Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väeosa sauna ehitati bassein. Järgmisel päeval olid soldatid basseinis kala püüdmas, ainult üks istus pingil ja kõlgutas jalgu. Tema juurde tuli seersant ja ütles: "Näen, et olete ainuke tervemõistuslik sõdur siin väeosas, saate kaks päeva puhkust." "Tänan seltsimees seersant, ma lähen võtan siis oma võrgud välja!"
Nullis asub sissepääs hoonesse. Leia hoonest eelpool mainitud objekt ja hakka kahlama, sest võrgud on välja võetud.
Sisaldab logiraamatut ja pliiatsit.
NB: hoone on halvas seisukorras ja sisenemine ning otsimine omal vastutusel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: välimõistatus (1), soovitan (1), militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8WTVP
Logiteadete statistika: 74 (97,4%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 77
Mulle kohe üldse ei meeldi sellised kohad, aga otsustasin siiski asja uurima minna. Bassu leidsin ruttu ja ei olnudki kõige hullem, ainult liiga sügav. Vedisin siis autost abivahendi kohale ja panin nime kirja. Tänan.
No ei meeldi mulle kohe mitte need nõuka aja sõjalised jäänukid. Jubedad ja õõvastavad. Aga mida teha, kui ikka ei taha, et kollaste naerunägude vahele mõni niisuguse mossitama jääb. Täna olime kahekesi ja seega seltsis segasem, tulime siis selle süvakümblusega tegelema. Bassein oli üllatavalt sügav, seega järjekordselt vajasime abivahendi abi. Siis läks juba nagu ikka, paar ringi basseinile peale ja leitud ta saigi. Tänud peitjale aarde eest.
Päeva 5. aare. Kuna seiklesin üksi, siis esialgu ikka mõtlesin hetke, kas tahan sinna sügavasse basseini ronida või mitte. Võtsin ikka julguse kokku ja hüppasin pea ees sisse aarde järele. Basseinist välja saamise peale hakkasin alles siis mõtlema kui nimi oli raamatus kirjas. Tänud peitjale!
Ka mina üksi siia ei tuleks, mida siin on vaadata? Kleone just oli lõpetanud mu kiitmise, et mu pea genereerib igasugu viise kuidas aare kätte saada. Siin võtsin komandöri rolli enda peale, kamandasin naised tegema liigutust: üks, kaks, korraga ja abikas oli paigas. Käisin logisin ja mu vaprad turvanaised aitasid mu tagasi ja tegime minekut. Iga järgnev, kes nüüd mu abikat kasutab, võib mult kontonumbrit lahkesti küsida.
Tänud, et enam tulema ei pea.
Jätkuvalt ei meeldi mulle need vanad, nõukogude sõjaväe jäänukid. Üksi poleks mul seal midagi teha olnud aga kolmekesi saime hakkama. Aitäh!
Üksinda ei oleks siin hakkama saanud. Nuffi võttis suurema töö enda kanda.
Kunagi aastaid tagasi sai siin niisama basseini vaadatud, täna sai siis ka kümblus tehtud. Mõnus kiire leid. Õnneks! Tänan!
Ma arvan et see oli mu lemmik koht täna geotuuril. Aitäh! Leid oli äge. Teine kord siin juba käia. Esimene kord mitte geopeitusemängijana.
Oi appi, see tuleb piltide järgi isegi tuttav ette. Just selles mõttes, et ei olnud meeldiv koht :D Aitäh!
Õhtune (järel)suplus :D. Helenil oli autos köis, mis varemgi kastaneid tulest välja tuua aidanud ning see peenike jupp nööri osutus ideaalselt sobivaks abikaks ka seekord :). Otsijasõbralikult peitu pandud tops, aitäh Banjat näitamast.
Ülesse ja alla sai ilma suure saginata, kuid olenemata kuhu auku sõrmed toppisin, siis aare kätte ei jäänud. Põnev asutus igatahes.
Kuidas SEE maastik 2.5 on?
Sinisilmsena alustasime oma otsinguid veidi tervemast hoonest, kuigi on kirjas, et nullis on sissepääs hoonesse. Ehk siis basseini leidmine võttis meil veidi kauem aega kui ehk korralikult kirjeldust lugedes oleks. Läksime siis autosse tagasi ning naasesime ustava abivahendiga. Kogu see värk tundus niiske ja libe, õnneks abivahend meid alt ei vedanud ning peale väikest otsimist tuvastas Mari-Liis ka aarde. Aitäh!
