Paluküla

Leitud

Sattusin siia kanti ning siis viskasin pilgu ka kaardile, et kas on mõni aare ootamas. Tänan peitjaid! Väga tore aare

Leitud. Aitäh!

2025 läheb Jan Uuspõld hoopis koju. Enne seda pidin aarde kindlasti ära logima. Aitäh!

Tulime Loosalu-Paluküla loodusrajale seekord teiselt poolt kust varem polnud lähenenud. Eks üheks põhjuseks oli ka siin paiknev aare ning see sai ka rajale suundudes ära logitud. Samal ristmikul natuke eemal seisis küll üks mees kuid tema oli hõivatud jalgratturite suunamisega õigele teele. Nimelt täna toimus osaliselt siin metsarajal Estonian Cup, mistõttu pidime raja alguse osas pidevalt jälgima, et ratturitele ette ei jääks. Aare ise muidu igati vahva teostusega ning kergesti leitav, ütleks isegi, et möödaminnes logitav. Edasi läksin oma piinava seljaga rajale ning tegime selle edasi-tagasi läbi koos piknikuga Loosalu järve ääres (17,1km ja 5h). Väga mõnus päev oli ja selle aardega sai nüüd pea kuuajane geopaast läbi. Täname.

Tänud aarde eest!

Värske lumega kaetud parklasse sai auto pargitud ja lähim vahva konteiner külastatud. Tänud peitjale.

13655.

Leitud!

 1 

Kõrvalolevas talus olen tegelt palju aastaid tagasi korduvalt käinud ja aega veetnud, nüüdseks on näha, et pea kokku kukkunud juba. Väikesed põlvekõrgused kuused on aga hiiglasteks kasvanud. Seega selline omamoodi retk mulle ajalukku tagasi. Lisaks tol ajal hiiemägi oli ikka veel hiiemägi, nüüd on nii ära moderniseeritud, et sellist võlu tas enam minu jaoks pole. Eesti pärimuses ikkagi üks äärmiselt väekas koht.

Aare ikka väga korraliku teostusega. Ega peitjatelt kehvemat ei ootakski, standard on kõrgele tõstetud :) Aitäh.

 1 

Hiiemäel olen käinud aastaid tagasi kui töökaaslane rääkis, et kogukond on kirjutanud projekti, et saaks tuubitada ja mäesuusatamist teha. Tegidki ära! Tänane 5 aasta suusatamine oli tehtud ja ei pidanud seal kinnigi. Naerma ajas hoopis parklas üksik Lavazza kohviautomaat, no automaati pole igas suuremas linnaski aga palun väga - siin ei metsas, tule ja naudi. Kaasa olin haaranud kodust vaid 50ne eurose ja seda polnud kuhugi toppida ja kohvita ma jäin ja sellest oli tuline kahju.

Aare oli hiiglama hästi tehtud, mulle väga meeldis. Nüüd logi kirjutades vaatad ju peitjat, mitte ju kunagi enne ja loomulikult sai kinnitust, et siit puutöökojast on tulnud jälle lahe teostus. Tänud kutsumast!

Hiiemäel käis vilgas tegevus. Kuna aga meil oli rabamatk selja taga, siis kelgutamisest loobusime. Lund kippus ka jälle sadama, seega tegime kiire logimise. Tänan ilusa aarde eest!

Väga lahe teostus. Ka pimedas ilusti leitav. Suured tänud peitjale!

Levi kaotasime, aga aarde leidsime. Nagu öeldakse, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb… aitäh:)

Kui juba siia kanti tuldud, siis viskasin kiire pilgu aaretele. Kahjuks jäi küll rabast aare võtmata, aga jääbki järgmiseks korraks. Rabamatk oli väga äge, sest ilm oli meie poolt! Polnud tuult ja lumi on lihtsalt võrratu!! Kahjuks sulpsu teha ei saanud, sest jää oli juba vee peal. See aare ilmutas end väga ruttu. Mis seal siis leida?

