Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Napu aare asub Napu lõkkekohas toredasti Oandu-Ikla matkatee ääres. Oandule veel 102 km ja Iklasse 268 km minna. Vahepeatuseks on siin mõnus jalga puhata ja paras aeg ka üks aare noppida. Piirkond on üsna hõre geopeituse aarete osas, see mure vajas lahendamist :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), telkimiskoht (1), seened (1), rmk_matkateed (1), piknikukoht (1), oandu-ikla (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8YAAA
Logiteadete statistika: 60 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 61
Kiitused peitjale hõreduse tihendamise eest. Geoaardeid ei ole kunagi liiga palju ja mida värvilisem see kaart on seda uhkem. Mõnus kiire leid. Aitähhid
Möödaminnes sai siingi kiire peatus tehtud ja leidmist vajavate aarete arv vähenes taas ühe võrra.
Tänud
Üheksateistkümnes päev ja aare. Seekord siis jälle siin. Plats oli justkui tühi, kui välja arvata auto , milles kedagi ei olnud. Sobivamat hetke küll vist ei tule, ruttu pidurit ja aare üles leitud. Tänud peitjale aarde eest.
Tänase pika päeva viimane tops. Plats oli vaba ja keegi otsinguid ei seganud. Kokkuvõttes kiire logi. Tänud!
Kaks aastat tagasi alustasime RMK Oandu-Ikla matkatee läbimist. Nii, et teeme seda osade kaupa jalgsimatkana jaanuarikuu esimesel nädalavahetusel. 2021. aastal läbisime matkateel kahe päevaga teekonna Oandult Kalmeoja lõkkekohani. Ööbisime Ilumäe piirkonnas suures telgis. 2022.aastal läbisime kolme päevaga matkatee Kalmeojalt - Aegviiduni. Ööbisime mõlemal ööl telkides. Sel aastal, 2023, jõudsime kolme päevaga Aegviidust Hiieveski puhkekohani. Sel aastal ööbimise majutustes, mis jäid täpselt matkatee äärde just sobivatel kaugustel - Söesauna talu ja Rabav Puhketalu. Ja juhtusid olema need nädalavahetuse päevad, just need kolm päeva, kus ilmataat otsustas pakkuda karget talveilma. Teekond oli külm, karge, sõnulseletamatult kauni looduse ja paksu värske lumega. Ja üsna vaevarikas kõike eelnevat arvestades. :)
Teekonnal sai leitud kaks geopeituse aaret. Üks neist oli Napu, kus kasutasime puhkekohta sihtotstarbeliselt. Tegime lõkke ja soojendasime end enne pimedat ja õhtust majutust. Ja leidsime ka aarde. Aitäh aarde eest!
Koht vääris kindlasti aaret. Aastaid tagasi maandusin siin kanuumatka ajal, juba siis vaatasin, et tore kohake aga mõõtsin kohe oma kilomeetrid ja koht ei mahtunud sisse. Hetkel on hea meel, et leidus teine peitja.
Tänud kutsumast ja ma ei ütle, et sealkandis on parimad mustika, parimad pohla ja parimad kukeseenekohad!
Kena puhkekoht oli õnneks vaba ja nii oli hea rahulik seal toimetada. Tänud aarde eest!
Tegime täna poisi magama panemise tiiru. Liikusime aarde suunas ja kogu aeg oli tunne, et ma oleksin nagu siin olnud. Jagades oma mõtet kaasaga, tuli välja, et me oleme seda sama teed sõitnud aastaid tagasi, aga vastas suunas ja ratastega ja läbisime matkateed. Kohapeal panid kalamehed asju kokku ja tina. Aare ilusti kohal. Tänud tänud.
Mina mõtlesin eile, et Puhka jalga on Marise matkateele peidetud. Tundus, et ei olnudki, hoopis seesiinne on. Täitsa tore vaikne puhkekohake, kus isegi tänasel palaval puhkepäeval ühtki hingelist ei viibinud. Tänud Marisele aarde eest Marisele! :-D
Geojaanilt ära sõites logisime teelejäävaid aardeid. Tore kohakene, aitäh!
Virvatuledest tagasi sõites jäi see aare täpselt tee peale. Tegime peatuse ja panime nimed kirja. Siin lõkkekohas olid ka telkijad kohal, aga autot ei paistnud. Täna oli meil parem telkimiskoht ning siia ei hakanud jääma.
Virvatulukese juurest tagasi Simisalu geojaanipäevale tegime kiire peatuse, et aare ära logida. Üle tee olev telkimisplats oli hõivatud ja ei tahtnud ega ka olnud vajadust seal olevaid puhkajaid ülemäära segada. Aitäh!
