Ei leidnud aaret, 2 korda vist olen taastanud juba ja jälle kadunud. Las jääbki siis nii ja läheb puhkama

Aastatetagune mitteleid saab lõpuks ka leiuks vormistatud.

Leitud, tänud!

 1 

See aare oli mulle ikka kohe mitte pinnuks vaid palgiks silmas. Seda just seetõttu, et paar aastat tagasi käisin teda esimest korda otsimas. Ei leidnud. Mõned päevad hiljem selgus, et polnudki midagi leida, oli jalutama läinud. Aga... kuna tõkkepuu oli lahti ja minusugune vaimuhiiglane mõtles, et sõidab võimalikult lähedale. Lähedale ma küll sain, aga autot ümber pöörama hakates istutasin ta kõhtupidi liivakünka otsa. Proovisin koera joogikausiga natuke sealt alt õgvendada, aga mõni totakas on endale nii suure auto hankinud, et ega ma mõlemalt poolt oma kaevetöid teostades selle kausikesega keskele ei ulatunud ikka küll. Polnudki muud valikut enam kui helistasin pojale. Ta siis tuli oma kaks korda lahjema autoga mind sealt päästma. Öösel taskulampide valgusel see aktsioon teemal aita emme koju, õnneliku lõpu leidiski. Igatahes meeldejääv seiklus oli. Täna oli tõkkepuu kenasti ees, et ahvatlust ei tekiks ja niikuinii poleks tükkinud. Ajasin auto hoopistükkis lähima rajakeseni ja jalad kõhu alt välja. Raja alguses oli küll silt, et võõras ära tule, aga õnneks polnud ühtegi võõrast kaasas. Pole tuttavamat inimest kui mina ise ja Katrinit tunnen ka juba, kummaline kohe öelda, aga aastakümneid. Igatahes tänane missioon lõppes edukalt. Tänud peitjale minu jaoks nüüdseks niivõrd meeldejäävasse kohta meelitamast ja aaret peitmast.

Leitud

Leitud :)

Ei meeldi mulle sellised kohad, aga juba Muuga sadamas olles otsustasin ka siia jalutada, ega järgmine kord paream pole ;). Läbi prügihunnikute jõudsin elusalt kohale (ja hiljem tagasi autoni ka;))
Aitäh kutsumast, ilma geopeituseta ei oleks sattunud :)

Võtsime täna ette lumevaba jalutuskäigu aarde juurde. Poolel teel tuli mõte, et korjaks pajutibusid. 10 minutit hiljem leidsime eest ühe hunniku urvaoksi, mis oli kellegi poolt ära lõigatud, aga polnud kaasa võetud. Otsustasime pärast tagasi tulles endale sealt peotäie kaasa korjata. Nullis ootas eest konteiner, milles oli ilusti logirull, mis veel täiesti tühi. Nimed kirja ja tagasi maast tibudega oksi korjama. Suured tänud aarde eest.

 1 

Käisin panin uue konteineri, kas on ära võetud või on kukkunud kuhugi. Pimedas ilma lambita ei viitsinud otsida ka, vb kuskil lume all

Kätte oli jõudnud juba uus päev, aga mul ei andnud rahu veel see aare. Tulin läbi paksu lume sumbates kohale, ees ootas väga imelik Maardu stiilis osmik. Alustasin poleerimist siit ja sealt, ikka seest ja ikka väljast, ikka alt ja ikka pealt, aga tulemuseks puhas null ja ajakulu 45 minutit. Otsustasin, et peab ikka magama ka öösel ja alustasin auto poole minekut. Ossa ossa, kui külm hakkas järsku, nägu oli hetkega kange. Kas tõesti oli osmiku konstruktsiooni talletanud nii palju sooja, et see suutis mind soojenda ja kui sellest eemaldusin, hakkas külm kohe kraesse. Autos sain aru, miks nii külm hakkas. Termomeeter näitas -15. Eks järgmine kord tuleb vist suvel tulla.

Võimlesin mis jaksasin, aga aaret ei kusagil.

