Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Otsi Rapla lähedusest üles see koroonakoll ja tema vasaku silma juurest leiad ka aarde!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (9), soovitan (8), 2020_aasta_aarde_kandidaat (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC90YC8
Logiteadete statistika:
26 (89,7%)
3
6
0
0
2
0
Kokku: 37
26 veebruaril Anne ja Kleone käisid lõpp-paigas ja seal ei olnud mitte midagi koristada, peale kuuseokste "Miuseni" haual aga need ei klassifitseeru ju prügi alla.
Niiet Jaanikal ei olnud vaja sinna spetjom küll kütust põletama minna, kõik on tal korras!
... kui mugu "varastas", siis ta võtab ja viib ise tipa-tapa aardejäänused ka prügikonteinerisse, mis see tema asi üldse teiste asju näppida oli! See ei asunud ju tema ukse all, et jalg taha jäi, enam kui kindel, et konteineri järgi läks ta ise ja kellegi ütlemise peale. Ei ole mugud nii teravad pliiatsid, et see nüüd Alu kõikseparem koera jalutamise koht om...
Jaanikat süüdistada on alatu ja häbematu!
Ei tea kuidas ma saan seda ise loodusest eemaldada kui aare ei asu enam oma koha peal ja uut asukohta lõhutud aarde leidja mulle ka ei teata?
Mittemängijad ei pea meie järelt koristama - käisin ise läbi ja toimetasin prügisse. Nüüd võib aarde arhiveerida, loodusest eemaldatud. edit: Juba oligi arhiivi saadetud, peitja oleks soovi avaldades aarde asukoha (20 eemal) minu käest teada saanud. Arusaadavalt ei saanud seda "viimase hetke logijate" kiusatuseks veebi üles riputada.
Koht vaba. Paluks viimasel leidjal lõhutud aare prügisse visata.
Anne juba kirjeldas kõik ära. Riisusime lehti ja jätsime Miisu-Pontu hauakesest välja kaevamata. Täname kõike, kes täpse koha tuvastamisel meile abiks olid.
Mida sa selle soodsa ilmaga ikka teed - tuled ju konkreetset aaret leidma. Nägin küll mitteleide aga kui sul on ikka etteöeldud lahendus, koht ja teostus, siis täna teiste mitteleid ei kohutanud.
Marssisime sirge seljaga kohale aga värskelt maapinnale laotatud kuuseoksad ja küngas nagu oleks kellegi kallis Miisu või Muri sinna maetud, ei tõstnud kätt kaevamiseks.
Ma alati imetlen peitjaid, kes peidavad 100 km kaugusele, et kuda krt Te hooldamas jõuate käia. Tegelik elu näitab, et ega jõuagi! Peites saab ju alati ühe sammu ette mõelda, mitte lootma jääda, et Kogukond hooldab, ei hoolda ta ühti! See on peitja ehk endale võetud kohustus.
Aare saab plusspunktid idee ja asukoha ja teostuse eest ja eriti veel selle eest, et vasak silm on ikka vasak silm ja õigesti asus aga tagasi niipea ei kuluta oma autokütust ja pidureid.
tundub, et aare on jalad alla võtnud :( Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mõistatuse osa oli päris kihvt ja saadud tulemus sai jäetud ootama paremaid looduslikke olusid. Nüüd on need kätte jõudnud ja läksime silmi puhastama. Kõigepealt vaatasime vasakut silma ja leidsime soovitud kohast rohkelt ebakorrapärasust aga selle alt ei miskit aardele viitavat. Parema silma juures, või siis vaataja seisukohalt vasaku silma juures, leidsime vaid rohkelt lund, mille kaevamiseks meil hetkel puudus tahtmine. Piilusime siis veel seda eelmist silma, natukene kraapisime oksaga põnevamaid kohti ja pidime tõdema, et ei olnud meie valitud aeg nii soodne midagi.
Lahe aare otsast lõpuni - nii mõistatus kui peidukoht. Saime isegi täitsa ilusasti kohale, kuigi näha oli, et keegi oli seal ka jala(d) märjaks saanud. Tänud!
Mõistatusega olin alguses ikka täitsa valel teel, nii ei saanudki midagi tulla. Õige tee mulle tegelikult meeldibki, ei tea, miks seekord selle peale ei taibanud kohe tulla.
Eilsed jäljed piirkonnas olid lumekorraga kaetud, kuid siiski oli tatsumist siin ja seal märgata. Aarde leidmist see kuidagi kergemaks küll ei teinud, sest seda kattis värske ja loomulik lumekiht. Aitäh, see oli hea mõistatus ja koht ning teostus samuti!
