Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Eesti Liiklus" on aaretesari, mis tutvustab huvitavaid, ohtlikke, nõmedaid, jms. avalikke liikluseks kohandatud olusi, tegelasi, sõidukeid või muid liiklusega seonduvaid objekte.
KAKS MUHKU
Liikluse üheks vältimatuks osaks on sõiduk. Neid isendeid on maailmas palju ja kogus muudkui kasvab. Auto on peamiselt vähemalt kolme rattaga maad puudutav liikurvahend, mille edasi liigutamiseks on installeeritud kas elektrimootor, sisepõlemismootor või hübriidajam. Muhk, ehk Zaz 965 on tänaseks nõukaaja haruldus mida naljalt enam küll liiklusest ei leia, aga entusiastidel ja muidu huvilistel on olemas ka oma klubi, kus siis nende masinatega aeg ajalt ringi trallitakse. Mõnikord aga on äge teha nt sõidukist reklaamrajatis millega kunde tähelepanu pöörata.
Aarde leidmiseks ja logimiseks, mine kõigepealt nullist 255 kraadi suunas ja ca 2 miili ja leia sealt üks eriline punane muhk. Kui see on leitud, siis tuleb nüüd leida veel üks selline! Teine muhk asub samatüüpi nimetusega "rajoonis". Isend on nähtav põhitänavat pidi liikudes mõlemas suunas. Logiraamatu (traditsiooniline pet toorik) leiadki selle teise isendi vahetust lähedusest - kahe vahe vahe lähedalt, mitmete vahede tagant! Kahte Muhku eraldav vahemaa on 28.08 Kaabeltaudi linnulennult. Autosi näppida pole vaja. Logi ja pajata mõni hää lugu muhuga seotult * Vastavalt reeglitele annan teada, et punktide kaugus on rohkem kui 2 miili * Raskusaste on tingitud vahemaast ja maastik abivahendi vajalikkusest (pigem vähem). Olulise vihje saad muhu numbrilt.
Vihje: Üks on uuel ja teine vanal teel. 25m muhust
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Logiraamat | Lõpp-punkt | Geokontroll 91/85 |
Aarde sildid: gpsita_leitav (2), drive-in (2), muguoht (2), lumega_leitav (2), vaatamisväärsus (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8ZNQP
Logiteadete statistika: 57 (100,0%) 0 5 1 1 1 0 Kokku: 65
Praegu on käimas teise muhu juures suured teetööd, mistõttu on ajutiselt eemaldatud ka auto. Kas ja millal masin tagasi pannakse, seda ei oska veel öelda....
Teise muhu juurde mind suunati, esimese muhu leidsin hiljem ise. Aitäh aarde eest!
Ühest muhust oleme vast korduvalt mööda sõitnud, kuid teisest vaid mõned üksikud korrad ja sedagi märkamata. Mõistatuse lahendamisel lõi Mirjamil lambipirn pea kohal põlema ja sai lahenduse kätte. Nüüd tulime õhtupimeduses logima. Konteiner oli natuke jonnakas ja ei tahtnud algul välja tulla, aga ega ta siis pikalt jonninud. Saime nimed kirja, aitäh!
Kord mööda Peterburi teed linna poole sõites tuli selle aarde eksistents taas meelde. Mina võtsin siis ustava Google välja, vaatasin umbkaudse distantsi ette, tegin täpselt ühe otsingu, ja saimegi üsna pihtas-põhjas koordinaadid ilusti kätte.
Täna tulime lõppu vormistama. Kaua ei läinud, vihjeid oli piisavalt teada. Aitäh, täitsa mõnus mõistatus!
Teeme siis selle aarde 2022 aasta logidega ka algust. Kunagi ammu kirjeldust lugedes tundus kõik nii segane ja keeruline, et viskasin aarde nurka. Tükk aega hiljem hakkasin sõnasõnalt veerima ja tekkis üks idee. Mida rida edasi seda kummalisemaks kogu arutlus läks. Lõpuks hakkasin kaarditööga pihta ja jõudsin tõdemuseni, et mõtlesin esimesena juba otsitavat Muhku. Tean mõlemaid muhkusid hästi ning seetõttu polnud see teadmisraske mõistatus. Lihtsalt funktsionaalne lugemisoskus jättis soovida. Täna sattusin marsruudile, mida võin kinnisilmigi sõita ning möödusime muhkudest. Kinnitan, et aare on viimaste päevade tormidele hästi vastu pidanud ning kenasti leitav. Tänud!
Ühte muhku ma teadsin. Teist tuli otsida. Tänud peitjale aarde eest.
