Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sa oled olnud teel juba pikalt, silmad hakkavad kinni vajuma … kuid Pärnuni on veel 20 kilomeetrit, Tallinnani 80.
Peatu, siruta jalgu, puhka silmi, loenda enda all olevaid autosid ja leia aare. Nüüd oled valmis jälle edasi sõitma.
Pargi palun ettevaatlikult, vaata kus on parkla! Ära jookse üle tee!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla - Ära jookse üle tee! | Parkla | 58° 35.0011' 24° 30.6860' |
Aarde sildid: ilus_vaade (4), ettevaatus_vajalik (2), drive-in (2), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9033G
Logiteadete statistika: 120 (99,2%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 122
Ma proovisin aaret logida ilma kahtlaselt silma jäämata, mitte autosid lugeda, aga kuskil 30 neid oli.
Tänud aarde eest!
Sõitsime Võllilt Kasari jõe äärde suvemõnusid nautima. Valisime natuke käänuliesema teekonna, ikka selleks, et saaks teel olles külastada aardeid, mis on kaardil veel roheliseks värvimata ehk leidmata. See siinne oligi üks tänastest leidudest :)
Aitäh siia kutsumast!
Nagu ka mõnel teisel on minul soov olnud seda kohta külastada, aga kunagi pole viitsinud peatuda. Täna siis teisiti. Seekord siis 2 autot. Tänud!
Leitud! Ilma geopeituseta poleks ilmselt sinna sattunud. Sõidad küll kogu aeg mööda, aga peatust polnud tänaseni teinud.
Panime hommikul kodunt vara minema, et enne Pärnu sündmust mõned aarded leida. Mida siin täna loendada, ühe käe sõrmedel sai kõik masinad üles loetud. Tänud peitjale aarde eest.
Found it: 10.Sep.2023 12:51 Road 4: Autoloendus / Counting cars Päris palju autosid saime. Juhendit ei näinud
Väga sürr koht. Igati aarde vääriline. Loogilisest kohast jäi karp kiirelt näppu. Aitäh peitjale. siia juhatamast.
Mõtlesin, et sellises kohas lihtsalt peab aare olema. Oligi. Väga äge ja tänud peitjale!
Lõpuks saime aega siia autosid loendama tulla, muidu ikka mööda vuhisenud. Loendusel tekkis huvitav situatsioon, kus suur maantee oli mõlemas suunas autotühi. Mitte ühtegi liiklusvahendit! Ja trepi pealt saab varsti tikreid. Aitäh!
Kõik sai kohe kokku loetud, neli mersut, ja 107 rakat, paar varest lendas ka, kui kedagi huvitab. Sattusin siia Pärnu-Jaagupi kanti, sest orienteerumise neljapäevak toimus just siin. Talvel pimedas jäi see jubin leidmata, eks oli aeg ka sellele juba küüned taha ajada. Ja peremees võta teadmiseks, et karbi kamuflaaz narmendab nagu kõrtsinaise pesu, keda on neli ööpäeva järjest käperdatud :) .
Tänud, selle poolpalja aarde eest :) !
Ikkagi tuli kõrgusekartusest üle saada. Tugev tuul ei teinud asja lihtsamaks. Logima tuli tuulevarju minna, et raamat lendu ei läheks. Teadmiseks endale, need tekstiilist maskeerimisteibid annavad looduse käes varsti alla. Tänud!
Väike vahepeatus Tallinnast Pärnu poole seigeldes. Aitäh peitjatele!
...istusin autosse ja plaanisin minema minna, kuid siis viskasin pilgu sellele pagana sillale ja ma ei tea, mis kirp see mind hammustas, kuid keerasin taas süüte välja ja astusin õue. Jõllitasin sealt seda kõrguvat monstrumit ja lükkasin võtmed taskusse. Põrnitsesin veel ja siis tegin seda, mida aardekirjeldus manitseb mitte tegema. Läksin üle tee, ei jooksnud, ei tormanud ja seitse korda veendusin, et tõesti-tõesti ühtegi liiklusvahendit ei tule. Isegi mitte meest hobuse ega traktoriga... Haruldane hetk. Ma lihtsalt polnud nõus üles kohe ronima...
