Vaja on logida - VOL#9

Paarkümmend meetrit enne aaret muutus maapind kohati päris märjaks, nii et pidi vaatama kuhu astuda. Samas oli mets mõnusalt lumine. Nii ma seal tatsasin - püksid põlvini lumised ja varbad märjad, sest ühe korra astusin ikkagi vette. Aardele lähenemiseks kasutasin vana head spiraalse lähenemise taktikat. Temperatuur oli napilt miinuses, aga koti paelad olid juba kinni külmunud. Andis ikka lahti pusida. Aarde endaga kõik korras. Tänud.

Ma ei tea miks ma selle aarde otsimist nii pikalt olin edasi lükanud. Auto jäi Südamelähedase juurde ning asusime kärutama-jalutama. Peatselt olimegi kohal. Kohtasime ka seenelisi, mootorrattureid ja jalgratturit. Kui pikk sirge läbitud, tuli veidi jalge ette vaadata ning peatselt olimegi aarde juures. Kätte on jõudnud vanus, kus nänn on põhiline, nii et pean tulevikku arvestades ikka endale vahetusnännikotti uuesti kotti tekitama. Aitäh! EVEJ

Sääski sai iga käe viibutusega tunda. Pole samuti veel näinud nii lühikese aja peale nii palju puuke. Aitäh!

 1 

Geotripi esimene ja viimane ühes :) Koer sai jalutatud, kohalikud sääsed toidetud (neid oli palju). Ja siis rõvedalt palju puuke, polegi nii palju ühelgi jalutuskäigul neid kohanud. Koeralt sai rajal olles 4tk ära korjatud, pärast auto juures veel mitu tükki. Ühe avastasin koju jõudes autopesast ning veel kaks avastasin kodus koerale magamamineku eelset kontrolli tehes. Lisaks enda pealt siis veel 3tk. See võttis isu õhtuks ära :) Aare korras, tänud.

Koha peal nägin kakku

Geopäev jalgrattaga Saku kandis. Atäh!

Leitud

Päikseline, lumine ja talvine mets sel nädalavahetusel matkamiseks, vahelduseks vihmale ja tuulele. Tänud.

Aitäh! Leitud ja logitud!

Leitud logitud

Tänud aarde eest.

Alice'i imedemaal jalutades tegime väikse kõrvalepõike ka selle aarde juurde. Õnneks jäi kiirelt silma. Aitäh peitjale!

Sai siingi logitud :) Kiitsin just mõttes toredat kuiva raba, kui tagasiteel ratta astusin kogemata liiga helerohelisele laigule ja jalg sai ikka parajalt märjaks :) Aitäh peitjatele!

Sain autoga otse ringteelt pöörata ning väravatest metsateele sõita. Kohal siis väike jalutuskäik läbi rabametsa. Ettevaatlikult astudes saab kuiva jalaga aarde juurde minna küll. Aitäh peitjale!

-

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Logitud, tänud peitjale.

Leitud. Aitäh! :)

Vahtisin tee pealt kahtlustavalt seda pinnast ja kriitiliselt oma jalavarje. Esimene mõte oli, et ega vist ikka ei saa küll, vähemalt mitte kuivade jalgadega. Teist mõtet ei viitsinud mõelda, proovisin järele, sai küll ja lausa kuivade jalgadega. Tänud peitjale. Aardega kõik kõige paremas korras, ainult et nöör hakkab millegipärast üles ütlema, varsti võivad ta tööülesanded talle ülejõu käivateks osutuda, ja ta kukutab aarde sohu. (õigemini rappa või vähemalt maha)

Aitäh :)

Tänud aarde eest!

Rabaradel uidates logisime ka aarde. Aitäh.

Täna oli Sakus vaja aega parajaks teha ja otsustasin, et siia aarde juurde on just täpselt parajalt aega jalutamiseks. Mõeldud, tehtud ja nimi kirjas:) Aitäh!

