Lükati

 1 

Liikusime siia Männipuu juurest, mille lahendas Pantograaf slingidega. Arvestades, kui vähe kellakesi mul varustusega taastutvudes helisema hakkas, olin üpris veendunud, et sama lahendus läheb käiku ka siin. Aga enne tuli proovida.

Meil on olemas kõik vajalik peale heitmissüsteemi, mille liigitan pärast 1.5-2h raskusega tennisepalli käsitsi okstesse loopimist nüüd ka sinna kategooriasse. Kord sihtisin liiga vasemale, siis jälle paremale. Kui suund enam-vähem sobis, jäi puudu kõrgusest ning kui kõik parameetrid paistsid klappivat, tekkis mõni ennenägematu olukord, mis ikkagi ebaõnnestumisega lõppes.

Lõpuks - selleks ajaks olime maapinnalt ka aarde tuvastanud (alguses opereerisime GC piltide ja tugeva eelduse põhjal) - õnnestus mingi ime läbi juhtnöör üle sobiva oksa visata ning sealt sai meie pusimine alata. Enne tuli juutuubist mõistagi mälu värskendada. Katsetamise varustuse maapinna lähedal ära ning kuigi täielikult optimaalsest ja korrektsest ronimistehnikast jäi meie ettevõtmine ilmselt miilide kaugusele, sain ennast siiski latva vinnata ning edasi slingidega aardeni ronida. Ka laskumine töötas. Ei uskunud ega usaldanud, aga töötas. Eks pingelangus saabus juba pärast logimist, sest mingi nüüd untsu, mis tahes - logi on vähemalt kirjas.

Jätkuvalt tänu Kristjanile ja Salmele. Õpetussõnad kogusid küll aasta tolmu, kuid tulid vajadusel lagedale.

Kui me Mai ja koertega kohale jõudsime oli Kaarel puuotsas ja varsti oli juba logiraamat maas :D Allpool käis pliiatsi otsimine (jäigi kadunuks) ja juhiste andmine. Väga lõbus oli. Käisin viimasena puuotsas ära. Aitäh!

See oli üks mõnus ja humoorikas ronimisõhtu. Olime küll esimesed, kes isegi enne köit kohale jõudsid, aga ootasime ilusti, kuni ise kõrgustesse minna sai. Vahepeal suutis Kaarel nii naerma kui ka muretsema meid kõiki panna, aga kõik laabus õnneks hästi. Toreda seltskonnaga möödib aeg ruttu. Aitäh kõigile!

Iganädalane oravaklubi kokkusaamine oli seekord selle puu juures. Köie üles saamisega palju aega ei läinudki ning esimene orav käis nii kiiresti topsi juures ära, et ei pannud nagu tähelegi. Üks järgmistest oravatest võttis aga nautimiseks aega - küll langes oksi, küll logiraamatuid ja pliiatseid. Viimane jäigi kaudunuks, olgu pinnas talle kerge. Küll aga oli kõigil puu all lõbu laialt. Ega see kerge ronimine ei olnud ja aeg surus ka peale, meie Märteniga lahkusime enne, kui osad üldse puu otsa jõudsid. Aga muidu oli tore ja eks ikka on hea oma ihuliikmeid natuke liigutada. Aitäh seltskonnale, köievedajatele ning aardemeistrile kah!

 1 

Hea, et kohal olid nii varemleidjad kui ka muiduteadjad. Muidu ei oleks aimugi millise puu otsas siinne topsik olla võiks. Ei paistnud seda ühegi nurga alt, isegi 3 meetrit aardest mitte. Ühe pikema ronimise ajal sadas logiraamat kõrgustest alla ja mugavalt said ninaga nuusutada selle 6.0 maastikuga aarde logiraamatut isegi koerad. Kõik peale pliiatsi said tagasi omale kohale. See jäigi mustikamätaste vahele kadunuks.

Leitud, logitud, tänan!

Seekordne ronimine oli vähe komplitseeritum.Esmalt polnud üldse kindlat teadmist selle kohta milline puu aaret peidab.Maret ronis kõige esimesena ja üldsuse soovil pani meie kõigi nimed kirja.Ronida said siiski kõik kellel vähegi oli soovi kas saada juurde ronimise kogemust või näha kena vaadet.Puualune sündmus oli nagu ikka meeleolukas.Uute kohtumisteni

Siia mind lükati. Kõhulihased said täna kõige suurema koormuse suure itsitamise tagajärjel. Show oli äge. Napilt enne südaööd jõudsin koju. 1085. Aitäh!