Läksin silla alla ja vahtisin üles. Ma ju aimasin, kus karp olla võiks, aga juba füüsiliselt tõrkus kõik minus enne seal tuustimast. Nüüd aga kui silmside karbiga oli loodud, ohkasin ja ronisin taas trepist üles. Mille kuradi pärast ma seda teen, kui iiveldama ajab? Noh, karbi ma kätte sain. Istusin seal liipritel ja üritasin logi kirja panna, enne kui raamat lendu läheb. Mu suurim hirm oli, et see tugev tuul lihtsalt rebib mul kogu karbi käest (või vähemalt kaane) ja lennutab seitsme tuule poole. Või et tagasi pannes ma selle käest pudistan. Omaette mõtlesin, et siis ta sinna alla ka jääb!!! (eks ma ikka oleks nii end kui karpi kokku korjanud, aga ikkagi..)
Teel alla (nüüd läksin ju ikka õigelt poolelt alla) olin iseendaga väga rahul. ;) Kas ma küll vajan selliseid eneseületusi, saan ilma nendeta ka suurepäraselt hakkama, kuid kõik eelnevad enesehaletsusenoodid olid ka unustatud. Küll need sõbrad koroonast paranevad ja teised ühel ajal koju naasevad ja küllap ma ikka kunagi neilegi külla jõuan ja päris koju ei kõdune. Ja öömajad ma ju olin leidnud ja üksi oli ka päris tore kulgeda. Seega võis siinkohal oma kolmele päevale täiesti rahuldava punkti panna.
Mis puutub autode loendamisse, siis on meie perel üks traditsioon kujunenud. Olen ju aastaid sõitnud Tallinn-Pärnu maanteel umbes 10km pika jupi, Pärnu-Jaagupi ja Enge tankla vahel. Asukohaga umbes mu teekonna keskel, mil laps on juba parasjagu tüdinenud ja otsid talle tegevust. Nii saigi umbes 8 aasta eest ühel sõidul talle antud ülesanne lugeda sel teelõigul vastutulevaid rekasid. Et palju kokku saab. 10 km ja tunduvalt vähem kui 10 minuti jooksul. See kinnistus ajju nii tugevalt, et ka üksi sõites loen suured autod kokku. Tugevaim tulemus on 33 rekat sellel lõigul, kõige väiksem vist on olnud 12 suurt autot. Tavaliselt jääb sinna 25 kanti. 33 oli ikka väga ebameeldiv kogus ja mida kehvem ilm, seda ebameeldivamaks kujuneks... Tohutu liikluskoormus ikka.
Aitäh aarde eest, mis kujunes mentaalseks proovikiviks, kuid andis lõpuks rahulolu elu ja enesega. ;)
Ps. Uni kadus selle kõige tõttu vaid pooleks tunniks...
Korralikul aardel peab olema ikka vähemalt üks mitteleid ka! Olgem ikka ausad. :)
Eelmise aarde juures mainitud kallale kippuv uni oli nii painav, et terve tee Läänemaalt siia ma võitlesin. Enda ja unega. Ühtegi aaret tee peale ei jäänud, Vana-Vigala vallatut olen juba korduvalt vaatamas käinud... Korraks mõtisklesin, et käiks Käntu punkri juures ära, aga ei tea kuhu kolistamiseks polnud ka enam vaimu. Seegi võitles unega. Nii keerasingi lõpuks lihtsalt Pärnu-Jaagupisse sisse ja väljusin Pärnu poolelt. Vaatasin kaarti ja otsustasin siia vaatama tulla. Kahtlane tundus ta küll, aga noh, und oli vaja tõrjuda. Parkisin auto taskusse ja jalutasin trepist üles. Trepp oli vähemalt eelviimase meetrini korralik. Plusspunktid. Silla laiusega priisatud polnud, kerge miinus minu poolt. Sest seal üleval lõõskav tuul tahtis püksid jalast ja mind ennast minema puhuda. Huvitav, kas seal on mõnel aastaajal ka tuulevaikne? Juba see eelnev oli minusuguse kõrgusefoobiku suhtes piisavalt kole. Kõndisin sillal üle maantee ja aru saades, kus aare olema peaks tekitas minus iiveldama ajavat tunnet. Kui juba kõndida oli seal kole, siis ma peaks veel kuskil midagi upakil urgitsema??? No eiiiii! Ja kogu eelmiste päevade haledamad emotsioonid said siin võitu. Hea koht enesehaletsuseks ju? ;) Planeeritud külaskäigud läksid pooles osas vett vedama, sest kes oli just selleks hetkeks koroona hankinud, kelle olid tööasjad Soome viinud ja kes muidu pikema tiiru kodust välja teinud. Mõistsin seda kui vihjet, et kükita edaspidi kodus! ;)
Nii ma sealt ülevalt alla marssisin ja mõttes kõik kukele saatsin. Või kaugemalegi, kus valgust eriti ei paista.
