Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jasperi jaoks on see metsatee, minu jaoks koht, kus saab lasta tal omaette kõndida, oksi korjata ning nendega mängida, kartmata et ta autode ette jookseb. Kunagi oli siin ka soojatrass, praegu lihtsalt üks mõnus rada Külvi tänava otsast Kaselaane jalakäijate sillani. Kui just mõni puu pole teele kukkunud, on see rada ka lapsekäruga läbitav.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 2. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC90YE5
Logiteadete statistika: 102 (96,2%) 4 3 1 0 1 0 Kokku: 111
Käisin kontrollimas, aare oli kaduma läinud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Vaatasime kõik viieharulised üle, aga aaret ei näinud
Mul oli kaks tundi surnuks vaja lüüa Laagris - vennalaps oli Tantsustaari töötoas. Mis siis muud kui metsa aarde jahile. Aitäh!
See mis veebruaris oli ühtne jääkamakas, on nüüd igati tip-top topsike. Kevadine mets on fantastiline, linnud tahtsid kõrvu lukku laulda. Aitäh!
Vahepeal oli ju küll suur sula olnud, aga konteiner endiselt väike vahva jääkamakas. Eks peab kevadet ootama.
Leidsime aga ei saanud logida... aare pessa jäätunud. Eks tuleme sulaajal tagasi, tänud!
Leitud, aga logida ei saanud, sest kapsel on oma pesasse kinni jäätunud. Liialt jõudu ka ei julenud rakendada. Eks siis järgmine kord soojemal ajal saan nime kirja panna.
Pärast „Ah, mine metsa #1” juurde sattumist mõtlesin, et võiks siis järgmiseks juba ka #2 juurest läbi käia. Selgus aga, et jääb teiseks ja #3 veel hoopis kolmandaks korraks. See aare oli aga ainult paar sammu teha ning tegemata need sammud ei jäänud. Aitäh peitjale!
Vigade parandus - valisime natuke jäävabama päeva. Siis polnud ka topsi kätte saamisega probleeme. Täname!
Täitsa m6nus metsarajakene kuhu l66skava päikese eest varjuda. Siili mina ka ei näinud ja pokemone ei otsinud. Kyll aga nägin lehtede vahel erinevaid lindusid, paari konna ja yhte rästikut. Igati korralik kiire metsasutsakas ;) Tänud peitjale
Käisin metsas. Ei näinud siiligi. Kuid selles võpsikus on hästi palju pokemone.
Huvitav, et isegi sellise lumega viisid jäljed otse aardeni. Aitäh!
Märten, lähme metsa? Lähme!
Tulime, nägime, logisime. Taustaks kõrvalaia koera lakkamatu haukumine. Aitüma peitjale!
See aare oli meil pikalt tähelepanuta olnud, aga tegelikult lähenemistee oli ju igati hea ja mõnus. Meid saatis pikalt ühe kohaliku koera haukumine. Vihjeobjekti leidsime üsna lihtsalt üles ja konteineri leidsime ka koheselt. Aitäh peitjale, mõnus karge jalutuskäik oli.
Auto jätsime taas väheke eemale teisele poole silda ja jalutasime aardeni. Leid tuli kiirelt, kuigi korraks tekkis tunne, et kas oleme valel pool jõge, sest teisel pool paistis aardele väga sobilik pesa :D Tänud!
Esialgu vaatasime ikka teisel pool kanalit olevat suuremat karpi, mis meid nii ahvatlevalt kutsus. Aare oli siiski koordinaatidel.
Kuulasime peitja käsku ning käisime metsas. Preemiaks saime omad nimed logiraamatusse märkida.
Aitäh jalutuskäigu eest!
Tubli poiss, Jasper! Vii issi jälle metsateele ja vaata, et tal igaks juhuks ikka tops ka taskus oleks! Tore metsarada siin majade vahel. Jalutasin Jasperi raja läbi, leidsin vahvast peidukast aarde ja tegin natuke pikemagi tiiru, see oli tore, nägin kahte rebast ja hetk hiljem kolme kitse. Vat siis Tallinna linn! Tore linn.