Muhkude asukohad olid ammu tuvastatud. Lõpust isegi mitmeid kordi mööda sõitnud aga alati on keegi seal hänginud. Täna sattus tühi moment olema ja sai asi kiirelt lõpuni vormistatud.
Tegelikult ei olnudki mul plaanis täna siia tulla, aga kuna suure kiige juures pidin lahkuma pika ninaga, siis tuli leida midagi lähikonnast uut. See aare on juba ammu lahenduse leidnud, seega seatsin sammud siia. Kahjuks ei vaadanud ma aarde juurde kuuluvat pilti ja seetõttu läks mul aarde otsimiseks veitsa aega. Õnneks aitas kaasa teks ja konteiner oligi peos. Nüüd on aeg minna koju magama. Suured tänud toreda mõistatuse eest.
Karuonu teadis, kus teine muhk on, ma olin ka kaasas. Jõudsime kohale, käisime nõutute nägudega ümber auto ning välja hüppas peremees, kes küsis, miks inimesed siin auto ümber kogu aeg käivad. Selgitasime mängu ning pärastpoole, kui olime aarde leidnud, läksime näitasime ka, mida me otsisime. Esimene küsimus oli kohe, mis te nüüd siis võitsite? Nii tüüpiline. Eks siis selgitasime, et mängurõõm ja näeme uusi kohti, nagu see. Peremees oli vahva vunts ja meie panime uue koha kõrva taha. Tänud!
Tänud peitjale!
Esimesel korral läksin vale auto juurde otsima ja kui ei leidnud, siis sain oma lugemisoskust "natuke" kiruda.
Järgmised mõned korrad loobusin, sest otsimine tundus võimatu. Nüüd olin piisavalt vara kohal ja sain tehtud lõpuks.
Eks ma olin neist muhkudest teadlik küll, iseasi muidugi, et millal ma need seosed kokku oleks viinud. Margus aga seda oodata ei kannatanud, siristas juba tükk aega tagasi nagu linnuke oksal, et mis tema teab ja mina pean seda ka kohe teada saama. Sest peale jäi see aare ootele, et millal ma logima tulen. Tänasel eriti vihmasel päeval tundus sobilik. Tänan.
Kodutöö oli korralikult tehtud, geokontroll jäi ka rahule. Kui juba piirkonnas olin, siis vormistasin asja ära ka. Aitäh peitjale.
Üks neist Muhkudest on ikka eriti sageli silma jäänud, teine senimaani mitte (sest pööran alati enne ära). Sõita olen saanud, roolis olla mitte, sest 80-ndatel olin lubade tegemiseks liiga poisike. Igatahes onu sõitis 965-ga Tallinnast Kohtla-Järvele ja järgmisel päeval tagasi, mina õega tagaistmel. Ilmatuma pikk sõit oli, sest kui see pill pikapeale viimaks 90 km/h näitas, siis tundus, et kohe tõuseb õhku :o) Ja suunatule lüliti oli käsitsi sisse-välja lülitatav eraldi nupp armatuurlaua keskel, miski pulli pärast veel vertikaalselt paigutatud. Enam ei meenu, kas vasakule pöörates oli vaja lülitit üles või alla vajutada.
Mõistatuse tegin endale tarbetult raskeks, sest ei mallanud kirjeldust päris lõpuni lugeda ja kukkusin kohe kaarti põrnitsema. Kui geokontroll roheline, siis kohapeal kulus ka keskmisest kauem aega, sest jällegi - ei pannud tähele kirjeldusele lisatud pilti :D Kui muu mõistus otsas, siis lõpuks vaatasin kirjeldust põhjalikumalt ning panin purki nime kirja. Aitäh.
Kunagi iidammu käisime esimest, rohkem silma all olevat muhku katsumas. Sealt ei leidnud muidugi arusaadavalt midagi. Vahepeal olin teisegi muhu asukoha välja raalinud. Isegi peitjad jõudsid vahepeal kogemata külas käia, kui meie parasjagu naabermaja vuntsisime ja üks porganditega valge pisivagun EK5 aarde juurest eemaldus :-D Üldse on vahepealse poole aastaga vähemalt miljon asja toimunud ja muutunud. Isegi aare on jõudnud kolida, sain Dauno jutust aru.
Täna kulgesime emadepäevalt minu tütre 25. juubelile. Aare jäi täpselt sobivalt Kehra ja Muraste vahele :-D Kohapeal leidus isegi lihtsamini kui pelgasin. Juhuuu! Eelviimane hädavajalik mõistatusaarde päev sai sellega samuti linnutatud. Tänud Kristiinele ja Daunole peitmast ja seeriat pikendamast! Aare korras.
