitte. Läksime neist ringiga mööda ning varsti olime kanal alguses. Omapärane sõit oli siin. Väikest paati ei hakanud sadamasse parkima vaid leidsime väikse tühja sopi ning jätsime paadi sinna. Jalutasime aardeni ning oli üllatus teolt tabamine. Ei mäletagi, millal seda viimati mandril juhtus, aga väikesaarel on tõenäosus üpris olematu. Ootasime nende logimise ära, et saaks ka ise otsida. Raske ettekujutada, et siin kunagi lennukid lendasid, üldse ei näe sedamoodi välja. Aitäh siia juhatamast, ehk kunagi tulen pikemale ekskursioonile Piirisaarde.

Raske ettekujutada, et siin maanduti

Ega siingi kergem ettekujutada pole

Kiire leid tavatult suure kambaga. Jäime ka kohe silma järgmistele otsijatele. ????

Kahjuks telkimiseni ei jõudnud, kui kui tuleb tahtmine lennuväljal telida, siis nüüd tean kuhu minna :)

Noh kui saare peal on kaks aaret võiks üks neist lihtsasti leitav olla. Jalutasime külade vahelise tiiru ja tagasi sadamasse jõudes olime imestunud et spordikell ainult 2km jalutuskäigu ette näitas. Selline pisike saar siis oligi.

Eestlased ikka oskavad igal pool neljandale kohale tulla. Nii juhtus ka meie ja selle aardega. Suurt seiklusjuttu rääkida polegi - eesmärk number 1 oli leida kollane aken, number 2 juba see aare. Lennuväli tuli ka meile üllatusena. Päris rohtukasvanud teine. Hiljem uurimistööd tehes selgus, et see oligi mõeldud rohukattega väljaks. Nojah, nüüd on siis lihtsalt pikema rohuga väli. :) Leid tuli kiirelt, null näitas ilusti õigesse kohta. Aitäh peitjale meie Piirissaare elamust täiendamast!

Piirissaarele jõudsime oma elus esmakordselt. Kohapeal liikusime jalgsi. Saare mõõtmed olid selleks piisavad. Sealne asustus sarnanes Peipsiäärele ja erines seega teistest väikesaartest. Tumedad pilved ähvardasid igast otsast. Õnneks püsis päev läbi kuiv. Sääski ja parme oli ebameeldivalt palju. Saare ringkäigu kestel otsisime ka aarde üles. Kirjutasime nimed kolmandana logiraamatusse. Laevasõidul Laiksaare suunal kutsuti laeva mootoriruumiga tutvuma. Väga tore laevameeskond.

 12 

Kui ma nüüd vaatasin, et nädal tagasi sai see aare FTF-i osaliseks minu poolt, siis tundub, nagu oleks see olnud 3 päeva tagasi. Aga algas see kõik nii:

Ma mõtlesin, et teen geojaanipäeva suunas varase stardi. Viimane nädal puhkust, viskasin hommikul veel ühe aardeteostuse maha ära ja juba 15min peale üles panemist oli see ka lahke administraatori poolt heaks kiidetud. Helistasin Tartusse sõbrale ette, kelle juurde oli plaan ööseks jääda ja küsisin - kas sa süsta leiad kuskilt? "ee,,mmmm.... äkki leiangi, uurib". Mus on mingi tohutu kiiks ja alahindamine, samas jääks pooled seiklused elus olemata, kui ma täpselt kõik läbi mõtleks ja planeeriks. Siis tuleks nii palju agasid ja asju, millega arvestada, et seikluse jaoks jääks ruumi väga väheks.

Igastahes oli plaan mul selline, et peale sõbra tööpäeva lõppu süstad peale ja teeme kiiresti Piirissaare aarded ära ja kell 11 kodus. Nojah. Mitu valearvestust. Reaalsuses saime vette kell 8 õhtul, lihtsalt varustuse kokkuajamine, sidumine, sadamasse sõitmine, poes käimine jne. röövisid tohutu aja. Siis päikeseloojangus kütsime Piirisaarde välja ja see võttis oluliselt rohkem aega, kui ma oleks arvanud. Ma mõtlesin, et ülesõit on 30 minutit. Ei olnud, sinna sadamasse sisse piki kanalitpidi võttis ikka rohkem aega. Ja kui juba kohal, siis ka tiir saarele peale, kohalike sibulapeenraid kaema ja mis seal üldse on. Oluliselt rohkem mahajäetud mõne teise saarega võrreldes, tühje maju ikka on. Nt. Ruhnus, kus sai just käidud, on tohutu majutuskriis ja tühje maju pmst pole, Rahvas tahaks sinna elama minna, kuid pole, kuhu minna. Piirissaarel tundub, et asi pole nii. Äge saar ikkagi, üllatus, et nii palju kahanenud oma pindalas.

Ja aardest kah. Muidugi ma ei teadnud, et saarel oli lennuväli. Ja muidugi ma ei teadnud, et siin ees võib üldse FTF-i võimalus olla. Ausalt öeldes lampi nägin vist paar päeva ennem, et üldse mingi uus aare on, kuid ei süvenenud ja ei vaadanud, et millal see tehti ja kes tegi. Uus, siis uus, see oli vist kogu emotsioon. Aga kui logiraamat näppu jäi ja tühja raamatut nägin, siis vajus suu lahti küll. See oli ikka väga positiivne selle päeva osas. Sest nagu hiljem selgus, siis sai ikka vett ja vilet veel näha, kui uuesti süstadesse läksime ja Soonautika poole hakkasime sõitma. Kell oli siis 23:15, kui lahkuma hakkasime. Ja otse sadamas sai sõbraga vahetatud süstasid, tal laenatud pikem ja süsinikust kiire paat. Loomulikult käisin sellega kohe ümber, riided läbimärjaks, see illustreeris hästi, kuidas asjad edasi minema hakkasid.

Selle aarde eest suur tänu. Kui keegi mõtles, et ei pea Piirisaare asulat ära nägema, et saar tühi oleks, siis nüüd enam ei pääse. Kohustuslik turismitiir saab nüüd vist kõigil tehtud. Aitäh peitjale.

Kanalis küla suunal.

Piirissaar paistab üle mere

Kohalik kirik, väga mõnusa arhitektuuriga

täiesti võimas surnuaed

Nina tagasi sätitud, tegelt käisin kohe peale pildi tegemist ka ümber