Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tartumaal, Tallinn-Tartu maanteest vaid mõned kilomeetrid eemal asub selline huvitava nimega küla nagu Laeva. Kuskil pole nagu merd lähedal, aga see-eest on seal olemas tänavad nimedega: Ankru, Aeru, Masti, Ahtri, Junga, Purje. Mereteemat kui palju! Tavaliselt ei pöörata suurelt maanteelt eriti siia sisse, kuna pole eriti miskit põnevat vaadata. Ometi kulges Tallinn-Tartu maantee vanasti Laeva kaudu. Praegu elab Laevas ligi 400 inimest. Külas asub põhikool, kauplus, kultuurimaja (Seltsimaja). Läbi Laeva kulgeb Laeva jõgi, millel on samanimeline paisjärv. Seal on olemas kohalik väike liivane supelrand. Iidseid aegu meenutab küla territooriumil üks ohvrikivi. Laeva lähedal asub Ado hobusetall, kus saab tegeleda ratsutamisega. Kindlasti köidab Laevas tähelepanu bussipeatuse paviljon, mis on omamoodi kunstiteos. Selle seinad on üle maalinud üks kohalik inimene ja kasutanud spordi temaatikat. Siia juhatab nüüd geopeituse huvilisi ka uus aare. Varem polnud Laevas ühtki geopeituse aaret - nüüd siis on. Tere tulemast ning - astu Laeva! :D
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), ronimine (1), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Y2V9
Logiteadete statistika: 87 (96,7%) 3 2 0 1 0 0 Kokku: 93
Kodutööd teinud ei olnud, mõtlesin teha kiire sutsaka, Bussijaam nagu Bussijaam ikka, polegi jalad maas kohti. Tegin Geopeituse lehe lahti ja voilaa kõrgus 3,0! Nägin head kohta ja määrisin poriste saabastega objekti - midagi polnud. Siis hellasin varem leidnutele ja selgus, et ikka vaja raskema poole poole panna. No selge - tagasi ei tule mingi redeliga lolli mängima.
Kõndisin auto poole ja nägin eemal Kollast prügikasti. Läksin lähemale ja kurjam TURVAKAAMERA. Naeratasin meheleja kukkusin vandaalitsema st varastasin prügikasti. Kõik kohad kuhu oligi võimalik karpi panna kartsusin läbi. Kätega tirisin end edasi-tagasi. Tõmbasin end keskelt pooleks, aardest jäi vastik tunne.
Ja nüüd on see koht, kus PEITJAD MÕELGE ENNE KUI SUVA KOHTADESSE EESTIMAAL MÖÖDAMINNES AARDE POETATE - GEOPEITUSE REEGEL NÄEB ETTE KA HOOLDUSE. PALUN UHA NÜÜD 500KM MAHA JA MINE HOOLDAMA...
Kui kurtsin Tiidule, et seda aaret olen käinud mingi 3-4 korda uurimas ja ainult 1 korra saanud otsida, sest muidu on ümbrus pidevalt mugusid täis, arvas ta, et hilisõhtune aeg võiks täista hästi selle aardega sobida.
Kohapeale jõudes selgus, et tõsi ta oli, null oli tühi. Ainult kaks kena naisterahvast olid otsustasin ühe pitsu jalutama viia ja kõndisid meist mööda. Kui nende seljad veel vaevu paistsid, võttis Tiit aarde välja. Suur tänu peitjale!
Võtsime siit Pireti kaasa Karusaare matkale. Karpi sai mitu korda võtta ja sättida, et püsiks koos. Tuleb välja, et ikkagi ei allunud korraldustele. Tänud meist järgmisele leidjale ja peitjale.
Mugud olid platsis ja ei plaaninud lahkuda. Lükkub edasi.
Saab lihtsasti hakkama. Ma muidugi sain tänased rööbaspuu ja akrobaatikaminutid siin kenasti täis. Aitäh.
