Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna minu lapsepõlvest saadik jääb Luunja alevik tee peale, kui me sõidame ühesse kindlasse kohta - suvilasse, kus puhata, päevitada, istutada köögivilju/taime, ujuda Agali järves, veeta kvaliteetseid aegu perekonnaga ja nii edasi. Seega otsustasin ka peita esimest aaret Luunja alevikusse, kus on aastate jooksul mõned kohad juba välja arenenud.
Luunja nimetus on kogu Eestis hästi tuntud tänu Luunja kurgile ja maitserohelisele, mida kasvatatakse AS Grüne Fee Eesti katmikaladel.
Luunja mõisast (Lunia) on ürikutes esimesi teateid aastast 1503, mil see asus Vanamõisas. Luunjasse toodi mõis Poola võimu ajal, hiljem sai temast Tartu Maarja kiriku majandusõu (Proposthof). Mõis vahetas aegade jooksul korduvalt omanikke.
Rohkemat infot Luunja valla kohta leiate siit - https://luunja.ee/tutvustus-ja-asukoht.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Z1NZ
Logiteadete statistika: 87 (87,9%) 12 10 0 0 0 0 Kokku: 109
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Paigaldatud sai ajutine aare. Head otsimist!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare jälle kadunud
Nii, mu tänane mitteleidude jada jätkub. Siin mul juba sinine lõust ees, seega veelgi sinisemaks võõbatud. Segavaid asjaolusid mugude näol oli ikka ka palju, kuid mõned hetked küll tekkisid, kui sai siit ja sealt uudistatud. Aga kohe leidu ei tulnud ning siis ajas üks tegelane oma automobiili ninapidi mulle peaaegu et kõrvale, ronis sellest välja ja hakkas suitsu tegema. Siis sai küll siiber, millalgi ehk satub kellegagi kahekesi siia, saab väheke katet teha ja paremini otsida, praegu küll ebaõnnestusin taas.
Täna liikus siin palju otienteerujatest mugusid (nagu ma ise poleks ;D). Peale orienteerumist astusin siit läbi. Tänan peitjat!
Muidugi on orienteerumispäevak see sündmus, mille toimumise ajal on hea seda aaret otsida. Ringi siblivaid ja kaarti jälgivaid mugusid oli nagu Tallinnas Raekoja platsil, kuid omi asju ajav geopeitur jääb silma ainult teisele geopeiturile. Mina olin täna kolmas külastaja sellel aardel. Väga kaval ja sobiv asi sellesse keskkonda. Raskusastmed ja suurus peavad hästi paika. Tänud peitjale!
Eelmisel korral siinkandis olles polnud see aare aktiivne, nüüd oli küll ja meie otsisime ka aktiivselt, aga no ei leidnud mitte. Eks jääb siis uut külastust ootama.
Kenasti taastatud koht ja ka tore lahendus konteineril. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare koos maskeeringuga on kadunud
kaaahjuks ei leidnud, sai päris põhjalikult ringi vaadatud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Vast peaks edaspidi kättesaadav olema. Head geojahtimist!
No praeguse lumega ei näe seda turistisõbralikkust kuskil aga eks aeg näitab.
Siin oli selline lume ja jääbarjäär ees et ei hakanud pikemalt aega siin viitma. Nac poleerisime loogilisi objekte ja siis otsustasime et teinekord vähe soojemal ajal
Kui aare veel vana koha peal oli, ei õnnestunud logi kirja saada. Täna aga oli aare oma uuest peidikust meile suisa paarkümmend sentimeetrit poolele teele vastu tulnud. Panime ta eeldatavasse peidikusse tagasi.
Tänud!
Luunja silla mõistatus tundus esmapilgul kahtlane ja aeganõudev loendamine ning ei hakanud seda isegi üritama (hiljem kirjeldusse põhjalikumalt süvenedes vist nii hull polegi), tulime hoopis Luunja tavalisi aardeid uurima. Esimene peatus Luunjas. Lasime möödujatel turvalisse kaugusse jalutada ning logisime. Aitäh.
Tegin väikse õhtuse ringi aja surnuks löömiseks. Pimedas võib vahest ikka täitsa pime olla .. isegi lambiga :D Otsin siit ja otsin sealt .. lõpuks leidsin aarde hoopis auto kõrvalt maast :) Panin nime kirja ning sokutasin ta kuskile kus ta vist algselt on olnud.
Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus koordinaat - N58°21.348' E26°52.811'
Tundub et aaret enam ei ole. Maja seisis aastakümneid, võib-olla isegi aastasadu, ja nüüd kui aare peideti siis selline lugu.
Found it: 24.Jun.2022 18:18 Luunja. See on hea kui lapsi veel tõsta jaksab.