Aitäh!
Siiakanti polegi varem sattunud. Leid tuli õnneks väga kiirelt :)
Tore lihtsalt jaluta kohale tüüpi aare. Kui jõe kaldal lausa kubises mugudest, siis aarde juurde viival teel polnud hingelistki. Ainult kohalik koer avaldas nördimust minu kohaloleku üle ja kohalikud lapsed olid läheduses mänguhoos.
Kui laupäevahommikul on väga varajane äratus ning sõit toob Pääsküla kanti, mis siis oma ajaga ikka muud teha, kui metsa minna. Siia tõi õnneks veidi parem rada. Ega see ei takistanud vihmal kaela sadamast, aga vähemalt kõhust saati taimestikku oli vähem. Õige kohapeal teatas geonina, et nüüd võiks kaarti vaadata. Aitäh peitjale!
Käisin täna Laagris sõbranna juures lilli kastmas ja tegin väikese jalutuskäigu aardeni ka. Nimi kirjas aitäh!
Selleks, et ikka õigel ajal sündmusele kohale jõuda, tuleb hakata vara Tartust tulema. Mina aga tulin väga vara ning seega jäi aega Laagris mõned aarded leida. Niisiis seadsin alguseks sammud "Madise metsa". Täitsa tore jalutuskäik ja kiire leid. Õnneks oli aastaaeg sellise kõrguse jaoks soodne. Aitäh!
Ah, eks ma ikka lähen kui kutsutakse #4 :o) Pikkkasso küll juba peaaegu kannul, kuid vähemalt hetkeseisuga on Madis veel Tallinna viljakaim peitja. Ja seda mitte power-trail stiilis ega juhuslikult kuhugi poetatud ajutise hõnguga konteinerite näol, vaid ikka kohe päris aaretega. Hästi valitud peidupaigad, jätkusuutlikud lahendused, korralikult vormistatud ning mis kõige olulisem - igal aardel on ikka mingi point ka, olgu siis asukoha või mõistatuse kujul. Täitsa tuttav rada metsa minekuks siin, aitäh uue kutse eest!
Ise ja üksinda käisin kohal, ise kirjutasin oma nime raamatusse.
Hea peidukas on leidunud. Se puu teadis kasvades juba, et siia on peidukat vaja.
Kui ma Tanelilt küsisin, et mis aarde me järgmiseks võtame, sain vastuseks: "Ah, mine metsa!"
Mis??? Juba tiirust kõrini ega tahagi enam aardeid? Õnneks ei olnud nii.
Tegime metsaretke ära, kiire leid.
Parkimiskohani jõudmine oli korralik peavalu ja väljakutse, aga lõpuks see siiski õnnestus vaatamata liikluskorraldajate ennastsalgavatele pingutustele. Kui parkimiskoht leitud, siis edasi läks juba libedalt. Aitäh peitjale.
Täiesti plaani väline leid, midagi ma selle aarde kohta ei teadnud, ega ettevalmistusi ei teinud. Seda magusam oli leid kohalikku naabrivalve haukumise saatel. Tänud peitjale aarde eest.
No kui kästakse minna metsa, siis tuleb seda kindlasti teha. Või mis metsa see siin nüüd ikka nii väga on, rohkem nagu linnapargi moodi teine koos kena kulgemisrajaga.
Tõeline metsakülastus. Tee aardeni on jäälibedaks tallatud, pool teed kõnnid pargivalgustuse lampide all, pool teed tervitavad õnneks aiatagant haukuvad koerad. Eks ta vist natuke Hong Kongi metsapadrikuid juba meenutas.
Tänud.
Enne kui pimedus võimust võttis, saime oma nimed logiramatusse jäädvustada. Naabertalu valvur küll pahandas meiega väga häälekalt aga õnneks lahutas meid aed ja nii saime ühes tükis tulema ;)
Tänud väikese õhtuse jalutuskäigu eest.
Kellegi koera haukumise saatel leitud ja logitud. Peitjale tänud!