Pähh.. Ja ei olegi mulle seda kirjet sinna raamatusse vaja! Taas, viinamarjad on hapud, eksju?
Jõudsin eluga alla ja istusin autosse...
Ohsaa, milline koht! Natuke naljakas oli seal kobada teiste autode kohal, aga korralik aare leitud.
Tore kui on veel teepeale jäävaid aardeid. Aarde leidmisega probleemi ei olnud ning saigi kodu poole asuda. (1086) Aitäh! EVEJ
Oi kui tuuline ja kõle siin on. Alla oli keerulisem saada, kui üles.
Armastuse ja juhuse mäng. Ta plaanis viaduktilt alla laskuda. Hüüdsin teda, ta vaatas korra tagasi.. Ja nii see aare leitigi! Tänud selle tuulise hetke eest!
Olen siit raudtee alt läbisõitnud lugematuid kordi. Kuid on kohti, kus alati meenub midagi selle kohaga seotut. Ja nii on mul ka siin. Meenub, et möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel olid Pärnu ATP ja Halinga kolhoos šeflus lepingu sõlminud. Ettevõtete vahel see toimus omamoodi, kuid selle raames kohtusid ka mõlema firma noorteorganisatsioonid. Talvel toimus noorte kokkusaamine ATP poolt korraldatuna ja suvel Halinga noorte korraldatuna. Talvel tegime ühiselt reega sõitu Võiste mägedes ja mängisime lumejalgpalli Uulus asunud ATP saun-suvila alal, üritus lõppes sauna ja tantsuga. Suvel aga käisime Halinga põldudel koos sealsete noortega kive korjamas või lina kitkumas. Meenub, et ATP noored sõitsid linakitkumisele ja ühel tüdrukul oli sel päeval just sünnipäev. Kujutage ette kui suur oli kogu bussitäie noorte üllatus, kui just selle silla all ootasid meid Halinga noored ja andsid sünnipäevalapsele sületäie roose. Siit koos läksime linapõllule ja seal teenitud raha eest sai õhtul üheskoos vägev pidugi maha peetud. Noorusaeg on ikka rõõmu täis ja ilus aeg! Tänan seda kohta tähistamast aardega.
Tore, aitäh juhatamast kohta, kust on sadu kordi läbi sõidetud. Oli väike närvikõdi kah.
Natuke muretsesin kui Kaspar pidurduse peale silma lahti tegi ja oli selge, et pean mõlemad lapsed kaasa tirima. Õnneks polnudki midagi hullu ja aare tuli kergelt kätte. Aitäh peatuse eest!
Parkisime ratta ja asusime autosid loendama. See oli raskem ülessanne. Aaret otsida oli märksa kergem. Oli mõnus seljasirutuseks peatus. Tänud!
Puhka silmi ja loenda autosid, ilmselt siis kuulmise järgi :o) Tegelikult olen seda mängu koolieas bussi oodates mänginud küll. Eesmärgiks polnud küll loendada vaid hääle järgi ära arvata, mis marki sõiduk parasjagu möödub. Nõukaajal oli see lihtne, tänapäeval sõidab meie teedel kümnetes, et mitte öelda sadades kordades rohkem erinevaid mudeleid. Lisaks on nende hääled ülimalt sarnaseks muutunud. Nagu ka nüüdisaegsetel lauljatel muide. Eks proovige muusikat teadmata populaarsete staaride häältel vahet teha. Vähesed on selgelt eristatavad. Tean ka põhjuseid-tagamaid, kuid sel teemal jätkamine läheks autoloendusest juba väga kaugele :P
Südaöine vahepeatus teel Tallinnasse sobiva paigutusega kollase täpi juures tõi mind esimest korda sellele sillale. Aitäh kutse eest, siin on tõesti hea vaatega paik. Vahetult pärast nime kirja panekut signaalitas üks alt läbi sõitnud auto mulle ning viljutas ohutulesid. Omad? Vat ei tea, silmad ju puhkasid :o)
Loendasime veidi kauem neid autosid seal, aga lõpuks ikka jäi aare silma. Seejärel avastasin, et pastakas jäi autosse ja aardes ka polnud, seega tuli autose lipata, et nimed kirja saada. Nimed said 06.06.2021 JANACS järel kirja, aga see vist polnud viimane leht. See eest hoidsime ruumi kokku, logiraamatu tüübi tõttu raisatakse seda seal päris palju. Aitäh aarde eest!