 2 

Käisin hommiku poole Keava rabas pildistamas ja kui juba siia kanti sai tuldud, siis vaatasin ka kaardilt üle, et kas miskit põnevat kohta teele jääb. Esmalt muidugi mitte geopeituse kaarti vaid pärandkultuuri oma. Sellel oligi märgitud üks põnev punkt nimega Kunilepa koobas. Kahjuks küll ainult nimi oligi põnev. Kirjeldus pani natuke asjas kahtlema. Aga no kontrollida ju tasub. Kohale jõudes ootas ees lubatud auk. Katuseta koobas, ehk auk. Või noh, polnud isegi koobas vaid vana kelder. Huvitav, et kohe kõrval on keldrile pandud nimeks kelder aga sinna koobas. No igatahes aaret peita põnevasse kohta ei õnnestunud, niiet otsisin hoopis mõne. See jäi kenasti teele ja kiirelt sai nimi kirja. Korralik toekas asi seal. Eriti nunnu oli see donodiidi minigripp omaette eraldi :D Ma kade pole, niiet võtsin sealt mõned välja ja panin niisama karpi ja paar ka logiraamatu juurde. Aga see donodiidi kott jäi ka kindlasti kuivaks, kuna ka sinna jagus veel neid :) Aga aarde eest tänud! Kant on mulle üpris võõras, niiet sealt ära sõites oli natuke naljakas näha keset ei midagit ühte Lavazza kohviautomaati. Kas seal suusarajad talvel? Siis isegi tore ju vahepeal soe jook krabada. Suviseks matkaks võiks sellised külma õlle omad ju ka olla...

Peale 6,5km matkaraja läbimist sai ka aare logitud. Päris hilja peale jäi tagasi minek aga ega siis aare ei saanud logimata jätta.

Paluküla puhkemajas suvitamas ja kohustuslik aardeotsing. Kõige nooremal aardeotsijal Hannal oli vahva aardeleid. Tänud.

Tegin koduteel väikese põike. Hea otsus, kuna siinne aare on nii tore. Käisin autos ja tõin väikestele avastajatele natuke vidinaid ka uurimiseks ja kaasavõtmiseks. Tänud peitjale

Tegime siin päeva viimase peatuspaiga enne Tallinnasse tagasisõitu. Koerale sai antud õhtusöök ja kui jäljekoeral kõht täis, saime kenasti aardeotsingule ja logimisele suunduda. Meeldiv teostus, aitäh!

Mööda olen sellst aardest kümnekonna kilomeetri kauguselt korduvat sõitnud, aga enamasti olin koduteel või oli kiire. Seekord siis tegin haagi ja ohoo, milline kena aare mind seal ees ootas. Lisasin aardesse trükkplaadi. Aitäh peitjale.

Tagasiteel rabast avastasime, et olime parkinud auto üpris aarde kõrvale. Mis siis muud üle jäi, kui see ka üles otsida. Kõik oli kena ja korras. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest :)

Koduradadelt leitud

Oh tehnikumi ajal sai siin mäe otsast igasugu atribuutikaga alla lastud. kelguga, kilega, suuskadega, autoga.... :D M6nus flashback noorepõlve radadelt. Minu jaoks oli tegelikult k6ige suurem yllatus kohviautomaat keset ei midagit ;D Tänud peitjale

Loosalu rabas on mõnel korral jalutamas käidud, aga siiakanti polnud sattunud. Tutvusime kiirpilgul ümbruskonnaga ning leidsime toreda aarde. Aitäh.

Aarde poole vurades sõitsime mööda ilusast järvekesest ja puhkealast. Hea meelega oleks seal peatuse teinud. Järveke oli aga täiesti jääs, seega väga suurt vahet tegelikult polnudki. Hoo pealt tuvastasime peiduka ja juba sekundid hiljem olime aarde kallal toimetamas. Uurisime vahvat teostust ja jätkasime teekonda.

Tänud.

Palukülla tulen hea meelega ka ilma konkreetse põhjuseta. Seekord oli põhjus siiski olemas. Täna ei hakanud rappa minema. Tänud peitjale!

Siia jõudes selgus, et levi pole ja aarde kohta mingit täpsemat infot ei saa. Lootuses, et äkki levi tagasi tuleb, otsustasime esmalt maha pidada lõunapausi. Üks hetk hüppas Salme siiski võileib näpus autost välja ja kadus puude vahele. Varsti oli ta karp näpus autos tagasi. Mõnusalt soojas ja kuivas keskkonnas sorteerisime karbi sisu ja eemaldasime sealt suhkrupakid. Aaret tagasi oma peidupaika viima läksime juba koos. Lahe teostus, aitäh!