Koht ise on ajaga muutunud. Kui viimati sain Süvakümbluse aardest tükk maad edasi sõita, auto parkida ning SUPi täis pumbata, et Hara saarele minna, siis nüüd oli eravalduse piir kohe kurvi taga.
Hooneid vaadates tuli veits tunne, et sinna küll ei roni. Aga...käisin ikka ujumas ära, ja võtsin leili kah. Kristo ootas rätikuga eemal ja sai nimed kirja.
Minu idee Juminda poolsaar täielikult tühjaks teha ei õnnestunud ja matkarada jääb teiseks korraks. Tulime siis selle asemel hoopis siia, mis oli ka iseenesest huvitav. Algul ei tundunud kaaslase idee basseini vallutamiseks eriti turvaline olevat, kuid tegelikkuses on hirmul ikka väiksemad silmad. Pärast kolasime veel natuke niisama ringi ja mõlgutasime plaane Kajakamuna vallutamiseks, aga ka see lükkus taas tulevikku. Aitäh aarde eest!
Bassein sai tuvastatud, aga tundus, et aare jääb siiski kätte saamata. Peale ringi vaatamist õnnestus kohalikust materjalist leiutada "redel", mille abil aardeni pääseda.
Tänan!
Seekord oli autos piisavalt vett ja veel üht-teist ....
Kui tuled merelt, siis muidugi sauna! Ja kui sauna, siis loomulikult ka basseini! Ning kui basseini, siis peakat… oot… Ühesõnaga hüppe küll sooritasin, aga mitte pea ees. Logi kirjas, nuputasin natike kuidas taas välja saada, aga ei olnud eriti keeruline. Lahe aare, tänud peitjale!
Esmalt kolasime vale maja läbi. Õiges majas jäi bassein kiirelt silma ning sain ka aru, et mina sinna selles varustuses minna ei julge, pole karanteeritud, et sealt ka välja saan. Arvi jaoks see probleeme ei valmistanud ning kergusega lasi end alla kui ka hüppas üles. Nimed kirja ja kiirelt uue aarde suunas mööda ühte huvitavat kurvilist teed mööda, mida tihtilugu saab Loksal käies sõidetud.
Laupäeva õhtul käiakse ju ikka saunas. Eks tulime meiegi siis sellesse omal ajal luksuslikuna tunduvasse баня-sse. Endisest hiilgusest väga palju alles polnud, siiski õnnestus tuvastada leiliruum, mis kahjuks enam soe polnud. Ja ringi uudistades leidsime ka basseini. Siingi ujumisrõõmu ei pakutud, küll aga ronimislõbu.
Aardega kõik korras. Aitäh põnevat paika näitamast!
Kuskilt siit püüdsin ma kunagi tasuta Hara sadamasse saada :D Seekord siis hoopis SPA-mõnusid nautima. Hoolimata mu puuduvast ujumisoskust said aga kõik vajalikud protseduurid läbi viidud. Aitäh!
Lahe koht. Ilma aardeta poleks teadnud sealsest kompleksist midagi.
Tegin hästi kiiresti ja vaikselt, et maja vähemalt minu sealoleku ajal kokku ei kukuks. :) Aga vaevalt, et see niipea juhtub.
Tegin hästi kiiresti ja vaikselt, et maja vähemalt minu sealoleku ajal kokku ei kukuks. :) Aga vaevalt, et see niipea juhtub.
Ma olen küll kahtleval seisukohal,et siin kompleksis tavalised soldatid sauna ja basseinirõõme nautisid.Aarde leidmisega läks isegi liiga kiirelt.Suts ja valmis,polnud miskit üleliigset vaja objektile kaasa tassida. Pärast läksin ja vaatasin ohvitseride elamu kah üle. Aare korras,aitüma juhatamast!
Esmalt hakkasin kõva häälega naerma, kui jõuluvana sissepääsu leidsin. Seejärel enam nii väga ei naernud. Jaika rakett oli 3.5, a see siin 2.5 ja tundus märksa keerulisem. Lasin Mikil kaskadööri mängida ja seal ringi karelda, sest mõnevõrra kahtlesin, kas sealt pärast ise välja saan.
