Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1950 aastal ostis Natalie von Üexküll Kose-Uuemõisa mõisakompleksi, kelle ajal ehitati mitmed osaliselt praeguseni vaadeldavad mõisaehitised. Umbes 1 km mõisasüdamest asub telliskividest neogooti stiilis ehitatud matusekabel, mis valmis 1886 aastal. Tähelepanu väärivad punase telliskivi kvaliteetne ladu, kõrged teravkaaraknad ja frontooni kaunistav meisterlikus dolomiiditöötluses omanikuvapp. Tegemist on ainulaadse kabeliga, mille sarnaseid Eestis rohkem ei ole. 1885 aastal suri Saksamaal Jakob Uexküll. 1886 aastal toodi tema surnukeha Eestisse ja maeti vastvalminud perekonna matusekabelisse. 1887 aasta ajaleht kirjutas, et kabeli ehitus läinud maksma 15000 rubla.
1949 aastal lammutati kabeli katus pleki saamiseks ja tassiti ära osa kive, mis müürist kätte saadi. Algas kabeli lagunemine.
Käesoleval ajal kuulub kabel riigile.
Kabeli kõrval on ka teadaolevalt kalmistu. Arvatakse, et siia on maetud kuus inimest. Kalmistule on sängitatud mõisas teeninud Maasi nimeline kasakas. Esimese maailmasõja ajal jõkke uppunud Saksa sõdur ning Karl ja Harry Nymann.
NB! Ja vaese Jakobi säilmeid palume aardest mitte kaasa võtta!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (13), lahe_teostus (12), vaatamisväärsus (8), ööaare (5), ilus_vaade (3), lühem_matk (2), 2020_aasta_aarde_kandidaat (2), välimõistatus (1), taskulamp (1), matkarada (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Z4K8
Logiteadete statistika: 59 (98,3%) 1 2 3 2 0 0 Kokku: 67
Siia pole varem jalutama sattunud, aga üldmulje oli väga idülliline. Kabel paistis raagus puude keskel nagu ilmutus. Aarde põnevaid detaile märkasin alles siis, kui logi juba kirjas. Aitäh!
Leitud eile koos stenner100-ga, kuid eile ei olnud veel geopeituse kontot ja enda nime alt sai logitud rahvusvahelisele lehele leituks õige kuupäevaga.
Tänud huvitavasse kohta kutsumast! Peitmisviis oli meeldiv ja aardega kõik korras.
Tark ei torma. Isegi ei veni ega mune, vaid ootab ligi neli aastat. Seda tarkusetera kinnitab eriti ilmekalt mu 2020. aasta mitteleid. Mõni aare muutub aja jooksul hoopis lihtsamini leitavaks, mis pole ju üldse halb :-) Jalutasin aardeni mööda pargiteed päikseloojangu ajal, õnneks oli veel täiesti valge (nagu ka eelmise külastuskatse ajal muidugi :-D). Vau, milline kabel, ilmselt lausa mitmemilline! Ja missugune omanikuvapp, võimas. Aardeleid vaid kroonis koha suursugusust. Kõik oli super ja meel hea et lõpuks ometi siia sattusin. Tänud Taimole+1 peitmast! Aare parimas korras, valasin selle puusodist tühjaks.
Tee peal heietasime erinevaid võimalusi, mis võiks siin seerias olla. Nt Anna tööd, Anna kere peale, Anna kommi. Lõppu jõudes vaatasime, kas tuleb üks väike geokohtumine, aga tundus, et siiski mitte. Üks tegelane oli end lihtsalt objektile pikali visanud ja huikas nagu öökull. Kaupo huikas talle õndsalt vastu.