Parkisin ratta-o võistluskeskusesse ja sõitsin mööda Saku singleid kohale. Imestasin, kui ruttu kasvavad eelmisel aastal autoga sõidetud teed taimedesse. Praegu on teed veel rõõmsasti rattaga läbitavad, aga midagi liiga lihtsat see enam pole. Jube suured parmud valvasid aaret. Aardega oli muidugi kõik korras.
Aitäh!

Tegime õhtuse aardesutsaka, aitäh!

Nõks aega tagasi olin plaaninud siia kanti challenge'eid noppima tulla, kuid päev sai enne otsa ja see soov lükkus teadmata ajaks edasi. Nüüd sattusime päeva esimestel minutitel siia. Miki vahtis jaaniusse, mida vahtisin pooleldi unenägusid ja olin paras uimajuhan. Aare sai siiski leitud ja päev sai kirja

Auto jäi täitsa suure tee peale plinkima, siia lausa silkasin, kõhe oli aga tänud!

Leitud. Tänan!

Karli logist õppisin tarkuse, et riigimaalt riigimaale viiva tee peal seisev keelumärkideta värava puhul tasub kontrollida, kas see on ka lukustatud või mitte. Ja kui mitte, siis võiks nagu sõita :o) Mõeldud-tehtud. Varasemate sõitjate ka ka kinnijäänute jälgi oli väravatagusel teel muidugi palju. Erandlik suhteline põud mai lõpus lubas mul madalapõhjalisega 250 meetri peale veereda. Ja kui seal autosõbralik tee lõppes, siis kaarti vaadates avastada, et õige oleks paarsada meetrit tagurada, nii pääseb parkima lausa 50 m kaugusele aardest :P Igatahes jah, matkatossud ei saanud isegi küljelt märjaks täna. Aitäh.

Leitud, aitäh!

Päeva lõpetasime järjekordse VOL aardega. Siin oli aarde leiu kriteeriumiks lahtine värav. Nii oligi. Tee on vahepeal küll korralikult kannatada saanud, aga õigeid kohti valides veel täiesti läbitav.

 1 

Päeva viimaseks aardeks suundusime veel ühte VOL seeria aaret otsima. Tingimuseks oli, et kas värav on lukus või mitte. See mõte oli mind mitu korda painanud kui mööda Tallinna ringteed aarde teeotsast mööda sõitnud. Värav oligi lukust lahti. Tegime lahti, sõitsime läbi ja sulgesime enda järel. Tee tundus algus päris hea aga siis tekkisid kohad, kus talvisel või varakevadisel ajal on siin mingid masinad tõsiselt kinni istunud ja suured augud enda alla kaevanud. Kuidagi andis neist kõigist kas üle/läbi sõita või mööda laveerida. Päeva lõpuks poleks olnud vähimatki soovi kuhugi kinni jääda. Aardele lähenesime valelt poolt pisikest kraavi aga pika sammuga sain astuda õigele poole ja meie nimed kirja panna. Aitäh aarde eest!

Et miks minna ringiga, kui saab ka otse... mnjah, oleks ma kaarti taibanud uurida, oleks aru saanud, et ringiga on ikka jupp maad mõistlikum, eriti arvestades seda, et olime ratastega.

Igatahes kohale me jõudsime ja nägime eelmisi logijaid ka lahkumas, nemad tulid mõistlikku teed pidi :D

Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Iga puu juures näitas nulli ja sai natuke tiirutatud aga lõpuks ta kätte sain. Aitäh!

Meie tahtsime hoopis jalutada, aga kui sellega kaasneb ka aarete otsimine/leidmine, siis on suurem motivatsioon pikemaid ringe ette võtta. Kokku veetsime siin Saku rabametsas tihedas lumesajus ringi vantsides 2 toredat tundi ja külastatud sai õige mitu aaret. Aitäh!

