Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui Arvo suudaks visata kivi 800 meetrit ja Karl sealt, kus praegu on Alar, 1240 meetrit, läheks Almal elu kibedaks.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 119/87 |
Aarde sildid: soovitan (3), muguoht (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC90ZAW
Logiteadete statistika: 87 (97,8%) 2 1 1 0 0 0 Kokku: 91
Kunagi ammu lahendasin ja jumal ise teab kuhu ma selle paberi panin. Tegin siis uuesti. Akadeemikud ja professorid on tuntud naljamehed. Mu kunagises matkaseltskonnas on kolm professorit ja kui kõik kokku saame siis nende nalju kuulata on ikka lahe küll. Ainuke asi on see, et igal ühel on alati õigus ja varsti läheb erialaseks kemplemiseks (millest teised enam midagi aru ei saa)). Peitmisviis on ootamatult vahva, ainult käed kriipis ära ja okkad on sõrmes. Tänan lustliku aarde eest.
No need akadeemikud on ikka omaette inimtõug ja naljad on neil nagu relatiivsusteooria. Aga nagu me kõik teame, on eelpoolmainitud teooria üheselt siiski mõistetav ning tutvudes natuke kohalike oludega ka akadeemikute naljad täiesti arusaadavad. Mina veel selle mõistmisega õiget kohta polnud kätte saanud, aga kaaslane teadis täpselt, kuhu tänavale ja millise maja juurde vaja roolida. Ega kohapealgi libedalt ei läinud. Kõigepealt tegime tutvust ülimalt tigeda Berberis vulgarisega ja peale seda sai alles logima hakata. Aii, kuidas mulle Hannese mõistatused meeldivad. Peaaegu alati on esimene emotsioon seotud häälitsusega möhh ja siis edasi loksub kõik kas siis mõningase abiga või ilma kenasti paika. Tänud järjekordse vahvakese eest
Need Akadeemikute naljad sain ammu lahendatud, täna käisin panin nime ka kirja. Tänan.
Ülejäänud seltskond läks shoppama ja mis sa muud ikka teed magavava lapsega, kui teed kiiremaid ringe linnapääl ja proovid korjata aardeid sirutatud käega autoaknast väljas. Mõni isegi jäi näppu. Tänud aarde eest.
Tundub, et seda nurgakest kasutatakse lumetagavara panipaigana. Igatahes andis kaevata, enne kui õigele nurgale ligi sai. Konteiner päris kena teine. Aitäh!
Täna siis Rakvere päev, linn sai aardeid otsides risti ja põiki läbi jalutatud. Rakvere on väga muutunud, linn on kaunis ja puhas, seal on palju vaadata ja uudistada. Sain minagi akadeemikute ning nende naljadega ühele lainele ja aardegi sõrmede vahele :)
Aitäh aadremeistrile siia kutsumast!
Loodetavasti saime me akadeemikute naljast aru - vähemalt nimed me kirja saime. Aitäh peitjale!
Mõõdistustöö sa juba eelmisel aastal tehtud aga siis oli lõpus suur lumehanag ja siis jäi asi pooleli. Täna aga oli lumi sulanud ja tops kättesaadav. Koapeal oli kiire leid. Hea maskeering 5+
Minu mõõdetud tuntud kivipallurite tulemused jäid lahjaks. Võistlusprotokolli järgi olid nad isegi oma 30meetrit enamaks võimelised olnud. Täna sai seoses tööga Rakverre tuldud ja muidugi tuli aare ka üles otsida. Hea, et akadeemikud on ikka naljamehed. Tänan.
Akadeemikud on niipalju nalja visanud, et lõpus olev objekt on täitsa jäätunud lume all, ei hakanud seal väljakaevamist tegema.
Vat siis, mis kiviviske kaugusel leidus. Õnneks ei parkinud mikrobuss meeter maad tagapool, muidu oleks leiuta lahkunud. Aitäh!
Mulle see mõistatus väga meeldis, oli tore lahendada. Laupäeva hommik oli siin tänavas väga vaikne ja sain rahulikult leida ning logida. Aitäh!
Täitsa tore mõistatus ja vahva peidik. Leitud! Logiraamat saab kohe-kohe täis!
Sämmi grillis lõunatades paugutasime esimese korraga geokontrolli põhja. Ise ka ei uskunud. Jälle üks teadmine juures, aitäh!
Mõistatus lahenes kiiresti ja leid tuli sama kiirelt. Tänud! :)
Ettevaatus on tarkuse ema.
Oleks ettevaatlikum olnud, oleks kindlasti kõvasti vähem torkida saanud. Seekord veidi valest kohast otsimine, oli lausa vere hinnaga. Aitäh!