Kuna olin peitjate hulgas, siis sooviga see oma kaardil roheliseks ära värvida, siis panen ka oma logi kirja. Oli meeleolukas päev seal ja siiani hästi meeles. Loodan, et selliseid supluseid tuleb veelgi.
Täiega äge kompleks on siin kunagi olnud. Me hüppasime peakat, ujusime krooli ja konna ja logisime ka vahepeal Tänud
Selle aarde juurde jõudes oli tunne nagu hullumajas, kus avati uus bassein ja hullud hüppasid agaralt basseini, küll jalad ees, küll pea ees. Siis ütleb üks hull teisele: "Tead, homme on veel parem, siis lastakse vesi ka sisse!"
Siinse bassu iseärasus oli see, et sisse oli lihtne hüpata, väljasaamine oli aga iseasi. Aarde leidmise ja logimise järel õnnestus peale pingutust õnneks seegi. Aitäh.
KOhapeal selgus, et lisaks vÕrkudele oli ka redel juba jõutud välja võtta. Õnneks oli meil autos üks olemas ja tegelikult oleks ilma ka saanud. Lahe koht. Aitäh peitjale.
Kõige pealt vaatasime vale maja üle ja siis suundusime õigesse. Bassein missugune! Tanel tõi autos vajaliku abivahendi ja juba olimegi basseinis. Natukene sai seal ringi "sulistatud" kui aare käes. Ilma aareteta sellisesse kohta ei satuks :) Aitäh peitjale!
Geotuuri raames jõudsin otsapidi siia. Kirjeldus tundus paljulubavalt põnev, seega kütsin ennast juba enne autost lahkumist juba üles. Lendasin siis suure hurraaga hoonesse basseini otsima. Tegin kogu majale tiiru peale, aga sulistuskohta ei kusagil. Mõtlesin juba, et peitja on mind korralikult ninapidi vedanud, kuni uksel seistes koordinaate uurides avastasin ennast vales hoones olevat. :D Oh mind rumalat. Kobisin siis õigesse majja ümber ning nüüd oli olukord juba paljulubavam. Veendusin, et võrgud on välja võetud ning sukeldusin sügavusse. Pärast kahte põhjalikku tiiru tekkis taas tunne, et peitja püüab mind ninapidi vedada ja aare on ilmselt seal teises basseinis, mis mulle majja sisenedes kohe silma hakkas. Veel enne seda kui sinna uurima plaanisin minna, tegin ka kolmanda tiiru peale. Õnneks sain vahepeal nägijaks ning seekord jäi solgiauku pugemine ära. Mulle see aare igatahes meeldis, midagi uut leitud nendes hüljatud hoonete kuhilas.
Tänud.
Otsisime kohta, kus kunagi sulistati. Vaatasime grafiteid ja abivahend aitas saada õigele tasandile. Peagi oli Levial aare käes.
Sukelduda mulle meeldib. Kuivas bassus polegi enne proovinud, nüüd sai siis see ka tehtud. :D Ütleme nii, et vette saamine oli lihtsam kui välja. :P Aga nii see kipub alati olema. Mul läks isegi paremini kui Paavol, kuid kuivale saime siiski mõlemad. :)
Huvitav koht, aitäh!
Kuna Väikse nõia jahil saime sõpradega kokku, kulgesime edasi juba koos. Parkisime risti-rästi ja sukeldusime banjasse. Valest kohast oli siin eriti lahe otsida, sest kamina peal oli nii äge kiri, mida ka teisi vaatama kihutasin :-D Õiges kohas sukeldus kõige pealt Kristel. Kuna bassus oli ruumi küll, kargasin ma ka sisse. Taskulamp on allveesukeldumisel ikka abiks, nii seegi kord. Kui nimed kirjas, sai Kristel turvaliselt üles. Minagi olin mööda kipakat purret peaaegu kuival maal, kui purdeke otsustas ära vajuda. Napilt sain kahe käega maailma servast kinni ning venitasin end kaldale. Huuh, lõpp hea, kõik hea. Ainult jope sai hülgehalliks.
