PKT 18

Leitud, tänud!

Tehtud! Pikem logi on PKT 1.

Jutt koos piltidega esimese aarde logis.

Pikem jutt PKT 1 juures. Aitäh!

Pikem logi PKT #1 juures. Aitäh!
Ja siin saigi otsa meie mitmetunnine jõe peal müttamine. 4h vist läks ära, sest saagimine võtab aega. Rohkem poleks enam tahtnud edasi kulgeda, õnneks saime järgmisel päeval jätkata. Jagasime muljeid kanuulaenutaja Taunoga, kes oli Võhandul sel aastal osalenud ja 11h vee peal olnud. Meile aitas neljast küll.

Leitud

Aitäh! Pikemalt PKT1 logis.

Aerutasime läbi õhu kohale. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Leitud. Tänud. Pikemalt kirjutasin PKT 1 logis.

Ei hakka PKT 1 logi ümber kopeerima.

Aitäh. Seeria koondlogi siin.

Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.

Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Kolm tundi, kakskümmend minutit ning kaheksa kilomeetrit peale starti jõudsime siia silla alla, kus raja esimene osa lõppes. Siin väike paus ja siis uuele rajale FTF-e noppima. Aitäh kogu raja eest!

Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.

Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg

Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.
Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.
Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.
Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.
Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)
Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.
Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)
Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!

 1 

Kui varasemalt oli siin raja lõpp, siis nüüd uue algus. Silla all oli mõnusalt jahe, et teha üks kosutav peatus ja veidi selga sirutada. Jätkame…

 2 

Vot see oli chill ja mõnus kulgemine. Sellist seeriat oli väga mõnus läbida. Tore seltskond ja ilus ilm, mida sa veel ihkad. Logitud sai korda mõõda ja ühes aardest suutsid ees sõitjad ka mõõda panna. Sain kinnitus, et Supilaud tuleb ära osata. Mitmed aarde veel ootel. Logi kirjutamise ajaks on laud juba tellitud aga kahjuks ei ole laud veel kohale jõudnud. Kiitus peitjale aarete seeria eest, oli väga mõnus. Kulgesime 3 tundi ja läbitud sai 8,5 km. Jutale või õigemini Svenile tänud laua eest.

Lasin viimase aarde logi kirja panna kaaslastel ja ise samas mõtlesin, et mis SUPi matk see siis nüüd oli, kui isegi märjaks ei saanud. Olin ju endale isegi tagavara riided kaasa võtnud. Sellel ajal, kui teised logisid, kallutasin ennast natuke taha ja saigi mõnus külm sulpsatus vette tehtud. Uh kui külm, aga vähemalt sai uus päästevest omale ristsed tehtud. Suured tänud peremehele väga toreda raja eest ja muidugi kaaslastele hea seltskonna eest.

 1 

Pühapäeva hommikul kell 11 saabusimegi siis paisjärve äärde. Võimlesime SUP lauad täis ning asusime teele. Ääremärkusena võiks öelda, et kui minul oli juba eelmisel aastal võimalus SUPitamist proovida, siis Janaril oli see tervelt teine kord laual ning Martti katsetas napilt esimest korda.

Esimesed 200 meetrit olid suurepärased, jõudsin juba rõõmustada, kui Martti esimesse takistusse sõitis ning jõel olevast rägastikust SUPiga läbi proovis murda. Olgem ausad, eks igaüks meist võttis sealt omakorda koguse haisvat ollust kaasa ning seda vaikselt laua äärte alt puhastades tõdesin, et vesi on ikka jõle külm ja sisse sinna kukkuda ei tahaks üldse mitte.

Aarded olid peidetud suurepäraselt, SUP lauaga läbimiseks lausa ideaalselt. Kui Martti ütles, et võiks hakata otsima, siis üldjuhul silmasime aaret juba kaugemalt. Esimese aardekonteineri logiraamat oli pisut niiske, aga ausalt öeldes, ei midagi hullu. Seega hooldusvajadust me küll kuskil ei märganud.

Kogu raja läbimine oli üks mõnus kulgemine, kus enamus aega sai rahulikult chillida. Paar madalamat kohta leidus, kus poisid oma laudade pikast uimest loobusid ja mina selle eemaldamisraskuste tõttu alles jätsin. Selle tõttu võiks siis tõesti minu läbitud rajale madalamatesse kohtadesse nüüd kartuleid panna :) Martti teenis keerulisemate kohtade peal (loe oksad liiga vee pinnal) omale tiitli, minu isiklik sabakergitaja.

