Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Indyga 08.08-28.08.20 Ikla-Oandu jalgsimatkal olles saime Piretilt ja Mardilt (Pirrr ja Mmrrtt, aitäh neile :)) kingituseks peitmiseks valmis komplekteeritud tillukese lock-locki, mille juurde kuulus soovitus see peale matka "tripil mõnda rohkem kõnetanud kohta peitu panna". Täna siis see kink loodusesse läkski, koha lähedusse, kus matka 17. päeval ühe mõnusa lõuna pidasime ning kuhu mööda nii teistmoodi pikki ja muljetavaldavaid treppe pääseb :).
RMK-le ütleme aardega suur aitäh kõikide ägedate matkaradade (ja nendega seonduvate hästihooldatud infrate) eest, mis meil kasvõi päevade kaupa looduses liikuda võimaldavad, väga hästi toimiva RMK-app'i eest, mis meil kordagi rajalt eksida ei lubanud ning vahva idee eest kaasata looduskaitse 110. sünnipäeva puhul rahvusparkide loodusväärtuste tutvustamisse ka geopeitus :).
Ka esimest leidjat ootab karbis väike kingitus – spetsiaalselt meie matka puhul välja lastud geomünt, mille (samuti kingina tehtud) kujunduse eest ütleme suur tänu Ingale (Kingu) :). Ning sarnased mündid jõuavad kinkidena ka peituriteni, kes meid meie matkal abistasid; vaid aega läheb sellega pisut, suurem ports münte jõuab Eestisse järgmises saadetises ;).
PS. Koordinaat võetud telefoniga ja võib olla pisut mööda, olete kõik teretulnud meile täpsemaid andmeid saatma. Ent ka olemasoleval kujul peaks aare (vihjet piiludes) kergesti leitav olema, edukaid leide kõigile :).
Vihje: Noor kuusk viltusel nõlval
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: seened (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC909Z6
Logiteadete statistika: 79 (98,8%) 1 2 0 0 0 0 Kokku: 82
Tänan minagi RMKd matkaradade ja puhkamisvõimaluste eest.Loomulikult tänan ka Marist ja Indyt tänu kellele ma siia telkimisalale üldse esimest korda elus sattusin.Peale aardeleidu käisin ka üleval vaatetornis.Igati super koht puhkamiseks
RMKle muidugi aarde eest aitäh, aga kõik need teised asjad... Nii mõnigi mees tuleb oma patte miiniväljale lunastama saata, muidu jõuab miiniväli siia.
Tänane plaan oli seeni korjata mitte aardeid, aga kuna seeni eriti ei leidnud, siis noppisin ette jäävad aarded ära. Tänan.
Paukjärvelt suundusime Venejärve kanti. Pärast söömist võtsime esimesena ette RMK aarde. Leid tuli kiirelt, lisaks oli aarde ümbruses magusaid metsmaasikaid ja mustikaid. Aitäh!
Tornil olid lindid ees, seletussilti lugema ei läinud. Tore rajake, selliseid pooltrepp-poollaudteed pole ka enne läbinud. Aitäh!
Aegviidu-Altja matka teine päev. Matkapäevaga algust tehtud ja Mustjärv üle vaadatud, tutvusime ka selle viltuse nõlvaga. RMK-le tuleb matkainfrastruktuuri loomise ja ülalpidamise osas tõesti tunnustust avaldada. Aitäh.
Algul käisime torni otsas ära, siis läksime aaret otsima. Aitäh.
Siia jõudes oli viimase kahe päeva tegemistest toss parasjagu väljas. Algne mõte oli isegi nulli lähedale sõita, aga Venemäe otsimiseks sai torni juurde pargitud ja tornist avaldus vaade laudteele, seega tulin ikka seda uudistama ja hea oli. See andis mugavama lähenemistee aardeni. Aitäh!
RMK !
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu rada tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu metsas, nõnda ka lagendiku peal. Meie igapäevast rännakut anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie raskelt läbitavad rajad, nagu meiegi andeks anname oma jalgadele. Ja ära saada meid laukasse, vaid päästa meid ära rabast. Sest Sinu päralt on mets ja vägi ja ööbimiskoht igavesti.
Aamen.