Tegelikult oli see mõistatus siis kui ta veel mõistatus oli, enam-vähem lahendatud. No niimoodi umbes täpselt tulistamisega. Kui nüüd lõpu koordinaatide koht avalikuks sai, siis selgus, et oma punni järgi oleksin ma ta kohe kindlasti üles leidnud, mingi paar meetrit oligi vahet. Koht on tore, kohe väga. Kui aus olla, siis mulle tundub, et vat Kose-Uuemõisa pole ma varem sattunud, kuigi siin elab üks mu ammune ka kohe kaunikesti hea tuttav, kuid alati oleme kokku saanud kuskil mujal. Nüüd siis käidud. Kusjuures see tere andmise võimalus oli täitsa olemas, kuigi natuke eemal põõsa all. Panin ta siis karbile seltsiks teiste Jakobi säilmete juurde kasti :) Kusjuures ise veel mõtlesin, et ma nüüd küll ei tahaks teda sealt leida, aga teiste jaoks, alati .... Tänud peitjale siia ilusasse kohta kutsumast ja aaret peitmast.
Tere ei saa enam anda, sest keegi on käega minema jooksnud. Ühtlasi on keegi konteinerissevaugu närinud. Panin uue.
Kastist leidsime nüüd tõesti eest ühe katkise karbi ja selle vahelt kilekoti koos paberiga ja mõnede nimedega. Panime ka enda nimed lisaks. Aitäh!
Mingi grippkott koos paberiga oli olemas, lisasin ka nime sisse, aga aare vajaks hädasti hooldust. Igatipidi katki see asi
Aardest on vaid kast alles, sisu on jalutama läinud.
Ei olnud kellelegi tere anda, leidsime eest vaid tühja kasti, ju oli sisu kellelegi väga vaja.
Ühte taskusse panime taskulambi ja teise mõttelise kirve. Olime siin ju päikselisel talvepäeval, kus esimese abikaga midagi teha polnud ja see rohkem moraalseks toeks kaasas oli. Aga vot see teine abikas juhatas meid ilmeksimatult õigesse kohta ja peale väikest ringiuudistamist teatas Salme, et ta on midagi kahtlast leidnud. Koos asja lähemalt uurides leidsime muidugi laheda aarde, mis tõesti näriliste poolt natuke kannatada saanud.
Aitäh, oli mõnus jalutuskäik ja endalegi natuke üllatuslikult kerge aardeleid.
Seda aaret käisime esimest korda kirvega otsimas möödunud sügisel koos Lisete preiliga. Väljas oli valge ja kuna ei teadnud mida otsida, siis leidmata ta jäi. Täna oli eriti suur vajadus norm suurusega aarde järgi ja kui on vajadus, siis pole geopituril enam sõnaõigust, vaid tuleb minna välitöödele. Alguses oli puhta ikaldus õigete asjade leidmisega, aga kuna suund oli teada, siis ühel hetkel jäi juba midagi kahtlast silma. Siis tuli pikk paus ja just lõpus jäi uuesti midagi silma. Sealt lähedalt avastasin õige kopsaka aarde. Aaret avades hakkas luugi vahelt lehti pudisema. Ei tea kas tegu aarde osaga? Proovisin käega neid kinni püüda. Mida rohkem ma luuki avasin seda enam hakkas pudenema ja minu peost jäi väheks, et kõike kinni püüda. Nüüd, aga viskas sealt alla veel peenikest hiire sitta ja lõhna ja mulle tundus, et midagi on valesti. Nüüd kui luuk oli pea täiesti avatud tuli üks suurem sahmakas lehti ja sitta ja kõik. Uurisin edasi ja sain küüned konteinerile taha. Lähemalt uurides, avastasin, et seda on korralikult rüüstatud, nii seest kui väljast. Peale logimist uurisin veel viimast lehenutsakut ja leidsin sealt seest rüüstajad, kes polnud enam elavate kirjas. Paistab, et plastiku söömine on üks üpris ohtlik tegevus, võib lõppeda surmaga. Nii et kallis peitur ära näri plastikut, vaid võta võileib aarde otsingule kaasa. Muidu võid lõpetada nagu see aarde rüüstajad. Mina muidugi suutsin ära kaotada aarde sulgur. Õnneks leidsin midagi sinna asemele ja tunnistasin kohe kiirelt kõik peremehele üles. Igatahes suured tänud aarde eest ja kergemat karistust.