 1 

Sai see kodulähedane aare valitud oma 2000-ks aardeks ja oligi mõnus jalutuskäik koos loomajälgede ja rebase ja nirgiga, kes teekonnal aardeni üle tee jooksid. Kodupoole sõitma hakates ilmnes, et minu auto dziibi mõõte välja ei anna ja nii jäin lootusetult kinni. Viimases hädas sai valitud õlekõrtest helista sõbrale variant ja varsti saabuski Kallo meid päästma. Salakaval maastik võttis ka dziibi kinni, aga õnneks sellise mille ka vints olemas niiet nägin ka vintsimist ja edasi sealt siis dziibi jõudu minu välja tirimisel. Tänud Kallole aitamast ja tänud peitjatele peitmast. Igatahes jäi see 2000-es aare väga kirkalt meelde :-)

Kui on vaja logida, siis on vaja logida. Pealegi oli natuke värsket õhku ka vaja ja see jalutuskäik siia sobis selleks hästi. Tänan.

aitäh

Tänud.

Auto jätsin Saku terviseradade parklasse lagendiku serva ning sealt siis jalutasin aarde poole. Proovisin leida suusaradadele alternatiive. Ja neid jagus õnneks omajagu nii, et suusaradadel kõndima ei pidanudki. Hetkel oli mets mõnusalt talvine, päike paistis ning metsas ei tundnud tuuleõhkugi. Aarde ligidal suutsin kusagil korra ühe jalaga ka rabapinnasest läbi astuda. Jalg sai küll veidi niiskeks, kuid matkasokk täitis oma rolli hästi ning miski külm liiga ei teinud. Aitüma peitjale, polnudki mõned aastad siia metsadesse sattunud.

 14 

See pidi siis olema tänane viimane ja tundus samuti täitsa draivinn olevat. Nii ma pahaaimamatult vol 10 juurest siia veerema hakkasingi. Lund oli ikka niimoodi et lendas üle autonina kõik üles klaasile ja tahtis sinna kinni jäätuda kuna seda tuli lihtsalt nii palju ja kiiresti et kojamehed muutusid mahlapulkadeks. Umbes 50m aardeni oli paar suuremat jõnksakat aga kuna korralik lumevaip oli peale tuisanud siis ei näinud mida nad enda all peidavad. Nii sõitsingi ennast pauhti kinni. Kuna nac veel edasi tagasi liikus jätsin autoga tegelemise hilisemakz ja käisin silkasin aardeni. Siin oli lumi ikka kohagi tugevalt üle põlve. Auto juurde tagasi kühveldasin rattaaluseid vähe puhtamaks. Nac jukerdamist ja sain hooga auto paar meetrit tagasi aga siis tõmbas ikka nii korralikult põhja peale kinni et et liikunud enam kuhugi. Tagatipuks rebis jääga eest stange nurga lahti. Aga ega see pole esimene kord kui kusagil kinni jäädes tagurdades stange irdub. Käisin tiiru ümber auto ja andsin zapöörikale kuuma. Nüüd aga sain aru et olin ratastega läbi jääkooriku vajunud ja kooriku all oli sügavale välja ainult üks vedel ja pehme plõga. Hakkasin siis puuroikaid rataste alla ajama ja samal ajal tagant peale vintsides. Aga auto ei liikunud sentimeetritki. Kuni selle hetkeni olin üsna enesekindel et ise sõitsin siia, ise saan ka välja aga kui siis käsivints pauguga pooleks käis... siis jõudis reaalsus kohale et üksi ma siit kindlasti välja ei pääse. Ja kui juba 3T vints ei suutnud sentimeetritki liigutada siis kedagi tavaautoga appi kutsuda ei tundunud hea plaan. Kasutasin siis minagi esimest korda seda 4x4abi lehekülge. Tagantjärgi tarkusena soovitan soojalt. Valisin sealt esimese numbri ja abiline oli valmis koheselt startima et poole tunni pärast jõuab. Ohoo tõesti kiire ja konkreetne. Pool tundi minu senise paaritunnise operatsiooni kõrval oli tühine. Ühel hetkel hakkasidki kaugelt tuled paistma ja olin õnnelik et minu pääsemine saabub. Mõnisada meetrit ennem mind aga jäid tuled seisma ja kümmekond minutit hiljem läksid üldse kustu. Sohh mis siis nüüd. Hakkasin siis kand ja varvas sinnapoole astuma. Maasturini jõudes nägin seal maas rihmajuppe meest kapoti all askeldamas. Oli temagi mingi mülka üles leidnud ja kinni jäänud. Hakkas ennast välja vintsima kui tõmbas mingi jama rihma vahele ja rihm ribadeks. Aga ei olnud sellest hullu midagi. Õeldi et neid rihmasid ikka läheb ja tagant pagasnikust võeti uus varurihm. Vot sulle lahingvalmidust ;D Nac aja pärast oli auto jälle töökorras ja päästeoperatsiooni päästeoperatsioonist sai jälle päästeoperatsioon. Esimesest mülkast sikutati mind vintsiga välja. Sättisime stange omale kohale tagasi ja pidasime nüüd sõjaplaani et kas minna tagasi mööda minu tuldud või tema tuldud teed pidi. Valik jäi siiski tema tee peale et kui see üks või siis kaks mülgast välja arvata on täitsa ilusti sõidetav. Suht kohe jäin uuesti järgmise künka otsa kõhuli kinni ja nüüd võeti kasutusele nn benjikõis. Olen sellest müstilisest päästjast siiani vaid kuulnud aga praktika puudub. Ja toimis nagu kellavärk ilma igasuguste paugutavate nõksatusteta. Aga kõhu peal olin jälle korralikukt kinni arvestades et suur maastur 5 korda hoogu pidi võtma et liikuma saax. Tavaauto või oarketimaasturiga poleks siin ikka mitte midagi teinud. Siis jõudsime sinna kohani kus maastutimres oli ennast vintsima pidanud. Isegi kõrvalt minnes vajus ta teistpidi mülkasse ja suure kraapimise peale sai läbi nimg jäi nac maad edasi ootama minu etteastet. Hooga laveerisin ennast mülgaste vahelt läbi ja olimegi pääsenud. Käisin veel paar tiiru ümber auto et kas kõik jupid küljes ja mahlad sees. Tundus ok. Tänasin päästjat ja endiselt soovitan soojalt 4x4abi kiire ja operatiivse päästmise eest. Vahepeal oli ka kell uude päeva tiksunud. Kiirest viimasest aardest oli sujuvalt saanud mitmetunnine seiklus. Järgmine päev kahjuks avastasin siiski et olin jahutusradikale mõra sisse saanud. Et siis järjekordselt seeriasse "geopeitus on tasuta hobi" Aga tänud peitjale sellegipoolest. Aardega oli kõik kõige paremas korras ;)