Leitud. Aitäh!
Väike väljasõit loodusesse, hilissügine grill ja aardeleid ka. TFTC!
Andis siin alles ronida. Tänud peitjale.
Kuuseke paljude kuuskede seas. Väga ebatervislik pinnasele. Found it: 29.Oct.2022 13:21 Aitäh, RMK ja peitja ka. Uus torn oli meile üllatuseks ja sealt alla ja kuskile üles kulgev laudrada ka.
Mina liitun nendega, kes RMK-d ja RMK Puhkemajandust eelkõige tänavad! Aitäh!
Meil siin üks arvas, et tuleb rattaorienteeruda, kuigi õues on jube palav. Lausa mitu korda päevas ja mitu päeva. Eks ma siis tulin ja panin kaasaelamise käigus nime kirja.
Siin on orienteerutud juba lapsepõlvest, rattaga sõidetud, matkatud, geopeitutud, nähtud erinevaid torne, ööbitud, kord olen isegi mingi skautide laagri siin korraldanud. Jaa, nostalgitseda saan siin palju. Aitäh aarde eest!
Miki jagas telefoniotsas geokolleegile mõtteid/vihjeid, ma logisin. Aitäh!
Tegime mõnusa georetke vihmamärjas metsas. Trepist üles tegin väikese sörgi ja nii, kui trepp otsa sai, ootas seal kollikutsikas koos perenaisega. Peni tõmbas mul tervituseks tatise koonuga üle näo, liputas saba ja siis haukus paar korda Kristeli suunas. Tark koer.
Päris hea maskeering. Lähedalt mööda minnes jäi esimene kord leidmata. Teisel katsel läks paremini.
Eelmisel suvel sai aarde kõrval väike piknik maha peetud ja alles kodus GP kaardilt avastasin, et praktiliselt meie kõrval ootas leidmata aare. Seekord märkisin selle täpi omale kaardile ja läksime kogu vahmiiliga väiksele jalutuskäigule, millest kujunes 10km ring. Tops leitud, nimed kirjas. Tänan.
Minu jaoks on Põhja-Eesti metsad üpriski tundmatud, mistõttu oli nii tore, et sain seesugust kohta külastada. Kui ma õigesti mäletan olid siin isegi torn ja varjualune. Aardest mõnikümne meetri kauguselt tuhisesid mööda suusatajad ning suvist hingust võisin vaid oma kujutluses aimata. Kaunis. Aitäh!
Nii ta oli, tee tundus enam-vähem, kuniks asi vähe mägisemaks muutus. Ühe tõusuga läks lausa viis katset, aga kui sohver lõpuks hullupilgu ette manas, andis see küngas ka alla ja lubas meil edasi liikuda. Aarde juures oli lund ohtralt, aga õnneks tajutavad georajad tegid navigeerimise lihtsamaks ja topsi leidmise osa läks ladusalt. Tagasiteel põikasime veel Venemäe aarde juurest ka läbi, aga põlvini lumes osutus see üsna lootusetuks ürituseks. Tänud aarde eest!
Siiajõudmisest võiks kirjutada pikema loo - eelkõige adrenaliinitulvast, mis autojuhti tabas, kui eelmise päeva külmale järgnenud mõnus nullilähedane pehme ilmake metsateede hästisahatatud lumepinna urbseks oli söönud. Tee aarde lähedusse (päris ligi loomulikult ei hakanud proovimagi, kolmnurkne ristmik tundus turvaline peatuspaik) viis sinka-vonka, üles-alla ja kui vonka ja üles kokku juhtusid, siis oli ikaldus. Ühest kurviga nõlvast üles saamine võttis vaesel vanal Caravellel vist viis katset. Õnneks oli külmunud põhi teel siiski all ja õnnetust ei juhtunud, kuigi tagurpidi lumes libisev või puude vahele kiilunud bussike oli kogu aeg koleda kujutluspildina silme ees.