Puid on murdnud tuul ja saemehed ning rada on hetkel katkendlik. Samas lõpp on korras ja raja algus annab õige suuna kätte, nii et on leitav. Taastame millalgi ka vahepealse osa.
Täna laadisid meie taskulambid kodus. Ei olnud plaani peale hämarat ringi kablutada. Siin lootsime hakkama saada telefoni valguses ja avastasime enda jaoks väga suurepärase vahendi. Tänud aarde eest
Konteinerist on tükk väljas. Peidukoht ilmselt aitab aarde sisul kuiv püsida.
Teel Viljandisse mõtlesime, et kus seekordne peatus teha. Kuigi õues oli veel valge, siis otsustasime, et proovime vähemalt. Õige suuna mõtlesime välja, kuid kuna täiesti ettenähtult asja ei teinud, siis olime üks hetk veidi nõutud. Õnneks aga kogemus tuli appi ning peatselt saime jälle õigel rajal jätkata võiduka lõpuni. Väga vahva tükk! (925) Aitäh! EVEJ
Pime veel ei olnud, aga hämardumas küll. Lõpu asukoht sai juba varem kaardi pealt välja mõeldud. Mind üllatas see paik küll positiivselt. Uhke! Aarde enda osas oli meil ka juba ettekujutus olemas, aga ei osanud me seda kuidagi algul leida. Õnneks Carolysi pealambist oli üks hetk kasu ja saime teretama minna. Aitäh!
Kohapeal vaatasime et oleks tulnud tulla pimedas otsima.Taskulamp oli küll kaasas aga sellest polnud kasu.Kabeli leidsime ruttu aga kohapeal leidsin ainult valesid vihjeid kuni Fred märkas lõpuks seda õiget vihjet.Siis tuli leid juba kiiresti.Tänud huvitavasse kohta juhatamast!
Läksime lampi, kuni vajalikud teenäitajad silma hakkasid. Siis sai juba varsti teretada ja logida. Väga huvitav leid - poleks uskunudki, et siin selline asi on. Aitäh.
Olin kodus kunagi eeltööd teinud ja täpi kaardile pannud. Täna sirge seljaga keset päeva otsima tulles avastasin kirjeldusest, et hoopis ööaare. No jah, mis teha. Võtsin siis ühe kassi appi, nad peaksid valges ka hästi nägema. Õnneks see metsik kiisu võttiski jälje üles ja siis juba tema järel tormates leidsin ka aarde. Jälle pean kordama ennast - äge koht, ilma geomänguta poleks siia kunagi sattunud, FP jms. Aitäh!
Kose-Uuemõisas polnudki varem käinud.Põnev aare juhatas lõpuks siia uudistama. Aitüma
Tallinna poole sõites nägin, et tee peal on Anna, aga miskipärast seda aaret ei näita. Miskipärast olin kindel, et see on Annas. Kerge otsing ja sain teada, et päris nii see siiski pole, mõnikümmend kilomeetrit oli veel sõita. Haarasin autost sukeldumislambi kaasa ja jalutasin nulli. Ülearu pime muidugi ka polnud, aga vähemalt oli umbes päikseloojangulähedane aeg. Hakkasin siis loogilises suunas jalutama ja samal ajal lambiga vehkima ja ühel hetkel jäi midagi silma. Nüüd juba teadsin, mida otsida ja kòhutunde ja lambi koostöös olingi varsti kasti juures. Aitäh peitjale.
Seda aaret tulime otsima suuremas seltskonnas, kõigil oli see seni leidmata ning sobiv päev õnnestus ka endile kokku klapitada :). Samas just täna stardi ajaks üles kerinud tiheda lumesaju ja mininähtavusega liikluses ei osanud me kuidagi arvestada ning nagu hiljem vestlustest selgus, jõudsime eranditult kõik vähemalt korra siiapoole sõites mõelda, et kui teistele poleks tulekulubadust antud, oleksime ükshaaval selle aarde otsimisest ka alt ära hüpanud :D. Siit moraal: luba julgelt ja igale poole asju kokku, siis saavad need ka ära tehtud :D. Aare ise oli väga-väga äge (korra ikka kõhklesin ka enne kui teretamistseremoonia ette julgesin võtta :D), nimed peitjate real muidugi ei lubanud mingit allahindlust oodata ka :). Lisasin omalt poolt samuti panuse olemasolevasse uhkesse sildipilve, aitäh väärt käigu eest nii peitjatele kui kaaslastele.
