Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel Sõõru külas asub 1910. aastal ehitatud tulevalvetorn, mis on kultuurimälestis. Torn ehitati metsade tulevalveks, kuna ümbruskonna kuival liivapinnasel kasvavad männimetsad on suviti väga tuleohtlikud. Enamik sellesarnaseid metallkonstruktsiooniga torne hävitati sõja ajal, siinne on aga alles, heas korras ja rekonstrueeritud. Torni ronida ei ole kahjuks siiski lubatud.
Aardega tervitame Eesti organiseeritud tuletõrje 101. aastapäeva puhul siinkandis liikujaid ja loomulikult kõiki RMK matkateel kulgejaid.
Vihje: pole
Lingid: https://kodutuleohutuks.ee/tuleoht-metsades/
Aarde sildid: lumega_leitav (2), matkarada (1), rmk_matkateed (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC901VX
Logiteadete statistika: 96 (99,0%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 98
Jube kahju, et torni ei saa, oleks hea vaade olnud sest ilm oli ilus.
Äge, et selline torn veel alles on. Aitäh tähelepanu juhtimast!
Torn paistis kaugele. Aare mitte nii väga. Aarde juurest oli vaade tornile. Vastupidist öelda ei saa sest torni ei saanud. Found it: 20.Jul.2024 10:31 Sõõru tulevalvetorn. Torn oli täitsa korras ja on võimalik, et keegi seda veel kasutab. Täname aarde eest! FP
Torn täitsa olemas ja uhkelt kõrgumas seal künka otsas. Aarde nägemisega nii libedalt ei läinud kui torni märkamisega. Aga ega ülearu kaua ka ei tuianud seal. Kui lõpuks aaret märkasin, olin tast juba vähemalt korra mööda läinud, nii et jah, vahel ikka jätab see nägemine suuresti soovida. Peitjale tänud seda kultuurimälestiseks saanud tuletorni märkama panemast, muidu oleks lihtsalt mööda vuranud, ja aaret peitmast.
Mingit torni nägin juba ammu. Kohapeal oli möhh, et mingi tavaline tops võpsikus. Vääris koht küll tutvustamist, tänud kutsumast!
Tänase toreda päeva viimane. Auto avastasin jala pealt puugi. Borrelioos mul juba on, äkki topelt ei tule.
Käisime erinevate läheduses olevate telkimisplatsidega tutvumas. Kirvetasime läheduses oleva ühe teise aarde oletatavas asukohas ka edutult. Lõpuks tulime siia seda torni vaatama. Võimas. Tänud!
Geojaanilt teel koju veel paar peatust. Siin hakkas õite pisut vihma tibama, sestap pikalt ei teinud. Nüüd on veebi logides piinlik, et kohapeal pidasin torni endiseks torniks. Nüüd vaatan piltidelt, et täitsa olemas teine. Krdi skoorijad! Nunuh, las täidab siis oma eesmärki ja hoiab metsa mitte maha põlemast. Tänud Henrikule peitmast!
Mitu korda mööda sõitnud ja arvasin, et saab isegi torni.Täna koha peal selgus, et null hoopis eemal.Aitäh.
Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale
Mina olin kõigest autojuht, pole minu asi GPSiga vaielda, kuigi tahtmine oli. Nii siis lõpuks jalutasime kõik selle maa aardeni. Tänud peitjale aarde eest.
Orav pidi oma käbisöömise pooleli jätma :( Võtsin selle vahva käbi mälestuseks autosse rippuma :)
Päris kaua otsisin ikka enne kui topsi maast vedelemas leidsin. Pärast riputasin kohta kuhu ise peidaks sellise topsi. Ehk sai ikka õige koha peale.
Väga hariv aare. Konteineri leidmisega läks tõesti väga piinlikult kaua aega. Seega kõik hästi ja aitäh
Vaatasime suurust ja raskusastet ning keskendusime hoopis valele asjale. Olime juba loobumas kui aare mulle tõtt vaatas ;)
Aitäh!