Tulime aarde lähedal asuvat lõkkekohta vaatama nädalavahetuseks plaanitud talvise matka teiseks ööbimiseks. Hetkel asus siin lume sees 5-6 tavalist telki koos lätlastest matkagrupiga. Jah, mulle meeldib küll telgis magada, ka talvel, aga mitte pärast pikka matkapäeva. Mul hakkab lihtsalt külm. Isegi kõige soojema magamiskotiga. Olen proovinud. Meil tuleb siia ahjuga telk. :) Loodetavasti! :) Kõndisime mööda lumiseid treppe ja laudrada aardeni! Aitäh aarde eest!
Kui mina trepini jõudsin, pani jalamilt plehku üks pirakas ja uhke välimusega reinuvader. Kahju et ta nii kiire oli. Nii väärikalt vana isendit oleks soovinud vähe pikemalt jälgida. Talle oleks isegi peost oma pooliku võileiva võinud loovutada. ukerdasin siis nulli ja kartsin juba pikemat ukerdamist vähe keerukamal maastikult. Õnneks jäi aare kiirelt silma. Naastes võtsin Kapten Morgani ja Gefiluse nõlvalt endaga kaasa. Vaevalt et metsaloomad nendest puudust tundma hakkavad.
Mina tänan ka RMK-d kogu nende radade ja puhkekohtade eest. Aga see mis metsamajandamisse puutub, on juba omaette teema. Tänud ka peitjale.
Tornist avanes väga värviline vaade, kuid nii järsk kallak aardele võib küll kohalikku taimestikku kahjustada kui kõik seal ronima hakkavad.
Ega palju puudu ei jäänud, et oleksin pidanud siia järjekordse mitteleiu tüübist “olen totu, sest kõndisin aardest mööda” :)
Eile ju kõndisingi ;). Ma olin päeva algul üsna kindel, et kõnnime sellest aardest tänase matka ajal mööda ja saan vigade paranduse teha. Kõrvemaal on päris palju matkatud ja rmk matkarada kasutades ei ole ju vajadust eeltööd teha. Vaatasin suures plaanis kaarti ja tundus jääb teele.
Hommikul visati meid kusagil Kõnnu-Kemba teeristis autost välja ja lubati hea kokkusobivuse korral õhtul Aegviidust üles korjata.
Väga mõnus sügisilm matkamiseks. Uitasime tuttavatel radadel, saime vahepeal pisut vihmavarjus olla rabatornis, kus meenutasime kunagist ööbimist ja jõudsime üldse tänase jooksul palju toredaid looduses hulkumisi meenutada, igasuguseid muid maailma parandamise jutte ka rääkida.
Aga nojah, sellest aardest kõndisime ikkagi mööda:) Jalutuskäigu 21.kilomeetril taipasin küll, et siit oleks nüüd tulnud jõnks paremale teha, aga väikese arutelu järel tunnistasime, et jääb täna see geokarp meil taas leidmata. Vaatasime kella, saime aru valgel ajal Aegviitu jõudmiseks ei saa me endale lisa kõrvalepõikeid lubada. Kurb, aga tuleb taas mööda jalutada. Seekord õnneks mitte nii napikalt nagu talvel, aga ikkagi lähedalt.
Väga vahva matkapäev jätkus, nautisime kaunist sügisest Kõrvamaa loodust, järvi ja metsa. Ma julgen küll väita, et siin on Oandu-Ikla matkatee lõigu üks parimaid lõike. Aegviitu jõudsime pärast 35 kilomeetrit jalutamist siiski juba pimedas. Meie autojuht oli ammu läinud, aga õnneks ootas meid kümne minuti pärast väljuv rong. Rongisõit linna oli ka lõbus, väike puhkus andis energiat ka rongipeatusest viis kilomeetrit koju vantsida, bussi ei tulnud ju kohe ja tõuksiga pimedas ka sõita ei julgenud.
Vigade parandus järmisel päeval.
Pikk matkapäev oli vahva ja pühapäevane ilus ilm meelitas meid jälle välja. Peaaegu juhuslikult tulime taas Kõrvamaale, seekord kaasas ka lapsed ja loomad. Auto jäi Pillapalu kanti ja nüüd oli juba natuke sihipärasem suund Venemäe kanti, lisaks toredale lõigule Vargamäe oosil oli lõpuks ometi vaja ju ka selle aarde leiuni jõuda. Ja seekord läks hästi, ei jalutanudki mööda. Meenutasime talvist lõbusat lumes hullamist ja trepi kõrvalt sõitu. Oli taas üks väga mõnus päev Kõrvemaa metsas.