Otsustasime rattaga aaret otsima minna. Päris libe oli. Aare oli natuke kinni külmunud, aga saime siiski kätte ja nimed kirja.
Täitsa mõnus jalutuskäik. Omapärane asi oli aardele (varjamiseks?) ette pistetud :) Aitäh!
Juhtusin siia kanti ning mõtlesin siis ka metsas ära käia. Aitäh!
Ah või selline porgand! Läksin metsa ja samas logisin ka aarde. Selle retke jooksul kuivas kummiku sisemus kenasti ära. Aitäh!
Õhtul pimedas sai tehtud üks tore jalutuskäik ja nimi kirja pandud. Aitäh.
Proovisin paarist kohast Pääsküla rappa täna minna, aga lund on nii meeletult palju, et autot ei saanud kuskile jätta. Võtsin siis selle aarde hoopis plaani, sest oli lootust, et lasteaia juures ikka parkida saab ja õnneks nii oligi. Kaspari viskasin kõhukotti ja suundusime nulli poole. Ootasin, et koer haukuma hakkaks, aga seda ei juhtunudki ja kui lõpuks kaarti vaatasin, siis seisin täpselt aarde kõrval. Läksin mööda eelmise leidja tuhmunud jälgi ja oligi tops kohe käes. Tänud metsa kutsumast!
Täna oli tõesti vajadus olemas. Peal tööd vurasin siis nii lähedale kui võimalik. Olin ennest ette valmistanud, et metsas tuleb hullult lumes sumbata, aga peale silda kulges aardest mööda täiesti korralik lai rada. Paistab, et inimesed käivad siin palju jalutamas. Aarde ilmutas küll end kiirelt, aga tönside näpudega ei saanud teda kuidagi kätte. Lõpuks aare käes ja logi kirjas. Tänud peremehele aarde eest.
Oli tõesti viie haruline. Metsatee nagu talvises muinasjutus. Esimene kord siin olla.
Üle kraavi aias toimetav koer tegi endiselt oma "tööd" :) Tundus selline visa tegelane olema. Aga väikse aardesutsaka eest tänud sellegi poolest. Aardega hetkel kõik vinks-vonks.
Käisime õhtul metsas. Väga ilus oli, soovitan! Väga hea uru on see tops omale saanud, nagu vanajumala seljataga. Täname aarde eest!
Praeguse seisuga eelviimane mine metsa aare. Täpselt selline hea kodulähedane sutsakas. Tänu GP-kaardile saime õige teeraja peale ja kenasti aardeni. Aitäh peitjale!
Täna oli vaja tavaline aare kirja saada ning tulime lähimat leidmata aaret otsima. Mu jaoks oli see uus rada, väga huvitav veel. Märkasime, et pääsküla jõgi on veel täitsa lahti, loodetavasti jätkub külma veel. Leid oli kiire, aga kätte ei suutnud saada. Õnneks Liisil polnud sellega probleemi.
Tööpäeva lõpetuseks ja enne päris olulist motivatsioonivestlust sai metsast läbi astutud, et puudelt maalähedast jõudu ammutada. Ilmselt oli sellest kasu, sest nii vestluse ajal kui pärast oli tunne hea. Näis, kauaks seda tunnet on või missuguseks tegelik lõpptulemus kujundub. Väike isiklik kasu saabub igal juhul.
Mõnus metsarada tõepoolest. Ühtegi teist hingelist polnud. Ainult isane koer Gersti lõugas logimise ja lahkumise ajal. Aitäh Madisele jalutama kutsumast! Aare heas korras, kõik hädavajalik oli eeskujulikult topsis olemas.
Võtsime peitjat kuulda.. käisime metsas ära Tänud
Täna oli Kivimäele asja ning seal GP aarete kaarti vaadates tundus, et see on kõikse ligem, mida otsima minna. Kohale jõudes lasi üks koer korraliku kisakoori lahti ja seda kogu see aeg, kuni ma logi kirjutasin. Ilmselt on selle koera peremehel naabrid kas kurdid või siis lihtsalt ei tereta teda enam. Aitüma peitjale!
