Võitja

No seda nanot andis otsida. Kobasime kõik peidukohad omameelest läbi kuid ei midagi. Hämardus. Õnneks midagi kaaslane märkas. Võtsime taskulambi appi ja seal ta oligi. Eelnevalt olin sealt eemaldanud ilmselge "geokuhja". Jätsime kõik nii nagu oli enne meid. Väga vinge vaade koos superkuuga! Tänan!

Leitud

Ida-Virumaa tiiru leid #87 kolmandal päeval. Võtsin peale Poruni jõe lõpus ära sammuist suuna kodu poole tagasi. Eks näis, kaugele jõuan. Üles läksin otsejoones 2 minutit, alla tulin samuti paar minutit mööda laugemat rada. Võitja tunne lõppes aarde nullis, kus sai oma veerand tundi otsitud. Ei pannud ju dressikatki selga. Kui lõpuks ikkagi leidsin, tahtis tuul logilehe ära viia. Üleval imetlesin hunnitut vaadet, all üüratu kopa hiiglaslikku "käppa". Veoauto ratas oli ka kõrgem kui mina! Võimas värk. Aitäh vist pea viimase koha võitu pakkumast! ;-)

JAILBREAK ´24

 1 

15983.

Sellist võija tunnet ei suutnud endast välja putitada. Kolmas päev geojahil ja toss päris otsas. Seda enam, et pea kohale kogunevad äikese pilved ei soovita kõrgustesse ronima. Tänud ikkagi

Leitud

Aitäh aarde eest! Leitud maast. Panime loogilisse kohta.

Korralik tõus ja avar vaade. Peale mõningast poleerimist leidsin aarde maast. Tagasi sai pandud kukkumistrajektooriga sobivasse loogilisse paika.

Tänan peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

Hea trenn ja korralik poleerimine. Aitäh!

Vaade ilus ja Leitud!

Mäkke ronimine tehtud. Aitäh.

Leitud.

Leitud!

leitud

Seiklusfesti raames see oli viimane punkt. Kaisa ja mina täitsime punkti aga Reelika ja Mardo logisid ära

Selle aarde nimel sai seal kaevanduse ümber ikka jalutatud ja ronitud. Õnneks aare ka leitud. Sellise mässamise peale polnud nõus enne ära minema kui nimi ka kirja saab. Logiraamat üsna pehme ega taha aardesse ära mahtuda.

Tegime nullisõidu. Sõna otseses ja kaudses mõttes. Sellega ka asi piirdus, aaret ei suutnud üles leida selle aja sees, mil teised nautisid tipust avanevaid vaateid. Mis seal ikka, sõit alla tagasi ning meie seiklus jätkus teekonnaga Kurtna poole.

**

Eelmine * Järgmine

Sai just kaevandus muuseumis käidud. Välja tulles ega eriti ei viitsinud kuskile tippu veel ronima hakata. Sai suund hoopis Aidu parve poole võetud, 400m sai sõidetud ja sellised tumedad pilved ootasid ees, et no mitte ei tahtnud sinna vihma kätte ligunema minna. Selle 400m peal jäi silma, et 2 autot on seal mäe tipus kus aare on, et tohohh, sinna saab ka autoga? No sai siis Aidu parv ära jäetud ja hoopiski vaatama mindud kust sinna mäkke saab rallida. Selleks ajaks kui autoga sinna lähedale jõudsin tulid need 2 offroadi autot juba vastu. Kuna minu madala põhjaline sellise mäe jaoks siiski liiga lahja siis viimane jupp tuli siiski jala minna. Üleval oli kõva tuul ja tumedad pilved olid juba ka pea kohale jõudnud. Sai siis kõvasti näppudele valu antud ja peagi oli konteiner käes, tänud :)

Eks nõksa sai seda ikka otsitud. Tänud

Jälle ilus koht kus nulli sõita. Meie otsimine võttis aga nii kaua aega, et parkimiskoht hakkas kohaliku iseloomuga liiklust takistama. Kui lõpuks nööpnõel näppu jäi siis Sven pidi ikka kaks korda osutama, et see ongi see. Hea, et ikka nimed kirja saime.

Leitud,logitud,tänan

Tänan aarde eest!

Muuseumis olen juba mõned korrad käinud ja kõrval-aaregi leitud. Aga siia mäe otsa ma polnud veel varem vabatahtlikult roninud. Täna sai see lõpuks teoks. Üles sai üsna ludinal, alla ka. Aga vahepeal otsimisele kulus tsipa aega. Kolmekesi poleerides, peitu see siiski ei jäänud.