Aitäh, Maris! Selle aardega sai toredaid matkaemotsioone mitme päeva jagu juurde.
Eile hommikul hakkasime neljakesi Kiruverest, Paunküla veehoidla äärest Võsu sadamamuuli poole astuma. Plaan on sinna jõuda 3.5 päevaga. Need päevad hiljem saime teada, et matkasime vähemalt 88.5 km. Plaanis oli kõik ööd veeta RMK telkimiskohtades. See plaan läks lihtsalt suurepäraselt, kohad olid oivalised ja hästi varustatud - lõkkepuud, peldikud, katusealusega istumiskohad. Mis sa hing veel sellisel matkal ihaldad. Tõepoolest - aitäh, RMK, nende võimaluste eest! (mis siis, et need on meie enda raha ja ühiste metsade eest rajatud ja hallatud).
Eile vantsisime 23 km. Täna jõudsime siia matka 43. kilomeetril. Kusjuures, kogu kamp oli nõus siinse - selle aasta matkal ainsa otsitava - aarde jaoks ligi kilomeetri ideaaltrajektoorist kõrvale kalduma. Miks ka mitte, sest koht oli ju vahva. Selline taevatrepp, et vähe pole. Aarde endani kulgesime platoole maha visatud kottideta Margoga kahekesi. Margus ja Toomas jäi meid pikutades ootama. Õnneks oli aare lihtne ja leid sai kenasti kirja pandud. Rõõm suur. Nii suur, et teine teekonna lähistele jääv Bella aare ununes sootuks.
Eriti vahva oli selle matka ainsa geoleiu puhul see, et olime Marisega just samal päeval muul teemal suhelnud. Ja kõndisime tänasest temagi käidud RMK matkateed. Sestap oli lihtne sõpru veenda, et teeme selle "väikse" 1 km põike, et siia tulla. Aitäh, Maris! Aitäh, RMK!
Õhtul tuli mõte minna ja järgi uurida kuidas kukeseentega olukord on.Tuli välja, et tänu põuale üsna nadi olukord.Midagi nagu oli tulnud, aga needki ära kuivanud.Muraka ja mustikaga tundub parem lugu tänu vesisele pinnasele. Tagasitulles sai aarde juurest läbi käidud ja logiraamaatusse nimi kirja pandud.Aitäh.
Ei tahtnud tänast päeva väga pikaks venitada ja soovisime mõistlikul ajal koju jõuda. Saigi siis ainult üks aare välja valitud ja tulime siia. GPS oli kodus ja telefonil polnud levi. Parkisime auto torni juurde ja läksime laudteele jalutama. Telefon kaarti ära ei laadinud, aga vähemalt oli enda ja aarde täpid kaardil. Sedasi pisut tiirutades jõudsime kohale ja saime nimed kirja. Tõesti mõnus koht jalutamiseks.
RMK-le olen alati tänulik siis, kui matkarajad on korras ja saab kuskil metsamajakeses ööbida. Aga hetkel, mil Riigimetsa Majandamise Keskusest saab Raiume Metsa Kändudeks, siis on tänutunnet keeruline väljendada. Nüüd aga võtsime ainsa aarde teel Tallinna ja lugesime selleaastase geojaani lõppenuks.
Mina, samuti nagu peitjagi, ütlen “Aitäh, RMK!” matkaradade, puhkekohtade, infostendide jne kogu selle infra eest, mis on loodud Eesti inimestele. Samas.... tekitab küsimusi see Teie metsamajandamine, mis on selle tagamaad, tagajärjed ja põhjused? Jaa, see Meile loodu on positiivne kuvand Teist, aga loodan väga, et see ei ole vaid selleks, et tähelepanu eemale tõmmata põhiliselt . RMK üks peamisi ülesandeid on siiski kaitsta ja jätkusuutlikult majandada meie üht suurimat loodusvara - metsa. Aitäh, peitjapaar ja tehke ikka tulevikus ka vahvaid retki!