Kiirelt tehtud. Aitäh.

Õige puu tuvastasime üsna kiirelt.(GC on Salmel väga hea pilt)Ei läinudki kaua kui esimene oli puu otsas.Aitäh!

Sattusin teist sügist järjest õiget puud otsima. Plaan oli veenduda kolme piirkonnas asuva ronimisaarde asukohas, et kõik kolm järjest ära noppida. Ei hakka iga puu jaoks eraldi Tallinnasse ronimisvarustust kaasa võtma. Taaskordselt ca pool tundi vahitud kael kuklas puid, aga ei näinud. Ühel puul nagu oleks pragu, kuhu potentsiaalselt midagi peita saaks, aga selle puu asukoht ei tundu vastavat eelnevale puu võras tehtud fotole. Kui kolmandat sügist ka sattuma peaksin, siis üritan rohkem planeerida ja binoklitega tulla.

On see alles üks neetud aare minu jaoks. Pärast eelmist mitteleiulogi saatis peitja mulle lahkelt pildi, kus aare peal. Läksin siis taaskord lootusrikkalt kohale, et vormistan siis asja ära. Taaskord raiskasin seal üle poole tunni, aga sellest hoolimata ei suutnud tuvastada isegi pildil olevat puud, aardest rääkimata. Otsustasin, et aitab ja tuleb mõni jõukohasem aare leida. Eks tuleb keegi pädevam kaasa meelitada, üksi ilmselgelt pole enam mõtet sinna lolli mängima minna.

Kuna eelmisel külastusel pimedas ei leidnud midagi, siis otsustasin valges lootusrikkalt tagasi tulla. Vahtisin oma pool tundi erinevate puude otsa, aga seegi kord ei õnnestunud konteinerit silmata. Eks tuleb veelkord tagasi tulla kunagi. Ükskord peab ometi õnnestuma.

Kui mina kohale jõudsin, siis hakkas juba hämarduma. Veerand tundi üritasin lambiga puid valgustada, aga konteinerit ei silmanud ja igaks juhuks suvalise puu otsa ka ei tahtnud ronima hakata. Teinekord uuesti.

 2 

Kristjani pakutud võimalus täna Lükati aaret logida tundus igati hea ideena, kuidas oma pühapäevast paar tundi veeta. Salme on juba nii osavaks ennast trenninud kõikide nende puude ja tornide otsas ronimisega, et teeks meist enamusele nii liikumisel kui varustuse kinnitamisel silmad ette… Täna siin ka, tiir mikroni ja tagasi käis tal kiiremini kui meil alguses kogu kamba peale üldse esmalt selle märkamine :D.

Äge on ikka see köites kiikumine & liikumine, aitäh Kristjanile peitmast ja logima kutsumast :).

 1 

Nii uhket täisteenuspaketti polegi varem kogenud: peitja korjab meid isiklikult linnast kokku ja sõidutab puu alla, sätib üles varustuse ja ootab ise kannatlikult niikaua puu otsas, et kõrgustes kõik saaks turvaliselt toimetatud.
Tegelikult oli siin ikka endal ka vaja natuke aaret otsida, sest vahi palju sa tahad, mikrot paarikümne meetri kõrguselt otsida on ikka paras pähkel. Õige puu saime ühisel nõul ja vaatlusel kiiresti paika, kuid maapinnalt aarde nägemiseks läks õige teravat silma ja peitja juhtnööre vaja.
Liini heitmise trenni on Kristjan juba niipalju teinud, et kohe esimese lasuga sai sobivasse kohta sihitud. Kui kõik ronimiseks valmis, siis muudkui kribinal-krabinal puu otsa.
Aitäh Kristjan mõnusa pühapäevase meelelahutuse eest!

Olid geotuttavad, oli pikk redel, oli soov, oli puude vahtimine ja piltide uurimine. Mida polnud? Teravaid silmi ja hiiglaslikku redelit. Selle eest aga üle koht uuritud ning edasiseks mõtteid mõlgutatud, et tuleb üritada teistsuguse varustusega geopeiturid aktiveerida ????