Tegime väiksese õhtuse jalutuskäigu metsa. Ainult lähedalelav koer polnud sellega vist väga rahul. Tänud!
Peale Burmani oli vaja ka kord metsas ära käia. Pimeduses oli veidi tegemist aga lambi abil lokaliseerisime peidiku ja logisime. Tänud!
Tore, kui kodu lähedale uusi lihtsaid aardeid tuleb. Hea võimalus 2,5a ise kohale kõndida ja otsida. Täna õhtul väiksema lapse uinaku ajal jalutasimegi kohale ja õigepea hüüdis Brittel: “siin on ka mingi aare” ja väike käsi ta kätte sai. Aitäh!
Ilus karge talvepäev. Läksimegi siis metsa ja panime nimed kirja.
Käisime ka majade taga metsas jalutamas, tore peidukas oli aardel :)
Üldjuhul teevad koerad oma tööd kui hauguvad ja see on loomulik neile. Seega ei tasu sellesse halvustavalt suhtuda. Igati loogiline kui keegi nende kodu aia taga võsas ragistab. Hea lihtne leid, tänan!
Tagasiteel Viljandist oleks võinud ju nii palju erinevaid aardeid logida aga lõpuks lõpetasin ikka sellisega, mis oleks võinud olla hea tagavara variant kui ei jõua/taha/viitsi kuskile kaugemale minna. Sai ka Mõigu terviserajal käidud, kuid sealkandis asuv aare ei sobinud mulle oma tüübilt - tavalist oli vot vaja. Lahti ma ka seda ei saanud aga erilist motivatsiooni kaua pusida ei olnud - mõni teine kord tagasi. Siin tervitas mind aegsasti üle kraavi kodu valvav koer. Julgustavalt saatis ta mind terve logimise protsessi ning haugus ka headaegaks. Võib-olla oli asi selles, et ega ka Exe papist tüdruk ole ning suu peale kukkunud ka mitte... (605) Aitäh!
Aarde avaldumise õhtul me siia tunglema ei tulnud, sest arvata oli, et rahvast murdu. Täna sammusime mööda peaaegu tühja rada kuniks märkasime õige tihedalt geopeiturite jalajäljekesi ja tantsuplatsi mudas. Seega eksimisvõimalust polnud, tuli lihtsalt käed taskust välja võtta ja aare oligi näpus. Aitäh metsa saatmast!
Kant, kus ikka vahel kolatud. Mul on ainult hea meel selle üle, kui mu koduümbruse hulkumistesse veidi elevust tekitatakse. Teel sõbranna juurde sai siis see leid leitud, see käis päris ruttu. Ainult et koertel võiks olla ilusam hääl. Miks pole neid aretades sellele mõeldud? Üks lontrus kuskilt aiast lõugas nagu viimsepäeva prohvet. Aaret tagasi pannes mõtlesin, et kas kiusata natuke suurema kämblaga geopeitureid, aga ma pole õel.
Ma ei käinud mitte ainult metsas, vaid lausa võsas. Nimelt jätkus operatsioon "Ah, mine metsa!" teemaga "Ah, mine võssa!". Olime ükspäev sõbrannaga arutanud, et kas on võimalik pääseda Nõlvaku kandist tema juurde ehk Pääsküla mini Rimi lähedale ilma kordagi Pärnu maantee äärde sattumata. Khm, enam-vähem oli teostatav. No ütleme, et see on olematu "rada", mis geopeitureid verest välja ei löö. Ehkki päike hakkab loojuma ja mets hämarduma. Koperdasin ümber TREV-i ilmatupika võrkaia ja mööda räämas hoovitaguseid. Kahlasin läbi kõrvuni ulatuvas rohu, koperdasin võsas ja rämpsu täis metsas. No mida ma siia küll ära kaotanud olin! Lõpuks aed lõppes ja jõudsingi suurte majade juurde välja ja sõbranna juurde kohvikannusoojendajat meisterdama. Aitäh aarde eest!