Tänud

See on koht, kus olin kolmandat korda. Esimene kord paraja põnnina, kui vanematega käisime, siis mõnda aega hiljem klassiga ja nüüd siis geopeitusega. Mägi oli jätkuvalt kõrge, kuid aja jooksul siiski kuidagi väiksemaks jäänud. Leid võttis nõks aega, aga siis kahtlane koht lausa karjus silma ja ennäe, seal see oligi.

Mõnus ronimine mäe otsa. Koordinaat oli täpne, seega saime tükk aega ringi tiirutatud ümber objekti, kui Liis leidis. Tegime veel jalutuse kivihiies ja siis auto juurde tagasi. Kui juba on sellised objekte loodud, siis hea, et neid ka vaatamisväärsustena on ära kasutatud.

Ronisime mäkke, seejärel lugesime Jasmiinile sõnu peale, et ei tohi seal üksi kuhugi kõndida. Kordamööda oli keegi heaks juhuks ikkagi valves, kuigi ta hakkas seal kividega mängima. Siin läks arga hirmus kaua, kuid aare oli jonnakalt ikka peidus. Vaevalt see ka eluohtlikus kohas asub, eks. Mina loobusin ja olin nõus mitte leiuga, kuid Mallele ja Erkile ei andnud rahu. Ja siis Mall leidis lõpuks kavala peiduka. Aitäh!

Edasi külastasime Kaevandusmuuseumi välialal olevaid masinaid, läksime Malle juurde sööma ning oligi meie Ida-Viru tuur taas läbi.

Kivihiie aaret otsides sõitsin kunagi autoga mäe otsa välja, täna tulin muuseumi poole parklasse. Ja siis sealt jalgvärava kaudu kõige otsemat "teed" pidi nulli. Päris terav kaldenurk ja lahtine killustik polnud plätudes komberdamiseks just ideaalne pind, aga hakkama sain, ainult paar korda läks nelivedu käiku :P Nullis lihtsalt vedas, et minutiga logi kirja sain. Sest see asi on siin ikka põhjalikult peidus, vabalt võinuks pool tundi hakkama panna. Vaade on võimas, aitäh.

See tüdruk on võitja!

Pikk geopäev oli seljataga ja võtsime veel viimased jõuvarud kokku, et mäkke ronida. Vaade oli ilus, kuid esmalt tahtsime aardega ühele poole saada. Ei tulnud see väänik mitte kuskilt välja, uskumatu kui kaua me seal ringi vahtisime. Ei tea, kas põhjuseks väsimus või sulaselge geopimedus. Ja lõpuks täitsa lihtsast kohast topsi leidsime. Otsustasime, et kui nii kaua peame kerge raskusastmega aaret otsima, siis on viimane aeg päevale joon alla tõmmata. Aitäh!

Mägi nr 3. Proovisime meiegi algatuseks muuseumiparklat, aga kuna paistis, et sealtkaudu mäele ei pääse, siis läksime ikka teise soovitatud kohta parkima. Aarde leidmisega olid kummalised lood, sai seal poleeritud neid objekte oma paarkümmend minutit, kui Joel ütles, et vaata, mis see siin maas vedeleb. Vaatasin siis ja oligi täitsa aare. Panime siis nimed kirja ja suskasime topsi, arvestades potentsiaalset kukkimistrajektoori, ainukesse loogilisse kohta tagasi. Tänud aarde eest!

Ilus vaade. Tänan

The Winner. Olime juba 1,5h mööda karjääri sõitnud kui siia mäe otsa ka toodi. Kahjuks ei lubatud auto pealt maha minna, isegi kui aare oli vaid 6m kaugusel. Öeldi, et tule jala tagasi. :) (naljaga pooleks)

 2 

See on väga seotud aarde nimetus! :) 22.-23.mai 2021 toimusid siin Laste ja noorte Eesti meistrivõistlused jalgsimatkatehnikas. Korraldajaks Eesti Matkaliit. Osales 8 võistkonda kokku kolmes vanuseklassis - U11, U14, U17. U14 võitjaks osutus meie noorte võistkond. Pingeline võistlus toimus lausvihmaga. Ülesanneteks - lõkke süütamine, telgi kokkupanek, liikumine rusunõlval, sõlmed, esmaabi andmine. orienteerumine jpm.

Võistluste eelõhtul leitud ka aare. Aitäh peitjale!