Sai siis ka see vajadus täidetud ;) Aitähhid!

Eelmise aarde juurest tulles oli mul kaasas üks tüütu abivahend. Õnneks üsna kiirelt taipasin selle põõsa alla maha jätta ja liikusin juba palju kiiremini selle aarde poole. Oli alles märg koht aardele leitud, aga mu talvised saapad suutsid varbad kuivas hoida. Nimi kirja ja suundusin kõigepealt abivahendi juurde tagasi ja siis juba auto juurde. Tänud!

Siit ei pääsenud me kuivalt kumbki... sellised laukad , astud ühest mööda ja teise lärts sisse. On Vaja Logida aarded pidid olema lihtsad , see ajas lausa marru. Tahtsin ainult koju...

 12 

Kui VOL#10 logitud, siis edasi tundus hea metsaalune sõitmiseks. Eks alguses oligi, aga varsti väikesele autorajale jõudes läks jälle mudaseks. Olin juba mitmest mülkast äärt pidi mööda sõitnud kuni ühe puhul vajusin sisse. Polegi varem nii kinni olnud, et kogu kehaga surudes ja gaasiga mängides kuhugi ei liigu ja ratas seisab toeta püsti. Õnneks oli kõrval kandev maa ning polnud muud lahendust kui ratas küllili tõmmata, oksad auku visata, ratas püsti ning siis ropendades punnitada edasilükata ja saada välja. Õnneks rohkem selliseid üllatusi ei tulnud ja sain aardeni ja pärast normaalsemaid metsaradu mööda koju. Asfaldil on igav sõita, aga nii huvitavaid seiklusi ka rohkem ei soovi.