 8 

Õhtune 5.0 toredas seltskonnas oli tegelikult peamine põhjus, miks õhtune aardetiir ette võtta. Kohale jõudes olid tavapärased rituaalid: Kristjanile adjöö kuhugi kõrgustesse ja ise puu alla elu nautima, et nädala naerudoos kätte saada. Kui omajagu vett oli merre voolanud, siis sain lõpuks ise ka puu otsa minna. Ronida mulle väga meeldib ja hakkasin rõõmuga end üles lükkama. Seda siis esimeste oksteni, mil tegin mõttes höhöhöö ja vaatasin, kuidas maapealsed tegelased üksteisega suhtlesid ja ei pannud tähelegi, mida mina, vana pörsas pimedas puu otsas korraldan. Kui taevataat on puule juba oksi andnud, siis tuleb neid ka eesmärgipäraselt kasutada. Viskasin ennast nagu orangutan oksa külge käte-jalgadega rippuma ja vinnasin kõhulihastega üles. Natuke plähmerdasin ja kuulsin alt seda, mida üks ohutundega inimene võtab kui kõige õigemat käitumist, ohutundetu aga kirtsutab nina. Ühesõnaga, minu tegevust oli kuuldud, seepeale lasi Miki veel valgusvihu ka puu otsa ja mu hale katse vaikselt logimas ära käia, lõppes piinlikus l(r)ambivalguses. Minupoolne turvanõuete eiramine sai hädise lõpu ja edaspidi vahiti kullipilguga, et köis haaratsi ja grigri vahel oleks pingul, mitte paar meetrit lõtv. Nojah, aaaaaeeeeglllaaaaseeeelllttttt ja natuke puhisedes läksin siis ülespoole ning lõpu ronisin ikka ära nii, nagu oleksin juba esimeste okste juures tahtnud teha. Langesin dramaatiliselt maale ja lillesülemi ja aplausi asemel sain korraliku ohutuskoolituse. Eks tuleb pattu tunnistada ning rõõmustada saavutatud kompromissi üle, et kui köis ikka ette jääb, võib ka ilma selleta niisama üleval ära käia :D

 1 

Nagu juba õhtusteks tegevusteks kombeks on saanud, kohtusime jälle puu all. See siin on üks raskemaid (Kristjan on kiuslik). Varustuse paika sättimine võttis päris kaua aega ja mul juba tekkis hirm, et sellise taksiga ma logi tänasesse päeva kirja ei saagi. Õnneks nii kaua ikka ei läinud. Üles pürgimine võttis seekord mul päris kaua aega ja topsini upitamine oli ka väike väljakutse, aga tehtud ta sai. Väriseva käega kirjutatud logi sai küll üsna segane. Tänan.

 4 

Õnneks (geo)maailmas on lisaks oportunismile veel ka pisut altruistlikumat käitumist, tõenäoliselt muidugi ka naivismi. Kõik see käib vist asja juurde:)
Igatahes oli Silveri poolt tore teada anda, et neil on Hannesega paari tunni pärast plaan Pirita kandi ühe populaarse puu all kohtuda. Arukas kindlasti. Ma olen endiselt seda meelt, et väike hullus ja risk on tore, aga turvalisus ning mõistlikkus jäägu ikka oluliseks.

Õhtune ronimisplaan kõlas sobivalt. Hiljem kuulsime, et täna õhtul toimus teisigi sarnaseid aktsioone üle linna. Muidugi, mis seal imestada, puude vallutamine on sellel sügisel väga popp geomeelelahutus. Saabusime kokkulepitud ajaks nagu saksad, sest aidata polnud enam millegagi, Silveril oli juba ettevalmistused tehtud ning varustus paigas, järgmisel hetkel oligi ta juba kõrgel pimeduses ning õige pea tagasi all. Ja järgmine, palun. Järgmine läks, kohmerdas ilmselt liiga kaua, sest alt hakkasid kostuma vihjed. Õnneks veel üsna sõbralikud ja kannatlikud. Topsi juurest allatulek oli lõbus osa, nagu ikka, erinevalt slingidega ronimisest oled siuhti maapinnal. Oli tore taas üle pika aja köiega asjatamist meelde tuletada, mugav ja kiire ikka võrreldes tõugu moodi ronimisega.
Aitäh kampa kutsumast, Silver.
Tänud peitjale.