Leitud @ 01:25 öösel

Liikusime täna tasakesi oma eesmärgi poole ja tegime ka vahepeatuse selle aarde juures. Tore tükk teine. Nimed kirja ja suured tänud meie poolt.

Teelt päris palju kõrval aga leid kiire. Satikaid meeletult palju, panid ikka korralikult tantsima. Tänud ????????????

Leitud teel Geojaanilt koju. Siia kanti pole varem sattunud. Tänud peitjale toreda karbi eest!

Toreda teostusega aare, aitäh.

Leidsime :)

Autoga nulli poole sõites oli tore, imetlesime loodust ja lobisesime maast ja ilmast. Aardeni jõudmiseks ületasime porimülka vms ehk keksisime ühest kohast teise. Karp tuli kohe välja ja kraami seal jagus. Miki leidis sealt templi ning muidugi sain kohe tema karjaloomaks ehk tempel käele igaveseks. Aitäh!

Siinkandis olles (Ardu ja Anna kant, haha) sündis otsus veel üks lähedal olev aare leida. Paluküla, miks mitte. Kohapeal ootas meid ees lahe teostus, aitäh peitjale!

Väga tore peidukas.

Meil matkamist täna plaanis polnud, ainult tavaline geopeitus. Tulime kohale ja panime nimed kirja.

Peitjapaari aarded on tõesti väärt külastamist ja see sai kinnitust ka selle aarde juures. Aitäh!

Siia jõudsime täpselt nii, et GPS juhatas lähedale aga peale seda kadus igasugune levi ära. Õnneks oli teostus piisavalt silmatorkav ja uhke, saime karbi kätte. Edasi juba lähedale külma eest sauna. Täname peitjat!

Laupäev tõi meid siia kanti ühele sünnipäevale. Auto sai jäetud aardest paarikümne meetri kaugusele ristmiku juurde. Paar sammu ja leidsime selle kolmikpuu. Aare on väga huvitavalt teostatud. Selle eest tuleb peitjale kindlasti kiitust avaldada. Tänud igati toreda aarde eest!

Kena teostus! Aitäh!

Armas konteiner.Aitäh!

 1 

Päris Oandust me ei alustanud, aga peaaegu. Tükk aega vaatasime ja ootasime, et kustpoolt see Uuspõld tuleb. Lõpuks leppisime, et uus põld tuleb kevadel. Kirjutasime nimed toredasse aardesse ja jätkasime teed esialgu peaaegu Ikla poole.
Suur tänu!

Möödas sõites tekkis küsimus, et miks pole kohalikku/korralikku kelgumäge aardega õnnistatud. Aitäh!

Tore oli jälle näha lapsepõlve vastlapäevade veetmise paika. Tänan.

 2 

Minu osalus sellel aardetripil, mis selle aardega algas, oli väga pikka aega küsimärgi all. Kutse ühineda tuli üle nädala ette, aga turvalisuse mõttes pidin olema peaaegu viimase hetkeni isolatsioonis. Eks oli päris hea õppetund selle kohta, kuidas planeerida oma elu nii, et iga lause algab "Kui ma tulen, siis...".

Neljapäeva hommikul u 24 tundi enne tripi algust selguski suure hurraaga, et tulen küll ning õhtuks olingi juba teistega samas linnas. Muidugi sain Airi diivanile (aitäh!) magama alles kell sada ning kuna äratus oli vara, siis unetunde jäi väheks. Siiski olid aarde juurde jõudes kõik reipad ning suud naerul. Nii tore oli jälle üle mitme nädala geopeituse radadel olla. Leid oli kiire ning teostus tore. Aitäh!

Tänud.

 1 

Startisime reede hommikul ulmeliselt vara, et praegusel aastaajal vähesest valgest ajast maksimumi võtta. Soojenduseks oli tegu nii lihtsa aardega, et ei jõudnud isegi soojendusdressi selga ajada :D Karbis oli veel nunnu pehme elukas, kes minu meelest oleks väga hästi sobinud Kristjani autosse armatuurile kaunistuseks, aga tema pilgust võis välja lugeda, et võin selle ideega kuu peale sõita. Päeva esimene logi läks kirja kl 8:33. Aitäh!