Kaks katset oli vaja et kahekesi kaks muhku siledaks nühkida
Midagi arvutama polnud siin vajadust hakata. Ühel päeval sattusin juhuslikult õige sapaka piirkonda ja panin peidukale silma peale. Täna käisin logimas, hea rahulik laupäeva hommikul.
Muhust, rääkimata kahest, ei teadnud me midagi. Puhas kaarditöö. Kui esimene nähtud, siis teadsime teist vaadata ja vihjepilt oli ka nagu rusikas silmaauku. Aardega kõik korras, aitäh!
Ühe muhu asukohta teadsin ja teisega sai Karl natukene abi. Täna läksime aaret ennast vaatama. Tänu vihjepildile kitsenes otsimisraadius, seega aarde leidsime kiirelt. Tagasipanekuga läks natukene aega.
Ühte muhku teadsin täpselt kus asub aga teise leidmiseks vajasin õigel hetkel head kuulmist. Tagantjärgi väga loogiline. Teise muhu juures olid tellitud numbrimärkidega kallid autod. Kartsin sinna parkida ja sõitsime rohkem aarde poole. Tänu vihjepildile tuvastasime õige peiduka õige ruttu ja eelmise päeva logile saime ka aru, et lumehange pole mõtet hüpata. Maire kookis välja ja ma asetasin omale kohale tagasi. Aitäh aarde eest!
Muhkudega seoses on mul väga soojad mälestused, sest just täpselt selline puna-valge isend oli meie peres igapäevaseks liiklusvahendiks. Sõitsime sellega omal ajal läbi terve Eesti ja reisisime ka lähiriikidesse. Meie pere (2 last + 2 täiskasvanut) mahtus lahedasti autosse, kuid pakiruumi puudumise tõttu tuli kogu kaasavõetav kraam katuseraamile kinnitada. Oh, olid ajad ...
Aardekirjeldust pealiskaudselt lugedes tuli meelde üks muhk ja esialgu mõtlesime, et see ongi see õige. Tuli välja, et oli hoopis otsitavatest esimene. Teise asukohta ei teadnud, kuna sealkandis tihti ei liigu. Eks tuli siis ilusti kõik teisendamised ja kaardistamised läbi teha ja oligi otsitav leitud.
Kohapeal oli kahtlane koht kohe selge, natuke võttis mõtlema, kas lähtuda GP või GC maastiku raskusastmest. Esimeses kohas 1,5 ja teises 3. Vaatlust alustasime kergemast kohast ja nii see topsik leitud saigi.
Aitäh, tore aare mis lapsepõlve meelde tuletas.
Aarde avaldumisel tekkis selle punktiga teatud tõrge. Kuidagi ähmaseks jäi see pilt. Kuid ajaga muutus see aina selgemaks ja selgemaks. Ka kirjeduses tehtud muudatused manasid parema pildi ette. Ühe muhu asukoht oli juba ammu selge. Ja ka teist suutsin juba varem ühe geosõidu raames tulutult taga ajada. Kuid ka täna õhtu pikenduseks määratud sihtmärk nõudis siiski enne kohale jõudmist mõned üleliiksed lisakilomeetrid. Hoolimata õhtusest ajast ja räigest koroona kõrvalmõjust, tuli enne otsingule asumist natuke aega parajaks teha, et mugudele salajast väikest maailma maailmas ei paljastaks. Selle aja jooksul suutis kullipilk visuaalselt eeskujuliku töö ära teha ja võimaluse tekkimisel sain otsejoones aardeni jalutatud. Selle kättesaamine ja tagasipanek oli muidugist kunst omaette, aga mitte siiski võimatu. Kuid usun, et mõne sepakäega otsijal see päris sellisel kujul ei õnnestu. Nüüd 8 päeva hiljem logimise kuupäeval, olin taas ühe muhu juures, lootuses kõhtu nurruma panna ükskõik mis moel, siis kahjuks peab tunnistama, et seekord koroona võitis.
Tänud aarde eest.
Seoses kaasmängijate "kehva tegevuse" ja uuenenud reegli tõttu on logiraamat nihutatud teise kohta. Samuti lisasin lisavihje teise muhu leidmiseks. Enam ei ole kahe vahe vahel, vaid hoopis mitmete vahede taga .