Siinkandis sai kevadel tööd tehtud, kuid aaret ei tahtnud ilma Kristelita võtta. Seltsis segasem siiski. Aare jäi õnneks ruttu näppu. Aitäh peitjale!
Selle aardega oli nii, et Priit ei jätnud jonni ja ütles, et lähme vaatame äkki ikka saab ilma redelita kätte. Ütlesin OK, aga kui kätte ei saa, ööbime Põltsamaal- seda Priit väga ei tahtnud ning pingutas, et ikka kätte saada. Tänud peitjale.
Seda Laeva aaret olen vahtinud iga kord kui Tartu poole asja on olnud, aga logidest olin välja lugenud, et abivahendit vaja ja seega üksi ei tahtnud keset küla taidlema hakata. Tegelikkuses polnudki vaja. Katrin turnis natuke ja oligi see aare tal näppude vahel. Kohalikud noored tagusid küll taamal palli, aga nemad olid oma tegevusest piisavalt haaratud, et meile mitte tähelepanu osutada. Tänud peitjale aarde eest.
Tegin veel ühe trassilt kõrvalepõike.Õnneks läks leiuga kiirelt ja edasi lõuna poole :)
Bussiootajaid õnneks polnud ja saime rahulikult paviljoni üle vaadata. Aitäh peitjale!
Pidi kasutama juhust kui abivahend seekord olemas, varemleinud kaaslane sai mõnusalt muheledes mu otsimist pealt vaadata. Tänase päeva viimane aare, tänud peitjale.
Polegi ammu nii kannatamatult bussi oodanud. Sport meeldib mulle siiani. Tänud peitjale!
Ei ole ma varem siia sisse keerata tahtnud, aga täna oli mul sobiv „abivahend“ kaasas ja karp tuli kiirelt välja. Tänan.
Saabusime kohale täpselt ühe bussi sabas. Ootasime siis ära kuni inimesed lahkusid ja lõpuks ka buss minema sõitis. Kuna keegi meist piisavalt pikk ei ole, siis võtsin abivahendi välja ja saigi logida. Aitäh!
Kui olime aarde kätte saanud tuli noorte gang kõrvale veipi tõmbama. Järgmine buss pidi tulema tulema tunni pärast niiet meil polnud aega oodata, kui nad olid korraks pilgu kõrvale pööranud, hüppasin ja panin peidukohta tagasi. Aare küll korralikukt peidukohas ei ole kui ta ennem oli kuid loodan et noored seda välja ei hakka otsima. Aitäh!
Teel lõunasse sai siis tehtud esimene peatus. Pikkus paistis selle aarde juures kasuks tulevat. Väike sirutus ja sattuski käsi õigesse kohta. Suured tänud peremehele aarde ja siia kanti kutsumast.
Käisin nagu kass ümber palava pudru ja midagi ei silmanud. Tuli siis natuke turnida ja nii sain logi kirja. Aitäh.
Laeva väärib ilusat sporditemaatikaga kaunistatud bussipeatust kindlasti. Saime ise kinnitust, et kohalikud on vägagi spordilembesed. Kaks päeva tagasi sõitsime õhtusel ajal siit läbi, kuid palliplatsil toimusid ägedad lahingud ja nende vaateväljas polnud erinevaid trikke teha sobilik. Lootsime, et äkki laupäeva hommikul, kui siit taas mööda sõidame, veel spordipoisid puhkavad. Kuid tuli välja, et taas spordiväljak tegevust täis. Nüüd parkisime auto kattevarjuks ette ja tegime kiire vaatluse ning saimegi aarde logitud. Aitäh!
Kell tiksus pimeduse tundi ja päev oli pikk olnud nii geootsingute kui sõitmise poolest, kuid see viimane haak vajas siiski tegemist. Veidi aega ma vahtisin seda pimedust seal, enne kui võimaliku asukoha välja peilisin. Kätte saamine oli siiski teine teema, kuid visadus viib sihile ja kätte ma ta sain. Nimi kirjas tuli teha veel viimane pingutus, et asi tagasi saada ja siis koju koti peale. Aitäh peitjale!