Vaatasime uue vaatetorni ja kõik lähimad järved üle. Täname meiegi RMK’d :)
Kuigi oli juba pime siis piirkond oli sellegi poolest avastamist väärt. Tänan
Väike jalutuskäik aardeni, aare tuli täitsa loogilisest kohast välja. Aitäh peitjale.
Jalutasime juhuslikult mööda ja kuigi polnud plaanis geopeituda, siis tegime ta ikkagi ära. Aitäh!
Ilusa ilma puhul otsustasime väikese väljasõidu teha. Kui kodukandis oli juba täitsa kevadine siis siin oli veel ohtralt lund ja suusaradugi. Aardele lähenesime vist veidi valest küljest, hiljem nägime, et teiselt poolt oleks ka trepis saanud. Komberdasime mööda mäekülge kohale ja leidsime eest juba tuttava kotikese.
Nii äge oli Maris sulle kaasa elada sinu ja Indy jalgsimatkal. Hea meel on, et saime sind ka aidata. Sul oli väga tore ettevõtmine.
Ühel ilusal kevadpäeval võtsime ette teekonna kodunt Kõrvemaa poole. Tegelikult oli lubanud terve päeva pilvi ja tormi aga pilvitul taustal oli siramas hoopis päike. Tuult oli küll palju aga imelikul kombel tundus see 8 soojakraadi käes olev tuul täitsa soe. Autoga mööda kitsast teed sõites oli natukene hirm, et mis siis kui keegi tuleb vastu. Pool teed oli hõivatud suusaraja poolt ja kuhugi polnud põigata. Õnneks kedagi siiski vastu ei tulnud.
Pärale jõudes oli üllatav näha Venemäe telkimisala juures tutikat vaatetorni. Piltide järgi nägi see vanem ägedam välja aga eks see uus metalne peab kauem vastu. Kõigepealt suundusime aaret otsima. Treppide asemel lähenesime vist veidi valest suunast. Natukene suusaraja ääres kõndimist ja väikene laskumine künkast. Paistis libedavõitu aga tegelikult oli superluks jalutuskäik. Lumi oli üsna paks aga koorik kandis väga hästi. Sammud tekitasid justkui nagu trepi, mida mööda oli mulle järgneval Mairel kohe eriti hea nulli saabuda. Tuttav maskeeringukotike jäi juba kaugelt silma ja lisasime logiraamatusse oma sissekande.
Pärast edukat leidu külastasime veel ka naabruses olevat Venemäe aaret. Jäisest paksust lumest hoolimata leidsime koba peale ka selle üles. Seejärel nautisime vaateid vaatetornist ja oligi aeg lahkuda.
Aitäh aarde eest ja edu Marisele järgnevatel seiklustel!
Tulime täna Kõrvemaale tähistama oma tuhandendat järjestikust geopäeva ning peale seda kui olime käinud Blondiiniga rabas, mõtlesime, et topelt ei kärise ning tulime siiagi, et teha aitäh nii RMK-le, kes on aastate jooksul meile palju rõõmu pakkunud oma lõkkekohtade ja metsaonnidega, kui ka Marisele, oma möödunudsuvise suure saavutuse ja ka selle aarde eest.
Lähenedes aardele, oli näha palju suusatajaid ning ka ka tõukekelgutajaid. Õnneks mahtusime kuidagi neist ka autoga mööda. Peale seda kui aare leitud, saime teha ka oma tänase heateo ning aidata ühte meest, naist ja nende koera ning Skodat, mille nad oli kõhu peale kinni ajanud. Olgugi, et me ei olnud liikumas Jeebi, vaid hoopis madala autoga, siis oli sellel rammu piisavalt ning veniva köiega sikutades tuli Skoda nigu lupsti välja sealt, kus see oli pikka aega juba kõhutanud.
Tähtpäev tähistatud ja heategu tehtud, keeras ilm lumesajuseks ja tuisuseks ning otsustasime, et aitab küll tänaseks geopeitumiseks. Aitäh, Maris, aarde eest!
Enne Kõrve 19km suusaringile minekut käisin logisin suusaraja äärse aarde. Põhimõtteliselt võiks seda aaret vabalt ka suusaringil olles logima põigata.
Sumasime paksus lumes, aga leidsime. Trepi kõrvalt sai ka korraliku liu :D. Lasime lausa teist korda veel.