Peale aarde avaldumist oli kohe selge, kus üks muhk on. Aga teine? Mingi aeg sai siis mõistatus põhjalikumalt ette võetud ja tuli välja, et see muhk, mis teada, ongi õige! Huviga sai siis esimene muhk ka kaardil välja raalitud ja siis tuli meelde küll, et seal ka veel.
Täna siis oli absoluutselt vajalik päev kirja saada. Vaatamata krõbedatele külmakraadidele vurasime kohale ja siis hakkas ikaldus pihta. See mis meie jaoks tundus loogiline koht, ei olnud peitja jaoks ilmselt teps mitte. Lõpuks saime nendele vahedel pihta ning pärast väikest peidust muguga saime ka nimed kirja. Tehtud!
Otsimispiirkond oli teada, aga google ei aidanud sugugi kaasa. Endilegi ootamatult jäi see teine muhk kohe silma. Peidikut hoidev objekt on varsti maatasa. Vihjest saime ka alles kohapeal aru. Aitäh.
Minu kadunud vanaisa ei tunnistanud mingit muud masinat, kui muhku. Neid oli tal mitu tükki, nii et lapsepõlves sai omasugustega peitust mängides ikka vahel mõne jõude seisva muhu kapoti alla peitu poetud. Hiljem, kui vanaisa järjekordse muhuga rallides Vahastu poe nurga ümaraks sõitis ja onu talle jeepi tahtis sokutada jäi ta ikka endale kindlaks ja põristas rõõmsalt muhuga edasi. Tema naine Elma tädi aga andis onude survel järgi ja nüüd pea 80 aastaselt kimab Vahastu vahel atv-ga ringi :D
Aare oli täpselt seal, kus lubatud ja isegi mina oma olematu pikkusega sain ilma abivahendita logitud. Tänan.
Minu jaoks oli kohe selge, mis esimesest muhust jutt käib, aga teise asukohta ma kohe ei teadnud. Ajapikku imbus kusagilt info ka teise muhu kohta. Nullis ilmnesid järgnevad probleemid:
*liiga valge
*1 mugu liiga palju
*mugul aega laialt käes
*mugul lõppematu varu suitsu
*mugul lõppematu nikotiininälg
*mugu telefonil aku pilgeni täis
*mugul vaja palju ja pikki kõnesid teha
*mugul vaja seda kõike tehes vaadata just täpselt valesse vahesse.
*Vahede kandur seisab püsti ausõna peal.
Käisime väiksel tiirul ning kui tagasi tulime, olid probleemid kas täiesti kadunud või vähenenud (valgus). Seega sai logi kirja. Aitäh.
Esimese punkti asukoha paigutasin umbkaudu kaardile. Geokontrolli, mis sel hetkel oli, roheliseks ei saanud. Paar päeva hiljem sõitsin leitud punkti, et olukorda uurida. Parkisin ning enne kui telefoni välja võtsin, jõllitasin muhule otsa. Olen ju sealt sadu kordi mööda sõitnud, aga kui keegi oleks küsinud, kas seal on muhk, siis oleks kindlalt ei vastanud.
Esimene punkt käes, valisin paar loogilist suunda ja esimene valitud suund näitas peale kolmandat kontrolli rohelist. Valmistusin pikemaks mõttetööks, aga läks hästi.
Lõppu sõites jälle üllatus - ongi muhk. Sealt sõidan siiski väga harva mööda, võibolla korra aastas. Lõpus selginesid ka kõik muud segaseks jäänud vihjed. Kõik oli täiesti loogiline. Kohe ära ei loginud, täna oli seeria jaoks õige hetk kohale sõita.
Muhkudega pole kunagi sõitnud, 80-ndatest eriti ei mäletagi neid. Minu tattnoka ajal olid juba žigullid ja mossed enamusel olemas. Minu lemmik vene ajal oli žiguli 06, oi kui äge see mulle siis tundus :-) . Piinlik! Aitäh!
Asukoht oli kaardil teada kuid selgus et salvestamata. Tuli siis looduses uuesti üles otsida. Abivahendiga lihtne. Tundub et peidik annab varsti geopeituritele alla, üsna viltune teine. Aitäh!
Muhuga sõidutati mind viimati paar kuud tagasi kui sugulane oma värskelt värvitud ja läikima löödud isendit esmakordselt seltskonnale tutvustas.