Kolmepäevase geotuuri esimese aardepeatuse tegime siin. Loona arutas, kas ikka jõuab jopet selga panna, enne, kui keegi juba aarde üles leiab ja logib. Mille peale mina reageerisin nii, et jooksin jope näppus aarde juurde ja alles seal viskasin selle õlgadele. Ise muidugi olin mega rahul, nagu oleks preemiaks midagi rohkemat, kui nimede kirja panek logiraamatusse. Ilus teostus ja vahva kirjeldus! Pole endiselt minetanud lootust, et Oandu-Ikla matkarada või miks mitte mõni teine RMK poolt loodud tee kunagi täies ulatuses läbida. Aitäh!

Leitud! Vahva peidukas. Aitäh!

Minupuhkuse viimane aare oli see siin. Auto jätsime suhteliselt aarde kõrvale ja läksime otsima. Tore ja viisakas aare kauaks peitu ei jäänud.

Põikasime koduteel Palukülasse. Külla jõudes meenus kuidas 7 aastat tagasi sai käidud seda Hiiemäge vallutamas Tipuvallutaja aarde tarvis. Seekord piirdusime vaid aarde väisamisega. Viisakat teostus jäi kiirelt silma ja panime nimed kirja. Jõudu kõikidele matkalistele, kes jõudnud oma matkatee selgrooni! Aitäh ka peitjatele aarde eest!

Sooharu talust sai mööda huvitavat teed siia tuldud. Siin Hiiemäel on kooliajal tulnud nii joosta kui suusatada. Ka pikki vastlaliuge on siin saanud teha. Nüüd pole väga pikka aega seda kanti enam külastanud. Tänud taaskord siia juhatamast! Laheda teostusega!

Ühendasime enda aarde külastamise Loosalu rabas ja Paluküla aarde otsimise. Parkisime end ära, Pii jäi auto juurde asju pakkima ja minu kärsitus sai võimu ja liikusin aaret otsima. Oli tore peidukoht, ilus algus matkapäevale. Leidmise hetkel oli ilm isegi vihmaniiske, edasi muutus kõik aina ilusamaks ja paari tunni pärast siin tagasi olles säras taevas lausa päike. Aitäh

Rõõm lihtsatest asjadest. Rõõm leida lihtsat tavalist aaret, mis pole mikro-pet, vaid normaalsuuruses, loodusesse ideaalselt sobivas ainulaadses käsitöökonteineris, kusjuures kõigele lisaks veel lumega leitav ning käed polegi pärast logimist küünarnukkideni mudased :o) Teame, et need lihtsad asjad ei sünni pooltki nõnda lihtsalt nagu näiteks masstoodetud karbi kännu alla poetamine - seetõttu tuleb tänulik olla, kui peitjad vaeva viitsivad näha. Aitäh!

Aitäh!

Kui te sõidate seda vasakpoolset haru mööda tee lõppu välja ja siis veel natuke edasi, siis sinna jäin ma oma veokaga peaaegu kaupa viies kinni. Paluküla on muidu üks lahe künklik küla ja aare ka professionaalne. Aitäh!

Leid vihjele vastav Tänud

Teekond Viljandisse, Paadimehele külla, sai keeratud siitkaudu. Teadsime, et see Pireti ja Mardi kingitus Marisele, sestap oli huvi aarde vastu topelt suur. Teekond suurelt teelt aardeni oli meeldivate killast, mõnest mülkast sai läbi rallitud, mõnest august mööda põigatud. Aarde ristmikul ootas juba üks auto. Me toimetasime oma salajased toimetused vaikselt ära. Tubli tükk siia metsa pudenenud, ei saa salata. kvaliteetne nagu peitjapaarile kombeks. Hea suur aare pealekauba! Oleks vaid kõik sellised :-) Täname neid ja Marist selle aarde loo eest! Kirjelduse eest lisaplussid - nagu ikka :-D

Teel Loosalu raba poole põikasime ka siit läbi. Leid tuli kiirelt loogilisest kohast. Miale ja Oliverile väga meeldivad just sellised suured aarded. Out: 2 TB-d.