Sel korral sai tsirkus ikka ära tehtud ning akrobaatikaduo Kohmakad Imenaased Mai & Kärt tegid triki ära ning nimed kirja. Abivahendiks vaid selfivahendid ja täpsus. Aitäh peitjale heade emotsioonide eest - eneseületus toob alati naeratuse suule.
Seekord tuvastasime aarde asukoha kõigepealt ja siis tegin Maile pätti. Aitäh!
Teine kiire peatus suveseiklusele sõites. Õnneks Paavo kaasas, niiet abivahendeid aarde kätte saamiseks vaja ei läinud. Tänud kutsumast!
Teel iga suve teisele suursündmusele, Suveseiklusele. Laeval oli kunagi ju Hollywoodi mägi, küllap on siiani. Siin teadsid, et Tartusse pole enam palju, nii 30 km ehk. Aga nüüd pole Tartus pea kaks aastat käinud. Ajad on muutunud. Las tuleb kiirtee, ehk satun sagedamini. Kuigi geopeiturile pole ju probleem sõita kasvõi kõrvalisi kruusateid, mitte 2+2 oiroteed. Mäletan veel, kuidas geopeitusega alustades hakkasin reede õhtupoole peale kontoritööd EMT-st Lasnamäelt Tartu poole sõitma. Ei jõudnudki kohale, pidin jääma Kääpas peale jaaniussikeste kaemist kl 01 ööbima - aardeid oli tee peal lihtsalt nõnda palju :D Ja ega ühestki saanud ju niisama mööda sõita. Mitte nagu tänapäeval..
Aare oli erkolik, kirjeldus on samuti tore lugemine. Kohapeal andis ikka rippuda, aga kõikse mugukindlamast kohast tuli ka aare välja. Ei pidanudki autot alla ajama. Aitäh, Erko!
Leitud teel Suveseiklusele. Kui Paavo kaasas, siis pole vaja ei redelit ega auto katust. Hea seljasirutuspeatus.
Autos oli kaasas täpselt õige suurusega abivahend, et asja kätte saada.
Taavi aitas aaret kätte saada ning tagasi sai ta selle juba täitsa lihtsalt ise. Aitäh kiire peatuse eest! Abivahendiga oleks siin kindlasti lihtsam aga ka silmatorkavam. (819)
Otsisime mõnda aega, väga pikalt ei tahtnud keset päeva tsirkust teha ????
Tänud peitjale!
Leid ja kättesaamisega väga kaua ei läinud, aga tagasipaneku ajal tuli bussikene. Ja ega siia kõik ju kohe ära taha minna.
Tänase päeva viimane. Nüüd suund koju. Tänud!
Autost välja tulles tervitas korralik kopsurohi. Aaret üksinda ei oleks leidnud. Aga nüüd nimi kirjas.
Sai laevaga sõidetud ja masti otsas turnitud ja siis see aare ennast näitaski. Aitäh peitjale!
Pole kunagi mahti olnud Laeva sisse keerata - tavaliselt Tallinna poolt tulles Laeva ristis "kodu juba paistab" ja sisse keeramine jääb järgmiseks korraks. Täna otsustasime, et see järgmine kord on käes ja panime oma logid peale mõningast akrobaatikat kirja.
Tänud peitjale!
Selle päeva viimane oli ikka raske. Jälle oli loobumis tunne juba. Alguses väistatud koht asutus õigeks. Aitäh raske aarde eest!
Leidsime. Tänud peitjale
Kaks nädalat möödas ,uus plaan ja uus sihtkoht. Kõigepealt leidsime kellegi varude peidiku mokatubakaga, ja pärast seda kaugemalt ka aarde. Tänud peitjale aarde eest.