No selle mõistatuse kallale asusin suht kohe peale aarde avaldumist. Esimese muhu leidsin kiirelt kuna aeg-ajalt sealt ikka möödun. Seejärel proovisin kaarditööga teise asukohta välja peilida ja ausalt öeldes uskusin selle hoopis teises piirkonnas olevat. Mõneks ajaks jäi see aare pausile kuni ühel ilusal päeval tsikliga töölt koju sõites painutasin kodutee mitu korda pikemaks, et lihtsalt sõitu nautida. Mäletan hästi, et sõitsin teisest muhust mööda ja pilk jäi selle külge kinni nagu naelutatud, nii et ettepoole vaatamise asemel vahtisin hoopis selja taha. Loomulikult läksin kohe tagasi aga ega siis niimoodi otsida ei saanud kui ratas kõigi pilgud minule tõmbas. Salvestasin asukoha ja vähemalt korra sai vahepeal veel käidud ning siis sai ka vihje tähenduse ja topsi täpne asukoht tuvastatud. Täna tundus hea aeg otsimiseks, sest väljas oli juba pime ja piisavalt jahe, nii et keegi ei töllerdanud seal jalus. Korraks tekkis kohapeal küsimus, et kuidas me selle topsi kätte saame aga minu arust sai see probleem väga stiilselt lahendatud. :) Tänan minu tasemele vastava mõistatuse eest. :)
Muhuga juhtus minu elus hääletamine, mis võttis kohe ikka mitmeks aastaks igasugu hääletamise isu. Tallinna Lennujaama juures noore plikana hääletasin ja suht kohe peatus auto, oli Sapakas ehk muhk. Kena noormees võttis mu koti ja mina istusin ette kõrvalistmele. Nii kui ta käigu sisse pani ja kohalt võttis, nii ma selili kukkusin, sest istme seljatugi vajus alla. Ma kukkusin lõugama ja kraapisin küüntega mis hirmus ja kriiskasin kohe peatuda. Peatus, kargasin tulivihasena välja.
Välja tuli ka Kutt, kes ise ehmatas tohutult samuti, sest ta oli just värvimistöökojast tulnud ja mehed polnud ilmselgelt istme kinnituspolte tagasi pannud. Ta vabandas käsi südamel, et tal ei olnud üldse kavatsusi, halbu kindlasti mitte. Kui ma siis vaatasin tema lõhkikistud nägu ja käevart, siis ajas isegi naerma aga ei lubanud mu teada tuntud kangus vabandada.
Kuna aega oli ju 100 km, siis loomulikult hakkas ta vestlust arendama ja viisaka lastetoaga mina siis ka sulasin, sest tegelikult oli ta tore ja armas. Kahju, et siis FB ega telefone polnud, mine tea-mine tea...
Aga igakord kui Sapakat näen, siis tuleb see krdi lugu uusti päevavalgele, Sapakas oli tookord kah sama värvi, aitäh meenutamast!
Aare oli kenasti vahede vahel ja abivahendiga sai ka lihtsalt kätte.
Kuna kodukant siis olid need 2 muhku kenasti teada. Tänan
Tegime väikese ekskursiooni mööda ja üle muhkude ning siis vaatasime vahede vahe ka üle. Tänan.
Täiesti plaaniväliselt poetasid ka need muhukesed end tee peale. Kurtsin Kristjanile oma rasket saatust, et olen lahendamisega vaid poolel teel. Selle peale soovitas ta ikkagi mõistatust uuesti lugeda ja natuke järele mõelda. Mõtlemisest sai rohkem naerutamise voor ja võtsime suuna teise muhu poole. Kohapeal jooksis veel paar niidiotsa kokku ja edasi sai Kristjan jälle kõvasti naerda, sest ilmselgelt jäävad mul kiirlugedes umbes pooled väga tähtsad sõnad vahele. Ei saa aru, kuidas üldse nii palju aardeid leida on õnnestunud... :)
Kui kavalus läbi hammustatud, siis edasi selgus et peiduka kallal on korralikud vägivalla tundemärgid. Tarmo võttis topsi välja ja määrisime nimed sisse. Aitäh!
Väidetav muhu ala oli kaardile paigutatud. Täna tekkis äkiline mõte ala üle vaadata, no ja oligi täpselt seal, kuhu arvasime olema. Kohapeal natuke pimesikutamist ja pool naljaga sai logitud. Tänud peitjale.
Esimese muhu koht oli teada aga teise muhu kohta tekkis ka teooria.Täna läksime ideed kontrollima ja see osutus õigeks,kui ka vihjest aru saime siis saime nimed kirja panna.Aitäh!
Miskid ajad tagasi kaarditööd tehes ja logisid lugedes sai selgeks, kus see teine muhk ennast parkida võib. Kohapeale sõites selgus, et nii asi ongi. Esimest korda kohale jõudes olid aga muhud eriti aktiivselt liikumas ja peale vaatluse ja oletatava peidukoha väljavaatamist miskit ette võtta ei saanud. Õhtupimeduses oli aga sootuks teine lugu. Aitüma!