Keset päeva polnud keegi veel lõkkekohta vallutanud ja saime täitsa rahus aarde otsida ja logida. Aitäh!
Möödunud suvel mingil õhtul kaherattalisega ringi sõites tekkis korraks plaan siit lõkkekohast läbi põigata, ometi sai mõistus tahtmisest võitu, sest kruusateed ei ole selle tsikliga kulgemiseks parimad. Vahepealsel ajal pole rohkem plaane teinud siia tulemiseks, aga täna maasturiga liigeldes käänasime oma tee siit läbi. Kuigi teed ei ole halvad, siis sellega oli ikkagi täitsa muretu liikumine.
Kui aare leitud ja logitud, siis võtsime suuna Kõrvemaa poole. Et mitte liiga suurt ringi teha, vaid kasutada maasturile huvitavaid teid, siis võtsime suuna Mõnuvere peale ja see tee viis meid väikesele rajale, mis kulges Kakerdaja raba ning Palginõmme raba vahel. Täname aarde eest!
Aarde poole veeredes oli täitsa hea meel, et georont istumise all oli. Seda ju pori ei häiri :) Kui nimi kirjas ja edasi järgmiste aarete poole sòitsin, siis olin veel tänulikum, et võimekas aparaat istumise all on. Aitäh peitjale.
Autotee aardeni oli üksjagu pehme ja porine aga muretseda polnud vaja kuna auto oli täna juba korralikult mudaseks saanud. Aarde leidsin vihjele vastavast kohast.
Seda lõkkekohta polnud ei mina ega Karl varem külastanud. Naljakas oli eest leida üks telkija, kes käis oma lõket kohendamas. Õnneks oli aare temast natuke eemal ja saime aare üles otsida.
Arvestades, et oli suvaline kolmapäevane päev, üsna ebameeldiv ilm ja oli umbes keskpäev, siis oli väga kummaline kohata siin RMK platsil telkijat. Telk oli püsti ja lõke tossas. Miskipärast oli ta aga autos istumas. Vähemalt nii kaua kuniks me aaret otsima läksime, siis ta läks lõket tokiga surkima. Puude varjus ajasime oma aardetoimingud korda ja lahkusime. Napu lõkkekohta polnud ma varem sattunud. Tänud seda tutvustamast!
Seekord jalga puhata vaja ei olnud. Tegime hoopis jalasirutuse - sellise hästi ettevaatliku, sest kogu tee oli korralikult jääs. Tänud!
Päevaplaan jälle valges täidetud, sai Mikk loa kurvides lõbusõitu teha. Kui eile olid siinkandi teed pigem jäised, siis täna õhtuks olid vihm ja soojus need kohati pehmeks muutnud. Aare oli nii hästi peidus, et kui Mikk selle pärast logimist tagasi pani, ei leidnud ta seda enam üles. Aitäh!
Siin klappisid mul meetrid ja suundki oli õige, taskulamp valgustas nulli ja sain nimed kirja panna. Aitäh!
Täna oli puhkekoht inimtühi. Panin logi kirja, vaatasin veidi aega voolavat vett ja lasin jalga. Ma olen küll selle matkatee läbi käinud, kuid see puhkekoht ei tule kuidagi meelde... võimalik, et on veidi hiljem ehitatud. Aitüma peitjale!
Oli väga kena matk mööda matkateed.... seekord küll autoga ja minul mitmeid kilomeetreid sügavalt mõttes olles. Aga kõik mida nägin oli ilus ja kutsus tagasi tulema. Polnduid ka puhkekoht mahajäetud. Oli nii ilusaid tüdrukuid, truualamlike koeri, kui õhus hõljuvat lõkkesuitsu ja grillvorstilõhna.... Ilus ju!
Ega selline mõnus peatuspaik tihti tühjana ei seisa. Nii ka seekord. Uudishimulik vestiga kutsa oli kolme tütarlapsega einetamas. Üks tütarlaps olla kunagi väga ammu ka geopeitust mänginud. Ei tea nüüd, kas tekkis plaan jätkata või mitte. Meie aga jätsime oma nimed ja jätkasime oma mõnusat kulgemist.
Meie täname!
Igati mõnus puhke ja lõkkeplats kõikidele rännusellidele.Kahjuks ei oska hetkel öelda,et millal ise võtan pikema jalgsimatka ette.No küll jõuab ikka kunagi.....Aitüma näitamast/juhatamast
Pean vist hakkama tõele näkku vaatama ja tunnistama, et mul on totaalne haugimälu. Just autos istudes vaatasin üle aarde raskused, suuruse ja isegi vihje. Kuid hetk hiljem näppisin esimest ahvatlevat objekti. Simone seda õnneks pikalt ei nautinud ja andis meile teada, kust tegelikult otsima peaks. Aitäh.