Mõistatus ammu lahendatud, täna jäi sõites tee peale. Peitmisviisi enne näinud ja seega kiire logi. Topsik oli vett täis. Aitäh
Eks ma püüan ka ajaga sammu pidada ja moodsaid nalju mõista. Mõnda paremini kui teist. Akadeemikud on muidugist klass omaette. Nendega järje pidamiseks tuleb vahel lausa nahast välja pugeda. Seekord jäi õnneks suvepäevitus peale. Välja arvatud nendes kohtades, kus aarde järele küünitades, teravad okkad käele vaod tõmbasid.
Tänud.
Kõige õhtusema rongi pealt vajus välja täpselt ühte nägu tüdrukuid nagu pruusakaid. See on huvitav geneetiline küsimus, miks Rakveres paljud tüdrukud nii ühte nägu on. Kui igaüks oma urgu oli jõudnud oli aeg. Paremalt ära koba, keegi kriimustab. Võta vasemalt ja sa leiad aarde.
Uskumatult lihtne tegelikult aga mõtlesin ikkagi mitu päeva :D
Ühineme eelkõnelejaga, Alma vajab hädasti frisuuri. Aarde endaga kõik korras. Põnev tükike ajalugu jälle omandatud. Aitäh!
Armsale Almale kuluks üks soengu tegemine ära.
Natuke pusimist ja mõtisklemist, agapolnud midagi väga keerulist. Aitäh põneva mõistatuse eest. Varsti hakkab logirull ka täis saama. Teine pool paberist juba poole peal. :)
Kodus sai kohad ja nimed omavahel klappima sätitud. Tänases vihmasajus oli õnneks park'n'grab. Tänud peitjale
Veidi pusimist oli selle aardega, aga tänu Raikole leidsime lõpuks üles.
Tegelikult Almast piisas, et mõistatus ära lahendada, ma ei hakanud meeste rammu mõõtmagi. Lõpus pidin vihjet vaatama, kuna kolm piiska verd olin juba ohverdanud.
Lahe mõistatus, tänud. Ei teadnudki sellist mälestuskivi Rakveres olevat, veelkord tänud kodukanti tutvustamast.
Ühe suurema või ka väiksema kaliibriga sümpoosioni käigus juhtusid ühes hotellitoas koos napsi võtma kolm teaduste doktorit: kaks füüsikut ja matemaatik. Kõik meesterahvad. Istuvad, vestlevad intelligentselt ja siis korraga põleb laelamp sirinaga läbi. Et ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli tunkedes mees, vabandas, ronis jalgupidi toolile (kingad võttis enne jalast), kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule, kes selle õrnalt lauale pani, siis kruvis remondimees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva asemele, ronis tooli pealt alla, pani kingad jalga, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.
Tüngal ja Tüngla teated: Lambipirn ja professorid Matemaatik soojendab paksu põhjaga konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates – “Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, nii et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?” Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsenss – kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu jne, jne – peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule (kontrollitud ja teaduslik fakt!).
Paus. Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde mitte millestki aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, räägivad korraga. Lõpuks näitavad talle kannatanut. Naerukrampides väänlev õde ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja lamp tuleb välja. Ainult pea on veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema – reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs jne, jne : 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.
Lahkuvad, istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes: „No ei ole selline asi võimalik” Ja lükkab lambi endale suhu. Takso keerab ringi, sisenevad traumapunkti, tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad, võtavad pirni kaasa ja lahkuvad.
Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söandab lõpuks küsida, et milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu… Keeravad takso ringi, sõidavad traumapunkti. Õde ei anna sedakorda enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust lambi ja lööb selle kanna all puruks sõnadega:” Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!”
Sõidavad tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib: „Ja kuhu sa neid imbetsille vead???” Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!” Ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõglambi sokkel. Keeravad ringi, sõidavad traumapunkti. Õde leti taga nad elustada ei püüagi – joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab – endal pea kuklas ja suu pärani lahti.
Tänud aarde eest!
Kuna noored olid Haljala mõistatuste lahendamisega hoo sisse saanud, siis tuli sellegi aarde lahendus neil nn puusalt ja jäi üle ainult kohale sõitmise ja vormistamise vaev. Kohale jõudsime pimedas, kuid seda kergem oli märkamatult tegutseda. Suured tänud nii peitjale ajaloo tunni eest, kui noortele nutikatele logiraamatu asukohani "heitmise" eest. Vahvad linnukesed said täna kirja. Tänud!
Saatsin oma kivi ka lendu ja vaata imet - täitsa kenasti Alma õue peale sattus. Tänud mõnusa mõistatuse ja kena aarde eest.