Käisime ümber hoone ja uurisime ja ma vaatasin piludest ka hoonesse, kuni kaaslane leidis konteineri nurga tagant välja piilumas oodatust kõrgemast kohast. Kuna abivahendeid polnud käepärast võtta, siis sinna piiluma ta jäigi.
Abivahend appi ja tops kiirelt käes. Tänud peitjale!
Eelmise suve mitteleid sai leiuks parandatud. Seekord otsima ei pidanud, aare oli üsna nähtavas kohas. Ka kättesaamisega pead ei pidanud vaevama, abivahend oli endal käepärast. Aitäh!
Mari-Liis tuvastas aarde asukoha seni kuni ma abivahendi välja võtsin. Tops oli pisut liiga nähtaval, pistsime rohkem peitu. Loodetavasti püsib. Aitäh!
Abivahendiga kiirelt kätte saadud. Tänud peitjale.
Küll me mõistatasime, et mis otstarvet see hoone omal ajal mõisa kompleksis võis täita, aga ega vist välja ei mõelnudki. Aarde eest täname!
Eino ega me siis maastikku ei vaadanud esimese hooga, kui otsustasime selle ära noppida :D Abivahendiks on sellistel puhkudel Revo ja leidja-logija Diana
Jõudsime kohale ja oppaaa... maastik selline ja meil sellele geotuurile redel kaasa ei mahtunud. Käisime vahepeal poes ja kogusime mõtteid. Lõpuks läks ikka nii, et Dauno võttis mu kukile ja nii see logitud sai. Tänud
Tegime hoonele tiiru peale ja kahtlane koht hakkas silma. Kuna autos oli abivahend olemas, siis ei hakanud kohaliku abikaga jantima ja tekitasime mugavamalt natuke lisapikkust. Peale logimist läksime roosiaeda jalutama, mis praegu oli täies õiteilus. Aitäh, ilusasse kohta kutsumast!
Põgusal vaatlusel silma ei jäänud, ka ustavat abivahendit polnud hetkel kaasas.
Motoorienteerumise seitsmes otsimine. Selle aarde leidmisel jäin jänni. Pikkust endal nagu oleks,kuid oletatava peidukohani ei küündinud. Loobumismõtted peas vaatasin juba kolmandat korda üle ukse. Astusin üle lävepaku ja miski takerdus püksisääre külge. Õnnestus püsti jääda. See miski osutus suurepäraseks abivahendiks aarde kättesaamisel. Tänud juhatamast!
Kolmandal katsel leidsime. Pidin abivahendiks last kasutama.
Peale kosutavat jäätise pausi sai siin imetrikkidega tegeleda, et ikka jalad maas logitud saaks aare.
Tänan peitmast.
Võtsime Tartust sushi lõunaks kaasa ja suundusime Luunjasse. Lõunatamiseks valisime jõeäärsse koha, kus kail tekk maha panna, varbad vette kasta ka lõunat nautida. Peale piknikku otsisime üles ka selle aarde. Õnneks oli abivahend autos olemas.
Kõigepealt tegime Luunja sadamas väikese pikniku. Lükkasime varbad vette ja nosisime maitsvat sushit. Pärast seda oli paras jätkata geotuuriga ja esimeseks aardeks Luunja. Abbivahendi olemasolul kiire ja lihtne leid. Majas sees ei paistnud miskit põnevat toimuvat. Aitäh aarde eest!
Vend aimas kohe ära aarde peidukoha, kuid vaatasime ka ringi. Natuke sai sirutatud ning topsik käes oligi. Tänud peitjale.
Aimasin algul kohe ära aarde peiduka, aga vaatasin mõne koha veel enne üle kui hakkasin ennast sirutama. Veidikene sirutust ja topsik jäi näppu. Aitäh.
Eks siin selle aarde puhul oli teada, et on vaja end võimalikult pikaks sirutada, et selle aardeni küündida. Saigi seda tehtud ja nii see tops pihku jäigi. Täname!
Ei tea kaua see objekt niimoodi püsib? Õnneks isiklikult ma teda ei hakkanud vaevama, läks minust palju noorem ja tragim. Tänud peitjale aarde eest.
Vaatlesime ja veidi ka ronisime, kuid midagi silma ei hakanud. Võib-olla ise pimedad. Hiljem jalutasime ka sadamasse ja tegime väikese eine päikese käes mõisa roosiaias. Roosidest olid muidugi ainult rootsud veel, kuid päike oli mõnus. Aitäh!
Ma pole aarde nimel kaua nii palju vaeva näinud. Parka oli eest üleni valge ja Meryti õlad mu vägevast tallamustrist valusad.