Seda käiku siia on pikalt edasi lükatud, no pole just kodule väga lähedal. Aga päike tõuseb järjest hiljem ja suvel pole lootustki pimedat ära oodata. Seega panime plaani tänaseks paika, kohale jõudsime pool tundi peale päikese loojangut. Ega ausalt öeldes oli siis veel päris valge, aga me ei lasknud end sellest heidutada, sest meil oli kaasas päris mitu korraliku taskulampi. Ja ega me jänni ei jäänud ka, jalutasime aardeni, andsime kõik kordamööda tere ja kiitsime toredat teostust. Tänan.
Täna oli üks nendest õhtutest, kui läbi tiheda lumesaju aarde poole sõitmine tundus hullumeelsusena. Peale Jüri ringi tahtsin kangesti teistele kirjutada loobumisteate, aga kuna Tartu maantee viib ainult ühes suunas (Tartusse), siis jõudsin ikkagi Kose Uuemõisa. Jõudsin varem kui kokkulepitud, siis läksin mõisa vaatama ja jalutasin mõisapargis. Mulle hullult meeldib sellistes kohtades kolada. Kunagi algas sellest mõisast meie Unustatud mõisate tuur. See oli ammu. Tookord oli park päikest täis ja mõis jättis üsna suursuguse mulje. Nüüd oli mõisaümbrus nukrust täis. Tundus mahajäetud, inimtühi ja lagunev. Kuigi tee kooliukseni oli lumest puhtaks lükatud. Kas pole kriipi - tühi lagunev mõis ja lumest puhtaks lükatud tee trepini :) Tookord rääkis mõisa tutvustav giid meile suursugusest ägedast kabelist, tehes käega ebamäärase liigutuse kuhugi pargi tagumise otsa suunas. Aga et järgmised mõisad olid meid ootamas, siis lükkasime kabeli külastuse tulevikku. On küll äge kabel. Mõisnikud ikka oskasid oma matusekabelite jaoks selliseid müstilisi looduse poolt eriliseks kujundatud paiku valida. Tänan peitjat! Mulle meeldis lugu, mida see aare jutustab ja aare ise on ka väga äge. Tänan ka kaaslaseid, ilma teieta ei oleks läbi lumesaju sõitnud. Tore, et te olemas olete :)
Tegime õhtul Andrega väikese väljasõidu, et kohapeal olukord üle vaadata. Abivahend oli piisavalt võimekas ning lõppu jõudmine muret ei valmistanud. Aitüma, toreda teostusega aare!
Minu esimene geopeituse aare. Käinud mõned päevad tagasi selle huvitava mänguga tutvumas, vaatasin kohe järgi, kas kodukohas ka midagi on ja muidugi oli. Järelikult võiks esimese aarde ju just siin leida. Mõeldud, tehtud :) Käisinn eel-luuret tegemas juba 11.01.2021 hilisõhtul, jõudnud 0 punkti, otsisin, mis ma otsisin no ei leidnud...lonkisin koju tagasi. Võtsin siis ette teiste kasutajate logid ja siis hakkas koitma, et olin täiesti vales kohas ja pidanuks edasi suunduma. Mis valesti, see uuesti. 12.01.2021 hommikul kell 07.12 astusin toast välja, et minna oma esimest aaret uuesti otsima. Poolel teel meenus, et pealambi jätsin koju aga õnneks oli telefon ühes. Väljas tuiskas ja tormas, maa ja taevas olid koos ja mina lähen oma esimest aaret otsima-natuke segane ikka :) Jõudnud sihtkohta, uurisin ja puurisin ja püüdsin leida loogilist kohta...ei midagi...olin juba loobumas---ausalt külm oli...ja siis äkki...mõeldes kirjeldusele ja teiste logijate vihjetele...säravad täpid telefonivalguse käes...ei jooksnud ära..liikusin vargsi ligemale ja ohh seda rõõmu, kui aardelaeka leidsingi üles. Minu esimene 12.01.2021 kell 07:36!