Lihtne 3.0. Aitäh! :)

Jalutasime settebasseinide juurest kohale ja panime nimed kirja. Tagasi auto juurde jõudes tundus ilm liigagi soe olevat sellest parajast lumes sumpamisest.

Tänan peitmast.

 1 

Kuna meil jälle kaks koerapreilit külas, siis tänaseks mõtlesime, et otsiks aarde, kus nendega pikemalt jalutada saaks. Kuna T1 vajas ka külastust, siis Maardu jms kanti sai vaadatud. Osmik tundus täpselt parajas kohas, et autoga päris nulli ei saa ning nii sinnapoole suund sai võetud. Ilm oli… kergelt öeldes kuradi kehv, aga ega pole siin novembri lõpus paremat tahta ka, seega ei lasknud ennast häirida. Tegelikult autoga lausa parem, kui maa külmanud - vähemalt algselt nii tundus, mis hiljem jalutades sai ümber hinnatud. Aga, korraks siis tagasi ehk sinna, kui Kärt juhendab teed ning ma sõidan nii sajakonna meetri kaugusele aardest. Koerad autost välja, julgesime isegi rihmad seal ära võtta ning aarde poole. Kus kurat see osmik on?! Kivi… hmm, väga kujundlik lähenemine. Teen kaardi lahti ja vaatan, et aare linnulennult umbes 400 meetrit. Oeh, Kärt vaatas mingit muud aaret, mis tundub kaduma läinud ning nii me hoopis seal nullis tuulasime. Veast aru saanud, otsustasime autosse tagasi jalutada ning veidi lähemale end veeretada, sest olime kõik järjest avastanud, et kuradi kuradi libe on lumekihi all. Kõigepealt libisesin mina, siis Lacey kahtlaseid liigutusi tegi, Kärt otsustas ka ikka ise ära proovida, kuidas peaaegu kukkumine käib ning lõpuks Forte pani suure jooksu pealt külje maha. Aga okei, kõik jäid terveks, ronisid autosse ja sõitsime veidi lähemale aardele, nii 300 meetri kaugusel ikkagi otsustasin, et ei, auto jäàb igasugustest libisemisnaljdest täna välja ning lähme jalutame. Lasime jälle koerad vabalt jooksma ning selgus, et Forte oma libisemisest kõige kiiremini õppis ja igasugused lombid tee peal said tema poolt ignoreeritud ülima tarkusega, sest kohe kui libedamaks tee läks, pööras Forte teelt ära ja leidis kuiva raja teele tagasi. Alguses tundus naljakas, aga päris ruttu saime selgeks, et kõige intelligentsem viis aarde poole minna, on jälitades koera. Ristteedel küll pidime veidi suunama, et valesti ei läheks, aga üldiselt tuleb tunnistada, et pääsesime kuiva jalaga just tänu koerapreilile.

Ja noh, aardest ka. Väga äge. Mina ronisin, õnneks kohe õigest kohast ning sain ka probleemideta aarde kätte. Kärt logis ning koerad ei saanud aru, miks on vaja kuskile kõrgemale ennast seada, samas nuuskisid ja otsisid hoolikalt, et kas neilegi mõni aare leidub. Õnneks ei olnud miskit, mida nende lõugade vahelt oleks tulnud ära hakata kiskuma. Aarde tagasi panemine oli veidi keerukama, aga lõpuks õnnestus ning siis Kärt üritas alla aidata, aga seekord läks täitsa ladusalt - ma ei istunudki viis minuti ja ei hädaldanud, et mis ma sinna ronisin. Külm oli vist, olin nõus kohe alla tulema. Tagasitee läks libedalt ehk siis tegelikult suurepäraselt - ei mingeid libisemisi, sest Kärt oli väga hästi selgeks saanud Forte jälgedes käimise, Lacey vajas veidi suunamist ning lõpuks mina hädas olin, et kuiva jalaga autoni jõuda, aga hakkama sain.