Otsustasime Annikaga rattahooaja avada ja Luunjasse sõita. Polnud mitu aastat ratta selga saanud ja arvasin, et lihtsalt vormist väljas, aga tagasi Tartusse jõudes selgus, et mu rattal pidur peal terve tee. Pole ime, et need 16km tundusid kui 30 km. Aarde juures tulid kasuks jalgrattad, mis head abivahendid. Viimased puuduolevad sentimeetrid tekitasime väikese inimpüramiidiga ja käes ta oligi.
Tegime objektile tiiru peale ja panime silma topsiku peale. Paraku oli mugude lemmikaeg jalutada. See ning 5 puuduvat sentimeetrit pikkust, tegid topsini jõudmise keeruliseks.
Kuni Wingmän end pikemaks kasvatas, tegin mööduvate mugutädide eksiteele juhtimiseks Luunjamemme, sest see on ju ometi süütu ja tore tegevus ning ega vandaal-varas-pätt ei viitsi sellise pulliga tegelema hakata (hmm... praegu tuli meelde Jo Nesbo ,,Lumememm,, - ilmselgelt olen eksiteel).
Igatahes saime topsiku kätte ja logisime ära. Aitäh!
Siin oli vaja veidike võimelda. Kuna mul puudub nii terav silm, mis märkab aaret hetkega, siis sai ka paar vale kohta üle kontrollida. Taskunoast oli lõpuks suur abi. Väga palju jalutajaid, aga õnneks saime vahehetkedel toimetada. Aitäh!
Upitasin abivahendi oma õlgadele ja tema võttis topsi alla. Oleks tore jäätisekiosk, aga juba üsna lagund. Kuiv, korras, tänud peitjale.
Korra oleme siis aaret otsimas käinud, kuid siis jäi pikkusest puudu. Nüüd oli õige abivahend kaasas ja nii on ju täitsa lust aardeid logida. Täname!
Aare valmistas üllatuse. Aga Ingridi autos peitub nii mõndagi. Seega ei jäänudki jänni, vaid sooritus oli edukas. Tänud!
Heldur võimles natuke ja käes ta oligi.Aitäh!
Ma ei ole Luunjas vist kunagi käinud ja juba sissesõidul märkasin huvitavaid hooneid, kui siis selgus et need ilusad majakesed meile huvi pakuvadki. Olin juba valmis ummisjalu aarde suunas jooksma, aga Kristjan arvas et võiks esmalt võileiba süüa. Egas midagi, tõmbasin tempot maha, vaatlesime ilusaid pilte ja nosisime. Aarde leidsin kuidagi ootamatult esimesest vaadatud kohast. Peale edutuid katseid tõime autost ragulka ja ajasime logiraamatule küüned taha. Kena koht, aitäh tutvustamast!
Siia jõudes oli rada ees ehk pisikesed jäljed paari kaupa olid nulli pole jalutanud. Mõtlesime, et hea kerge nii leida, aga seekord läksid jäljed nullist mööda ja pidime ikka ise silmad lahti tegema. Miki lamp jäi kogemata õigesse kohta. Ma siis näitasin, kui pikaks ma venin, aga veidi jäi puudu. Miki nügis mind veidi kõrgemale ja sain topsi ilusti kätte. Panin nimed kirja ja proovisin jälle pikk olla - ei õnnestunud. Miki ulatas abistava käe ja ma sain topsi ilusti tagasi panna. Aitäh!
Abivahend B oli abiks aarde logimisel.
Tänud.
Olime tagasiteel koduste mugavuste poole. Luunja oli sobiv koht kõikidele peatuse tegemiseks
Loona oli mulle värvikalt kirjeldanud, kuidas ta seda aaret otsimas käis. Leidis küll, aga kätte ei saanud. A kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Lohutasin, et mul on juhtumisi üks multifunktsionaalne tööriist, millel pole vahet, kas 3.0 või 1.0. Et Sa, Loona, oled sihuke väärt eit, et võin Sinu hüvanguks seda tööriista kasutada küll. Tööriist Kaups tuli kohale ja võttis aarde nigu nalja alla. (:
Nüüd, kui minu ja Liisi aare ootab ilusasti leidjaid, siis võib juba kirjutada, et meie neljapäevane geoõhtu sai alguse sellest, et oli viimane aeg aare enda kohale viia. Seal läks aga üpriski kiiresti ning kuna Kaupol oli vaja tavalist ja mul oli lihtsalt see aare siin nagu pinnuks silmas oma maastikuga, siis oli Luunja hea valik. Kui mina kõikusid ja visklesin siin eelmine kord ikka kaua, siis seekord polnud see vajalik. Õigemini saime meie Liisiga lihtsalt ilusad olla. Kaupo ajas selja sirgu ja oligi aare käes. Täitsa kadedaks tegi :D Tahaks ka neid niimoodi kätte saada. Hetkeks imetlesime kuuske ning võtsimegi suuna silla poole. Aitäh!