Minu poolest võiks need akadeemikud siin Rakveres edasi seda kivisõda pidada, mina neile vahele astuda poleks tihanud. Aga Salme teatas juba üsna pea peale aarde avaldumist, et tal on see Palangu poolt õhku visatud kivi kinni püütud.
Täna ei jäänudki muud üle kui mööda lumiseid teid kohale ukerdada ja veenduda koha õigsuses. No oli see alles koht, aare oli nii kindla kaitse all, et pidi ikka kõvasti vaeva nägema, et selleni jõuda ja lõpuks konteiner ka kätte saada. Mängu sai võetud isegi lauahõbe, aga välja me selle urgitsesime.
Aitäh peitjale!
Endale täiesti mitteomaselt suutsin akadeemikute naljale üsna kiiresti pihta saada. Seejärel läks üksjagu kuid ja üksjagu päevi, enne kui teekond siia kanti sattus ning üht mõistatust hädasti logida oli tarvis. Aitüma laheneva mõistatuse ja asjaliku teostusega peidupaiga eest!
Ega ma teiste poistega kiviviskevõistlusele läinudki, parem ajasin asjad Almaga otse joonde ja vaatasin üle kui kibe see elu tal siis on. Arvasin, et peidukoht 3.5 sellelt akadeemikult tuleb tõsisem puremine, kuid geokontroll näitas rohelist juba loetud sekundite järel.
No eks akadeemikute naljad on vähe kangemad ja vajasin paari müksu. Ega kui rehkendused tehtud, siis muud ei olnudki kui kohale sõita ja nimi kirja panna.
Lahendus oli mõnda aega ootamas, nüüd sattusime ka piisavalt lähedale, et logima tulla.
See mõistatus sai üsna kohe peale avaldumist lahendatud, kuid ega siis logistika lahendamine nii kiirelt käi, et kohe saab logima minna. Täna oli plaanis hoopis kaugemale ida poole suunduda, kuid lumi muutis teeolud väikestel teedel pea võimatuks ning lõpuks sai ette võetud hoopis Rakvere tuur. Kus siia on alles uusi aardeid viimase aasta jooksul tekkinud. See külastus sellises pisut ootamatus paigas jäi viimaseks ja Rakvere sai nüüd jälle roheliseks. Tänan peitmast.
Poisid, ärge kiusake seda Almat pidevalt! Tehke parem midagi kasulikku või ilusat. ;-)
See oli küll omapärane lõpp.
Aitäh.
Mõningad Palangu mõistatused on mul praegu pooleli (viis posti, suurlinna tuled, uhh, luige tasandikud ja kindlasti paljud veel) ning aeg-ajalt üritan midagi ja kuidagi, kahjuks ilma erilise eduta. Täiesti siiber on juba viie posti vahepunktist. Mingi mutike küsis seal, kas mina hooldan bussipeatust? Ok, nüüd läks lappama.
Arvasin, et see huumor peab ka kindlasti mingi jõhker kirves olema. Kui tõsiselt ette võtsin, siis selgus, et akadeemikute naljadest võin kohati isegi aru saada. Oli kerge viie minuti uurimustöö. Uhh! Vedas!
Õnneks Arvo ei suuda kivi visata 800 meetrit ja Karl 1240 meetrit, muidu ei julgeks enam Rakvere külastada. Ei oleks tore sõita mööda Kreutzwaldi tänavat, kivid langemas auto katusele. Ettevaatlikum peab olema Lõuna-Eestis, seal elavad vahvad Andrus ja Magnus, kes võivad kive tõesti päris kaugele pilduda. Alma oli igal juhul hetkel veel terve ja loodame, et nii jääb. Aitäh!
Kunagi vaatasin ja siis ei saanud mõmmigi aru. Pudenes vihje ja midagi ka tookord vaatasin. Täna Kleone roolis kohale ja kohapeal mul selgus, et jummala õige koht oli märkmetes kirjas. Jäin lihtsalt ringiga maha koordinaatide sisestamisega.
Tänud kutsumast, koht vääris aaret!
Peale aarde avaldumist ei saanud esialgu midagi aru, mida teha tuleb ja jätsin ta sinna paika. Kuu aega hiljem oli kohe selge, kellega tegu ja mida tegema peaks. Mina kedagi kividega loopima ei hakanud vaid pommitasin kohe geokontrolli Alma juures roheliseks. Aitäh.