Ühe korra jäin ka väga järsku kinni nii, et prantsatasin selili püstiasendist. ÕNNEKS, kuidagi jäin laua peale ja külm suplus jäi tegemata. Ühel meist see siiski õnnestus ka, aga las ta kirjutab ise, mis täpsemalt juhtus :)

Lõpeks, mina soovin eksta tänada sellise raja eest. Mul oli õudselt kahju, kui see läbi sai, kokku me chillisime c 3 tunni ringi. Õnneks nägin, et hea peitja on juba uue väljakutse Keava rabasse lisanud, mida lähiajal kindlasti otsima lähen. Aitäh ja saluut!

Algus sai eelnevalt leitud ja otsustasin ka lõpus käia.Tagasi tulin Imukvere kaudu ja kuna kell oli juba hiline, siis nägin ka karu kes metsateel vastu tuterdas.Vahepealsed punkid jäävad tuleviku plaanidesse.Aitäh.

Helen, tubli tüdruk, tegi kogu orgunni. Leppis paadimehega kokku ja kutsus meid kampa. Suur tänu talle, sest muidu oleks minust see tripp tegemata jäänud. Lisaks tundub, et Helen suutis isegi ilmataadiga kokkuleppe saavutada, sest ilm oli imeline, mitte vihma poegagi.

Me Helgega suutsime ilmselt kaks korda pikema maa maha aerutada, sest kumbki meist ei teadnud kuidas õigesti tüürida ja nii me mättast mättasse käisime, aga seda lõbusam oli. :D

Rada ise oli ka igati nauditav, nii suuri „pokusid“ pole ma varem näinud ja vesi oli juba nii soe, et mine või ujuma. Väga tore retk toredate kaaslastega. Tänan.

Väga tore matk, mõnus seltskond, ilus ilm ja vahvad aarded. Pikem logi PKT 1 juures. Täname!

Kena kulgemine üldiselt madalas vees aardest aardeni ja veetakistusest veetakistuseni. Aitäh raja eest!

2 mai 2021 leidis Inge, Marko ja Ove [ove] PKT rajal kulgesime kanuuga madala veetasemega Pedja jõel, kus kohati oli kanuu põhjas kivide peal kinni. Veel rohkem tuli aga sõita üle kopratammide ja vettelangenud puude. Kui jõgi lookles ise oma sängis päris palju, siis lisaks tuli ka vees, vee kohal ja vee ääres olevate takistuste vahel slaalomit sõita. Kõigest selle hoolimata oli tore geopäev ja kõik topsid said leitud.

Seda enam kanuust ei võtnud, täitsin lubaduse tiimikaaslase ees, et mõne saame võtta ka kaldalt.:). Vees olnud takistustest saime õnnelikult üle või ümber, paadist selle pärast välja ei pidanud ronima, aga mõne aarde kättesaamiseks pidi ikka kaldale ronima. Veetase jões on langenud juba meiesuguste jaoks kriitilise tasemeni ehk kui veel mõne sentimeetri langeb, siis tuleb kivise osa ületamiseks paadist välja tulla ja hakata lohistama. Kokku kulus vähem kui 4 tundi, mis kodus edasi saab, seda praegu parem ei mõtle, esialgu on eesmärgiks Georgi toidupood, soovitame, te ei kahetse: kulinaariatooted ja saiakesed!!

 2 

Lõpus ootasid meid juba suurem grupp geopeitureid. Sealt saime ühe nendest endale pea päevaks ka kaaslaseks, Thunderi. Vahetasime sokke ja vestlesime natukene niisama. Aitasime paadimehel kanuud ka kuivale maale saada.

Matk veel oli tõesti väga mõnus. Päikene paistis ja esimesed lilled õitsesid. Mingi etapi sai suisa selg ees aerutatud, kusjuures niimoodi on üsna mõnus kulgeda, kui vesi sind kaasa haarab ja lihtsalt tüürid allavoolu. Ses on miskit üsna mõnusat, et liigelda maailmas oma tavapärasest direktsioonist vastupidiselt. Meenub üks Võsareporteri klipp, kus kesk pilkast pimedast leiti üks suure paksu kasukaga habetunud noormees, kes tagurpidi käis külateel. Kui Pets küsis, et mis ta siin teeb, siis vastas, et vanaemale viib süüa. Ka tema teadis, et siin elus peab ikka vahel selg ees käima, et jaksaks igapäevaelu rutiinis olla jälle :)

Aitäh seeria eest, kindlasti oli koht, mis vääris külastamist.

Leitud, aitäh!

Aitüma,veidi pikemalt PKT 1

 1 

Ja oligi kätte jõudnud Pedja jõe kanuumatka seeria viimane aare. Raja algusosas nähtud paatkonnad oli rõõmsalt silla peal meid vastu võtmas. Kanuumees niisamuti. Logisime viimase aarde ära ning randusime.

Raske oli soovida ägedamat kanuurada kui see siin. Rada oli nii mõnusalt käänuline. Vool oli ja muidugi täpselt paraja kiirusega. Ilm oli füüsilise tegevuse jaoks nagu tellitud - soe ja päikeseline.