Seisab ka tugijalata püsti

Lihtsalt muda

Sõbrad õlitavad 1000km tagant ketti, mina 50km tagant.

Motoarmastus

Leitud.

http://Leitud

Selle seeria kõige raskem maastik siiani. Ilm oli ilus ja saime hakkama. Aitäh.

Õnneks oli kummik jalas ja jäi jalutamise vaev vaid. Kena sügisese ilmaga logitud. Aitäh!

Alice Imedemaa hooldusretkelt tegin väikse kõrvalepõike, et see aare üles otsida. Ega mul väga just logida polnudki vaja kuna hetkel väljakutsetega ei tegele aga eks see mingi seletamatu soov vahel ikka kuhugi oma nimi kirja saada sai pisut leevendust küll. Otsimisega tegelikult tegelema ei pidanudki. Oli vaja vaid kohale tulla. Mõnus oli täna siia jalutada ja värske lume peale rada sisse tallata. Aitäh!

Üks tavaline aare vajas logimist.

Täna oli vaja tavalise aasta challengi joaks logi kirja saada. Valisin selleks Tallinnast veidi eemal oleva aarde, et talveperioodiks jääks Tallinna ka midagi logimiseks. In: 2 TB-d.

No kui logimise võimalus on, siis ikka on vaja logida :) Tänan.

Leitud, tänud.

Korra sai siia proovitud aga kummarid jäid autosse ja maapind oli niiske ja katki ta jäi. Nüüd kummarid jalas ja leid tuli kiiresti, tänud :)

Plaanis oli rattasõit ja et asjal olek seesmärk siis võtsin suuna aardele. Trenn tehtud ja boonuseks aare logitud. Aitäh.

VOL-seeria toob tõesti hästi leevendust olukorrale, kus geotegur nõuab otsimist, leidmist ja logimist, aga kõik mõistlikus raadiuses ning mitte ülikeerulised aarded on juba roheliseks värvitud ;). Mind igatahes on need nii palju aidanud Marianni challenge lõpuni murdmisel, et mul tõesti südametunnistus juba natuke koputab. No et kogu selle võtmise eest kas poleks aus ka midagi tagasi anda...

Täna jalutasime peale sünnipäevapidu 9-da VOL'i juurde, otse Alice imedemaa parklast; lõppkokkuvõttes täiesti võetav aare ka pidulikuma kleidiga :). 10 jääb mulle siis siia veel mõneks eriti raskeks erijuhuks - selliseks, kus tõesti on väga-väga vaja üht mõistlikku karpi ja kaugemale pole aega joosta. Koos Madise Harku metsaga, see on mul sealpool viimane suure hoolega hoitud mumm... :D.

Aitäh järjekordse Volli eest peitjatele, oli just nii mõnus, viisakas ja mugav aaret võtta ja leida nagu eelnevalt nähtute põhjal eeldada võiski :).

Ületasin paar kraavi täitsa ilmaasjata, aga karbi leidsin kenasti.

Üks tädi käis sohu pikali, aga onu leidis aarde. Seiklus :D

Põnev koht kuhu teinekord jalutama tulla. Tänan

Veidi enne aardeni jõudmist hakkas sadama, no krt küll, kas tõesti kohe iga päev peab?! Õnneks see vaibus ruttu. Tegin, mis vaja ja sain tagasiteele asuda. Ja siis hakkas uuesti sadama. Loomulikult siis kui olin autost paari kilomeetri kaugusel ja varjuda polnud kusagile. Ja aina hullemaks see padukas läks. Kohe üldse polnud naljakas. Oli mul siis vaja seda aaret logima minna, sõltlane selline???? Igatahes nüüd on see logitud. Aitäh.