Igavesti tore seiklus oli ning mõnel muul päeval, teiste tingimustega ehk polekski nii tore olnud, sest oleksin olnud väsinud ja vingunud, aga koertega hoopis põnevam. Eriti kuna nad niiiii nautisid, et rihma otsast lahti said. Aitäh aarde eest, ilma selleta oleks tore seiklus olemata olnud!

Täna otsustasime siia kanti tulla. Kõigepealt käisme ühte teist aaret vaatamas, aga siis Mai avastas, et see aare mida logida tahame on ju 400 m kaugusel. Läksime autosse ja Mai ajas pisut lähemale auto. Oi kuidas kutsud nautisid jalutuskäiku. Valge ja lumine ja muguvaba. Lasime koerad täitsa lahti ja nad rallisid vabalt ringi. Nüüd tuduvad diivani peal. Mai tegi ka lõpuks jõunumbreid ja aare sai ilusti logitud. Aitäh!

Sellele aardele lähenemine oli ikka parajalt pika tiiruga, sest mina olin ühel pool ja aare teisel pool raudteed. Olin juba loobubas, aga tiirutamise káigus vaatasin, et haak polegi enam üle mõistuse suur ja käisin vaatasin ka selle osmiku üle. Omapärane osmik tõepoolest. Väike võimlemine ja saingi oma nime kirja panna. Aitäh peitjale.

Suvel käisime koos sõbra koeraga seda osmikut vaatamas. Mina muudkui otsisin iga kandi pealt ja Cooper muudkui niutsus all. Vist püüdis mõista anda, et ma sugugi mõistlik pole ning võiks ikka vähemalt kahe käpaga maa peal püsida :o) Kui veerand tunni jooksul aaret silma ei jäänud, siis halastasin ilmselgelt närveerivale koerale ja tegime tühermaal veel väikese jalutusringi enne kojusõitu.

Hiljem selgus, et juuli algul ei saanudki osmikuaaret leida. Täna aga küll. Tänu eelmise korra põhjalikele uuringutele sain mõne minutiga küüned külge. Aitäh.

Aaret on ikka parem otsida, kui see oma kohal olemas on. Tee oli ka maasturiga huvitav tõesti, nii et polnud kahju teist korda samasse kohta tulla. Aitäh!

Teine katse õnnestus. Tänud!

Leitud, logitud ja seigeldud :)

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Uus tasuta konteiner paigas, et kes tahab omale võtta... aga seekord konteiner märgistatud ja lisasin kahel akupangal toimiva liikumis anduriga night vision kaamera, et edu.

Aga muidu aare ootab taas külastajaid :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Käisin vaatasin ka üle, tõesti on kaduma läinud. Tundub, et kellelgi oli konteinerit vaja...

Pikalt otsisime... ei leidnud

Kõik loogilised kohad läbi vaadatud, aga ei midagi.

Aga selle eest oli hea vaade.

Koos on kõike teha kerge, koos saab teha asju mõnuga... või kuidas see laul käis. Igatahes rõõmsalt logitud. Aitäh, täitsa põnev oli!

Leitud ja tänud

Kui ühes augus pole siis teises ikka on:)

Ise ja üksi käisin kohal, ise panin oma nime vihikusse.

 3 

Nime järgi ootasin, et leian siit eest mingi rääbaka hüti aga kohapeal selgus, et see Sandri osmik elab ilmselt vajadusel üle ka kergemat sorti maavärina :D. Aarde kättesaamise tegin endale raskemaks kui vaja aga kahju ei olnud üldse, liigutamine kulus mulle hästi ära ;). Indy oli päris hämmeldunud näoga, kui tuli kontrollima kohta, kuhu ma läksin ja sealt mind eest ei leidnudki. Alles siis, kui teda hõikasin, jooksis selgus koera näos jälle paika :D. Aitäh Sandrile linnalähedase tavalise aarde eest; ma ikka imestan, kuidas neid kohti teatakse / leitakse aga omamoodi põnev on neid samuti külastama tulla :).

Tänud peitjale! Sai ka mitte nii ilusa eestimaaga kohtutud.

See oli üks põnev tegutsemine :) Õnneks ei läinudki nii kaua, kui esimese hoobiga tundus. Tänud peitjale!