Kui esimene täpp leitud siis edasi läks juba ludinal.Lõpp oli väga lahe ja koht ka muidugi.Aitäh!
Väga mõnus aare! Selline otsiaja sõbralik ja tore teostus. Suured tänud!
See aare mulle meeldis. Vahepeal oli küll saemees meile puid teele veeretanud, aga see ei seganud kohalejõudmist ega leidmist. Aitäh!
Ükskord varem sõitsin kohale päris päise päeva ajal, lugesin autos kirjeldust ja sain teada, et tegelikult võib kohe sama targalt minema sõita :o) Täna õhtul Tartu poole vurades tegin siin vahepeatuse, et vastalanud geoaastale terekäsi anda :o)
Lamp oli laetud ja näitas hästi, võibolla natuke liigagi hästi, sest nullist suutsin millegipärast korraga kolm erinevat sihti tuvastada. Valisin kõige loogilisema ja seda järgides jõudsin kohale küll. Kirjelduse viimase lause ja varasema kogemuse põhjal Taxu aarete otsimisel, kujutasin lõppu umbes ette juba teel - eks ta umbes niimoodi oli ka :o) Igatahes hästi teostatud ning vaatamisväärsuski on täitsa vaatamisväärne, aitäh!
See aare on jällegi üks nendest, et ükskord jõuab. Küll on väljas liiga valge või siis vajaliku pimeduse saabudes liiga hilja, et enam ei viitsi, jne. Täna hommikul ootasime viisakalt ära, kui sai Annale öelda Tere ja siis aarde tuurile siirduda. Aasta esimese päeva pealelõuna oli piisavalt hämar, et helgiheitjaga parki jalutama minna. Õnneks ülearu pikalt meid ei jooksutatud ja lõpp oli tõesti omapärane. Täname huvitavasse kohta juhatamast!
Aasta viimasel õhtul tuli ka läheduses olev aare üles otsida. Osa seltskonnast autoga, osa jalgsi. Päris hea oli end liigutada söögi vahepeal. Staadion üles leitud ja ka autoga tulijad kätte saadud, läks asi põnevaks, sai lampidega ja ilma liikuda ja leitud saigi. Vaatasime veel ümbrust ja tagsiteele. Taas, kes jalgsi, kes autoga :) . Aitäh.
Kolm erinevat põlvkonda siirdusid vana-aasta öösel, suure söömise vaheajal, kontide sirutamise ja energia kulutamise eesmärgil maagilisele rännakule öisesse metsa, varustatud igasuguste lampidega. Osa seltskonnast otsustas siiski energiat veidi uueks aastaks säästa ning valisid alustuseks väikese autosõidu (kõige vanemad ja kõige noorem).Auto jätsime lasteaia ees olevasse parklasse. Koordinaatide poolt tähistatud alguspunkti liikusime juba jalgsi. Kogu eelolev teekond aardekonteineri poole oli eriti põnev just nooremale generatsioonile. Lõpp-punkti lähedal imetlesime tulede valgusel majesteetlikku kabelit ning lähedusest leidsime ka aardekonteineri! Oli väga huvitav ja põnev seiklus aasta viimasel ööl! Tänud!
Ööaarded on põnevad. Ja sellel oli veel ka väga lahe lõpp-lahendus. Teretasime ja logisime. Tänud!