Ühe muhu asukoht oli teada, teisega läks törts aega ning sain geokontrolli 30 meetri täpsusega pihta. Kohapeal läks veidii aega, et muguvaba hetk leida etteasteks. Nimi kirja ning aare sai omale kohale tagasi. Aitäh peitmast!
Muhu olemasolust olime õnneks teadlikud. Kohapeal kahtlustasime küll üht teist kohta,kuid siis jäi üks vahe silma :) Tänud!
Mingi aeg tagasi sai koht välja vaadatud. Nüüd siin kandis olles jätsime sobivalt tee peale, tänud.
Sellest ajast, kui mina Tallinnas rohkem toimetasin, on olud muutunud. Ma küll teadsin siin-seal muhke olevat, aga need polnud hoopiski õiged isendid.
Esimese õigega polnud probleemi. Teisega läks keerulisemalt. Kuidagi suutsin suts maad mööda tulistada ja siis püüdsin muhku valest rajoonist kätte saada. Lõpuks õnnestus geokontroll roheliseks saada ja täna sai nimi logiraamatusse sisse kantud. Aitäh!
Täna oli vaja mõistatust ning kindel plaan oli võtta "Elu on teekond", kuid see oli kadunud. Sain siis vihje antud aarde kohta, sest olin juba varasemalt teist muhku pisut otsinud, aga ei leidnud. Toona ei soovinud ka peitjale muhku küsima hakata. Nüüd suund rohkem teada ning kärutasin Nõmmelt otse lõppu, kohe jäi peidukas silma, kiirelt nimi kirja ja otse Nõmmele tagasi.
Esimene muhk sai mõni nädal tagasi üle vaadatud, nii et oli ainult hea üllatus, kui peitjad minuga koos oma aarde juurest läbi tahtsid põigata. Vihje oli vägagi geniaalne ning üldse kogu aarde idee väga tore. Uutele peitjatele jõudu ja jaksu! Aitäh!
Iseenesest tore aare.Vihje on muidugi kuldaväärt,kui suudab kohe läbi hammustada. Minul oli teada ainult ühe muhu asukoht,kuid Ingrid oli vähe tõsisemalt detektiivitööd teinud ja kutsus mind lõunapausi sisustama. Laekusime objektile ja tõdesime taas fakti,et Sabonised,Porzingised teeksid kohapeal kiire leiu möödalennul.Õnneks oli Ingridil endiselt " nimetu abivahend" pagassis kaasas oma etteastet ootamas ja peale väikest momendi tabamist me toosi logimiseks ära tõime.Nimed kirja ja tagasi tööle oma igapäevaste toimetamiste juurde tagasi.
Peres "muhku" ei ole olnud, vanematele kingiti küll abiellumisel ZAZ-966
Mõistatuse tekst oli esialgu segane, aga ma ju teadsin täpselt, et olen ühte kahtlast muhku näinud. Teise kohta oli ka mingi versioon olemas, aga see osutus siiski mittemuhuks. Veidike arutelu ja loomingulist lähenemist ning õhtul läksime asja uurima. Muhk leitud, edasine oli juba lihtne.
Selline ümmargune sapakas oli meie peres ka, ise olin piisavalt titt, et mitte osata seda hinnata ja mäletada, aga täiskasvanutelt kuulsin veel aastaid värvikaid lugusid sellesse mahutumisest ning seiklemisest. Mul on rohkem meeles päev kui see muhk mosse vastu vahetati, autoostuloaga tõi isa koju läikiva salatirohelise Moskvitši, mis pälvis väga palju tähelepanu, enamasti olid autod ju vaid valged, mustad või hallid, kõik naabrid ja sugulased käisid imetlemas ja kiitmas:).
Aitäh peitjale! Täitsa tore oli.
Peale avaldumist olen seda aaret edasi lükanud, nüüd sai ette võetud. Alguses sattusin omadega karjääri, krt kas tõesti on see võimalik, et siin karjääris??? Lõpuks tegin uued arvutused ja ilmselgelt olin kõvasti lihtsa arvutusega puusse pannud... kui arvutused klappima sain siis ikka otsisin seda kuskilt põõsaste vahelt ja läks veidi aega, uskumatu. Ise veel eluaeg lasnas elanud xD Lõpuks sai leitud, peale leidu sai kõvasti kilomeetreid maha sõidetud enne kui õige koht ette sattus. Tegelt väga lahe mõistatus, kui kõik leitud siis tagantjärgi kõik loogiline :) Minu poolt ka lemmikpunkt :)
Minul olid mõlemad muhud oma trajektooridelt tuttavad. Et seekord asi põnevam välju kukuks, lähenesime ühistranspordiga ja poolhilisel õhtutunnil. Pool aega oli veel valge, teine pool juba pime.