Ma olin tööl alles, kui oleksin pidanud juba sõitma, eksisin päris mitme minutiga oma võimes „lõpetada kiiresti veel see üks asi“ :D. Samuti ei arvestanud ma sellega, et vahepeal õue tekkinud -2 mul autoaknad niimoodi käivitamisel jäässe lööb, et mitte midagi välja ei näe. Ehk et siis veel mõni ootele panev trahviminut lisandus. Lõpuks sain ikka liikuma… Aga vererõhu krudis küll üles, kui mööda tühja teed Laagri poole FTF-ima minna kihutasin (mhmh, ma isegi ei arvestanud variandiga, et aare võiks kuskile mujale tekkida kui „Madise metsa“; alles Etheli arutelukäiku kuulates tuli pähe, et muidugi, Madis ju töötab ka meil kusagil ja oleks võinud samahästi ka selle lähedusse oma aardele pesa leida :D). Samas see ühe käega roolimine ja teisega kaardi toksimine / zoomimine tõmbas pea ikkagi nii laiali otsa, et suutsin sooritada ainult nullkasuteguriga manöövreid ning panin Sae tänava otsast lõpuks 2 korda valesti mööda :D. Ja nagu pärast välja tuli, jäin selle pidur-passireastumist-tagasipööre-passi reastumist-gahhhhvalesti!-pidur-passireastumist-tagasipööre-gahhvalestijälle!-saagimisega Silverile ka veel jalgu koperdama :D. No igatahes, lõpuks olime me seal „Madise metsa“ parklas kohal, mahutasin ennast juba mitme parkiva auto kõrvale ära ja hakkasime nulli poole astuma. Ja ei jõudnud kaugemale kui metsaserva, kui juba püüdis meid taganttulijatena kinni Simone/Kristjan/Miki/Ethel/Annabel/Airi-tiim. Saabusime siis kaheksakesi sinna punkti, kus hulk taskulampe sähvis, Silver oli igatahes juba seal kohal, samuti Mari (kelle potentsiaalne esmaleid ka minu järel ootamise nahka läks), Jaanika koos Margusega, Liis (ma pärast logisid tagantjärele lugedes sain nii naerda, kui film peas jooksma hakkas, kuidas täpselt see Erko ratta sabas karpi skoorima lippamine välja võis näha :D). Kus peidukas oli, ma tegelikult ei näinudki, kuulsin vaid, et Ethel kribis lahkesti ka mind leidjana raamatusse kirja ning ülejäänud tähelepanu kulus lobale ja Karli/Maire saabumisest rõõmust soodana ringi sebiva Indy ohjamisele…
Lahe on ikka see seeria, oli tore kõigiga kohtuda, aitäh Madisele aarde eest ja ka teemat juba mitmendat aastat järjest vedamast :).
Kuna Madis sündmusel suure suuga vihjeid loopis, et ega tema kaugel ei käi ja nii edasi, valisin asukohaks Nõlvaku lasteaia esise parkla - ilma autota ei hakanud ka igaks juhuks riskima... Valisin Marist lausa paarsada m parema koha! Kui aare üles tuli, nägin vaid kiirelt, et kaardil vilksatas Saagi tänav ja panin sinnapoole jooksu. Võiks ju täitsa FTFi saada, AGA siis ma nägin mäest alla joostes, et minu ees sõidab jalgratas! Oi pagan, kui raske oli kannul püsida! Lõpuks jõudsime siiski enam-vähem samal ajal ja saime just nimed kirja ja aarde kokku, kui järjest rahvast voorima hakkas. Aitäh!
Mõtlesime, et advendiseeria ajal võiks vähemalt korra ikka kiirreageerida. Eelmine aasta jõudsime selleni alles 29. detsembril. See aasta linnuke kiirelt kirja. Olime päris kindlad, et aare avaldub Laagri kanti aga oleks ju päris tobe sõita Laagrisse ootama ja siis avastada, et ilmub hoopis teise linna otsa. Seega sõitsime Järve keskuse juurde ning tegime kuni kella 9ni seal aega parajaks.