Õnneks oli null inimtühi ja kõik lähenejad ka keerasid kõrvale. Ja autod olid kõik ära sõitnud. Väikese akrobaatikaga saime kahe peale topsi päevavalgele ja tagasi. Tänud peitjale
Sõidutasime end Laeva ja Lennutasime aardeni. Tänud
Sõime kõhud täis ja rammestuse vältimiseks käisime veidi turnimas. Tegi kohe olemise erksamaks ja meele rõõmsamaks. Kaunist sõbrapäeva kõikidele!
Päeva esimene aardeleid. Veidi turnisime ja vaatlesime arvatavaid peidukohti. Siis tegime õiges kohas pätti ja oligi konteiner käes. Nimi kirja ja samamoodi tagasi. Täname!
Tavaliselt saab ikka Laevast mööda sõidetud ja see vist oligi esimene kord, kui Laeva sisse sõitsime. Seejärel sai veel laeva astutud, natuke pingutatud ja oligi karp käes. Täname!
Vägagi erkolik aare. Loed aarde nime ja kohe tekib illusiooni mull selle asukohast, mille aga peitja elegantselt nõelaga katki suskab, kui pilgu kaardile heidad. Tehtud!
Ei mäletagi, et oleksin siia asulasse varem sattunud. Õnneks mugusid liikvel ei olnud ning sain rahulikult peidukaid läbi vaadata. Kolmandast kontrollitavast kohast ka leidsin. Aitüma!
Veidi aega sai otsitud ja kuna kirjelduses oli, et astu laeva siis leidsin ka sissepääsu. Ehk siis laevas käidud ja aare leitud, aitäh :D
Siin läks õnneks kiiresti, olin õigest poolest alustanud ja tops jäi teisest katsutud kohast näppu. Liiklejaid oli pühapäeva varaõhtu kohta nii palju, et ega seal pikalt uudistada poleks tahtnudki.
Selle aardega sai geonädalavahetusele joon alla tõmmatud. Et meid oli seal hulgim, siis ega see topsik väga kauaks ka peitu ei jäänud. Tänud aarde eest!
Lugesime küll logisid, et päris üksi kätte ikka ei saa, aga ei uskunud. Eks oma silm on kuningas. Üksi oleks tõesti hätta jäänud - kahekesi saime nimed kirja. Suur aitäh!
Koduteel põikasime Tartu maanteelt korra kõrvale Laevale. Õhtuhämaruses oli hea toimetada. Korra segas meie otsinguid vaid üks peatust tegev buss. Loogika väitis aarde peidukaks üht kindlat piirkonda, mis kontrollimisel osutuski õigeks.
Pärast väisasime kohalikku kaubanduskeskust lahtioleku viimasel tunnil. Kurb oli näha siinset külaelu. Poe ees chillisid noored, kelle vanused jäid pealevaadates 10st 20ni eluaastani. Ropendati, joodi. Poes käis ka palju rahvast, kellest valdav enamus ostsid ei muud kui alkoholi õhtu sisustamiseks. Me piirdusime mõne snäkiga, et koduteel kõht tühjaks ei läheks.
Kuna sõitsime hooga bussipeatusest mööda, siis tegime ka tutvumisringi Laevas. Objektil muidugi uudistasime muid kohti ka, enne kui peidukast aare lagedale sai võetud. Aitäh peitmast. Paras võimlemine laupäeva hommikusse. Nüüd edasi sohu jõhvikale.
Jätsime auto bussipeatusesse ja hakkasime võimalikke peidukaid läbi vaatama. Kui üksi leitavad kohad tulemust ei andnud, otsustasime jõud ühendada ja siis polnud enam midagi keerulist.
Etendasime omalaadse vigurvõimlemise numbri, nii saime aarde kätte. Nimed logiraamatusse kirja ja seejärel kordusetendus. Eesmärk pühitseb abinõu, meil oli igatahes lõbus. Aitäh aarde eest!