Selline tulevalvetorn siis. Nüüd ära nähtud. Tanelile jäi tops väga kiiresti silma. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Arvasin, et siin läheb pikalt, aga ei saanud õieti otsimagi hakata, kui tops silma jäi. Aitäh peitjale.
Kõigepealt nägime tulevalvetorni infotahvlit. Seejärel otsisin aarde üles ja kõige lõpuks hakkas ka torn ise silma. Aitäh!
Aare logitud ning sai veel ilusa metsaaluse all jalutatud ning seentele pilgu peale visatud. Tänud peitjale.
Käisin tähist lugemas, vahepeal kaaslane marssis otse aarde juurde. Nimed kirjas jäin veel mõtlema, et kus see torn siis on ... ime et otsa ei jookse. Tuleb ikka õigel ajal silmad maast üles tõsta ja sildist mööda vaadata. Aitäh kutsumast!
Päeva viimane aare. Torni aarde lähedalt ei paistnud, suured puud ees. Aga aitäh peitjale.
Viimane aare päeva lõpuks, sest pidime koju kiirustama. Nimed said logitud, aga torni me ei näinud.
Ööbisime Kaiu järve ääres ning hommikul sõitsime taas tornist mööda, võtsime aja korraks peatuda ja nimed kirja panna. Ebastandardne lahendus pani hetkeks isegi kukalt kratsima kuid siis pilt selgines. Tänud!
Torni nägime juba kaugelt aga ronima selle otsa seekord üllatuslikult ei pidanudki, aitäh :).
Geojumal olgu tänatud, et torni ronima ei pidanud. :D Tänan.
Esmalt leidsime aarde, siis seda tutvustava infotahvli ja lõpuks märkasime ka torni. Ise ka imestasime, et nii suurest asjast on võimalik mööda vaadata. Aitäh!
Kui torni ei saa, siis vähemalt saab aaret otsida. Ja leidmisrõõm on kõige suurem rõõm. Tänud
Tänan juhatamast. Torn paistis lahe küll, kahju, et üles ei või ronida.
Välgilt tulles sattusin eratee lõigule ja mõtlesin, et hiilin vaikselt läbi, aga pärast esimest katsumust lõin põnnama ja pöörasin otsa ringi. Peremees oli juba välja jõudnud, aga polnudki pahane, lihtsalt nentis, et tema ei taha sealt ka traktoriga läbi sõita. Mis seal ikka, läksin ringiga. Torn on vana tuttav, kuna lähikonnas saab aeg-ajalt külas käidud. Aitäh aardega tähistamast!
Huvitav torn, vaatasime seda eemalt ja logisime aarde. Mul oli aimdus, et kui sellise nimega torn, ju siis aare peab ka seal lähedal olema. Õnneks Liis vaatas gps-i ja juhatas õigesse kohta.
Ja lõpuks aare, kus polnud ikaldust. Kaupo tahtis esmalt tuletorni tippu draivinni teha, aga suutsin ta ümber veenda, et aare on ikka nata mujal.
Ei läinud selle aardega midagi nii 1 minut. Läks isegi 3 :D Neid lihtsamaid on kuidagi järjest keerulisem märgata. Täitsa mitu ringi sai metsa all tehtud.
Hiljem viisime end sildi abil ka torni ajalooga kurssi. Põnev, aitäh!
Tegime päikselise ilmaga väikse sõidu Peipsi äärde. Kolkja torni aare jäi küll peitu, aga siinne tuli kiiresti. Koer ja laps said metsa vahel hulluks joosta, mina sinililli ja liblikaid pildistada. Tere, kevad!
Sõitsime aardeni, pöörasime ümber, sõitsime tornini, parkisime auto, ronisime tornini, vaatasime gpsi, jalutasime aardeni.
Õppige meie vigadest.
Poisid kruttisid autot ümber, mina logisin. Torni nägime ka ära. Aitäh!