Parkisime end tuumajäätme hoidla lähedale, varustasime end infoga et ees ootab samasuguna tpma maa nagu Mordori ees dead marshes, kus ujuvad anakondad, kasvavad salalikud marjad, teed imevad endasse autosid ja sülitavad neid romudena välja, maastik kolm eeldas ka seda et tuleb ronida vähemalt 50 m männi otsa. Lõpptulemius oli et lihtsalt lonkisime ja arutlesime müütide ja tegelikuse osas (inspiratsioon eilsest Suvereporteri loost, kus mullikaid tagasikutsuma läinud poisid olevat juhuslikult koperdanud tuumabaasi kõrgpingestatud traataeda, kus enne neid olevat kõlkunud 10 - 17 punaväelast söestunud hingedena) vat ei usu, posisid pidid teadlikult uudishimust ajendatuna hoopis kaugemale kui välistõkend tungima. Aha aardemaastik... kummikud ei saanud märjakski ja paar murakat leidsime ka

Enne Suveseiklusele minekut sai veel oma maasturit natuke remonditud ning oli vaja teha veel üks proovisõit. Sõit siin metsaradadel tundus igati sobilik koht proovimiseks. Lisaks tundus, et remont läks asja ette, sõita oli hea ning eriti hästi sobis see sirge, mis viis aarde juurest Tallinna ringteeni. Kuna ringtee on remondis ja piirded ees, siis olime seal lõksus ning pidime järgmisest teeotsast uuesti metsa keera. Seega saime kohe palju sõita ja proovida.

Aardega läks hästi, va see osa, et Anna nägi kuskil seal mätaste vahel rästikut vonklemas. Eks siis tegime sealt kiirelt sääred ning kõrgele autosse rästik järele igatahes ei roninud. Täname aarde eest!

Kui täna siin ringi töllasime, siis võtame ka selle aarde ette. Aarde poole jalutades, viskas ühel hetkel pahvaka metsmaasika lõhna üles. Kogu teeveer oli maasikaid täis. Otsustasime, et enne võtame aarde ja siis maasikad. Juba natuke vesisemal pinnal, kukkusin poiss süles paaril korral jalaga auku, aga jäime poisiga terveks. Aarde poole liikudes, leidsime selle suve esimesed murakad. Aarde juures tegime ka väikest vahetuskaupa. Võtsime karu märgi ja asemele panime luubi. Peale logimist, lasime mõlemad heamaitsta maasikatel ja korjasime emmele mõned kaasa. Suured tänud aarde eest.

Meie mammud emmele.

 1 

Ainult murakalehed - milline pettumus!!!

Vajadus tulla õue ennast vähe liigutama oli täitsa olemas, võtsin siis suuna siiakanti. Eks see väikse segaduse tekitas, et Tallinna ringilt ligipääs puudus. Eks paistab mis nendest teeotsadest saab. Endalgi ju üks karbike nüüd seal tsipa lõksus. Eks tulin siis väikse kaarega. Vaata et liiga lähedalegi sai autoga, jalutuskäik oleks võinud ikka tsipa pikem olla. Õnneks võttis selle rolli enda kanda järgmine aare mis siis selle sarja kümnes toodang on.

Tänud.

Vol 10 juurest tegin siia väikese jalutuskäigu. Aitüma peitmast

 1 

Õhtul hilja võtsin ette veel rattasõidu siia. Ei tahtnud suurele maanteele minna ja ega vist tohigi, seepärast otsisin linna poolt tulles Saku viadukti alt läbi sõites kohta, kust vasakule keerata. Leidsin eramaja kõrvalt mingi rotiraja, mis viis järgmise eramaja hoovist läbi. Tegin südame kõvaks ja sõitsin siiski seda pidi edasi. Koer haukus veel kilomeetri mulle järgi.

Kui maastik on 3.0 aga jalats on selline napilt 2.5, siis kokku tuleb üks-jalg-märg-aare. Nii oligi. Hindasin rabamätta kandevõimet valesti ja mõnus karastav vesi valgus mu papu sisse sokki jahutama.

Pärast aardeleidu mõtlesin, kas minna ka VOL#10 logima aga päike oli juba loojunud ning ei riskinud võimalusega pimedaga metsa jääda.