Teist korda siin koledas kohas. Kui eelmisel korral olin üksinda, siis seekord oli tugevaks toeks mu parim geokolleeg Sigrid. Et siinse konteineri kättesaamine eeldab nii ämbliku osavust kui ka vihmaussi paindlikkust, mida Sigridil on oluliselt rohkem kui minul, siis nii sai see aare ka ära logitud. Aitäh peitjale!

Sel päikesepaistelisel kevadisel ennelõunal nautisin ilma ja väntasin siia. Google maps juhatas küll kohati mind väga veidraid teid pidi ja vahepeal ma allusin ta totrustele ja sain ennast ka kohe "kiita" selle eest. Peale väikseid ekslemisi ja paremat ligipääsu otsides jõudsin Osmikuni. Päris sellist nime poleks taibanud antud ehitisele küll anda aga ega see otsimist ei seganud. 13:18 sain nime kirja ja koju jõudes väitis spidokas, et ma olla ligi 50 km sõitnud. Tänud aarde eest!

Teine katse. Veebruaris oli veel palju lund ja logisime hoopis 1982. Täna sai kenasti auto ära parkida ja veits träni kaasa haaratud. Tuli välja, et ühtegi abivahendit polnudki vaja. Seekord sai kergelt hakkama. Aitäh!

Enne supiringi otsustasime ühe leiu ära vormistada. Leitud. Aitäh.

Kui Virumaal on värske lumi pea põlvini siis siin pole midagi sadanud. Nii et lihtne jalutuskäik aardeni. Aitäh!

 1 

Mina ootasin mingit nif nifi või nuf nufi õlgedest või oksakubust ehitatud onnikest, et tulen nagu õel hunt kohale ja puhun osmiku pikali. Aga ees seisis naf nafi kiviplaee. Ei pääsenud uksest, seega tuli korstnast ronida. Läks õnneks et keevasse katlasse ei kukunud

Leitud

Leitud

Esialgne plaan oli, et vaatan kui lähedale saan ja viitsin minna. Arvatavasti oleks autoga päris lähedale saanud aga ei hakanud seal pusserdama vaid jätsin auto suure tee äärde väiksesse "parklasse" ja lippasin sealt osmiku juurde. Tops jäi õigelt poolt vaadates kohe silma ja kätte saamine käis ka möödaminnes. Päris huvitav maastik. Tänan.

Osmik, mis osmik. Auto jätsime kaugemale ja nautisime loodust. Veidike ärevaks tegid suurte koerte käpajäljed liival... Kui tagasi auto juures olime, siis saabusid just kohalikud oma rihmata hundikoeri jooksutama... huh hea et ise autos juba olime :) Tänud!

 1 

Mulle drive-in aarded meeldivad. Olen siin varasemalt ka drive-innimas käinud a siis poln'd aaret. Lõbus värk nagu alati - isegi traktor jäi terveks.

Drive-in

Leitud, aitäh!

Tänud.

 1 

Kruiisisime autoga umbes 100 meetri peale ja sealt edasi trügisime kondimootori abil. Autost välja astudes paiskasin õhku lause, et see vist on üks nendest aaretest, et Sanderil tuli jälle öösel kl4 mõttevälgatus, mida ta siis kohe Maardu põllu peal realiseerima kukkus :D:D Nullis startis Kristjan tähtede poole, ma jäin asja siiski veidi maisemal tasandil seedima. Kokku sai hea kombo ning koostöös peitub võti - leitud, logitud! Aitäh!

 1 

Uue aarde ettevalmistamine viis tee Maardusse ja nii siis põikasin korraks teelt kõrvale Osmikku vaatama. Osmik on üsna pisikesevõitu ja aknaid pole ees aga katus on peakohal.

 1 

Hea tummine tükk. Kannatab ka normaalmõõdus inimestel ronida.

 2 

Meie sõitsime uue punase autoga ikka nii kaugele, kui saime. Minul olid ammu silmad kinni ja närvid krussis. :D Osmik paistis eemalt ja toru oli tubli aarde kätte tooja. Aitäh!