Esimese muhuga oli hea lihtne, teise kodusel teel tuvastamisega läksid lood juba keerulisemaks. Loogika jättis siiski ühe sobivas kauguses koha sõelale ja kuna geokontroll kiitis ka selle heaks, siis käisime kohal ära. Täitsa tore mõistatus, tänud aarde eest!
Eks need muhud ole ühed omamoodi sõidukid tõesti. Lapsepõlvest mäletan et meie pere esimene auto oli siis "muhu" järeltulija zaz-968 ehk rahvakeeli "seebikarp" Akud olid nendel nagu nad olid ja väga käepärane vahend nende käimavinnamiseks oli vänt. Ükski sõit ei jäänud selle autoga tegemata ;D Nende konkreetsete ekseplaridega oli nii et ühest sõidan juba viimased poolteist kuud pea igapäevaselt mööda. Teisega oli aga nii et kui ühe väle koha välistasin siis teise ringiga jõudsingi õigesse kohta. Autos oli ka igasugu abivahendeid. Et siis abivahendi pruukimine liiga kahtlane välja ei näeks, tõmbasin korraks helkurvesti selga, kiivri pähe ja asusin "hooldama" Kiivri ikka sellepärast et kahest muhust ei saax kogemata kolm ;P Kui "hooldus" tehtud, pakkusin jälle asjad autosse ja vurasin edasi. Tänud peitjale mõnusa aarde eest.
See päev pidi mulle algselt ju hoopis teistsugus(t)e lei(d)u(de)ga lõppema… :D.
09.09 pidi mul täis saama 100. järjestikune päev aardeid leida ja hakkasin genereerima selleks endale mingit erilisemat projekti. Ja et Madise Topeltpatarei on mulle kodule leidmata lähim tavaline karp, mis iga jumala kord kaarti lahti klõpsutades kiuslikult silma narritab, otsustasin, et vot selle just likvideeringi :D. Ja lendasin keset lõunat kaubanduskeskusesse endale kalipsot ostma, ise sõnumiaknas samal ajal ujuki osas läbirääkimisi pidades...:D.
No ma kõik sain, nii selle slim-kostüümi kui lubaduse paati laenata. Mis „lihtsalt kui 1h ja rohkem vees olla, siis läheb veidi tühjemaks“ ja „aerutame sellega tavaliselt nii, et üks aer on ühel ja teine aer on teisel. Kuna aerude kohad on nii keskel ja ebamugav üksi“ :D. Selle peale mu entukas veel siiski ei raugenud, olin ju samal ajal endale kokku suutnud sebida veel päästevesti ja tormijope. Ja kange valu oli oma tutikas ost ikka likku panna :D. Aga kui õhtul just siis sadama ja tuult keerutama hakkas kui oli aeg paadi järgi sõita, lõin ikkagi natuke vedelaks. Ning kui teise sõnumiaknasse laekus veel kõvasti turvalisemana tunduv „Pandisahr on käidud? Mine oma vesti ja kalipsoga sinna siis. Kui on norm ilm“, tegin patareiplaanid ümber…
Kui (hetkel mandril oleva) Leviaga mu hommikusest plaanist kolmandas aknas juttu tuli, tuli sealt vastuseks, et meri ju (15 kraadi) soe, mis sellest kalipsost :P. Ja et tal on endal ka tegelikult kalipso ja… Tõeline jaa!-inimene, jutt päädis meil lõpuks sellega, et hommikul kl 5 võtan ta peale ja läheme koos mulle Pandisahri leidma ning seejärel hüppame autoga (ja autos oleva abikaga) veel kahest muhust läbi :D.