Aitäh peitjatriole selle lõbusa loo ja banja eest! Hea suur mikro ja kombes ka veel.
Väga lahe koht :) Polegi varem sealt teeotsast sisse keeranud, niiet täiesti uus avastus :) Tänud selle eest!
Ka meie haarasime Sõbrad kaenlasse ja läksime aaret leidma. Päris huvitav oli seal ringi luusida. Sõbrad satiire ja speedy olid nõus kümblema minema ning nii see leid tuli. Aitäh, põnev koht, ühest toast leidsime ka jõuluvana sissepääsu. :D
Haarasime Sõbra kaenlasse ja läksime kümblema. Muidugi vaatasime kõigepealt valed kohad üle ja siis leidsime ka vajaliku. Laia elu elati seal metsa sees.
Abivahend oli kohapeal olemas ja suurt nuputamist ei vajanud. Täiesti hästi säilinud bassein. Tänan kutsumast.
Ümbruses toimusid mingid kaitseväe õppused või midagi sellist. Laigulisi tegelasi oli igal pool. Samas keelumärki ega punaseid lippe kuskil ei paistnud, keegi kinni ka ei pidanud. Õige hoone juurest olid nad ka õnneks eemal ja saime siseneda. Margus tegeles otsingutega, mina jõllitasin ust ja kikitasin kõrvu, et sõdurit mind ehmatada ei saaks :D
Kui aare logitud, siis tegime kiirelt minekut.
Aitäh!
Olime juba suundumas kodu poole, kui lugesin selle aarde kirjeldust ja tundus jube põnev. Suund sai korrigeeritud ning uudistasime esmalt autoga möödudes kõiki neid põnevaid hooneid. Peatselt leidsime end ka basseini eest kukalt kratsimas. Kahlamise asemel sukeldus Tarmo otse põhja ja peale mõningast orientiirilt eksimist söötsin kalakesele peibutise õige peiduka osas, näkkas! Aitäh!
Bassein külastatud. Kuna abivahend oli kaasas, siis ei olnudka sisenemise ja väljumisega probleeme :) Tänud!
Ei meeldi mulle sellised kohad. Juba teele jäid mingid kõhedad majad, nagu õudukas. Alla ma poleks mingi valemiga roninud, õnneks kaaslane mängis ahvi osa. Läks õnneks, aitäh.
Süvakümblus tõesti. Päris sügav oli, aga kümblemine toimus tolmuga. Kaaslane oli valmis mind välja tõmbama, kui laskumisseadeldis oleks hävinenud. Kõik läks hästi, isegi autos olid veel käed tolmused. Aitäh!
Meenus oma sõjaväeaeg kui tuli tankiroomiku lüli kaenlasse võtta ja isoleeriv gaasimask peas pool tundi mööda basseinipõhja ringiratast kõndida. Ikka selleks et kui juhtud jõe põhjas kinni jääma oskaks käituda ja masinast välja tulla. Kõik siiski toimis ja seda oskust ei läinud vaja. Sellest kohast ei teadnud midagi. Aitäh!
Korralik spa on siin ikka olnud, isegi kaminaruum ja puhkeruumides looduslik puit mitte ainult kahhelkivid. Aitäh lihtsa mõistatuse eest tänasesse päeva!
See maja tundus minu jaoks kohe algusest peale veid kõhedust tekitav. Kui tavaliselt olen nõus ikka kõik ruumid läbi uudistama, siis siin piirdusin vaid aare otsimisega.
Vahepeal tegime veel ühe korilusringi ja korjasime mustikaid ja pohli. Maa punetas ja sinetas. Korjasime palju aga meist jäi kõik peaaegu samasugune välja. Tõeline marjauputus. Käed olid täitsa sinised. Proovisime siis basseini süvakümblema minna. Äkki saame ennast puhtaks. Keegi kurivaim oli aga vee välja lasknud ja kerise minema viinud. Läksin ronisin siis basseini torutöid tegema. Nii muuseas panin ka meie nimed kirja. Aitäh sauna kutsumast!