Nii lahe aare. Lõpus juba aimasime,mida otsime ja nii oligi. Tänud
Mina nägin tonti seal, kus isegi kolli ei olnud. Tänud!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
See, kus see asub oli ammu teada. Ootasime parajalt külma ilma. Lastel oli lõbus. Tänud peitjale.
Koroonakollidega ma tutvuda ei taha. Aga kus ma saan, kui geopeitus sedavõrd paelub. Uurisin siis kolli silmi ja mõne aja pärast tuvastasin pea asukoha.
Kohale tulime koos geosemudega, koos on ikka julgem. Miki puudumisel tuli õlekõrrest ise üle saada, tulime sellega kenasti toime.
Aitäh! See on Jaika senileitud aaretest mu lemmik: tore mõistatus ja lõpp on kah täitsa teostatav.
Kus see Jaika vasak silm ennast peidab, teadsin juba tükk aega tagasi, aga polnud siia sattunud. Täna aga oli hea uue aasta puhul teha üks väljasõit ja logida mõned uued aarded. Vahetult enne aaret sain oma kainust tõestada ning seejärel saime aarde juude minna. Jasper natukene pelgas seda 4.5 maastikku, kuid leidsime natukene kergema tee ning seejärel oli Jasperil lõbu laialt. Ühte kahtlast asja märkasin küll üpris ruttu, aga pidasin seda ekslikult prügiks ning ei hakanud lähemalt uurima. Lõpuks aga tuli sinna siiski minna ja tõdeda, et see on väga hästi tehtud aare hoopis. Logid kirjas, läks tagasitee juba kergelt ning saime oma plaani kolmanda punkti juurde asuda. Aitäh aarde eest!
Eks ta ole, aarde ilmudes oli asi kohe selge, kus see kollipoiss peidab. Lihtsalt ei olnud mahti minna teda külastama. Küll aga saatsin naljapärast vihje oma mugust sugulasele, kes elab otse seal kollipoisi kõrval. St. ei öelnud midagi muud juurde, vaid lasingi pilti vaadata. Veerand tundi hiljem sain kõne, et ta on aarde juures, mis nüüd teha vaja? :) Ütlesin, et kui sa juba seal oled, siis pane kuupäev ja nimi kirja. Nii läkski, et selle aarde FTF ei läinudki seekord geopeiturile. Kuigi, mine tea, äkki saab kunagi temastki geopeitur ja siis on tema kõige esimene aardeleid ühtlasi ka tema esimene FTF.
Meil läks õhtupimeduses selle leiuga hõlpsalt. Aitäh.
Silmadega juba on nii, et minul on neid ametlikult kaks ja mitteametlikult vähemalt kolm. Selle vasaku silma tuvastasin umbes hetkega ära. Nüüd väänasime väikese georetke siit mööda. Parkisime massina ära ja mõtlesime, et kaasavõetud paati veel täis pumpama ei hakka, lähme vaatame ära, mis seis on. Läksime lähemale ja nentisime, et teoreetiliselt võiks olla paadita tehtav, ainult et kuidas koos üle saada. Minul kui saksapreilnal mingeid talupojakummikuid polnud ja Mikil oli kõigest üks paar. Mõtlesin, et tõmban endale mingid kilekotid ümber või käime eraldi aarde juures, kuid insener Miki oli, nagu ta ikka on, nutikam ja hetk hiljem tõstis ta mu kui jahukoti õla peale ja hakkas vaikselt läbi minema. Mina itsitasin ja hüüdsin ,,Miki, nõõ, Miki, nõõõõ" ja vehkisin nagu lassoga. Hetk hiljem Miki koperdas, lootuses mul seest õõnsaks tõmmata ja jätta muljet, nagu kukuksin vette. Läbi tal see ei läinud ja jõudsime hoopis õigele kaldale. Aarde leidsime pigem kiiresti ja tegime erakordselt kauni sissekande logiraamatusse.
Tagasiteel mõtlesime küll korraks rollid vahetada, et nüüd võtan mina Miki õla pääle, aga see nott ei tõusnud maast lahtigi ja sain hoopis ise juba tuttava koha Miki turja pääl sisse võtta. Sel korral üritas ta olla uuendusmeelne ja enam ei koperdanud, vaid otsustas nii palju kükitada, et minu tallad vett puudutasid. Ka siis ta näotu plaan mul seest õõnsaks tõmmata ei läinud läbi, ja istusin rahus oma trooni pääl edasi.