Aarde avaldumise järgselt kruiisime rahulikult aarde parklasse. Teeäär oli autosid täis, kuid mahutasime ennast siis ka kuidagi ära. Edasi jalutasime nulli suunas, kus paistis mitmeid taskulambivihke. Vastuvõtukommitee esireas oli Indy, kes rõõmustas meie nägemise üle. Märkamatult valgus kogu seltskond minema ja saime endi nimed neljandale leheküljele lisada. Aitäh aarde eest! Metsas käidud.
Otsustasime meiegi kiirreageerida. Stardikohaks valisime Järve Selveri. Nii saime kell 21.00 poole hinnaga saiakesed. Boonuseks oleks sealt hea olnud statrida nii linna kui ka Laagri poole. Peale uue aarde piiksu keerasime autonina Laagri poole ja auto saime geoparkla viimasesse vabasse taskusse jätta. Taskulambi saatel suundusime eemal olevate häälte poole. Rahvast nagu oli, aga enamusel oli nii kiire logimisega, et tere-ringi ei jõutud teha. Peale väga kiiresti reageerijaid jäi aga plats tühjaks ja saime rahulikult aaret otsida. Tagasi auto poole minnes avastasime väikese juturingi. Meie sõrmed ja varbad külmetasid, seega ütlesime vaid head aega ja suundusime koju pleedi sisse.
Geoõhtu sai veedetud aarde ligidal circle K-s. Kahjuks kiirustades väike vale pööre ja sinna kõik see aeg kulus. Kohapeal natukene geo loba ja kojuminek. Suur tänu peitjale.
No kui aare peidetakse sama hästi kui ukse alla, siis ei saa ju minemata jätta. Esialgu plaanisin küll Pääsküla jõe väiksel sillal avaldumist oodata, aga jäin siiski kodu ukse alla passima ning see oli viga, sest kodust aardeni oli mul 500 m jala astuda. See tähendab, et jõudsin kohale neljandana. Tänan.
Kui aare avaldus siis sai ka temot tehtud, panime tuhat nelja kohale. Ei näinud kedagi seal, logi läks kirja 23:15. Ei saanutki esimesteks kuigi jõudsime pea 2 tunniga kohale...
Tulime Hortese juurde valvesse ja kui aare avaldus, tundus et sai päris hea koht valitud - gps näitas kohalejõudmise ajaks 2 minutit. Kui olime umbes minuti oma arust gps järgi sõitnud, oli 2 minutist saanud juba 5 ja siis selgus et olime kohe alguses parklast valele poole keeranud, sest mu gps ei saanud ilmselt aru mispidi ja kus me olime üldse. Minu navigeerimisoskused ilmselgelt nõuavad veel arendamist. Õnneks autojuht oli tasemel ja kähku ots ringi ning varsti olimegi geoparklas. Alguses tormasime metsa õiges suunas aga ühel ristteel läksime sutsu valesti ja avastasime selle jälle minuti hiljem alles, ning nii me siis tulukestega seltskonna juurde eelviimase ekipaazina kohale jõudsimegi napilt enne viimaseid :D Nimed kirja, natsa geojuttu ja edasiste toimetuste juurde. Aitäh!
Päeval sai arutatud Miki ja Simonega, et kus võiks oodata. Oli 2 varianti kas Laagri või Järve, otsustasime viimase kasuks, aga nagu näha oli see viga. Aga pole hullu, liiklust ei olnud ja olime 8 minutiga Järvelt Laagris (kiirust ei ületanud). Parklasse jõudes oli seal juba terve rida autosid ees. Teistelt uurides, kust nad alustasid -tuli välja, et meie olime kõige kaugemal. Kes oli Hortese juures, kes seal samas tänava otsas, kes Laagri Circle K. Ekipaaz kes oli Horteses, olid ka just jõudnud- peavad vist kiirreageerimist harjutama, et nii kaua aega läks. Igal juhul oli lahe teisi näha. Tänud peitjale.