Aaret tulime otsima õhtuses kottpimeduses. Varustasime ennast lampidega ja suundusime staadionile. Nulli jõudma hakates tekkis meile lausa 2 varianti kuhu poole minna. Üks variant tundus hästi loogiline ja teine tundus ka täitsa võimalik arvestades taxu aarete teostusi. Valisime esmalt 2 kollast täppi metsa vahel. Lähenedes liikusid need täpid kohapeal nagu robot keeraks pead. Üks hetk pistsid need kollased täpid aga jooksu. See paistis olevat veidi liiga keeruline viis logi kirja saamiseks ja pöördusime tagasi loogilise variandi poole. Rada oli väga selgelt arusaadav ja mõnusa pikkusega. Vaatamisväärsuse juurde jõudes ei osanud nii suurt kabelit küll eest leida. Õhtupimeduses nägi see kohe eriti võimas välja. Jätsime aarde otsingu pooleli ja läksime hoonet lähedalt vaatama. Kui inspektsioon läbi viidud, võtsime Jakobi verelõhna uuesti üles kuniks jõudsime säilmeteni. Väga hea aare! Aitäh!
Auto jätsime lasteaia kõrvale ja sammusime üle staadioni nulli poole. Vaatasime juba ringi, järsku märkame enne nulli jõudmist kuhu poole minna on vaja. Mina nägin endast paremat kätte kahte helendavat täpikest, Karl aga märkas vasakul pool helendavat täppi. Seega oli meil nüüd kaks lubavat suunda kuhu poole minna. Kuidagi osutus valituks minu suund ja hakkasime täpikestele lähemale minema. Olles juba üsna lähedal pani täpike aga jooksu (väike kiisuke oli). Kätte me teda enam ei saanud, seega valisime nüüd Karli pakutud suuna. Karli leitud täpikesed meil eest ära ei jooksnud, vaid mida edasi, seda rohkem neid leidsime. Kuna polnud siin kandis varem käinud, siis lõpp oli väga huvitav. Arvame, et just pimedas lambivalgel on see palju ilusam ja suurejoonelisem kui päevavalges. Lõpus külastasime ka vaest Jakobit, mis temaga küll juhtus, et nii õnnetu lõpu leidis? Aitäh väga toreda ja hea ideega aarde eest! Eriti meeldis see, et kõik on väga temaatiline.
Väga põnev aare ja maagiliselt gootilik ümbrus. Üks ägedamaid teostusi. Tänud peitjale!
Sai siis lõpuks sellest häbiplekist ka lahti. Häbi oli sellepärast, et omal ukse-akna all on aare ja ei ole kolme kuu jooksul otsima jõudnud. See on üldse mu lemmik koht jalutamiseks ja kahtlaste elementide silmamine ei olnud kuigi keeruline. Tegelikult leidsime Jakobi säilmed juba eile, aga eile ei märganud kirjapulka ühes võtta. ???? Täna siis mõtlesime, et võtame teritaja ja pastaka kaasa. Pastakat muidugi ei võtnud ikkagi, aga teritaja oli olemas. Jätsin teritaja Jakobit tervitama, et kaugemalt tulijad ei peaks mitu korda käima.
Ilusas kohas laheda teostusega aare! Tänud peitjale!
Kaugele valgustavast lambist oli selle aarde juures kõvasti abi. Aitäh, tore jalutuskäik oli.
Pimeduse saabumiseni sai Siniallika trahteris mõnusasti aega parajaks tehtud ja keha kosutust manustatud. Peale seda oli igati sobiv üheskoos üks öine jalutuskäik ette võtta ja edukalt nimed logiraamatusse lisada. Täitsa näitamist vääriv paik aardele leitud. Tänan kutsumast.
Peale Vaida silla all ronimist oli väljas veel valge ning tegime Siniallika trahteris pimeda tulekuni aega parajaks. Markol ja Ingel oli ühtlasi vaja trahteri aarde logiraamatusse nimed ka kirja panna. Peale sööki ja jooki oli väljas pime ja paras aeg minna teretama. Lambivalgel sai õige jäljerada leitud ja liikusime mööda seda kuni jõudsimegi teretamiseks sobiva kohani. Teretasime, logisime, tutvusime kohaliku vaatamisväärsusega ja liikusime tagasi autodeni.