Kiire aardeleid, väga lahe suur konteiner. Aitäh!

See aare sai plaani võetud kui me Kose-Ristil asuvas puhvetis analüüsisime plaani, kuidas kõige optimaalsemalt lahendada probleemi, kuidas mina saaks Tallinnasse ja Joel Rapla kanti nii, et ei tuleks kuskil mitu tundi niisama passida. Eks nende valikutega oli nagu oli ja lõpuks jäi sõelale variant, et sõidame Paluküla ringiga Keava jaama. Lähenemistee oli kottpimedas mõnusalt sürr, üheksa kilomeetrit mööda üha kitsenevat metsateed tõi meid siiski kenasti kohale. Natuke lambiga vehkimist ja oligi tore peidik tuvastatud. Tänud aarde eest!

Teel Viljandisse tegime väikese põike. Rajaleidja jäi koju. Telefon ju taskus, mis sest siis ikka. Aga ei ole nii lihtne sest ka see area on alla igasugust internetiühenduse kiirust ja kui meil oli vaja hakata uurima, kus seda varanatukest siis meie eest täpsemalt peidetakse, oligi EDGE. Kuidas üldse palja telefoniga aardeid otsitakse? Kasutasime siis vaistu ja visuaali ja oligi see tore tünder leitud. Pistsime sisse kaks värskelt otse Ahvenamaalt toodud rändurit ja liikusime edasi. Aitäh peitjaile taas ühe vahva aarde eest!

Jalutasime veidi mööda matkarada enne kui aardejahile siirdusime. Selleks ajaks olid Taavil jalad juba katki hõõrutud ja aardeni jõudsin vaid koos Exega. Vahva suur peidukoht! Kuna Palukülas läks meil üsna kaua aega, siis meist olid Viljandi maanteel möödunud Anni&co, kellega meil sama lõppeesmärk seekord oli. Saime omakorda neist mööduda, kui nad Burrot ja mõnda teist aaret otsimas käisid. (497) Aitäh! EVEJ

 20 

Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 11. päev, päeva ainus karbileid.

See logi võtab sisuliselt kokku 2 päeva kuna ühe päevaarde leidsin varahommikul ja teise alles järgmise päeva õhtul, üsna vahetult enne sihtkohta jõudmist.

Mukrist hommikul astuma hakates möödusin uuesti tornist ja selle lähedusse jäävast puitplatvormi-puhkekohast. Indy tahtis kangesti sinna tervitama joosta (näha oli telki ja kuivavaid riideid) ja et ta oli rihmast lahti, siis peaaegu jooksis ka. Suutsin ta siiski enne päris asjadesse sisselendamist tagasi hõikuda aga selle peale tuldi juba hoopis meid tee äärde vaatama. Tuli välja, et puhkekohas pidas hommikut üks äge matkaja, kes liikus Ikla poole, vahetasime hulga kumbagi eesootavat rajainfot ja kogu vestlus läks lõpuks nii põnevaks, et jutustasime seal vist oma 20 minutit...

Kuna Indy muutus rahutuks, ajasime endid siiski lõpuks uuesti liikvele, ületasime kuskil vahepeal pidulikke paraadpilte tehes poole maa joone ning olime oma vinge tempoga kl 12-ks juba Tillniidu lõkkekohas. Isver kuidas ma tahtsin peale seda pessu! Õnneks elu on mulle lõkkekohast mitte kaugele elama sättinud ex-ämma /Kaupo vanaema, kelle juurde mu ootamatu sissesadamine on ka täna sama oodatud kui siis, kui esimest korda keskkooliõpilasena siin käisin. Ja nii siis juhtuski, et kuni ma ise pesus ligunesin, oli lauake katnud end natukese loba kõrvaseks hea-paremaga ning pesumasin loksutas puhtaks pesta mu kotitäit musti riideid...