Lisaks sellele, et rada on äge, on ka rada hästi hooldatud. Võib vaid ette kujutada, kui keeruline võiks olla ühte rada sõidetavana hoida. Kiitus Tauno Ojasaarele! Ja laenutuse hind on ka väga taskukohane. Tuuakse kanuu kohale, korjatakse peale ja pakutakse isegi ka auto transporti.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et mu lemmik kanuusõit! Aitäh Laurile ja Kristelile aarete peitmise eest!

Kanuumatka lõpuakord

Tänud peitjatele! Väga mõnus rada.

Peale karuga kohtumist noppisime sellest seeriast viimase aarde, mille kättesaamine on päris lihtne. Aitäh peitjale!

Kuna karu keeras plaanid tuksi, siis võtsime lõpetuseks selle, millele autoga peaaegu kõrvale õnnestus sõita. Siin küpses ka plaan, kuidas ülejäänud seeriaga toimetada. Aitäh peitjale.

Maru ettevõtmine oli! Tänud kaaslastele ja peitjatele. Eraldi kniks taaskasutuse eest!

Pikem logi PKT1's

Tänan! Oli päris paras kanuumatk, täitsa rõõmustav oli silda näha, mis andis märku, et selleks korraks kõik. Kuskil andsid endast märku mõned imelikus kohas olevad lihased ja juuksed olid oksapuru täis. Meel hea, päeva korda läinud!

Pikemalt 1 aarde juures. Tänud

 3 

Täitsa jupp aega tagasi sai Mikiga kokku lepitud, et teeme PKT koos ära. Kui siis ühel päeval Krimpsud sabast kinni võtsid ja ütlesid, et nüüd on minek, siis panime ajad klappima ja ütlesime jah-sõna. Minu jah oli täitsa kindel, Miki oma mitte nii väga, sest paar päeva enne minekut, andis ta märku, et minuga ta ei kavatsegi seda rada läbida :D, nii et jupike oli segadust, et kas saab siis minna või mitte. Minu suureks rõõmuks herr leebus ja andis teada, et eks peame siis teineteist PühapäevaselKanuuTripil välja kannatama.

Pühapäeva hommikul korjasime Yksk6igid peale ja lõbusas grillimismeeleolus kulgesime Simunasse ja sealt edasi juba kanuudesse. Rada oli lihtne kerge draivinn ja igasugused käänakud said lebolt mängleva kergusega elegantselt läbitud. Oli küll hetk, kus vaatasin alandlikult Simonele ja Kristjanile otsa ning küsisin, et ega neil kanuus vaba kohta pole ning sama sai ka Airilt ja Helbelt alandlikult palutud, kuid kahjuks polnud keegi mind nõus päästma. Ohkasin ja otsustasin nautida hoopis mõnusat kevadist-suvist-talvist-sügist ümbrust, seda, kuidas päike nii mõnusalt võttis ja vaikust ja sinna vahele Yksk6ikide kuuldemängu ,,Sõimamised ja sajatused läbi aegade“ see viimane oli tegelikult nii nunnu ja hea meelega tuleks teinekordki kuulama :D. Päris tore hetk oli ka see, kui tekkis ummik ja ma ennast kanuusse siruli viskasin, et päikest võtta. Ma olen siiani teadnud, et päike soojendab, aga miskipärast sain tänasel päeval päikese käes omajagu märjaks. Tige pilk taha ja nägin Mikit, kes, sarved peast väljas, irvitas ja väitis, et ei suutnud kuidagi vastu panna, et mind veits pritsida. Siunasin, et ta mu kauni hetke ära rikkus ja aitasin tasakaaluks tedagi veega maha jahutada.

Kilomeetrid läksid natuke liiga ruttu ja kui tegelikult väga hea tiimitöö tulemusel Mikiga lõppu jõudsime, siis tegime veel paar auringi ümber sillatalade. Väga-väga mõnus rada ideaalse ilma ja ülimõnusa seltskonnaga. Teinekordki :)

Vt PKT 1. Aitäh elamustpakkuva seeria eest!

Eile õhtul geotuurilt tulles üllatas Silmsirkel, et homme minek ja kanuudega. Oh seda rõõmu või mis ta siis oligi. Me mõlemad Tiiaga pole sellise sõiduvahendiga sõitnud. Öö möödus rahutult, kogu aeg poolunes muudkui aerutasin. Kell 11 saime Simuna poe juures kokku, neliteist geopeiturit tuli. Stardis veel hirmutati, et eile käis üks paat ümber. Sõit ise kulges üle kivide ja puutüvede, vahepeal langenud puude alt, aga rohkem oli mõnusat aerutamist. Lõppu jõudsime kõik õnnelikult ja kuivalt. Elamusterohke seiklus oli. Aitäh.