Jällegi hilisest kellaajast hoolimata veeresime oma ekipaazidega siiapoole. Ma ise polnud veel süvenenud et millega tegu aga kui valgustati et tegemist on ööaardega, siis elevus kasvas. Valgusallikaid oli meil tõesti igasugu kaliibriga kaasa taritud. Nullis hakkas siia vihkudega vehkimine pihta ja juba oligi miskit kahtlast tuvastatud. Kui aga üritasime asjaga lähemalt tutvuma hakata, otsustas vahepunkt eest ära jooksma hakata. Hetkeline peataolek ja saime aru et tegemist siis siiski hämakassiga ;P nac aja pärast olime siiski õigel lainel tagasi ja hanerivi läks helendava tõugu näol liikvele. Lõpp oli muidugi omamoodi lahe. Alles mõni kuu tagasi olime poisiga ühte teist peitha "teretajat" otsimas käinud. Ka siis arvas poiss et high five, eem mabye not today ;) Ise viskasime kll patsu ja panime teretajad ilusti kirja. Peitjale tänud järjekirdse laheda aarde eest cheers
Ööaarded on ägedad. Natuke muidugi hirmsad ka, sest on ju vaja öösel otsida;). Kui üsna ootamatult tekkinud geoõhtut sujuvalt pikendada otsustasime, oli teretamist nõudev öökas hea mõte, sest on ju öö. Ja meid on terve kamp, enamik neist julged. Lampe oli ka piisavalt, üks vingem kui teine. Esimene avastatud märguanne tundus väga sobiv, aga need vastu hiilgavad silmad tegid lõpuks vehkat ja tuli uued märguanded otsida. Nüüd juhatati meid ilusti kohale. Mitte ainult väike Rihardi ei vaadanud lõpus veidi kahtlaselt leitut, minagi loovutasin meeleldi teretamise julgemale Silverile:)
Aitäh peitjale, lahe aare.
Oli ootamatult tekkinud tore geoõhtu, selle kambaga ongi alati vahva.
Kaupo suunas õhtuse minigeotuuri ka selle aarde juurde kuna oli pime ja üldse muud soodsad tingimused. Algusest ei saanud kohe minema kuna Merle leidis põõsas vastu helendavad silmad. Loomulikult pidin ma veenduma, ega see aardega seotud ei ole. Sain ilusale valgekõhulisele kassile päris ligidale, kuniks veendusin, et see ikka päris loom on. Lampe oli meil kaasas rohkem kui vaja oleks läinud, seega saime siiski suht kiirelt liikuma. Kõik läks ladusalt kuni Jakob pihku jäi ja tänu millele konteiner vehkat tahtis teha.
Kuigi väike Rihardi vaatas aaret üsnagi pelgliku ja kergelt hirmunud näoga, võib öelda, et mina jäin leiuga rahule. Tänud.
Silver juhatas meid kohale ning jalutasime nulli. Seal hakkasime taskulampidega ringi vaatama ning saime raja kätte. Mõnus hea ööaare , mulle meeldis tutvustatav koht. Tere antud ja nimed kirjas.
seda et tegemist on ööaardega märkasime alles kabelis. Aga noh kui otsid ja vaatad südamega, siis antakse sulle ka käsi ja nii pääsedki lõpuks püünele. Tere vastu ka
Mõnus nädalavahetus hakkas juba lõppema aga meil oli "tere" veel ütlemata ;) Peeter sai siin näidata kui viisakas ta on :D
Täname!
Logi rohkem nagu iseenda (lolluse)le. Lootsime teha veel ühe toreda aarde leiu. Parkisime auto ära, vaatasin, kelle aare - tõotas head - ja jalutasime nulli poole. Alles poolel teel staadionil lugesin, et see va ööaare. Keerasime kannapealt siis otsa ringi ja sõitsime edasi Marje õe ja ema sünnale juba üsna tühje kõhte täitma. Jääme pimeda ajani, mis on kohe käes, järgmised vähemalt neli kuud pole probleemi seda aaret leida ;-)
Ilma selle aardeta poleks sellist ehitist ilmselt mitte kunagi leidnud, äge. Aga sai seal kandis kogemata oldud ja vaatasin, kas on mõni aare ka võtmata ja näe oligi. Siis avastasin, et öö aare, no hästi, juba oligi pime ja õige aeg. Algus oli lihtne kuid ühel hetkel olin suunaga veits rappa sattunud ja jõgi tuli juba vastu. Väiksed ümber kalkuleerimised ja peagi sain teretama minna :) Väga hästi tehtud aare, suur aitäh :)
Selle aarde kohta oli teada, et siia on vaja tulla pimedas. Samuti oli teada, et seda on leitud ka valgel ajal. Meie toimetasime siiski vastavalt peitja soovidele ning kell oli rohkem kui üheksa ning seega väljas väga pime. Taskulampide sähvides polnud mingit probleemi leida õige rada ning jõuda välja ka õigesse kohta.