Hommikul oli plaan ühe ekipaažiga peale lennata, aga õhtuks sai meid juba kaks. Arutlesime küll kuhu aare võiks tulla ja lõpuks tundus hea idee kuskil keskel avaldumist oodata - no et siis saab kiirelt ükskõik kummas suunas ajama panna. Kui lõpuks see "kõll" käis, siis olime sekundiga parklast kadunud ja ralli aarde suunas algas. Kuskil hessi juures kurtsin, et see on vist küll kõige pikem sõit Järvelt Pääskülla... :D No kuidagi ei tahtnud need kilomeetrid otsa lõppeda. Tagatipuks sooritasime keelatud vasakpöörde, mille järel avastasime geo-parkla ja kõik lootused kuulusid mahakandmisele :D Nulli poole lähenedes paistis juba kaugelt jaaniussikeste pidu ning rahvast oli palju, aga ega küll küllale liiga tee ja mängijaid vooris muudkui juurde. Aitäh teile!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Ma ei mäletagi kas ja millal see oli kui mina end viimati detsembris üles kruttisin. Aga see seltskond täna siin küll kruttimist ei vajanud. Mulle tundus, et nad said eile piisavalt puid alla, et täna veel täitsa kuumad olla. Meie strateegiline stardiplats oli soojendusena selline vägagi tagasihoidlik. Kui me ükskord Metsa jõudsime olid kõik võimalikud tähtsad kolmetähelised lühendid ilmselt juba kirja pandud. Esimese hooga oli keeruline aru saada, et kus see aare võiks olla, sõltlased olid ta sisse piiranud. Ühel hetkel üle Etheli õla ikka nägin seda kurjajuurt mis meid kõiki siia metsa kokku tõi. Hetk hiljem nägin ka kuhu ta peitu läks. Ah, et siis sellised ongi need detsembrikuu õhtud. Ah, mine metsa. Aitäh!
Täna tundus hea päev detsembrikuumusest osa võtta. Ainult rehvivahetusega olin niigi hiljaks jäänud ja need tuli esmalt ära vahetada. Kui juba neljandat ratast alla kruvisin, tundus et olen veel graafikus. Aga siis hakkas jant pihta. Ilukilp ei tahtnud kuidagi peale minna. Aina agressiivsemaid võtteid kasutades oli juba tunne, et kohe lendab see seitsmeks tükiks. Pärast pikka pusimist taipasin lõpuks turvamutrilt otsiku maha võtta ja edasi läks juba ludinal. Aga nüüd läks kiireks, kuna oli plaanis Laagrisse kella kukkumist passima minna, oli veel jupp maad minna. 20.59 jõudsin Laagri Cirkelisse ning sealt siis kohe minut hiljem teele. Käis küll peast mõte läbi, et äkki peaks teisele poole teed kuskile Saagi tee otsa passima minema, aga kuna läks kiireks, siis mõtteks ta jäigi. Tanklast väljudes pidi loomulikult nina ees just punaseks minema ja hetk hiljem Saagi teele keerates, keeras sinna ka üks teine masin. Tundus küll, et tuttav Marise auto, aga kuna ta sõitis nii aeglaselt ja ei jäänud õiges parklas pidama, siis pidasin teda siiski kohalikuks. Oi kuidas seal sabas haigutades tundsin kuidas need loetud sekundid ja sajandikud nüüd saatuslikuks saavad. Parklasse jõudes oli silla juures lampide välkumist juba näha ja võtsin ise ka hoo üles. Kuid olin liiga aeglane ja jäin pool minutit hiljaks. Liis ja Erko ei jõudnud veel aaretki tagasi peita. Seekord siis STF 21.05. Ja siis hakkas aina rahvast saabuma. Esimese kümne minuti sisse jõudsid 6 seltskonda ja varsti olid ka 7ndad ja 8ndad kohal. Hiljem selgus, et oligi Maris mul seal nina ees. Ai-ai, pead veel kiirreageerimist ikka harjutama. :D Vot see on alles uhke detsembri kuumutamine. Natuke loba, pihi all olemist ning oligi aeg õhtu lukku panna ning koju kobida.
Tänud.