Nime järgi oleksin arvanud aarde juurest palju avaramat vaadet. aardele nime andnud torn paistis küll kaugele üle metsa. Siin saime vist nädalavahetuse kõige kõditavamad elamused, kui auto vaikselt teelt kõrvale kippus vajuma. Tee kõrval olid näha eelmise sõitja tohutud sissekaevumisjäljed. Meie autojuhil oli aga raudne närv ja tugev käsi ning auto jäi teele. Aare logitud. Aitäh!
Auto jätsime suurema tee äärde, kuna paksu lumega ei julgenud lähemale sõita. Algul läksin üksi otsima, kuid ei märganud tükk aega midagi. Siis tuli Tõnu ka appi ja nüüd märkasin aaret kohe. Täname!
9. kuupäeva õhtul hakkas Eestimaa Virmaliste grupp kihama. Päike tegi paar päeva tagasi oma tempe ja ennustused lubasid samaväärset mänguilu nagu oli 2015. aasta märtsis. Seega laadisin akud täis, tegin termosesse teed, haarasin magamiskoti kaasa ja võtsin suuna Viljandi poole. Kalendri järgi oli juba uus kuupäev. Tartust siiski välja ei jõudnud, sest pilvede radaripilt ikkagi ei soosinud läände sõitmist, erinevalt ilmamudelist. Tundus, et parim on jääda Tartu kanti, päris põhjarannikule ei tahtnud ka välja sõita. Plaan oli siis kõigepealt sobiv asukoht välja vaadata, autos öö veeta ja aegajalt taeval silma peal hoida. Tartust lõuna poole ei ole mõtet hoida, Luunja valgusreostus on ikka nii tugev, et põhjataevast sisuliselt näha pole. Sõitsin Äksi aarde juurde. Esialgu oli pilves, aga oli oodata selginemist. Põhjataeva pildistamiseks üle järve peaks olema hea koht, kahjuks on kõrge kallas võsane ja vee piiril ruumi statiivi paigutada suht kasinalt. Natuke tiksusin seal ja jälgisin pingsalt radarit. Tundus, et Peipsi äär on pilvevaba. Kuna midagi kaotada polnud, siis võtsin suuna Batjuška 14 peale, unustades täiesti ära, et Ninal on seal nuki peal ju majakas, mis rikub öise pildistamise võimaluse täiesti ära. Sõitsin siis Kallastest mööda Mustvee poole, aga mingit mõistlikku kohta, kust oleks vaade põhjataevale ilma suurema valgusprügita, ei leidnud. Ja ei olnud ka taevas just liiga selge. Siiani kaamera ühtegi värvi taevast ka kinni ei püüdnud. Võtsin suuna tagasi läände ning jõudsin siia. Natuke tiirutamist kuuskede vahel ja sain logi kirja. Torni selles pimeduses ei näinudki. Uni surus peale, seega keerasin geomobiili Mütsiga männi lõkkekohta ja lasin nii tunniks silma looja. Kui esmane uni möödas, siis sõitsin edasi Elistvere poole, aegajalt testides kohti kust saaks hea pildi. Öö lõpetasin Hingetundja aarde juures, kui tõusev päike oli öötaeva juba nii heledaks värvinud, et tähed kustuma hakkasid. Ei tulnud sel ööl virmalisepoegagi.
Täna siis oli aega ka siia sisse keerata. Ei tea, kui kaugele sealt tornikorvist ka näha on? Aitäh.
Uhke torn, lasime matkaja mööduda ja vormistasime leiu. Tänud peitjale.
Lahe torn. Siinkandi toredates metsades käisin kunagi rogainimas, nüüd siis lugesime stende ja imetlesime torni. Aitäh siia kutsumast!
Sai taskulampide abil otsitud. Küllaltki ettearvamatu koht. Aga väga lahe oli
Hämaras oli veits raske aga lõpuks leidsime Aitähh peitjale
Hakkas juba hämarduma, kui siia jõudsime, aga õnneks siiski suutsin õigesse kohta oma pilgu suunata. Kui kaarti vaadates kartsin, et peidukas on kuidagi suvalises kohas torni suhtes, siis kohapeal selgus, et tegelikult oli pigem vastupidi ja vaade tornile sealtpoolt väga hea. Aitäh!