Leitud ja tänud. Alt läbi sõites ei ole kunagi tähele pannud et silla küljes selline autode loendus rõdu on????
Täna sai siis sport ühendatud kasulikuga ja tagasiteel oli põhjus siin korraks paus teha ja peatuda kohas kust alati saab mööda kimatud. Oli väga hea põhjus peatumiseks ja vaate nautimiseks. Tänud!
Viimaks leidsin aja teha väike peatus, et autod üle lugeda. Varem ei ole ma siia silla peale sattunud, täna täitsa esimene kord. Silla alt olen aga lugematuid kordi läbi sõitnud. Mingi ähmane mälestus on silla ehitamisest ja korra olen näinud turbarongi üle silla sõitmas. Aitäh!
Tänud peitjale! Autosid ei loendanud, aga geopeiturid vist sõitsid mööda, kes andsid tuutu natuke mulle.
Sneki hirmus sai siiski seal kõrgel kord ära käidud. Need, kes kõrgust pelgavad, ka neil ilmselt vähe keerulisem. Igaks juhuks ütlen, et üle maantee jooksma ei pea, mõlemalt poolt läheb trepp ülesse. :)
Kõhedavõitu koht minu jaoks. Autode loendamisest ei tule midagi välja, kui püüad autode tasemele mitte vaadata. Tänud ohutu julguseproovi eest.
Tänased toimetused viisid linnast välja ja väikese kõrvalpõikena otsustasime ka pisut autosid loendada. Oli päris mitu küll. Aarde leidsime ja nimed said kirja. Aitäh peitjale!
Päris äge oli siin aaret logida ning liiklusvoogu jälgida.Aitüma
Pärnust tagasi sõites tegin siin väikese vahepeatuse. Polnud sellel sillal enne kõndinudki. Nüüd anti põhjust. Tänud!
Vist mitte keegi meist polnud sellise silla peal varem olnud. Tegime ikka korraliku tiiru - ühelt poolt trepist ülesse ja teiselt poolt alla. Aitäh aardepeitjale!
Algul lugesime meie ees logivaid geopeitureid, seejärel vaatasime ka teel vuravaid autosid. Päris hea vaade on sealt.
Oma tänase geotuuri käigus sai kiire pitstop tehtud. Oh oli seal silla peal ikka kõva tuul. Hakkas lausa hirm, et puhub meie geokutsa sillalt maha. Aga õnneks läks kõik kenasti ja logi sai kirja. Tänud
Aardeid otsides võib sattuda sellistesse paikadesse, kuhu muidu ei satu. Leidmine raske polnud, sain rahulikult logitud ja huvitav oli ringi vaadata ja ümbrust uudistada. Aitäh peitjale!
Autode loendamine läks päris kiiresti sassi. Õnneks ei takistanud see aarde leidmist. Tänud!
Väike jalasirutus teel järgmiste aarete juurde. Jätsime ränduri, aitäh!
Tänud! Vähemalt ükskord oli põhjus siin peatus teha ja minna ülevalt, kus avaneb hea vaade, mööduvaid autosid loendama. Täitsa põnev tegevus.
Istusime kunagi kollegiga üha Ameerika tavalise liiklussõlme peal ja vaatlesime jalge all neid viie sõidureaga teid eri tasanditel. Imetlesime suuri autosid meeletutel kiirustel eri suundades kihutamas. See mälupilt oli aastaid Ameerika jõu iseloomustajateks. Mõõtühikuks ei olnud autode arv minutis vaid lihtsalt emotsioon et vägev
Mereteed said selleks päevaks läbi. Koju jõudmiseks kasutasime siiski autoteed, millel sai ka üks peatus tehtud.
Aare igati hea tervise juures. Tänud!
Seda kus ma asusin lugesin alles nüüd. Tallinasse mul siit iialgi asja ei ole ja Pärnus ju käiakse siis kui suvi on. Tänud aarde eest, kõhe oli!
Astusime üles ja vaade mõlemale poole maanteele ja peagi saigi logitud. Tänud peitjale.
Loendasime nii autosi kui ka panime nimed kirja.Aitäh!
Kui mina õigele tasapinnale jõudsin, siis teised juba logisid. Aitäh! Ma küll ei sõida sagedasti siitkaudu, aga vahel on iga tee peal tore selga sirutada ja ringi vaadata. Või autosid.