Väga vahva aardelahendus, mulle meeldis. Koht on juba pikalt tuttav, mõni aasta tagasi veetsin seal majas kenasti aega ja õppisin elu.
Koroonakolli vasaku silma leidsin. Natuke oli vaja julgust, et sinna silma ronida. Kaua ei viibinud ta silmas, praegu veel vaktsiini pole, äkki nakkab. Väga äge aare! Aitäh!
Mõte liikus õiges suunas. Kui tuvastasin lõpu, siis oli mõnus äratundmisrõõm. Äge lahenduskäik.
Neli pool maastik õnneks polnud, aga mul pole mitte midagi selle vastu, et vahelduseks on mõni mitte ladvaõun. Sarnast lõppu olen näinud, vist oli ühe tükikeste aarde puhul. Mulle meeldis. Aitäh!
Mina neid kolle ei karda ja parema silmaga segi ei ajanud ka. Isegi pimedas julgesin kollile külla minna, aga partide käest sain sõimata. :D Tänan.
Selle kolli leidmine oli nii lihtne ja sujuv, et tuli ikka kohe tahtmine teda ka lähemalt vaatama minna. Arvestades maastikku sai ennast korralikult hambuni relvastatud ja nii me siis kolli vallutama läksime.
Ja ega tal palju pääsu polnudki, selle varustusega oli kiire 1:0 meie kasuks.
Aga muidu tore kollike leitud :) Aitäh!
Väga ägedalt see koll siin välja mõeldud ja korralikult teostatud ka, minu poolt sildid :)
Kui pind on vasakus silmas, siis tuleb see kähku eemaldada. Käisime vasakut silma vaatamas. Üsna tore kant sel kollil, mulle siin meeldis. Aitäh!
Üldiselt meile sellised aarded ei meeldi, kus pildi järgi peab ei-tea-mida ei-tea-kust otsima. Selle aardega oli aga nii, et peale vaadates hakkas kohe aju õiges suunas tööle ja loetud hetkedega oli selge, kus on koll ja kus on aare. Edasi nii optimistlik ei olnud, sest raskusastmed lubasid arvata üsna keerukaid otsinguid. Ja sama kiiresti kui selle aarde peidukoha lahendusele jõudsime, selle otsimise mõtte ka peast heitsime.
Ühel juhuslikul kohtumisel ühe geopeituriga lipsas aga jutust see aare ka läbi ja meil tekkis taas huvi selle aarde juurde minna. Täna olimegi sobivasti Raplamaal seiklemas, auto pakiruum ka igasugu geovarustust pilgeni täis ja nii me kohale veeresime.
Kohale jõudes takseerisime kolli, tema silmi ja õige varsti ka müstilist kivi. Aardeleid oli kiire. Vaadates logiraamatu paksust, ootab aarde peitja Kolli juurde ilmselt massiliselt külalisi. Ärge siis Kollil pikalt oodata laske!
Täname kihvti aarde eest!
Kollil oli aare vasakusse silma sattunud, käisin aitamas tal seda silmast kätte saada. Midagi keerulist ei olnud aga olin ka maastikku silmas pidades hambuni relvastunud.
Tänu targale nuputajale sai nimi kirja. Ka peitjal on hea silm. Aitäh!
Lahedalt lihtne mõistatus. Kuna asjaolud soosisid, siis sai see aare jooksvalt tänaseks sihtkohaks võetud. Kohapeal pisut puterdasin, et kumb on vasak ja kumb parem, kuid loogika abil sain siiski üsna kiirelt aardele küüned taha ja nimed läksid teisele reale kirja.
Tagasiteel koll vist pisut pahandas ja ikka südamest loopis tammetõrudega, mis ümberringi solp ja solp langesid..
Tänan peitmast.
Alanud vihm tähendas, et täna pärast tööpäeva lõppu ei olegi vaja tormata. Kehv ilm ei sega aga ometi geopeitumist, eriti mitte kolli otsimist. Teadagi, millistes kohtades kollidele meeldib, nii sai pelgupaik kiiresti tuvastatud. Kaasa taritud mõlemad vidinad jäid kasutamata, taskulamp kulus vähemalt järgmise aarde juures ära, hiljuti puu otsas veidi üleliigsena tundunud tarvikud oleks ehk abiks olnud, aga muidugi on õues vajalikke asju ikka parem kodus kapis hoida ja sai ka ilma. Aitäh toreda lihtsa mõistatuse eest. Oligi väga vaja üht teistmoodi õhtut vahelduseks, see õnnestus.