 1 

Auto jätsime viisakalt maantee äärde, igasugu kahtlastele tühermaadele väga sõita ei taha. Seda enam oli aega ümbrust vaadelda. Prügi oli maha kallutatud märkimisväärsed hunnikud. Kiire pilk tuvastas sealt nii mõnegi eseme, mida meistrimeestest geopeiturid ja taaskasutuse harrastajad saaks aareteks meisterdada. Nii, et kiirustage osavnäpud!

Osmik hakkas juba eemalt silma. Tegime esmase vaatluse ja tõdesime, et elamiseks ei sobi, kuid aarde peidupaigaks täitsa kõlbulik. Ronimiseks ja vaate nautimiseks ka igati sobilik.

Täname aarde eest!

 1 

Oli vaja natukene aega parajaks teha ning see aare sobis siin selleks ideaalselt. Leid tuli ruttu, aitäh lahedasse kohta juhatamast!

 1 

Oli täitsa osmik jah. Karl leidis aarde ja mina ronisin järgi ning panin nimed kirja.

 1 

No kui SEE nüüd Maardut tutvustas, siis ma olen Inglise kuninganna. Osmik oli tõesti osmiku nime vääriline, tavaliselt neil ju katust peal pole. Teatud autoga kohale saamine probla ei valmistanud. Tänud kutsumast, koht huvitav ja aardele sobilik!

 1 

Osmiku aarde ümbruskond meenutas veidikene lapsepõlves kohatuid tühermaid Lasnamäel. Sõitsime teeotsast natukene sisse ja viimase lõigu, mis kannatas vaid ATV-d, jalutasime. Aarde leidsin mina ja järgi läks sellele Maire. Ma klõpsisin seni mõned fotod. Aitäh aarde eest!

 2 

Anne kutsus aardeid otsima ja kuna oli asja Ikea poodi, siis võtsime paar aaret. Sõidsime nii lähedale kui saime ja edasi jala. Oleks see aare suvel avaldunud, oleks siin kaherattalisega drive-in teinud, aga oktoobris enam palju sõidupäevi polnud. Osmik oli huvitav ning väga hästi ronitav. Natuke uudistamist ning panime nimed kirja. Sellised ronimised mulle meeldivad.

 1 

Nii ongi,et aeg ajalt lööb hull laiskuseuss sisse ja käseb autoga võimalikult lähedale pressida. Õnneks läks kõik kenasti ja auto sai ühes tükis sellelt tühermaalt tagasi toodud. Leid ise oli kiire , tänud

 2 

Suurelt teelt maha keerates arvasin, et minu madalapõhjaline hakkab veel vatti saama. Teepervel vedelevad pamprid ja põhjakatte tükid tõstsid veelgi ohutaset. Tegelikult eksisin rängalt, täitsa sõidetav tee oli. Üllatusin ka selles, kuidas isand google sellises pärapõrgus oskas aardele päris lähedale juhendada. Oli pime, kell oli 8 läbi, kuid elu siin kees täies hoos. Suutsin taevasse peletada keset teed peesitava linnuparve ning ka jänesed näitasid minu saabudes tagakäppade taldu. Kuna paar mitteleidu oli ees, siis väike ärevus oli sees, ega ometi tühja ei sõitnud. Tegelt tuli leid kätte ikka palju kergemalt kui ma lootnud oleks.

Tänud.

Aitäh! :)

 2 

Jätsime auto tee äärde ning jalutasime mööda radu osmikuni. Lihtne aare, kuid tegelikult vägagi toredas kohas. Jah, seal pole mingeid suuri vaatamisväärsuseid, kuid koht võlus mind just oma räämas oleku, kauge lilla maja ja turnimisvõimalusega. Aitäh!

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Kitsed said liikvele, kui üle künka jõudsin. Kohapeal nähtu tekitas küsimusi, miks ja milleks. Leitud. Tänud peitjale.

 1 

Hakkas juba hämarduma kui osmikuni jõudsime.Kristal oli kõige parem silmanägemine.Aitäh!