Kohale jõudes teatasid mõlemad lapsed peaaegu korraga, et me oleme siin ju käinud! Tõsijutt, oleme jah. Paar aastat tagasi kajakamuna ja allveelaeva aaret külastades jalutasime siitsamast läbi metsa ja mitmes kohas piilusime ka varemetes hoonetesse. Basseinis tookord küll kindlasti ei käinud. Sarnaselt raketiga võttis siingi Taavi vabatahtlikult omale põhirolli, siin ei pidanud ma õnneks appi minema, leidus konteiner ja logiraamatu saime lihtsasti kätte. Aitäh.
Siin ei hakanud koerasid autost välja laskma. Auto õnnestus õnneks nii parkida, et paar sentimeetrit jäi esirattaga auku sõitmisest puudu. Kui teinekord on sellistes vanades majades tükk tegemist, et leida üles see ruum, kus peitja arvates oli saun, sansõlm või pagan teab, siis siin seekord mingid kahepidi mõistmist ei tekkinud. Plärtsatasin basseini, tegin mõned otsad ja pistsin siis logi ka kirja. Tegelikult mulle sellistes paikades täitsa meeldib ringi hulkuda. Tänud!
Natuke uurimist ja õige koht leitud. Pärast kerget seljasirutust oli ka tops käes, tänud.
Sellistes kohtades kolades mõtlen alati, kahju,et sellel ajal ei elanud kui see väeosa veel tegutses. Oleks olnud huvitav teada kuidas seal elati.
Kunagi siin juba kolamas käidud ja kui aare tekkis oli kohe selge mis ja kus. Väike suplus tehtud, vesi oli täitsa soe. Ujusime aardega võidu, tänud :)
Minul tuli ka seda spad vaadates meelde see hullumaja lugu, kus homne päev pidi veelgi toredam olema, sest siis pannakse ka vesi sisse. Iga asi , iga ehitis, selle ülalpidamine maksab midagi. Kuigi see kõik on köömes selle kõrval mille teenindamiseks sellised spad loodi, siis võib igaüks aru saada, et miks siis kui rakvere lasteaias aastal 1982 korduvale küsimusel - kus on lastel kõige parem elada, kus on lastel kõige ilusamad mänguasjad jne hakkas Juku nutma, et tahab ka elada Nõukogude Liidus. Vähemalt Strelkast, Belkast ja kasti pandud Gagarinist oli inimkonnale kasu
Oli ikka sügavust, päästerõngas oli õnneks ühes. Tänud peitjale.
Meres vohab vetikas, ilm on kuum, lootsime siin supelda, paraku sai vaid aaret välja õngitseda. Asi seegi. Nimed kirja ja edasi.
Veidi kõhklema võttis, et kas pärast välja ka saan, kuid ikka sulpsasin sisse. Mingi nipiga siiski õnnestus peale logimist välja ka saada. Tänan.
Fantast koht!
Ülejäänud osa kompleksist hakkab oma sära kaotama, aga see "kroonijuveel" on nii hästi lihvitud, et loodetavasti jääb veel pikaks ajaks imetleda ka neile põlvkondadele, kel 90-ndatel kogu see militaarlaga esimeses värskuses nägemata jäi.
Luksuslik olemine neil seal metsa vahel, pole midagi öelda. Vajalik objekt sai kärmelt tuvastatud, Madis siis sukeldus, mina näitasin valgust ja varesti oligi ametlik osa lõpetatud. Tegime siis väikse tuuri naaberhoonetesse kui see ka tehtud, siis võtsime suuna ravikeskuse peale. Tänud aarde eest!
Avatud talude päeva lõpetuseks, kui muud maaomanikud olid juba oma väravad sulgenud, põikasin siia, 24h avatud vaatamisväärsuse juurde. Esimesena vedas muige suule linnaku hoonestusplaneering - kõrvalhoone suured aknad pakuvad vaadet napilt meetri kaugusel kõrguvale tühjale telliskiviseinale. Sauna sisenedes meenus midagi Saaremaa Tagaranna kordonist, kuigi sealne on muidugi palju paremini säilinud.
Vihje viitas väga konkreetsesse suunda. Ohkasin, vahetasin jalanõud ja käisin panin võrgud sisse :o) Väga kaua ei võtnudki. Paar õngitsejat oli eile ka käinud. Arvestades ohtusid, hindaks maastiku raskusastme vähemalt 3 peale. Võibolla isegi 3.5. Uudistamist jagub ümbruskonnas rohkemgi, aitäh juhatamast!