Hommikul Leviale maja ette jõudes selgus, et tema kalipso on ennast vahepeal saarele sõidutanud ning Pandisahri kohale jõudes selgus, et kõrge vesi on praktiliselt rannani, kuiva maariba paistis veest vaid max 10 meetrit. Vaatasin seda asja seal alles kergelt valgenema hakkavas hommikuhahetuses ning otsustasin, et ei lähe ma üksi ikka sellesse kontrollimatusse vette ka nii pikka maad promeneerima… Ja sõitsimegi siis ära muhkudesse, ma uhkelt kodust saati oma tutikasse kummikostüümi mässitud ja korralikult päästevestitatud ning kolm numbrit suur tormijope üle kõige veetud :D. Aarde leidmist mu kohatu riietus muidugi ei seganud, kättesaamise võttis ka Levia enda peale… Ja peale seda oli jälle vaid sips tsivilisatsiooni tagasi, peatus Levia maja ees ja mina Topeltpatareist mööda sõites kähku koju. Sest kogu selle käigu peale hakkas varem joodud hommikukohv ju mulle ka endast märku andma ning kuskil Statoilil ma oma vinges outfitis higisena vingerdada ei tahtnud… :D.
Peitjatele tänud liiklusaarde eest, meil oli tore :).
Võtsin istet ja viskasin pilgu telefoni. Mis? Uus aare?. Sooh...täiesti lahenev mõistatus, lähedal pealegi. Nobedalt õue ja logima! Leitud ta sai ja nimed kirjas. Aitäh aarde eest! Lugusid seoses muhuga endal ei ole, minu lapsepõlves oli meie pereauto zaz-968 vast, sammuke ikka uhkem ja "ruumikam" :)
Eemaldasin vahepunkti geokontrolli. Esimene sõiduk tuleb siiski üles leida ja siis sealt mõõta vahemaa teise sõidukini. Kodus guugeldamine väga ei aita, kuna maaameti kaardil ja googlis ühte masinat ei ole veel. Nii, et, vutt vutt, õue ja jalutama/sõitma !
Lõpp koordinaadid on maaameti kaardi järgi suht täpsed.
Südamerahus saabusin koju. Panin pesu pesema ja ei mõelnud üldse geopeitusest kuni hetkeni kui Rainer ütles, et aare bla-bla-blaa. No siis tuli ju õue minna. Kiire leid.
Lugusid muhkudest pole, küll aga on Herki uhkelt kahe muhu omanik. Pildid ühest isendist lisan logile.
Tänud!
Aarde avaldumise aegu sai aardele kiirelt pilk peale visatud ja sinna see jäi. Mõni tund hiljem sai uuesti vaadatud ning ka kaarditööd tehtud. Esimene punkt sai kohe selgeks, aga teisega läks asi keeruliseks. Kui aga oli piisavalt mõõtetööd tehtud, said ka täitsa õiged vahed üles leitud. Olime suisa nii kindlad, et ei hakanud isegi kontrollima.
Jõudnud aga objektile, ei leidnud me sealt mitte sobivat muhku ees ootamas. See oli tagasilöök ja ei mõjunud hästi. Ega's midagi, mõtlesime, et teeme siis täisprogrammi läbi ja siirdusime esimesse punkti. Muidugi ootas muhk meid seal. Naljapärast mõtlesime, et teeks ka siin ikka kontrolli ära, et kas on õige muhk. Ronisime (piltlikult) muhule ja kontrollisime - meid saadeti kuu peale. Tegime veel ühe kontrolli, ikka sama tulemus. Meie seal kontrolli roheliseks ei saanud. See aga ei takistanud meid edasi tegutsemast. Tegime uued mõõtmised ning piisavalt segast aardekirjeldust ja vihjet arvesse võttes olime kaks uut potentsiaalset kohta välja vaadanud. Teel sinna sai veel juureldud teadaoleva info üle ning olime veendunud, et koht, kuhu liigume, peab õige olema.
Nii oligi. Seal sai ka teine muhk leitud ning nähes ja lugedes sealset infot, loksus kõik paika.
Natuke nagu déjà-vu, aga: Naljapärast mõtlesime, et teeks ka siin ikka kontrolli ära, et kas on õige muhk. Ronisime (piltlikult) muhule ja kontrollisime - meid saadeti kuu peale. Tegime veel ühe kontrolli, ikka sama tulemus. Meie seal kontrolli roheliseks ei saanud. See aga ei takistanud meid edasi tegutsemast. (:
Nüüd tuli veel veidi õiget hetke oodata ja siis saigi topsi välja võtta ning nimed kirja panna. Kella 16 ajal paraku esimesele vabale kohale enam seda teha ei saanud, keegi oli selle juba täis kirjutanud. No mis siis ikka, kirjutasime teisele. Tänud huvita kontseptsiooniga aarde eest, jääme uut väljalaset ootama!
Edit: Aardeotsimise ajal oli olemas kaks geokontrolli, kummagi punkti jaoks oma. Nüüdseks ja edaspidi on üks kontroll.