/Pekki, see käigu pealt telefonis logi toksimine on ikka hädaorg, panin praegu 500 m õigest mahaleeramiskohast mööda, tagasi rajale saamiseks läheb kilt :D/

Puhas ja toidetud, sõitsime tagasi Tillniitu, viskasin puudele kuivama oma puhtad märjad riided ning sahmersasin autos asjadega...Ja siis oligi õhtu juba käes. Täna tuli seltsiks meile Reix ja tõi meile meie igapäevased hakklihad ja piima. Ja mulle veel järgmiseks päevaks supi ja vinge akupanga sain rajal ellujäämiseks ja uue priimusegaasi ja... Noh, ja õppepäeva sain ka, sellise, kuidas asjad seljakotti ka siis mahutada, kui tundub et enam sinna midagi ei mahu :D. Ehkki üks lahendus oli selle asja juures mu meelest küll too, et neid asju, mida ma kaasa võtta mõtlesin, pole kaasa üldse vaja võttagi :D. No näiteks Indy magamiskott (ta võib magada ka su seljakoti peal kui vaja!) või piimapakiruum ja selle katkiminekuoht kotis (suru see oma metallist keedunõusse!) või telk (nööri see kinni hoopis kotist välja!). No nii loogilised ettepanekud kõik, eks ja kõige selle kõrvale tekkis kotti ruumi kohinal nagu alt äravajuva tetriselegoga elektronmängus ning jutu lõpuks pidin ka ise imestunud näoga sisse kiikama 1/3 pealt tùhjaks jäänud seljakotti... :D.

Hommikul enne Tiilniidust äraminekut panin peitu veel autovõtme (uue päeva autologistika tegi meile Triin (linnapreili) :)) ja astuma hakates saime igasugust, kruusa ja asfalti ja palavust ja. Pidasime teel hulga joogi-ja puhkepause, Indy isegi tegi ühes kohas väikse powernap’i... Aga kui Pireti ja Mardi aardeni lõpuks jõudsime, läksid kõik asjad heaks: sain leiu, mis jätkuvalt jätkas mu järjestikuste leidude jada (ka siin lõigul ei olnud mul matka planeerima asudes tegelikult ühtegi karpi, aitäh teile mind pigist välja aitamast ja aaret just siia peitmast), maastik läks ilusaks ja Indyle konti mööda olevaks, tegin ujumise rabajärves (või noh, õigemini korra kiire vettekastmise, Indy tuli ju hoobilt mind sinna ära päästma :D). Ja lõkkekohta jõudes sain iseenmast veel premeerida piimakohviga ning kasutasin Triinu saabumiseni jäävat aega logivõlgade kustutamiseks.

Jaahhh, vot see Triinu saabumine, see oli päriselt nagu reklaamfilmis :D. On mets, totaalne tsivilisatsioonita laas. Lõkkeplatsile veereb üks hetk vaikse sahinaga suur ja lai reklaamkirjadega auto, millest väljub naine, kes jutustamise kõrvale mängleva iseenesestmõistetavusega tõstab autost välja vaagnatäie fooliumkatte all alles sooja lasanjet ning haarab kaasa lisaks veel piknikukorvi. Korvis, nagu selgub, on omakorda termokast, milles külmikutemperatuurini jahutatud kook ja juustud. Ning see kõik serveeritakse sinnasamma lõkkeaseme kõrvale puupingile Iitala taldrikutele koos moodsa joonega lauahõbeda ja võhiku silma jaoks huupi pakkudes ilmselt mõne kuulsa skandinaavia disaineri joogiklaasidega... Mul on nii kahju, et Triin oma muude toimetuste tõttu kohale jõudis vist napilt kl 22 ja õues oli selleks ajaks kottpime ja mul ei ole teile kogu sellest asjast näidata rohkem kui mõni välguga halvasti ülevalgustatud pilt :D. Aga no nii need asjad olid seal ja minu matk sai sellega tervikpilti veel ühe väga erilise pusletüki...

Aitäh Reigo ja Triin nende kahe toreda õhtu eest ning Piretile/Mardile tänud aarde eest, vähem kui soovitan ja lahe teostus ei oleks siinkohal tõesti nähtud teostuse puhul sobiv ;).

Triin tõi mulle rajale ka raamatu

Leftoveritega tähistasin Paunküla juures 4000 leiu täitumist :)

 3 

Kohtusime täna õhtul siinkandis, paarkümmend kilomeetrit eemal Mukri raba lõkkekohas ühe rännulisega, kel plaan läbida Oandu-Ikla matkarada tagurpidi, et lõunast põhja. Teel koju sai läbi põigatud siit püha hiiepaiga lähistelt ning ikka matkateele jäävast punktist. Aarde teostus on sellesse paika küll väga sobiv, nagu valatult. Täname!