 5 

Pärast meie visiiti Md5 juurde, saabusid järgmiste leidjate poolt signaalid, et on leitud üks sling ning seda oldakse valmis mõne teise puu otsas oleva logiraamatusse nime lisamise vastu vahetama. Loomulikult asusin uurima, et kas tõesti on see minu oma. Kirjedlus, et kollane ja täpsusutus et pikitriibuga, andsid alust arvata, et nii see tõesti on. Võtsin pakkumise vastu ning reede õhtul ilusa ilmaga me võikse kambaga siia Lükatile saabusime. Ma jõudsin teistest varem ning asusin viskeharjutusi tegema. Alustasin seekliga, aga kõrgus oli aus ja minu käsi lahja. Võtsin siis taas kirve ja asusin sellega toimetama. Juhuu, juba kolmas puu mis sedamoodi ära vallutatud. Muidugist vahepeal rakmeid selga tõmmates ja varustust peale ladudes avastasin, et minu kollane sling oli täitsa kotis alles ja polnud see ühti kadunud. Ega ju ei osanud arvata, et see sling hoopis kellegile teisele kuulub, kes ka samal päeval pärast meid Md5 aaret logimas käis. Aga no mis teha, ei hakka ju käru ka keerama, vaid leiab äkki mingi muu mooduse nime välja lunastamiseks. Oks, millest köis üle jooksis, ei olnud aga kõige ideaalsem, ehk oleks võinud olla jämedam. Seega jäin teisi ära ootama. Peagi saaabusid kohale Hannes ja Merle. Lasin siis Hannesel oma osa välja teenida ja oksa kandevõimet testida ning kui teda see juba ära kannab, siis mind ammugist. :D Test oli edukas ning oravapoiss võis tegutsema asuda. Eks seal see tee rajamine ja turvanõuete järgimine vähe aega võttis aga hämara saabudes ma siiski nime kirja sain ja peagi võisin maapinna poole tagasi vuhiseda. Nööriots Merlele üle ja tehtud ta saigi.

Tänud.

 3 

Lõuna ajal uurisin Kristjanilt, et mis tal täna päeval kavas on. Tundus et ei olnud midagi olulist kavas, mees oli linnapeal täitsa olemas ja voolikud ka kaasas. Kokkuvõttes läks asi nii, et miski 40 minuti pärast saime parklas kokku ja kõndisime koos kraamiga sündmuskohale. Suurema osa tööst tegi Kristjan ära, mina sain nagu turist üksnes mööda köit üles ja alla liikuda. Igati mõnus ronimine. Tänud Kristjanile nii peitmise kui ka leidmise mugavamaks muutmise eest!

 2 

Avanes võimalus ronima minna ja sel korral sobis see plaanidega kenasti. Kohale jõudes sai tutvutud Sandriga, kel pool ettevalmistust juba tehtud. Teise poole tegid nad koos Ingega. Jälgisime alt koos Otiga kui nad puu otsas turnisid. Seejärel pidi Inge ära minema ja tuli minu kord. Kuna nimi oli lahkelt logiraamatusse kirja pandud ja lasin kõikuval tipul ennast natukene ära hirmutada, siis päris aardeni ise ei turninud. Slingidega oli tol hetkel kogemus veel pea olematu. Kes teab, ehk kunagi sobiva võimaluse korral läheks uuele katsele :) Aitäh nii peitjale kui varustuse omanikule!

 2 

Lasnamäe aarded vallutatud, oli meil lepitud kokku päeva ronimine, milleks osutus seekord Lükati. Parklasse jõudes ootas meid ühe instruktori asemel kaks. Võtsime nad mõlemad ja läksime puu alla. Kõigepealt sai natuke vahtida, kus see totsik üldse on. Kinnitusnöör oli aga erk ja jäi üpriski ruttu silma. Seejärel tegi Sander ragulkaga lasu ning saigi köie üles tõmmata. Kuna Krissu punnis vastu, siis olin mina esimene. Kuni köie lõpuni oli väga okei, aga kui tuli slingidega edasi minna, siis oli kohati täitsa hirmus. Tuul oli tugev ja kõigutas latva korralikult. Proovi siis samal ajal kinni hoida ning veel slinge ümber puu visata ja lõpuks logida ka. Köie või slingide küljes rippudes tunnen ma end turvaliselt, aga kohe kui sellistes kõrgustes on vaja ise kinni hoida, tõmbab mul seest õõnsaks. Vist ongi sellised aardeid rohkem vaja, et millalgi enam ei tõmbaks. Järgmisena käis üleval Krissu, kes sai ülesandega väga hästi hakkama. Mulle küll tundus, et ronib juba mitmekümnendat korda. Aitäh peitjale peitmast, kättesaamist lihtsustamast ning Sandrile mulle käbiga vastu pead viskamast :D