Sai tehtud natuke jõu ja ilunumbreid ja juba oligi aare käes. Tore kui on kärbeskaallane kaasas.
Tänud!
Lubas imeilusat ilma ning olin perega kokku leppinud, et lähme täna kas Sibulateele, rappa või seenele. Natukese arutamisega jõudsime üksmeelele, et täna on just soo see koht. Kuna mina polnud kunagi Tartule niii lähedal asuval Selli-Sillaotsa matkarajal käinud, siis võtsimegi suuna selle poole. Sinna lähenedes palusin põiget Laevale, mis võeti minulegi üllatuseks ette ilma vingumiseta.
Arvatav koht jäi kohe silma. Siiski tegime igaks juhuks tiiru ümber peatuse, et veenduda koha õigsuses. Mitme peale saime mu nime ilusti kirja ja sõitsime edasi.
Teist korda samal päeval sattusin siia pärast seda kui Airi, Kristjan, Miki ja Simone mu Tartust peale võtsid ning me niivõrd kuivõrd Tallinna poole sõitsime. Teised olid saanud vaid hetke otsida, kui kamp vägagi noori tegelasi uurima tuli, kes me oleme ja mida teeme. Miki ajas neile pada juttu ja teised muudkui noogutasid ning kiitsid takka. Ei tahtnud nad kohe üldse sealt ära minna, huvitusid veel rohkemgi sellest. Millegipärast eemaldusid nad korraks objektilt ning aare sai geopeituriteni, kuid tagasi ei jõudnud. Siis saigi huvilistega rohkem räägitud, et nende tähelepanu eemal hoida kuni üks tagaplaanil asja korda ajas. Tegelikult olid täitsa toredad lapsed, aga kõnepruuk oli vahepeal kole-kole :D Aitäh peitjale!
Simpsu on kohapeal toimuva kenasti kirja pannud ja minul jäi see aare sellel kuupäeval viimaseks leiuks. Tänan.
Laeva aarde leidmine oli nii kohutavalt komöödiline katsumus, et mul tuleb veel tagantjärgi sellele mõeldes naerust pisar silma ja tõmbab hinge kinni. Maandusime kottpimedas ja asusime otsima. Järsku ilmus ei-tea-kust kamp kohalikke noori. Arvan, et selline 11-13 võis vanusegrupiks olla. Alguses proovisime edasi otsida, aga lõpuks saime aru, et asi on päris hapu ja aarde säilimise nimel ei tasu siin pikalt jobutada. Miki andis vahepeal teada, et oleme tehnilise järelvalve ametist :D Hakkasime siis lastele pula ajama, kuidas sõidame objektilt objektile - inimesed annavad teada kahtlastest kohtadest ning meie kontrollime info tõestust ja objekti ohtlikkust. Tükk aega lollitasime ja lobisesime, lõpuks hakkasime juba end autosse tagasi pakkima, kui lapsed (isegi enam ei mäleta miks?) otsustasid ka lahkuda. Veidi passisime ja mõtlesime otsingutega jätkata. Miki pakkus järjekindlalt, et ta võib vabalt taskulambiga vehkida ja võõraste vaatevälja pimestada - põhiline ju, et aare saaks leitud! Lõpuks õnnestus ka logida ja järsku ilmusid needsamad lapsed välja... Oeh. Plärasime veel ja hoidsime neid peidukast eemal, kuniks üks pimeduse varjus totsiku õigesse kohta tagasi torkas. Tänud!
Natuke ikka sai valedes kohtades ka kõõlutud, aga koostöös ja väikeste abivahenditega sai aarde asukoht tuvastatud ja siis ka kenasti logi kirja. Aitäh!
Siin sai kõvasti kallistatud, nagu merehädaline, ise teate mida ja sellest on ka kasu... kiire logi. Tänud peitjale!