Tänud aarde eest!

See oli nüüd küll äkiline kanuu sõidule sattumine ilusal sügisesel päeval. Osa rajast tuli kanuuga trügida läbi heinamaa ja sillerdava puhta vee. Mõnes kohas tuli sulgkergeks end arvata, et kanuu üle kivide liugleks. Esines ka kanuu üle puude vinnamist, end hästi madalana hoides puu alt läbi sõitmist. Päike paistis kord otse silma, kord paitas põske küljevaates ja viimased kolm leidu tulid lambi valges. Vahva kulgemine vahvate seltsilistega. Tänud peitjale.

Tänud meeleoluka retke eest!

 2 

Nonii, lõpp! Mõni meeter enne finishit saime veel kõne kanuu-laenutajalt, et kas meiega ikka kõik OK, kuidagi kauaks jäänud. Tema arvas, et teeme selle tunniga ära :D Meil kulus 3,5-4 tundi ( täpne algusaeg jäi fikseerimata). Lõpp hea, kõik hea. (....ja ikkagi omanimeline kanuu :D )

Suured tänud meie poolt!

Leidsin

Tänan väljakutse eest! Pikemalt loe emotsioone PKT 1 logist.

Tore pärastlõuna Pedja jõel. Aitäh kutsumast!

Teised ootasid juba kibeledes lõppu. Mina aga unistasin sellest, et see oleks üks sobiv koht lõunapausiks ja siis samapalju veel otsa. Õnneks nüüdseks logi kirjutamise ajaks, sain ka oma ületoosi pakkuva sõidu kätte. Mitte et see rada ei oleks meeldinud. Vastupidi, väga meeldis see tänane päev siin koos vahva seltskonnaga. Pikem kokkuvõte Seeria esimeses logis.

Tänud.

 1 

Mõnus veematk jõudiski lõpule. Vidin mõõtis teekonna pikkuseks 7,69 km ja läbimiseks kulus 3,5 tundi. Raja esimene pool pani muigama ning kahtlema, kas tegemist ikka on jõega, sest visuaalselt tundus nähtu pigem vesine karjamaa.
Lokkav rohelus muutus siiski lõpuks veekoguks ja raja teine pool oli lõbus kulgemine, muidugi koos tavapäraste takistustega, mis ikka madala jõe ja selle kaldal kasvavate puudega kaasnevad. Seltskond oli meil vahva, tuju oli kõigil hea ja nii kulgesid tunnid peaaegu märkamatult.

Saime piisava koormuse, oli tunda pisut väsimust, riided olid märjad, veesõidukid sodi täis, aga rahulolu oli ikkagi kõige domineerivam tunne. Ei saa öelda, et oleks lihtne olnud, samas mitte midagi keerulist.
Sai rammida läbi tiheda taimestiku, sai kulgeda jõevoolus, sai ronida üle puude, sai pikalisasendis puude alt läbi liuelda, kõik tehtav omal jõul. Kambaga on aga alati toredam. Oli tänanegi retk mõnus läbida vahvas seltskonnas.

Suur aitäh kaaslastele! Teiega oli tore.

Aitäh peitjatele! Mulle meeldis. Ootan põnevusega järge.
Kokkuvõte tänasest retkest (PKT 1-18) ka PKT 1 logis.

 2 

Siin oli jõgi juba nii mõnus, et peale viimast logimist oleks isegi edasi liikunud. Aga just see ongi kõige õigem hetk lõpetamiseks, kui tekib tunne, et teeks ainult ühe veel ;) Nii toreda seltskonnaga raskusi huumoriks keerates oli igavesti vahva retk. Tänan peitjat ja kaaslasi.

 2 

Seda aaret oodati jupp maad enne õiget aega ja kardeti, et sõidame mööda. Midagi sedavõrd hirmsat muidugi ei juhtunud ja aare sai täpselt õigest kohast välja võetud ning signeeritud.
Randusime enne silda ja vedasime alused maale. Kuniks nad kuivasid, jõudis Merle auto kohale ja saigi tavaar peale tõstetud, natuke söödud ja lobisetud ning uutele väljakutsetele vastu astutud.
Mulle väga meeldis see tänane retk koos toredate geopeituritega mõnusalt soojal suvepäeval. On, mida meenutada! Suur tänu peitjatele ja vahvatele kaaslastele! Minagi ootan uusi jõeväljakutseid. Pedja tundub edasi mõnusamaks ja laevatatamaks minema.

 3 

FTF. 10.31. Anna koos poistega. Minu teekond raja algusest lõppu: PKT1. 10.30- PKT18. 14.07. Viimasesse punkti jätsin kogenud matkakepi. Kaks viimast punkti võttis Anna koos poistega ära, siiski sammusin lõppu, et teada saada raja läbimise aeg. Jalgsimatk.