 2 

Aarde peitmisele kaasa elamisel mõtlesin küll, et nii kui avaldub siis tulen võtan FTF ära ennem kui Tarmo kohale vajub :) aga samas ikkagi kodu aare siis polnud kiiret kuhugi. Nüüd tuli kõne, et vaja minna, no mis seal ikka. Suts kohale, köis paika ja minek, Inge ronis ees ja ma läksin järgi. Kui möll läbi sai ja autosse suundusin oli Kristjan juba parklas ja ootas rahvast. Ei lastud ka minul minna, seega sai kaasa elama mindud ja nii kulgesid ka järgmised mitu tundi. Tänud ilusa ilma eest teile ;)

 3 

Kui Kristjan ennast lõpuks konditsiooni ajas, saime siin tema puu juures parklas kokku. Ära ei lasknud me ka minna Sandril, pidime ju ära nägema selle kuulsa rakulka, millest seni ainult kuulnud olime. Rakulka oli vägev, selline hiiglase näpukas... Kõigepealt käis üleval Loona ja siis mina, Dauno filmis ja pildistas alt. Siit ülevalt oli kõige ilusam vaade üldse, laevad merel seilamas ja Pirita kloostri varemed... oehhh...siia oleks tahtnud jäädagi. Senini minu lemmikum puu. Aitäh

 5 

Ei mäletagi enam, millal viimati ronimas sai käidud.. aga igatahes oli see selle aasta septembris. Kuidagi ootamatult tuli täna pähe mõte, et võiks ronima minna. Mõeldud-tehtud. Ei möödunud tundigi, kui me metsast õige puu ning värskelt Sandri poolt üles lastud viskeliini leidsime. Milline suurepärane ajastus kohale jõudmiseks :) Asjalikku nägu tehes andsin köit ette ning sidusin viskeliini kokku, et aga kiiremini ronima saada. Vöö ümber saamise hetkeks oligi viimane sõlm kinnitatud ja võisin kõrgustesse tõusu alustada. Viimased meetrikesed läbisin lihtsalt julgestus silingiga ja peagi sain nimesid kirjutama hakata. Pisut niru võitu need ülemised oksad seal on ja kaalu poolest sobisid kõige paremini Otile, kes muidugi meist ainsana isegi ei mõelnud tõusmise peale. Kuna aeg oli mul väga piiratud siis pikka pidu pidada ei saanud ja peale kiiret laskumist sain veel näha ettevalmistusi Marko tõusuks ning juba ma kiirustades lahkuma pidingi. Oli vahva kiire ronimis kohtumine. Tänan peitmast.

Leia 4 geokat..

Logitud :)

 2 

Aarde asukoht: WGS84 dd mm ss.s: 59° 27' 44.40" 24° 51' 29.34" WGS84 dd mm.mmm: 59° 27.7400' 24° 51.4890' dd.dddd: 59.462334 24.858150 L-Est: 548660 6591930

Aardest sai võtta plekkpudeleid.

 6 

Kristjan kutsus ronima ning sellist pakkumist ei saa tagasi lükata. Viimati nägin teda Kapuudes ronimas ning siis oli olukord pisut nigel. Logide järgi olen märganud, et ta on käinud pea kõigi geopeituritega ronimas, kuid logidest tema taset pole aru saada. Kohale jõudes oli aga üllatus suur, kui turvaliselt ronib ja kui hästi ta end puu otsas tunneb. Varsti sai hakata vaatama teiste etteasteid ning kui Miki oma köie teise puu otsa tõmbas, siis läksin parem sinna ronima. Vähe sellest, et õige puu nii kõrge on, ei tekita kindlus tunnet see peenike oks, mille külge köie peab siduma. Hüppasime küll kolmekesi selle küljes, aga siiski oleks ronides kõhedaks võtnud. Oli küll pimedaks läinud, aga ronimisõhtu polnud veel läbi. Plekkpudeleid aardest ei võtnud ega jätnud.

 5 

Võib vist öelda, et pea sai mõtetest tühjaks ronitud, sest mitte midagi ei oska kirjutada :) Oli tore õhtupoolik, sai mõnusalt naerda, ronida, ladvas kiikuda ja vaiguse köiega võitlust pidada. Aitäh!