Kõigepealt: aardega on ilmselt kõik kõige paremas korras;)
Mitteleid tegelikult päris õige staatus polegi, aga paraku logiteate tüüpi “olen totu, sest kõndisin aardest lihtsalt mööda” valikus pole:). Sinine nägu omale, et järgmine kord targem oleks;)
Nautisime lumerohket talve, pärast pannkookide küpsetamist imetlesime tornist lummavaid vaateid ja jalutasime metsas ringi. Puutumatu paks lumi ahvatles selles püherdama ja siin olid mõnusad nõlvad, tipatapa trepist üles ja selle kõrvalt tagumiku peal hooga alla ja nii palju kordi. Mitte ainult lapsed, täiskasvanud ka. Ei väsi kordamast, et see talv on vahva.
Lõpuks torni juurde tagasi jõudes hakkasin geokaarti vaatama, sest muidugi ma teadsin, et siinkandis on mitu leidmata karpi, nojah…sealt me ju just tulime. Seekord siis nii, aardest mõnekümne meetri raadiuses veetsime juba hulk aega, tagasi ei hakanud minema. Algajad. Pole esimene ega ilmselt viimane kord kui õigel ajal karpi ei kaardista. Pole probleemi, tore koht, siia satume kindlasti kunagi jälle.
Aitäh peitjale ja RMK-le!
Ilus talveilm meelitas Kõrvemaale suusatama. Võtsin ette 19 km ringi ja tegin ringil väikese kõrvalpõike ning panin nime kirja. Aitäh.
Kõrvemaa ainus leidmata aare oli täpselt seal, kus lubatud. Tänan.
Kui FTF ajal alles torni püstitati, siis praeguseks oli täitsa valmis. Jalutasime mööda liivateed aardeni ning tagasi saime juba mööda laudteed ja libedat treppi. Astmed oleks küll nagu päkapikkudele tehtud olnud. Aarde leidmine kaua ei võtnud. Mari-Liis vallutas torni, samal ajal kui ma otsisin endale kotist midagi, mida ära hõõrutud kanna peale panna. Mööblivilt sobis selleks ideaalselt. Aitäh! EV J: lego nukud vms(?)
Peale vihje lugemist oli kiire leid. Enne seda saime veidi tiirutada. Leiu järel käisime ka tornis vaadet nautimas. Tänud!
Põhja-Kõrvemaa kõnetab mind alati, olgu siis sinna mineku eesmärgiks kas geopeitus, kalapüük või niisama matkamine. Samuti ühinen koos peitjaga RMK-d tänamast ning loodan südamest, et ühelegi volinikule ei tuleks enam pähe "kuldaväärt" ideed RMK matkaradade külastamine tasuliseks muuta. Venemäelt mööda sõitma ja teinekord ka siia istuma satun igal aastal vähemasti korra-paar. Seekord siis oli saabumise põhjuseks geopeitus. Aitüma peitjale!
Käisin Kõrvemaal oma autot räpastamas. Tegelikult küll enda aardeid kontrollimas, aga venitasin tee veel pikemaks ja ronisin ka Venemäele, et vähemalt üks aare ära noppida. Jussi järvede poolt tulles jäid poole tõusu peal ette seltskond rattureid fatbike'dega. Nende edasi rühkimise tempo ja viis eriti mägede kuninga tiitlile omast tehnikat ei meenutanud ning kuna ka teeperved olid kohati ära vajunud, siis kulgesin autoga viisakalt nende taga. Kohati muidugi tundus, et ma tekitasin neis närvilisust ja rambipalaviku tunnet, et kaua võib keegi autoga selga taga tiksuda. Aga mul oli lõbus, polegi ammu paari kilomeetrit läbinud ca 10 km/h.
Aarde endaga läks hästi. Niivõrd-kuivõrd. Esmalt panin kaarti vaatamata padavai trepist alla ning mööda laudteed minema. Mingi hetk enda asukohta kontrollides sain nentida, et lähen nüüd siis padavai tagasi. Mürasin nulli ümbruses natuke erinevate kuuskedega ja saigi päeva korda läinuks lugeda. Tänan.