Tulles kimasime siit esiti mööds aga kodupoole tagasi liikudes tegime kiire pitstopi. Raudteetamm kui selline on täitsa tuttav. Nimelt isa juured on Pärnujaagupist pärit ja lapsepõlves sai ikka mõned korrad aastas siit tammi alt läbi vuratud. Tammile endale polegi varem jalga veel tõstnud. Vägev. Teine suht ergas mälestus siit lähedalt on Endine Halinga kaubanduskeskus. Üheksakümnendate alguses oli see ju üks Eesti esimesi nn moodsa maailma kobarkeskusi kus ühe katuse alla oli koondatud palju poode ja muud huvitavat. Ohhetamist ja ahhetamist oli seal omajagu. Tänapäeval on selliseid kobarkeskusi muidugi kõik kohad täis. Aga omal ajal oli see siin täielik pioneer mis sellest et tähelend jäi üürikeseks ja kogu asi hääbus vaid mõne aastaga. vähemalt põles ereda leegiga ;) Tänud peitjale flashbacki eest.
Logimise ajal loendasime 5 Tallinna ja 8 Pärnu suunas ;)
Tänase geotuuri esimene peatus, paras hetk jalasirutuseks. Vaade oli siit äge. Loendasime logimise ajal möödunud autod kokku. Aitäh põhjuse eest siin peatuda!
Tänaseks oli vaja tavalist aaret kirja saada ning kõige kindlam, kui minna tuurile, siis midagi kindlasti õnnestub saada. Et selle tiimi resurssi mitte raisku lasta, siis päeva naelaks sai võetud Waidmans. Autoloendus sobis hästi soojenduseks pärast mõnda aega sõitmist. Seda silda olen palju vaadanud ning nüüd oli võimalus ka üles ronida, aitäh selle eest, jäin rahule.
Nagu lubatud. Uuel aastal uue hooga ning nii see selle aasta esimene geotuur sai ette võetud. Teel Pärnut ja selle lähiümbrust puhastama suundudes, sai sellest meie esimene soenduspeatus.Ilmselt pühapäeva hommiku tõttu oli liiklus üsna rahulik. Senikaua kuni meie vahipostil olime, Tuli linna poolt 3 sõiduautot ja üks rekka. Pärnu poolt kõigest 2 sõiduautot. Kunagi Erkoga Pärnus geotuuril käies, oli möödasõidul see sild täitsa teemaks. Huvitas, et siin aaret veel peidetud ei ole ja kas peaks peitma! Nüüd on see tühimik igatahes täidetud.
Tänud.
Autosid loendada ei jõudnud, aga mõned ikka alt läbi sõitsid. Tops oli kindlas kohas ja sinna me ta ka tagasi panime. Vägev sild. Kusjuures üks meist arvas siiani, et see sild on veel kasutuses ja üllatus oli tal suur, kui nägi, et rööpadki läinud. Aitäh!
Peidiku juures oli nii kõva tuul, et puhus sea püsti. Aga muidu tore, tänud!
Seda silda on siin teel nähtud küll, aga kunagi pole nagu mõelnud, et mis seal silla peal on või milline vaade sealt on. Täna sai siis peatutud ja kõik korraga järgi uuritud. Aarde leidsime kiirelt ja kuna karp oli nii nukralt tühi, siis panime sinna ühe komplekti juustutikke. Vaade oli päris tore ja natuke kõhe oli seal jalutada, kui autod lakkamatult alt läbi kihutasid. Aitäh lahedasse kohta juhatamast!
Jalutasin üle silla aardeni ja võtsin selle välja esimesest kohast kuhu vaatasin. Kuna sillal oli tugev tuul, siis autosid loendama ei jäänud.
Pimedas oli üsna jube, õnneks ei ole mahajäetud ehitis :-) Otsustasin, et sild kannab (vastupidiselt kaaslasele), kuna muidu ei hoitaks seda niimoodi suure tee peal alles. Leidsin kahtlustamist väärt koha. Leid tuli siiski viimasest vaadatud kohast. Ainult tugev tuul oli puudu. Aitäh!
See koht on omamoodi teemärk teel koju või Läti piirile. Pimedas kulges tee kiljumise ja halisemise saatel :-) Mul on lihtsalt jaburalt libeda tallaga tossud ning elav kujutlusvõime. Surevat luike etendav taskulamp polnud ka abiks.