Päikeseloojang tipus

Baleriin Airi

Kristjan teed rajamas

 6 

Ise ka ei usu aga ära käisin seal tipus. Pelgasin küll neid oksi aga polnud nii hull, kui arvasin. Pigem tekitas vaik tuska. Siin sain täitsa soojaks oma naha ja nüüd oleks imelik öelda, et kardan kõrgust jne. Vaade oli ilus ja hetkel naudib seda Simone. Aitäh!

Leitud, aitäh!

Aitäh!

 1 

Kui meie tollele puudega künkale jõudsime, polnud rahvas veel kogunema hakanud, aga peagi oli meid seal juba palju, igas suuruses ja Browni liikumist meenutava tantsu saatel trampisime pinnast tihedamaks ja teritasime silmi puulatvade piidlemisega.

Esimene tund möödus soojenduse tähe all. Siis aga hakati tegusid tegema. Sel heal hetkel, kui Ove oli puu otsas ja kõverate tähtedega nimesid kirja pani, olin mina autoroolis geokolleegi masina jaoks asendusratta hankimisega ametis. Kui me tagasi jõudsime, oli täpselt õige aeg viimasena veel köiest kinni hakata. Polnudki sellises pilvealuses pimeduses enne nii karmi tu(u)leproovi läbi teinud.

 1 

Täitsa meeleolukad kolm tundi sai seal tuulise metsa vahel veedetud. Tänud aarde eest!

 5 

Täna õhtuks lubas kuiva ilma ja loomulikult tundus hea mõte minna ronima. Kutsusin kaasa veel Jaanika ja Miki. Kohapeale jõudes oli ees veel üksjagu ronimishuvilisi. Mis siis muud kui asusime ühiselt sobivaimat puud välja valima. Kui puu oli välja valitud, siis liini puu otsa saamiseks proovisime mitmeid variante ja lõpuks kasutasime puult-puule tehnikat. Kui köied olid paigas, siis ronisin esimesena üles. Mida ladva poole seda rohkem tänane vali tuul puud kõigutas. Ladvas kõikus puu üle poole meetri kindlasti ja logi sai seetõttu kirja üsna kõverate tähtedega. Kui mina koduteele sättisin, siis oli välja juba üsna hämar aga ronimine sai alles hoo sisse.

Leidsin aarde asukoha, aga kuna olin jooksul ja puu otsa ronimiseks polnud óiget varustust, siis puu otsa niisama sellele järele ka ei lâinud.

 17 

Õhtul kodu poole vurades piilusin korra geokaarti. Oi täna on uusi aardeid juurde tulnud ja veel ohoo üks selline huvitamat sorti ka. Autoaknast nägin vaid kuidas julmalt vihma kallas. Viskasin messengeri veel kutse üles et ilus ilm Lükati jaoks. Aga ilma arvestades peeti seda vist lihtsalt minu naljaks. Kes see siis sellise koera ilmaga puu otsa ronima hakkab. Aga ega geopeitur ei vali ju ilma. Kui vaja siis tuleb kasvõi riietega ujuma minna või mööda märga puud ronima hakata, eriti kui FTF ootab ;D Nii, ronimisvarustus on muidugi jälle kodus. Aga eks põikan laost läbi ja kraban sealt miskit kaasa. Poolel teel aga meenus et olin ju täna väikese autoga ja lao võtmed ka kodus. Nujah väike korrektuur ja põikasin hoopis krautasse. Haarasin sealt 5 euri eest abivahendeid kaasa kõie ja vihmaülikonna näol. Vurasin siis objektile ja sai ikka tükk aega seal pea kuklas ringi tiirutatud. Peab ikka kotkasilm olema. Korra juba mõtlesin et valin ühe puu välja, et lähemalt (loe "ülevalt") paremini näha kus ja mis. Kindluse mõttes tõmbasin siiski ühe õlekõrre et puus kindel olla. Nüüd ei olnudki muud kui komplekteerisin kaasavõetud kõiest slingid ja rakmed. Nac aega hiljem nautisingi juba ladvavaadet. Avasin topsi ja hakkasin pastakat võtma. Pastakat pole... jälle uuhhh. Olin selle ronimise käigus alla pudistanud. Nüüd olin kll üliõnnelik et tegemist polnud BYOP aardega. Sai ilusti raamatu esileht sisse määritud 19:01. Kogu ronimise aja õnnex vihma ei sadanud. Nii kui alla jõudsin hakkas aga kallama. Nii et poest võetud vihmakuub sai samuti kasutust. Peitjale tänud väljakutse eest ja jõudu järgmistele kotkasilmadele ;)