Enne sünnipäevalauda oli vaja teha väike kõrvalepõige. Neljale otsijale ei suutnud konteiner pikalt vastu panna ja andis end kähku kätte. Aitäh!
Ega meil väga valikut polnud, kellel rool, sellel võim. Ma ei saanud tükk aega arugi, kuhu meid nüüd veel vedada tahetakse, Maril oli aga kindel veendumus, et tänase ägeda veematkapäeva lõpetuseks on vaja veel üks veega seonduva nimega aare logida. Süst oli käeulatuses, supilaua kasutamise valmidus olemas, seega igati temaatiline logimine.
Aitäh peitjale.
Meie tulime siia süsta ja supilauaga. Nii ägeda veevarustusega oli hea ja kindel tunne ümbrust uurida. Mängisime ka loovmänge. Sel hetkel kui näpud karpi puudutasid oli mul süsta kandev roll. Merle mängis mind :) Aitäh!
Peale kUKUnunnu aaret võtsime suuna siia. Täiesti ausalt - minul oleks siin kindel mitteleid tulnud. Isegi kui koht oleks tuvastatud, siis oleks võinud seda aaret edaspidi ainult unes näha. Aga eks selleks see Kaupo siia ilma loodigi, et ta aardeid leida ja kätte tuua saaks :D
Et sõit Lõuna-Eestist Tallinna liiga pikk ei oleks, siis tegime teel peatusi. Arvestades aarde nime, oli meil paat kaasa võetud ning sai täitsa drive-in tehtud. Leidmine võttis pisut aega, aga mitte üleliia kaua. Mulle täitsa meeldivad bussipeatuste aarded, eriti siis kui mugusid ees pole.
Teel Tallinna sai tehtud kerge seljasirutus. Nagu ikka tuli alustuseks kõik valed kohad üle kontrollida ja siis aare õigest kohast välja võtta, tänud.
Pika reisi viimane aare. Veidike läks aega objekti ülevaatamisega. Idee mis tekkis pärast seda, vajas kontrolli. Abivahendiga kontroll osutus edukaks. Nimed kirja ja kodu poole. Aitäh!
Teel Tallinnast Tartusse tegin väikse kõrvalepõike. Kõigepealt tuvatsasin asukoha, siis väike hommikuvõimlemine ja saingi 12 tundi pärast Tunki oma nime teisena logiramaatusse kirja panna. Aitäh peitjale.
Mina pole süüdi kui jälle praktiliselt tee peale uus aare avaldub! :o) Olime teel Tartust Välgi surnuaeda kui saabus kutse Laevale. Päris kohe suunda ei muutnud. Kõigepealt käisime ikka kalmistult läbi, täpselt sellel hetkel tuli ka viieminutine kõvemat sorti padukas, aga teadmata kui pikalt see kestab, ei mallanud niisama passida. Pärast tagasiteel Tallinnasse põikasime aarde juurest läbi. Omamoodi bussipeatus tõesti - palju parem kui vaid vaimuvaiseid roppusi täis kritseldatud sarnased vanakooli paviljonid mitmes kohas mujal - aitäh näitamast.
Õhtupimedus vajub maale nüüd ikka oluliselt varem kui kuu aega tagasi. Vähemalt muguliiklust esines piisavalt hõredalt. Otsisime lampidega, kuni järk-järgulise välistamise teel jäi silma üks teistest loogilisem, vihjele ning raskusastmetele vastav peidukoht. Mälupilt teatud teisest Erko bussipeatuseaarest tuli ka ähmaselt meelde. Pealiskaudsem kontroll siiski kohe leiuni ei viinud. Pidi pisut rohkem pingutama ja hoolikamalt otsima. Kell 22:22 märkisime esmaleiu sisse - parasjagu tund pärast avaldumist. Kui keegi tartlane oleks tahtnud, jõudnuks ju enne ikka - seega ega eriti ei põe :o)