 1 

Hommikul kallas küll vihma, kuid ühe tööasja olin valmis saanud ning koosolekuni oli veel täpselt paar tundi aega. Seega otsustasin aarde juurde vaatama minna. Kohapeal läks tee u 300 m kaugusel aardest üsna ATV rajaks üle ning jätsin auto sinna. Kohale jõudmiseks pidin veidi vihmast märjas floras ukerdama. Algul proovisin vaatluse teel midagi näha, aga no silmanägemine ei ole enam see. Miski aeg oli aga topsik mul otse näo-ees ja pistsin logi kirja. Aitüma peitjale!

 2 

Osmikuga seostub mul pigem puidust ehitis. See siin...no minge vaadake ise. Leid oli kiire ja kättesaamine lihtne isegi vigase seljaga. Kui taustast rääkida siis see ei ole päris tundmatu kant. Siin olid Maardu keemiakombinaadi settebasseinid. Ja lapsepõlves ühel suvel sai siin lähistel ikka korduvalt ukerdatud, vallidel ronitud ja seda jääkvee lompi vaadatud. Nimelt linnatänava sõpradest ühel oli suvila Kallaveres ja teisel Randvere kiriku juures, nii me siis seda vahet jalgratastel ja jala üksvahe kulgesime ja loomulikult oli vaja kõike uudistada.

 1 

Olgugi, et Eesti on väike, siis leidub seda kasutusega ala meil küllaga. Nii ka see siinne tühermaa keset linna. Küllap jõuab kätte ka aeg, mil kinnisvaraarendus jõuab nende aladeni ning see osmik peab taanduma uute, suurte ja vägevate ees. Seniks aga, minge otsige see tops üles. Tänud aarde eest!

 2 

Tore väike õhtune jalutuskäik mööda tühermaad. Aardega läks kiirelt, minutike vaatlemist ja saigi protseduuride kallale asuda. Tänud aarde eest!

 1 

Selline mõnus peale tööd jalutamise aare. Selliseid võix rohkem olla. Tänan

 1 

Paraku käis see jube osmik koos väidetavalt lihtsa peidukaga mul seekord üle võimete.

 1 

Kui aare avaldus, olin ma ilusti tööl koosolekul. Peale mammutkoosolekut kella 5 ajal viskasin pilgu meilboxi ja märkasin GC teavitust. Loomulikult pidin ju vaatama, et mis asi see siis on.

KAKS KILOMEETRIT KODUST!

No mida asja??? Jälle!!!

Olin just mööda saatnud nädalakese, kus pea 24/7 kodus olin.

Nüüd ma solvusin küll. Peitja teeb seda meelega. Kui ta peitis Kuu js Ristaia, siis oli analoogne juhtum.

Loomulikult ma seda õhtul peale tööd otsoma ei läinud.

Aga täna ei andnud enam rahu. Geopeitus ongi nats unarusse jäänud ja tuligi oma mugustunud jalad tagumikust välja kiskuda ja sammud sinnapoole seada.

Päris drive ini ei hakanud ju tegema kuigi oleks saanud.

Tegin seal jõu ja ilunumbreid ja kirusin mõttes peitjat. Ei tundunud mulle need raskusastmed vettpidavad.

Siis polnudki muud, kui helistasin Herkile ja ütlesin, et ma ei jõua. Herki arvas, et ma ei jõua mäest üles ronida... Ta hakkas siis minu poole liikuma ja teisel katsel lähenesime kahekesi.

Nii me seal siis kahekesi olime mitteleidmas seda lihtsat aaret. Mitteleida on ka tore - see annabki põhjuse uuesti tagasi tulla.

Tänud!

Hilisel õhtutunnil olime teised leidjad, kuigi aarde avaldumisest oli möödunud juba tunde. Kõige keerulisem oli pimedas õigesse kohta mineva rajaotsa leidmine. Tänud!

 1 

{FTF} Tegelt olime teel üldsegi Raplamaale. Tegime väikese põike siia.. ja mitte keegi polnud seda lihtsat aaret veel leidmas käinud. Tegime siis otsa lahti. Tänud