Võistluste ettevalmistus esimesel päeval

Õhtune päikeseloojang enne suurt vihma

Drive-in huilgamise saatel. Muuseumi oleme paar korda ennegi külastanud, korra ka karjäärisafaril ja seiklusmängul osalenud. Otsimine oleks rängaks kujunenud, aga õnneks oli eelnevaltleidnu kaasas. Aitäh!

Alul püüdsime muuseumi poolt läheneda, siis läksime ikkagi teiselt poolt. Natuke pimesikutasime ja siis logisime. Tänud peitjale.

Me saabusime kohale täpselt sellel päeval, kui Kohtla-Nõmme teid asfalteeriti. Õnneks polnud liiklus kinni pandud, nii et saime parkida keskmisesse parklasse ja ronida nulli, kus tükk aega aardest mööda vaatasime. Lõpuks õnnestus õigesse kohta piiluda ja aare kätte leida. Tänan!

Algul vaatasin, kas saab ka kaevandusmuuseumi poolt läheneda. Aed takistas selle teekonna. Siis sõitsin aardekirjelduses märgitud teeäärsesse parklasse ning sealt oli üsna muretu jalutamine. Panin nime kirja ja vahtisin veel mõnda aega ümbruskonda. Aitüma!

Drive-in.

 1 

Nädalavahetusel tekitasime võimaluse toasistumise ja arvutitöö kõrvalt teha pikem retk loodusesse. Otsisime inimtühja piirkonda, kus on leidmata geoaardeid. Kõik on siin muuseumis käinud mitu korda, kuid mäe otsas olen käinud ainult mina. Ega me uskunud nüüdki, et läheme üles, sest ilm oli sombune ja taevast sadas mingit plöga. Nii inimtühjal ajal ei ole siia õuele veel sattunudki. Arvasime, et teeme kopa juures mõned pildid ja piirdume sellega, seda enam, et kell oli juba üle 18. Aga jumal tahtis teisiti. Avastasime, et aiavärav on lahti ja taevas läks imeliselt klaariks, ei mingit sadu enam. Noored pidasid paremaks, et läheneda vasakult poolt, sest seal on laugem ja laiem tee. Jõudsimegi väiksesse tippu, kust avanesid ilusad vaated Kiviõli poole. Edasiteed polnud ja olime nõus leppima sellegi tipuvallutusega. Lõpuks olid noored nõus proovima ka teist (järsemat) tõusu, sest olen seal käinud õpilaste kui ka "vanainimestega". Oligi nii nagu mäletasin, kerge sik-sak ja vähese vaevaga olime üleval. Jällegi ilusad vaated ja vaatamata õhtusele ajale, oli ilm valgem ja selgem kui mõni tund tagasi. Üllatav, et ka tuult polnud eriti. Kordamööda tegelesime printsessiga, kes nautis poris tatsamist ja kivikeste korjamist (nagu taipaks, et nende kivikestega saab kodus kaminat kütta!). Otsisime kordamööda ikka ja jälle samu objekte läbi, kuid silma ei hakanud midagi. Olime peaaegu loobumas ja tundsime end siin tipus olles niigi võitjatena. Kuid Marlenil ja Lauril sattusid korraga silmad ja näpud õigesse kohta ja konteiner oli käes. On ikka teine hästi ära maskeeritud. Topeltvõitjatena sammusime mäest alla ja see läks oodatust kergemini ja kiiremini.

Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!

 1 

Mis ma oskan öelda- tõesti, wiiner võtab kõik. Kõigepealt mu ämm- mitte vana, kuid eakam naisterahvas, õppejõud ja vana mägironija. Mu minion, kes tavaliselt turnib puude otsa või poeb pisematesse avaustesse, et konteiner kätte saada- üldiselt tubli, pisike ja sitke naisterahvas. Geobeebi on selle aarde avastamise ajaks 1. aasta ja kolme kuune- lihtsalt üks rahulik ja armas plikatirts. No ja nii me siis sinna aardele järele läksime. Murphy geovanasõna ütleb, et kindlalt alusta valest küljest (raskemast) mäkke ronimist. No ja kuna Murphy on/oli tark mees, siis tema nõuandeid oli vaja ka järgida. Poole mäe pealt saime aru, et võibolla ilma geobeebita oleks üles endid vedinud, kuid pisikese jaoks võis see ohtlikuks osutuda. Seega ohutus ennekõike. Laskusime aga alla tagasi ning võtsime teise (õigema) külje. Sealt oli mäkketõus nagu lumme pissida :) Igatahes üles me jõudsime. Siis me nautisime vaadet, avastasime, et tegelikult vist kolmandast küljest ja natuke kõrgema autoga saaks täitsa mäkke sõita ning lõpuks läksime ka logiraamatut otsima. Nagu päriselt vä- ja mida ei ole, seda ei ole. Hakkasime juba vaikselt alla andma ja mõtlema, et kas kogu see turnimine oli siis asjatu? Ja päeva viimase aarde juures tuli ikkagi appi geoõnn ning leidsime konteineri üles. Nimed kirja ja laskuma alla. Mäest alla minek polnud pooltki nii jube ja raske. Igatahes tehtud me selle aarde saime. TFTC!