Lõpuks võtsin end kokku ning loogika ja teeme-ära-otsusekindlus tõid meile karbi ja logi. Aitäh. Nalja sai.
Lugu sellest, kuidas me nuuti saime.
Juba väga pikalt oli plaan minna Waidmannsi heilitama. Pidevalt tuli midagi vahele, aga nüüd oli lõpuks selline hetk, kus kõik endast olenev oli paigas. Ainult et...Eestis anti tormihoiatus. Sihuke happy-happy-happy tralalalaa. Aga keda see torm varem seganud on, juba muistsed eestlased panid tormiga põlla pääle seemet jne.
No igatahes saime kunagi Tallinnast minema. Nii palju oli oidu, et kui veel eelnevalt oli plaan nt Pärnu muuli aaret läbi vee võtta, siis võtsime vastu otsuse, et päris vee peale ei lähe.
Autoloendus oli esimene peatus. Avasin ukse ja pidin koos uksega minema lendama. Väljas oli mingi jõhker tuul ja kohe oli tunda, kus riidelappi pääl pole. Õnneks tuli leid suht kiiresti ja saime nautida seda, kuidas lisaks tuulele ja vihmale ka rahe hakkas meie päid ja jalgu peksma. Miki avastas, et ta oli oma õigete riiete koti maha jätnud ja küsis mu käest veel mitu korda, kas on ikka vaja waidmannsi minna. Väljas ju ka kottpime. Sel hetkel jäin veel selle juurde, et ikka oleks tore ära käia.
Saabusime siia kottpimedas. Ja no tuul oli ikka võigas, tõesti oli takukoonlaks kehastumise tunne peal. Võitlesime tuulega ja ega see aardeleid nii kiiresti nüüd ka ei tulnud. Ma jõudsin vahepeal isegi uuesti alla tagasi minna ja siis seal sõeluda, alt valgustada, kuid no ei miskit. Lõpuks oli ikka seal, kus ta kohe alguses arvasin olevat. Tore, et siia suurele tühjale territooriumile ka mõni aare on lisandunud. Pärnumaa teatud osad on ikka aaretega väga hõredalt asustatud. Nagu vist inimestegagi.
Õues oli kottpime ja tuul ähvardas sillalt alla lennutada. Aga aare leidmata ei jäänud.
Usun, et on väga palju neid geopeitureid, kes sõitnud Tallinn-Pärnu trassi ja siis mõelnud, et huvitav miks siin raudteesilla juures ühtegi aaret ei ole. Nüüd on see viga lõpuks parandatud. Arvestades meie suunda, oli ettenähtud parkimiskohta mugav sisse keerata. Lippasime trepist üles ja asusime vaatlema mööduvaid autosid, veokeid, busse ja paigal seisvat aaret. Vaatlus oli edukas ja saime üsna ruttu jäise tuule eest jooksu panna. Huvitav millal Eestisse vanade raudteetammide powertreilid tulema hakkavad? Niisama treilid, väljakutsed ja ronimisaarded on pisikese viivitusega lõunanaabrite juurest juba üle tulnud :P
Peitjatele aitäh aarde eest!
Kuigi Kristjanil oli leitud, siis arvasin et ühe peatuse pigistab siia öösse veel ära. Niikuinii oli graafik juba lootusetult lõhki tiksunud. Niisiis sõidutati mind lausa treppi ja turvati kuni nullini, kus sain veidi isepäi tegutseda. Palju variante ei olnud ja karp tuligi välja teisest vaadatud kohast. Kui mälu nüüd ei peta, siis kogu protseduuri jooksul möödus täpselt 0 autot. Aitäh!
Oleme juba üksjagu teel olnud. Tänase külma ilmaga väga õue ei tiku, aga otsustasime siiki peatue teha ja autod kokku loendada. Päris mitu sõitis mööda kuni Karl logis.
Siin jätsime küll auto ohutuledega maantee äärde seniks kuni aaret otsima kappasime :) Õnneks olime vähemalt õigel pool teed, nii et kuskilt üle jooksma ei pidanud. Aaret otsida oli isegi natuke kõhe, kahju et siia alles kottpimedas jõudsime, oleks silda pildistada tahtnud. Aitäh!
Karlil hea meel sai kõrgelt autosid vaadata. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Liiklust õnnestus esimesena rahustama tulla, aga tundub, et siia selle mõju ei ulatunud. Sõitjaid oli palju ja müra oli suur, mistõttu sai aare kiiresti üles otsitud ja ise ka tagasi numbriks muututud. Aitäh!