Kohale veeredes mõtlesin küll, et jätan auto korra teepeale ja käin ja panen kiiresti logi kirja. Õnneks aga otsustasin siiski viisakalt tee äärde parkida. Samal ajal kui logilehte märkmeid tegin vuras terve kolonn jahimehi mööda. Ei maksa kunagi arvata, et metsa-sees üksi ringi hulgud. Torn ka muidugi muljetavaldav. Aitüma!
Väga mõnus on turvaliselt maapinnalt selliseid torne vaadelda :) Kui vaatlemine tehtud, siis otsisin ka aarde üles. See Läti pood on ikka Eestis popp :) Aitäh juhatamast!
Sõõru metsad on lapsepõlvest saadik olnud "meie seenemetsad". Olen siit praegugi kogu sügise ikka nädalas korra-paar läbi põiganud ja ometi ei märganud, millal aare ilmus. Tore, et ilmus, sest polnud just seda teekest sõitnud ega teadnudki, et torni kohta kenasti info välja pandud. Suur aitäh peitjale!
Mulle tundub, et Läti metsades olen ma rohkem tulevalvetorne näinud kui Eestis. Ka metallist, kuid tagasihoidlikuma disainiga kui see siin. Aitäh, kutsumast! Selle aardega panin tänase geopäeva lukku ja edasi Kaiu järve äärde õhtut, ööd veetma.
Jäi Kallaste Palamusele teele. Ei suutnud mööda sõita, keerasime sisse ja logisime. Aitäh!
Suvel käisime Lätis sellise torni juures ja kirjutasin veel logisse, et näe meil Eestis selliseid polegi. Vale jutt puha, nagu selle aarde juures selgub. RMK matkatee kulges kõrval ja ajas hamba verele, aga küll ma kunagi siiagi jõuan. Aitäh!
Sõõru tulevalvetorn hakkas juba kaugelt paistma. Lugesime läbi tutvustuse ja otsisime üles aarde. Tahtmine oleks olnud sinna tippu ka ronida aga kuna silt seda kategooriliselt keelas, siis ei läinud sinna torni alla endale liigset ahvatlust tekitama ja tegime pigem kiiresti minekut. Aitäh torni tutvustamast!
On tõesti uhke torn siin. Väike soov oli üles ronida, aga nagu kirjas oli, et ei tohi. Aitäh aarde eest!
Välgist otse siia, mööda metsavaheteid. Sai isegi madalapõhjalisega kohale. Tõsi, vahepeal oli mingi paarisaja meetri jagu sildistatud erateed - aga kuna ringi minek oleks tähendanud üle 30 km pikkust ümbersõitu, siis kohe kuidagi ei tahtnud. Ühtki inimest ei näinud, päris hoovist läbi ei pidanud sõitma, niisiis tõmbasin selja küüru ning vurasin vaikselt teisele poole riigiteele.
Ei olnud mina varem säärast kõrgel harkjalal seisvat tünni veel silmanud, aitäh näitamast. Nagu ikka, leiavad kõiksugused tornid tänapäeval alternatiivset rakendust, nii siingi.
Tõesti põnev torn, tasus tulla kaema. Täname peitjat.
Leitud teel seenemetsa. Tänud peitjale
Levi leidmisega oli siin tegu. Aarde leidmisega õnneks mitte :) Aitäh peitmast.
Sirutasime selga, logisime aarde. Aitäh!
Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, küll aga osutus pähkliks telefonivõrgu leidmine. Tükk aega jutustasime 3G-dest ja 4G-dest ning peale mõningast rehnuti pidamist suundusime edasi järgmisi aardeid otsima. Tänud peitjale!
Rattarogainil viis teekond aarde juurest läbi ja tegime väikese peatuse, et nimed kirja panna. Aitäh.
Tänasel rattasõidul väntasin siit lähedalt mööda. Nüüd tulin autoga tagasi. Aitäh, tore torn.