 3 

Lähenesin mööda kitsast ja käänulist metsateed Keava mägede poolt. Soovitan kõigile, kes põhja poolt tulevad, sõitke kas Kose-Ristist Kuimetsa ja Kaiu kaudu Keava mägede teele või keerake Raplast tulles läbi Keava. Ilus looklev ja reljeefne tee läbi unustatud külakese ja ilusate metsade. Paluküla hiiemäel olen lapsepõlves palju käinud, nii talvel kelgutamas kui suvel laagrites. Ka siin on juba aastaid tagasi põrkunud hiite kaitsjate ja arendajate vastasseis. Kunagi soovis Kehtna vald siia suuremat sorti mäesuusakeskuse arendust algatada, mis põrkus aga kohalike hiiehuviliste vastasseisule. Eks nende hiitega on see, et aeg, mil hiied aktiivselt kasutuses olid, on möödanik. Samas mäletama neid peab, aga kui keegi hiies ei käi, siis see ei ole enam mingi hiis. Mujal maailmas on pühad mäed vähemalt alpinistide ja mägimatkajate kummardada ja see on igati mõistlik tänapäevane otstarve ühele pühale mäele. Meil ei paku tõus ühele hiiemäele just erilist eneseületust. Minu arust on oluline, et inimesed hiies käiksid, isegi siis kui nad sealt otseselt hingelist kosutust ei otsi. Maha jäetud hiis on unustatud hiis, isegi kui ta on kuskil hiiena kirjas. Ka siin läheduses on mitu hiiepaikka, mis on tänaseks minetanud oma väepaiga omadused, sest inimesed neis ei käi ja eks ei teatagi neid paikku enam. Paluküla hiiemägi on selles suhtes õnnelik hiis, sest siin käivad inimesed nii suvel kui talvel. Nii matkamas, kelgutamas, tervisesportimas kui hiiest väge ammutamas.

Tänud peitjale, igati vahva teostusega konteiner!

Oandu-Ikla matkatee jalgsi, II etapp Aegviidu-Lelle, 3 päev. Hommikul startisin Heirvelaane lõkkekohast. Esimesed tunnid sadas korralikult, kuid tegelikult oli täitsa mõnus vihmas jalutada. Lõik läbi Loosalu raba ja Paluküla hiiemäe lähistel oli tänase päeva parim. Aitäh kena ja värske aarde eest täpselt matkarajal. GC-s olev vihje paika ei pidanud - 2 olid siiski männid.

 2 

Sel pähapäeval, 16.08, toimub üle Eestimaa suur metsameeleavaldus. Täpsemalt saate uurida lisatud lingilt. Raplamaa meeleavalduse kohaks on aardest 450m kaugusele jääv Paluküla hiiemägi, minu lapsepõlve mälusopi kõige suurem kelgumägi. Koordinaadid 58.9147902, 25.0297435. Kes saab, osalege siin või mujal!

https://savetheforest.ee

Uskusin pimesi googlit ja nii ma siia aarde juurde mööda lõputult pikka metsateed veeresin. Õnneks küll piisavalt korralik tee ja päris teokiirusel ei pidanud sõitma. Väike hirm oli lihtsalt, et keegi tuleb vastu ja ei tea, mis siis saaks. Ei näinud ma aga kedagi ja lõpuks ikka aardeni jõudsin. Vahva peidik aardel, tasus tulla. Lahkusime mööda mõistlikumat teed ja suundusime edasi lõuna poole. Tänud!

Väga äge ;)

Eile kui aares avaldus mõtlesin tükk aega mis teha. Kuna täna oli plaan nagu nii sinna kanti tiirule minna siis jäi asi sinna paika. Hommiku veel netis logi polnud. Seega oli lootust. Kuna marssuut oli selline et Poodud naise oli esimene siis jäi vaid loota, et keegi veel ei kiirusta.

Seega FTF läks kirja 9.55 . Aitähh. Mõnus konteiner

Kontrollisin ärasõiduni kas keegi on loginud. Aga kolmas. Lahe asi valmis meisterdatud :)

Leitud, logitud.