Vahel kuidagi on nii, et kaardi pealt tundub kiviga visata, aga kui sõitma hakkad, siis selgub ups... Täitsa pikk tee. Pingutasin turvavöö ekstra korralikult, kuniks Kristjan meid hooga läbi vallatute kurvide aardeni rallitas. Mingil arusaamatul põhjusel tutvusin vahelduseks ka kirjeldusega ja manustasin lisa dopingut vihje näol.
Airi ja Kristjan olid juba valmis täiesti valedes kohtades poleerimisega alustama, kuniks mokaotsast mainisin, et tegelt siin ikka pole küll :D Õiges kohas tuli leid juba kiirelt. Vähemalt pimedas sügisöös tundus mõnusalt eraldatud lõkkekoht, tänud tutvustamast!
Kõigepealt uurisime jõge ja silda, kas puid esineb risti- rästi. Peale platsi vaatlust leidsime torkija ka. Tänud peitjale.
Oandu-Ikla matkarajal tegin siin umbes kuu tagasi peatuse, et kiire hiline lõuna valmistada. Olin hilisel hommikul alustanud Aegviidust ja ees ootas veel 12 kilti Paunküla veehoidla äärde järgmisele platsile. Jalgsi ikka! :) Seega koht tuttav ja hea, et nüüd ka aardega tähistatud, aitäh!
Ei jäänud käiguradadest liiga kaugele. Aare oli kenasti koordinaatidel. Aitäh!
Käisime ka õhtusel tiiru ja panime nimed kirja.
Aitähh.
Pühapäeval alles sai siin aarde ligidal seenel käia, aga siis ei märganud GP lehele minna.Täna siis uuesti.Aitäh.
Hommikul sõitsin sealt mööda Marise ja Indyga kohtuma.Peale lõunat kui Maris oli oma auto juurde taas toimetatud ja hakkasin kodu poole sõitma siis tuli ikka tänane aare ka ära võtta.Aitäh!
Täna jälle selline päev...
Peale eilset überporri 25 km mööda asfalti oli Indy tänaseks nii läbi, et vedas ennast hommikuringile kangete jalgadega. Aive (sunflower) pakkus juba mõni päev varem ühe telefonivestluse käigus, et võib vajadusel Indyle hoidu pakkuda ja kui ma täna hommikul kl 6 talle tõesti oma murega kirjutasin, sain vastuseks vaid, et muidugi tulen ja olen 1,5 tunni pärast kohal! Ja tuligi/oligi, kaasas veel teelt haaratud värsked kohvid ja pirukad; vot selline imeline naine...
Kindel, et Indy on ülimalt koerasõbralikes kätes ja tema pärast mure maas, lidusin rajale; Aivele andsin välja veel veksli, et 4 tunni pärast peaks tehtud olema. Ja siis avaldus otsa Marise uus aare, täpselt mulle teel ja ilma milleta mu challengejada oleks küll täna vist katki jäänud. No võite arvata, kas mul oli lõpuks nende kahe heateo koostoimes ikkagi pill lahti lõpuks seal metsa vahel aga noh, eks ma hakkan harjuma ka juba, et see on mul umbes selline ülepäevane, tavaline seisund... :D.
Lõkkekohta kohale jõudes läks lugu põnevaks: laua taga istus üks ratturitest paar, kes meie tripiga olid kursis aga geopeiturid ei pidanud olema. Vaid naispool märkis, et geopeituse teema pole talle võõras kuna ta on Levia õde! Ma ei tahtnud päris ülekuulamist ka seal hakata korraldama et mis ja kus, lipsasin logima, esireale oli meile Indyga juba jäetud nunnu tervitussõnum... Tagasi minnes sain veel soovituse etemaks telgiks (jaa, see tripp on viinud mu ka võõraste inimestega suhtlemises sellisele tasemele, et ma võin vabalt esimest korda kohatud inimestele hakata undama nt liigselt märguva telgi teemat :D) ning peale veel pisukest jututuba liikusin ise edasi rajale, vestluskaaslased aga jäid lõkkekohta... Ja praeguseks oleme juba jupp aega Noku lõkkekohas, Aivega päeva puhanud Indy pikutab rahulolevalt kord lõkke ääres, kord mu kõrval laavus ning ma ise ootan oma tänaõhtuseid kaaslasi rajale :).
Aitäh Aivele meid täna pigist välja aitamast ja Marisele aarde eest, tegelikult kogu sõpruse ja hoolimise eest, oleme saanud rajal olla juba ei tea mitmes kord kõvasti vähemaks võetud muredega...