Aarde endaga oli muidugi nii, et kuna oli pime ja Anna pimedust pelgab, siis Anna küll tere anda ei tahtnud. Niisiis sain siin ise logida. Ei midagi hullu, ma võisin teretada küll! Hea teostusega aare, meie täname!
Mõtlesin asukoha välja ja läksin kohale. Ei olnud kõige kergem leid. Osade kommentaarid vähendasid emotsioone, teadsin juba mida oodata. Tänan
Saabusin kohale, kui oli veel üsna valge, proovisin seal nullis siis veidike vehkida oma lambiga, aga ei toonud see miskit tulemust. Kuna nagunii oli teada, kuhu sammud tuleb seada (mitte, et ma oleks teadnud, kus see asi täpselt paikneb), siis hakkasin loogika alusel astuma ja kohale ma jõudsin. Natuke sain seal ringi vaadata, kui tuli tuppa vihmavarju minna. Sai seal siis veidi mõtiskletud ja kui vihm hõredamaks jäi, astusin otsejoones aardeni. Nimi kirjas, jäi veel tunnike aega asulaga tutvumiseks ja oligi aeg tagasi linna sõita. Tänud peitjale, väga äge teostus.
Tulin ilma kodutööta kohale ja hakkasin alles siis aardega lähemalt tegelema. Teadsin, et ööaare, aga mõtlesin et kirvetada ju võib. Lõpuks kondasin juba niisama ringi ja olin valmis tagasi auto juurde minema. Kuidagi metsas keerutades olin aga orientiiri kaotanud - enda meelest suund auto viis mind hoopis otse kabeli juurde :D Vaatlesin seda vägevat mahajäetud objekti tükimat aega ja taaskord juba alla andes märkasin õiget asja. Taskulamp oli ka kaasas, kuigi väga lootust polnud sellega päeval tulemuseni jõuda :D Sipsti aarde juurde ja siis hüppasin kiirelt ehmatusega paar lõvisammu tahapoole. Viisaka inimesena andsin siiski kadunukesele kätt ja STF läks kirja 12:31. Väga äge koht ja tore teostus. Aitäh!
Kui aare hommiku avanes siis saadeti Liisale, et näe teie kandis. Kuna me mängime ühe kasutajaga kahekesi ja eraldi logimas ei käi. Seega mina olin tööl ja Liisa toimetas muid asju. Aeg ajalt värskendasin, et kas FTF on juba tulnud. Nii jõudis kätte tööpäeva lõpp ja netis ikka null logi. Päeva peale oli ka aega natuke kaarti uurida, et kus mis. Nii piinlik on. Kuna ma olin ainult kuulnud sellest ehitisest ja kohalikuna polnud sinna veel jõudnud.
Mis siis ikka tegin veel ühe õhtuse kohvi kodus ja hakkasime liikuma. Auto sai pandud siis poe juurde, et pargis ikka kõik asjad jalutades üle vaadata.
Kabel on võimas. Uurisime siit ja siis sealt(õues oli valge) kui jäi silma asi mis võib vihjata. Natuke laiemalt vaadates ei läind kaua kui konteiner silma hakkas.
Nii Ägeeeeee oli. Hea, et enne vaatasin. Rohkem ei kirjuta. Tänud kiitus 10+punkti. FTF KELL 20.18. loodan et mäletan kellaaeg õigesti