Kui tantsusammudega läks meil nagu ta läks, siis siin oli vaja võtta jõud kokku ja mäset üles saada. Ei saa öelda, et siin ka nüüd lund mõnes kohas vähe oleks, aga tipp oli lumest puhas. Kohe nii puhas, et saime ennast korralikult mudaseks. Aare ilmutas end kiirelt ja saigi ilusti logi kirja. Suured tänud siia kutsumast. Polegi selle külje pealt siia üles roninud. Tänud aarde eest.

 1 

Kaevandusmuuseumis olen vist lausa kaks korda käinud, vahva koht. Täna oli see paraku kinni, aga õnneks jalgvärav oli lahti. Kui järsakust üles ronisime, siis ajas vanduma küll, kui nägin, et teiselt poolt lähenedes oleks vaat et drive-inni saanud teha. Aga eks loll pea ole ikka kere nuhtlus olnud. Aitäh peitjale.

Siit tuli järgmise mäe vallutamine peale Püssi tuhamäge. Hmm jah, kui oleks teiselt poolt lähenenud, oleks Tanel saanud sõitu teha. Ilusad vaated avanesid. Aare ka leitud ja nimed kirjas. Aitäh peitjale.

Teel aarde poole lugesime logisid, kuidas kinnisilmi mäeotsa sõidetakse jne. Ja siis hakkas Bruno autoga tõusma, mingil hetkel olin ma veendunud et siin mingil tasandilaadsel kohal me peatume , aga kus sa sellega vastupidi füüsikaseadustele liikus auto Bruno juhtimisel aina kõrguste poole, justnagu alkohol äratab mõne mehe taas ellu põhinedes mingitele seniteadamata füüsikasedaustele, samamoodi avastasimegi end lõpuks autost praktiliselt nullis väljumas. Olen vanematega sõitnud autoga üle mägede Tsetseeniast Gruusiasse mööda jumalteabmis lehmaradu, meenutas küll samasugust kugu. Siis olin muidugi ligi 40 aastat noorem ja veri enam vemmeldamas. Emotsiooni sai nüüd ikka täiega. Lühike piknik ilusate vaadetega oli kergeks boonuseks. Aitäh

Võit tuli meie autosse aardeleiu näol ;)
Tänud tippu kutsumast!

 3 

Teel aardeni logisid lugedes saime teada, et üle aia ei ole vaja ronida ning hea õnne korral saab autoga ka päris lähedale. Meil oli juba täna üks tipuvallutus tehtud. Andsime autole ka võimaluse oma võimeid näidata. Kui üherattaveoga autod seal väga tihti teed lõhkumas ei käi, siis saab täiesti rahulikult ka madalama autoga midagi lõhkumata tippu. Tippu jõudes olid autos olijatel muidugi emotsioonid laes ja alustuseks lasti lihtsalt auru välja. Õnneks olid võileivad õiges autos ning koos aardeleiuga tegime ka kiire lõunase võiku ampsu. Sellise vaatega kohas ei saa ju iga päev lõunatamas käia. Täname võimsate vaadete eest!

Lagi

Tipuvallutaja

 1 

Olles selle aarde varasemate võitjate ehk leidnute logidega tutvunud, oli teada, et siia saab rahulikult nulli sõita (sobiva auto olemasolul). Mnjah, selgus, et füüsikaseadused peavad ikka paika. Nelivedune saigi üles, aga eks ma ole öelnud, et kaheveoline masin ikka pole õige maastur ja pidi kuskil poole mäe peal loodusele alla vanduma. Viima jupp siis tipa-tapa jala ja saimegi ilusaid vaateid nautida logimise kõrvale. Aitäh.

 1 

Ülesse saad ilusti aga allatulek on ikka teosammul.Aitäh!