Väga vinge, ei teadnuki sellest kohast midagi. Siia oleks saanud ilusa 5.0 aarde teha :D
Vahetult enne aaret nägime maanteel järjest kõiki geopeitureid, kellega tee mõni tund tagasi lahku oli läinud. Lootsime, et ehk mõni neist keerab ka siia, aga logiraamatust nägime, et kõik olid juba eile või täna ära käinud. Aitäh, autosid loendama seekord ei jäänud!
Teel koju viimane leid. Pimedas tuli muidugi kõik valed kohad läbi vaadata enne, kui õigest kohast karp näppu jäi, tänud.
Pikk ja ulme tempoga kihutav september hakkab läbi saama aga hing ihkas niiväga metsa ja matkama ja aardeid leidma. Nii ei jäänudki muud üle, kui võtta aeg maha ja planeerida terve pühapäev mõnusaks tuuritamiseks. Asukohana võtsime taaskord sihiks juba kevadel avastatud Soomaa ning see aare siin oli seikluse esimene jalasirutus. Vaevalt olime saanud auto parkimisega ühelepoole, kui kohale veeresid järgmised masinad mida ei saanud kuidagi eksinud turistideks pidada. Tegime siis kiiremad liigutused ja katsusime nimed kirja panna ja tee kärmelt vabastada. See tohutu kiirustamine tekitas mul aga mingi ilge kõrgusest tuleneva iivenduse mida veel ka järgmise aarde juures vaikselt alla surusin :D Aga muus osas oli igaljuhul vahva algus ülimalt mõnusale geopäevale :)
Hmm, mulle ei meenu, et selle silla alt läbi sõites oleks kunagi mõelnud, et millal küll siia ometi aare peidetakse? Aga mida ma üldse enam mäletan?
Igatahes täna Tallinnast Pärnu poole sõites avastasin korraga, et mingi leidmata aare jääb täitsa tee peale. Tundus uskumatu aga tõsi. Panin aga telefoni parklasse juhendama ja palusin peatust, mida ka võimaldati. Huvitaval kombel oli üks auto sinna just parkinud ja meie eest sõitis parkla suunas ja siis sellest mööda vägagi tuttav motoriseeritud georatas. Andsime Tiinale ja Maratile, kes olid natuke enne juba parklas, pisut edumaad rahulikuks logimiseks ja suundusime siis ise otsingutele. Püüdsin esimese hooga vaatlusega asja tuvastada aga siis teatas Levia, et ta teeb nüüd seda, mida sellistes kohtades ikka ja sekundi pärast polnudki muud, kui tuli karp lahti kiskuda ja nimed kirja panna. Teise hooga oli asi vormistatud, vaade nauditud. Pisut nalja tehtud, juttu aetud ja siis igaüks jätkas oma planeeritud teekonda. Oli tore peatus. Aitäh!
Mõtlesin küll esialgu selle aarde tagavaraks jätta, aga kui juba tee siit alt läbi viis, siis põikasime siiski läbi. Tänan.
Esimene peatus teel Pärnusse. Oleks ma teadnud, et peitjad meid siia karpi otsima kupatavad, ma oleks Indy ikka autosse jätnud :D. A nüüd promeneerisime uhkelt mõlemad nulli koos Mariga ja assisteerisime kiiret logimist. Aitäh, ilma geopeituseta poleks kindlasti siia sattunud :D.
Lõpuks ometi ka siin sillal... on aare ;) Hommikul mööda sõites pelgasin, et mul pole kuhugile autot jätta aga tagasiteel koju, leidsin ilusa parkimiskoha viite. Ja sealt juba edasi oli ainult jalutamise ja logimise vaev. Aitäh ;)
Selja sirutamiseks tegime väikese peatus, mille jooksul sai tuvastatud ka aardepeidik. Tänud!
Nagu ikka sai esiti maastik pooleteise punkti võrra kõrgemaks tehtud. Aarde juurest eemaldudes juba lubatud vääringus. Aitäh vahva aarde eest!
Jätsime selle aarde öiseks kojusõidu omaks. Viimane peatus ja preemia enne koju jõudmist ning teki alla pugemist, mõnus! Pime oli, autod olid ning aarede nimi klikkis alles peale leidu! Ega öösel võivadki ju juhtmed olla kole pikad eks! Aare nagu muiste ning me väga täname lemmikut peitjapaari uue aarde eest! Oli tore! :)
Küll on ikka palju autosid. Lapsepõlves sai suslaga sõidetud. Kahjuks see susla enam ei sõida siit.