Elasin minagi kaasa teie kulgemisele, igapäevaselt küll mitte. Minul tekitas see jälgitud kulg mõtteid küll. Minu puhul on probleemidega, mida ei oska lahendada või umbe jooksnud ajuga nii et on kaks võimalust. Kas end korralikult täis juua, või kõndida, kõndida kõndida kõndida. 30 - 40 - 50 km. Üksi, kellegiga rääkimata. Ühel hetkel teeb aju omamoodi lühise, alles jääb oluline ja kaob ebaoluline. Alkohol kustutab kõik, seega algab järgmine päev kõik uuesti. Aitäh RMKle tõesti! Neid matkakilomeetreid on enam, kui ummikteid ajus
Tööpäeva lõpus oli plaan oma aaret minna hooldama. Aga et ka mõni tore aare leida siis tegime alustuseks siia väikese kõrvalpõike.
Kogu teie matka oli tore kõrvalt jälgida ja mõttes teile kaasa elada. Imetlusväärne igatahes! Latt sai ikka päris kõrgele tõstetud ;)
Järgmiste seiklusteni!
Täname!
Selle aarde otsimiseks sai täiesti õige aasta-aeg valitud. Talvel saab pääääris pika liu ;)
Aarde asukohta täpsustasime ka veidi.
Aitäh Kajale ja Brunole täpsemate koordinaatide eest :), need on 59.34118 25.69689.
Auto jätsime Venemäe telkimisplatsi juurde, kuid kuna torni juurest paistsid aiad ja ehitusplats, siis sinna juurde uudistama ei läinudki. Hakkasime hoopis mööda metsateed selle aarde poole sammuma. Vajalikule künkale jõudes märkasime seal ühte autot, lõket ja mingiks sööminguks valmistumist. Läksime siis väikese metsaringiga aardeni ja vihjele vastavast kohast selle karbikese ka leidsime.
Peale logimist otsustasime veel edasi jalutada ja käisime ära ka Mustjärve ääres. See oli väga ilus koht ja järve kaldal ujumisplatvormil pidasime ka lõunapausi. Korraks tekkis mõte ka ümber järve matkata, kuid selgus, et ilma kummikuteta pole see ikka hea mõte.
Tagasi aarde lähistele künkale jõudes märkasime trepi käsipuud ja otsustasime asja uudistama minna. Avastasime toreda laudtee, mis meid uuesti auto juurde tagasi viis ja nüüd nägime seda ilusat kohta hoopis teisest vaatenurgast.
Oli väga tore seiklemine kaunil Põhja-Kõrvemaa maastikul. Aitäh Marisele, kes meid aardega siia kutsus.
Tänane viimane leid mändide ja kuuskede seltsis pika trepi lähistel. Tänud peitjale.
Oma geotuuri raames tulime ka siia uue aarde juurde. Aare ise pole väga populaarne olnud, nimi sai kirja teisena. Koht selleks on väga tore, olen teisel pool mitmeid öid telkinud. Tänud
Võibolla rikkusin nüüd kellegi esmaleiu eelisõiguse ära, sest tegelikult ma ju ei esinda organisatsiooni, kelle poole aarde nimes pöördutakse... Samas kell 13:28 raamatusse esimest sissekannet tehes jätsin õigetele inimestele ligi 5 tundi aega reageerida. Tõele au andes, isegi ei arvanud, et siia nii hilja üldse esimese külastajana saabun. Kenasti kujundatud geomündi võtsin kaasa, aktiveerin selle peatselt ära ja panen kuskil sobivas paigas rändama. Kuigi natuke naljakas seda enda CG konto alt teha, õigem oleks ehk hoopis peitjal endal rändur teele saata? Muidugi kui münte tuleb terve partii, siis eeldatavasti jääb päris mitmetele võimalus veel Mariseid ja Indysid matkama saata :D
Kased tunnevad sügise lõhna ning lennutavad kollaseid lehti, palju seenelisi askeldab agaralt metsa all, Venemäe telkimisalale püstitatakse vaatetorni, päikest vilgutab täna üsna jaopärast, aga vähemalt ei saja. Kõrvemaa looduses liikuda on mõnus nagu alati. Aitäh, Maris ja Indy.