 2 

Mina tõmbasin mütsi silmadele kui nulli sõitsime. Kui otsima asusime, siis võtsin enda arust selle silmadelt, kuid midagi ikka ei leidnud. Kohe pikka aega olime geopimedad. Lõpuks saime ikka nimed kirja.

Vaated olid väga toredad.

Aitäh!

 1 

Esialgu lähenesime muuseumi poolt, kuna gps just sinna juhatas. Siiski polnud tahtmist üle aia ronida, niiet otsisime uue tee. Selgus, et teisest suunast saab autoga täitsa nulli sõita. Kasutasime siis seda võimalust ja parkisime aarde kõrvale. Topsi endaga läks ikka kole kaua aega. Vihje on ülimalt kasutu ja minu arvates peiduka raskusaste tunduvalt kõrgem. Peab ikka õnne olema, et seda asja õige nurga alt kohe näha. Eriti veel kui gps natuke eemale nulli näitab. Aga läbi häda leitud sai ja nimi kirja. Koht ise kindlasti aaret väärt, niiet selle eest suured tänud!

 2 

Olin eeldanud, et siin tuleb mingi ropp ronimine järsakust üles. Kui nägin, et asfalttee poolt keerab mäe poole korralik tee, siis tuli vähe edasi sõita. Aherainetee hakkas tõusma ja minu punane suksu ei teinud teist nägugi. Sõitsime kuni vaheplatvormini. Ei olnud usku, et sealt päris tipuni suudaks autot lõhkumata sõita ja otsustasime viimase lõigu jalgsi minna. Siinse mäe tipus esimest korda. Vaated uhked nagu Virumaa tehismägedelt ikka. Aarde otsimine läks oluliselt lihtsamini kui olin kartnud. Üksikutest logidest paistis, et peidukoht võiks olla oluliselt kõrgem aga 1.5 pidas täitsa paika. Aitäh aarde eest!

 2 

Autoga saime peaaegu poolele teele, edasi läksime jala. Tippu jõudes nautisime esmalt kaunist vaadet. Aarde peiduka leidsin kohe, kuid ei tahtnud uskuda, et aarde seal on. Karl vaatas oma silmaga asja üle ja seal see ikkagi oli.

Tänud aarde eest!

 2 

Seekord võitjaks ei kvalifitseerunud, kuigi matkaga jäin küll väga rahule.

Tänud.

Tänan! :)

 1 

Tasapisi hakkas saabuma juba hommik, kuid õues oli siiski veel piisavalt pime, et kaugele ette ilma taskulambita eriti ei näinud. Sõitsime autoga nii lähedale kui sai ja kõmpisime väga tugeva tuulega mäe otsa. Nõlv oli aarde kõrval nii järsk, et täitsa hoidsin silma peal, et keegi kogemata alla ei sajaks. Kirusime peitjat, et no pidi selle mikro siia veel toppima eks, aga tegelikult oli väga loogiline ja tore peidukas. Ainult tänusõnad!

Tõsi on see, et vaatest ei tea küll midagi aga meeles on üsna suur vastutuul ja mäest üles ronimine oli päris sürr. Aare selle otsa veel omakorda päris lõbus lahendus. Eks päeval on asju, mida öösel ei näe ja öösel tekivad tunded, mida päeval ei kogeks. Igas olukorras saab midagi võita. Logitud 05:10 Aitäh!

Leitud

Leitud

Aare väga pisikene. Asukoht oli kindel, aga otsimisega läks veidi aega. Kaks suve tagasi kaevuritepäeval sai siia mäele ronitud teiselt poolt, seekord tulime teisest kohast ja leidsime ikka palju laugema koha kust üles tulla. Aitäh peitjale!

 1 

Parkisime parklas, aga see tõus mäkke on kohati liiga järsk. Tiia jäi ootele ja ronisin nulli. Kui olin aarde loginud, sõitis veokas inimestega mulle kõrvale. Praktiliselt on võimalik ka maasturiga nulli sõita, aga siis pead kasutama " parkla tee peal" asukohta. Jalgsi on ka sealt tunduvalt lihtsam üles tulla. Aitäh.

Kusti jäi alla tõukerattaga trikitama, meie Moonaga jalutasime üles aarde järgi. Esimese hooga ei jäänud silma, aga kätte saime. Aitäh!

Külastasime muuseumit ja peale pisukest tiiru maa all, otsustasime käia ikka korra ka mäe tipus ;) mõnus vaade ja tore leid ;)