Seekordselt Pärnus käigult lahkudes krabasime meespeitja ja koeragi kaasa. Mõlema järelvalve all otsides tuli olla eriti viisakas ja viks. Aimasime juba eemalt aarde peidiku ära. Loendasime autosid (täitsa hea vaade!), võtsime aardest ränduri ja peitsime aarde tagasi niipidi nagu peitjad seda ette näinud on. Järgmised võiksid ka sama teha, siis on paremini peidus ja kestab kauem.
Olen minagi seda silda aastaid vaadanud ja juurelnud, miks sellel ühtegi aaret pole. Nüüd vaatan teise pilguga. Sest nagu keegi kunagi tõdes, on Eesti kahesuguseid sildu - ühed on aaretega ja teised, kuhu aare alles tuleb :-D Aitäh peitjatele seda tõetera kinnitamast!
Jaa. Meenub, kuidas kunagi on mõned korrad saanud Halingast Tootsi (ja vastupidi) kõnnitud- suhteliselt ebamugav, kuna liiprid olid enamjaolt suvaliselt maha pillatud, seega iga samm tuli väga erineva pikkusega. On saanud ka turbavaguni külge hüpata ning veidi tasuta sõitu teha :D Arvutis sobrades leidsin mõned ligikaudu 13 aastat vanad fotod, mis said teha selsamal raudteel (küll rohkem Lavassaare poole minnes) ning selsamal viaduktil. Pole ammu enam töötavat Tootsi turbavabrikut (vabriku osa küll veel seisab püsti, katlamaja osa on lammutatud), pole enam ka kitsarööpmelist raudteed.
Olime teel Pärnumaale, et minna kambaga aadreid otsima. Kuna Pärnu rahvas alles ärkas ja sõi, siis otsustasime seni kahekesi mõne aarde võtta. Kuna see jäi nii ilusti teele, siis tegime siin esimese peatuse. Autosid me ei loendanud, kuid aarde otsisime üles ja panime nimed kirja.
Huvitav koht, vana raudtee oli üllatuseks. :)
Aitäh!
Hommikul teel Pärnu kanti sai see värskelt poetatud karp ka üle vaadatud. Millegi pärast arvasin alati, et selle silla peal on kindlasti juba mõne mõistatuse lõpp olemas. Ju siis ikka polnud :D Aga tänud nüüd sinna peitmast!
Auto sai jäetud kenasti soovitatud kohta. Poisid ei viitsinud enam autost väljuda, seega võtsin sillalkäigu üksi ette. See käimine oli täitsa tore, aga no aarde juures võttis ikka kõhedaks. Kuidagi roomates ja hinge kinni pidades sai ta võetud ja tagasi ka asetatud :) Aitäh aarde eest! Nägin seal ka toredat jaapanlasest rändurit, kes info järgi oleks pidanud hoopis Põhja-Eestis olema. Aga nüüd siis on vähemalt ametlikult edasi liikunud :)
Teel koju vàike peatus:) Aitàh! Ülevalt alla vaadates oli natuke kummaline, aga lahe tunne mööduvaid autosid jàlgida. Ja arvan, et suure tõenäosusega nägin lahkudes järgmist otsijat:)
Aarde avaldamise ajal sai tööl veel otsi kokku tõmmatud ja tehtud ettevalmistusi suvepealinna sõitmiseks. Kuna oli vaja linnas veel üks peatus teha, ei saanud võtta sirgelt suunda lõunasse. Kui saime liikuma, siis tundus võimalik ka esmaleid teha, aga enne kui aarde juurde jõudsime, oli Anne-Mari logi olemas. Ei jäänud meil muud üle kui et kõik need mööduvad autod kokku lugeda (neid oli ikka palju, kas alati on neid nii palju?) ja nimed teisele reale panna. Tegime seda kell 18:07. Lisasime ka omalt ühe TB! Tänud aarde eest!
Kui aare avaldus, hakkasin Tartust tulema. Jõudsin veel Kuusikul AFF eksami hüppe ära teha ja tugeva tuule tõttu pea kilomeetri eemal võpsi maanduda, maalt läbi põigata, aarde alt korra läbi sõita, ämma juures õhtust süüa ning pärast seda kõike tagasi Tartusse startides, tulin ja panin oma nime kolmandana logiraamatusse. Kell oli siis 21:34.