Tagasi Männiku teele läksin juba Tallinna ringtee teetammi kõrvalt. Täitsa laevatatav pind on seal rattaga sõitmiseks. Kokku väntasin täna ühe aarde pärast 32km. Kuramus, nii võib veel ennast lahjaks sõita :)

Aitäh.

 1 

Jälle polnud vaja. Isegi plaanis polnud see aare täna. Pärast Pääsküla raba loteriid pedaalisime imedemaa tütarlapse jälgi uurima, millega tekkis mõttepaus. Kükitasime murul ja lootsime taevast langevaid häid ideid, aga saabus hoopis rõõmsa näoga geopeitur, kes uuris, kas juba tulime või alles läheme. Toreda vestluse saatel läksimegi Marisele seltsi, logisime, maiustasime metsmaasikatega siirdusime tagasi oma multit edasi pusima. Aitäh ikka! Vaja polnud, aga tore on alati siiski logida.

 1 

Peale sünnipäevalauas istumist ning hea ja parema nautimist tekitasin endale õhtuks plaani jalutada ja võtta ühe jalutuskäiguga kaks VOL-i. Hea plaan. Auto jätsin metsa Saku poolsesse parklasse ning asusin #9 poole astuma. Ühel käänakul vaatasin, et ega mu silmad ei peta :) kaks tuttavat kuju justkui metsa eksinud. Merlel ja Ahtol oligi parasjagu mõtete kogumise hetk. Üks ring Alice-t tehtud ning sellele järgneb ju ikka mõttepaus, et mis edasi saama hakkab. Pakkusin, et Alice-i metsatuuri vahele sobib üks VOL hästi. Nii saigi. Jalutasime koos #9-ni ja tagasi sama nurga peale. Nemad jätkasid ikka Alice lainel ning mina alustasin pikemat otsa suunaga #10 poole. Oli tore kohtumine.

 1 

Ega mingit vajadust või isegi huvi seda aaret leida ei olnud. Aga väga tore oli sümpaatsete kaaslastega siin geojututada. Aitäh. Aare igati eeskujuliku teostusega.

Leevendus päeva, logitud. Suutsin ka ühe jala märjaks astuda, salakaval maastik :)

 1 

VOL #10 juurest otsetee ei ole väga madalapõhjalise sõbralik. Auto tasub jätta infotahvli juurde, sest muidu peab pärast u 400 meetrit tagurdama. Hetkel on ringteel veel sobivas kohas ligipääsu auk olemas. Kauaks, kes teab.

 9 

Lõunauned tehtud, läksime Jasperiga aardeid otsima. Kabinetis on kirjas, millal on vaja logida, täna vist polnud vaja :P Eelnevalt nii palju neid päevi juba taga ajanud, väga ei viitsi jälgida, millal ja mida peab logima. Vaja oli Jasperiga tegevust ning läheduses olevad aarded sobisid selleks ideaalselt.

Ringteel leidsin varemleidnu õpetuste järgi koha üles, kust saaks metsa sõita ning et ikka kauem saaks väljas olla, jätsime auto kaugemale ning tegime aarde juurde jalutuskäigu. Raba servas võtsin Jasperi sülle ning üritasin kuiva jalaga ligi saada. See õnnestus edukalt ning aarde juures kisas Jasper rõõmsalt "aale!".

Tore on näha ta emotsioone ning rõõmu. Kahjuks jäi nännikott autosse, seega Jasper pidi piirduma niisama revideerimisega. Ega talle see väga ei meeldinud, et midagi kaasa ei saa võtta, aga kui lubasin järgmise aarde juures vahetuskaupa teha, siis oli ta leplikum. Nimed kirjas, tatsusime auto juurde tagasi.

Aitäh aarde eest, meile meeldis!

Leitud ja logitud, kaks sammu oli veel aardeni jäänud, kui plärts kraavi astusin...

 1 

Logida oli vaja, nii saigi õhtul see jalutuskäik ette võetud. Täitsa tore astumine oli, tänud aarde eest!