Mu arust on siin maastik juba 3.5, aga siiski sai veel sirutades kätte. Aitäh Luunjat tutvustamast, muidu olen siit koguaeg hooga mööda sõitnud ja seda valguskuma imetlenud.
Teisel otsimiskorral oli abivahend autos ja läks kiirelt. Hämarduval õhtupoolikul polnud eriti ka möödakäijaid. Tänud kutsumast
Väike sirutus kohalike prouade valvsaid pilke hoolega vältides ja aare leitud. Tänud peitjale!
Kata sai üle hulga aja tööd. Nii sai kiirelt logitud ja aega jäi ümbrust ja rosaariumi uurida.
Tükk aega sai ehitise ümbert otsitud ja lõpuks peale väikest turnimist sai leitud. Tänud!
Natuke kipakas tundub see lahendus, aga leitud ta sai ja tagasi ka sai.
Olime paadi eelmisel õhtul Luunjasse jätnud ja kui juba siiakanti taas tulime, nõudsin ka paari kohaliku aarde logimist. Minu auto koos abivahendiga oli kuskil Aovere kandis "ööbimas", seega ronimiseks kasutasin kaaslase tugevat õlga ja sain õigele tasandile. Mööda jõudis jalutada neli inimest, 25% oli vahelejäämise määr sel korral. Aga ju siis see kõik tundus talle niipalju normaalne, et läks jalutas edasi.
Teoorias saime aru, kus aare on ja mis akrobaatikat kasutama peab, aga Maru võttis sõna ja pidime hoopis edasi sõitma. Seekord jäi võimlemata.
Tegin tiiru ümber hoone ja loobusin. Kindel, et maastik 3?
Eemal paistis küll üks tõstuk, aga ei hakanud seda ärandama.
Siin läks ka päris kiirelt, esimene kahtlustatud koht osutus õigeks ja Ergo käis krabinal topsi juures ära. Tänud aarde eest!
Oi kus siin läks aega ja ega ilma kaaslase punnis geokotita logi kirja oleks saandudki. Lõpus oli küll minu etteaste aga no väääga kehv peitmisviis. Aga ju siis kärab.
Luunja on ilus koht, selle eest tänud kutsumast!
Käisime nagu lollakad ümber putka. Kui abivahendi abil aardega silmside Õnnestus saavutada, siis vormistamisega läks juba libedalt. Aitäh peitjale.
Eile päevavalgel tegin endale selgeks, millist sorti väljakutse siin ees ootab. Siis kohe küll tegutsema hakata ei tahtnud, nautisin niisama rosaariumist avanevaid vaateid. Aardega otsustasin õhtuni oodata. Järgmise õhtuni. Tegelikult kuupäev oli juba ülejärgmine. Nüüd öö varjus tundsin end piisavalt kindlalt, et siin valgustkartvaid tegusid sooritada. Eks sihukesi aardeid peab kah olema. Ärge siis vallavalitsuse hoone turvakaamerate ees liiga huligaani moodi välja nähke :o)
Võimlemist oli, saepuru oli ka, kokkuvõttes selline keskmine kogemus.
Oli see alles katsumus, olime kahekesi ja saime lôpuks hakkama. Tegemist ja môtlemist ikka oli:) Saime hiljem ka aru tsirkust mainitud kommentaarist.
Törts keerulisem kui algul paistis. Tänud peitjale.
Raskusaste andis vihje kust otsida, geomobiilist abivahend välja ja logima. Tänud kohti tutvustamast.
Luunja on vanast ajast tuttav koht. Olen siin sündinud, koolis käinud ja 34 aastat elanud. Kes soovib Luunja ajaloo kohta rohkem teada saada soovitan lugeda minu esimese klassijuhataja Aili Karindi raamatuid. Ehitis mille küljes aare end peidab on vana kaev. Lastena turnisime ringiratast selle seintel ja piilusime sisse kus elektrimootoriga ja pika kepsuga kolbpump vett pumpas. Kohalikelt kuulsin et vald plaanib kehvas seisus hoone järgmisel aastal remontida. Aardega läks kiiresti, aitäh!
No sellist aaret saan ma ainult abivahendiga kätte. Seekord läks abivahendina käiku vana hea noorgeopeitur.
Aitäh!
Hea, et oli öö. Öös saab teha igasugu asju, mis päevavalgust ei kannata :)
Aitäh!