Akadeemikud ikka oskavad üllatada. Ega ei osanudki sellisele mõttevälgatusele kohe vastata. Õnneks on kõigi geopeiturite kõige suurem sõber Hr Googol alati käepärast. Seekord päästis meidki. Kuigi välitöödel vajalikku esimese hooga kohe ei märganudki, siis teisel katsel õnnestus juba nimed kirja saada. Täname tähelepanu ülesande eest!
Einoh, kui peitja nüüd nalja ei teinud, siis oli see küll päris kena nali. Täitsa lõbus oli mõistatust uurida. Tänud!
See mõistatus pakkus küll üllatava ooooo!-efekti, nii uue teadmise kui koha poolest. Minu poolt preemiaks pöidlad ja südamed, aitäh sellist meile mängu torkamast ;).
Väike müksatus ja Alma kivi kukkus sinna kuhu vaja. Aitäh!
Arvasin, et tuleb Davidi akadeemilist tõsielu paljastavat kirjandust lugeda, aga hoopis Salme poistega. Vahva teostus meite kanti. Tänud peitjale.
Torkisin mehi natuke sirklinõelaga ja kohe räägiti välja kuhu nad kivi viskasid. Aarde eest aitäh!
Üks kunagine tuttav, akadeemikutele lähedalseisev inimene ehk siis Tõravere katlamaja juhataja, esitas sellise mõistatuse: Professori isa poeg peksab professori poja isa. Kes keda peksab kui professor ise ei kakle. Karm rahvas need akadeemikud.
Erika nuputas mõistatuse ära, seega jäi mulle taas vaid otsimise rõõm. Aare jäi kohe näppu, ise ma seda ei uskunud, et see ongi aare. Väga äge teostus, aitäh! :)
Natuke nuputamist, mõtisklemist, alguses kohe no mitte midagi aru ei saanud. Lõpuks sain geokontrolli 10m eemale ja kohapeal sai koht lihtsalt üles otsitud. Väga lahe teostus. Ja siiani ei suuda aru saada, kuidas ma selle välja nuputasin
No eks need akadeemikud ja professorid ole ikka omamoodi huumorimeelega. Võta siis selline kirjeldus ette ja vääna seda üht- ja teistpidi, enne kui midagi looglist kätte saad. Õnneks said need nuputus- ja arvutustehted kodus tehtud ja nüüd oli objektil lihtsam. Meie täname!
Selle mõistatusega läks selles mõttes hästi, et möödunud kord kui sealkandis sai ringi liigutud, sattusin aega parajaks tehes täitsa kogemata Almat kohtama, seega oli aarde asukoht hetkega selge. Ega seal lõpus ka õnneks midagi keerulist polnud, nimi kirja ja edasi. Tänud aarde eest!
Asukoht oli juba ammu kodus välja vaadatud. Aga leitud sai ruttu. Aitäh!
Ainult kolm meetrit kodus leitud kohast eemal. Kõrval kasvab kukerpuu, lasime marjadel hea maitsta. Aitäh.
Eks ta suht arusaamatu oli aga veidi aidati järjele ja siis edasi oli juba lihtne, tänud :)
Antud akadeemikute nalja rubriiki kuuluva tekstiülesande osas esimese hooga ühtegi kavalat mõtet ei tekkinud. Ei teadnud täpselt kus see Alar on ja mina kivi 1240 meetrit ei viska. Kui see 12 eest ära võtta, siis saaks juba hakkama. Arvestades, et Eestis on kokku 1668 Alarit ja Rakvere elanike arv 15189, siis võiks Rakveres elada lausa 19 Alari nimelist inimest. Tuleb lihtsalt kõik üles leida ja nad aardest 40 meetri kaugusele toimetada. Kuna see tundus vähe keeruline ülesanne, siis pidi viima ennast professori kavaluse tasandile. Tuli välja, et Alma elu on ikka väga kibe, et kõik teda kividega loobivad. Kokkuvõttes oli tore lihtne mõistatus ja ka kohapeal oli kiire leid. Aitäh!
Lugedes kirjeldust, ei saanud ma eriti midagi aru. Mõistatus kõlas umbes nii: Kui Maril on 6 arbuusi ja Kallel 3 maasikat, siis mis kell läheb Tiina tavaliselt õhtuti magama. Karlil aga hakkas mõistatus jooksma ja seletas mullegi milline on lahenduskäik. Lõpus oleksin ma aarde üle õla kogemata ära visanud.
Minu jaoks oli see leid suhtelistelt kellegi on koordinaadid ja lähme logima tüüpi. Oli külm ja pime, aga leiurõõm ikkagi sama suur :) Nüüd sain ise geokontrolli roheliseks ning julgen südamerahus internetis ka logi kirja panna. Aitäh!
Akadeemikud mulle meeldivad ja naljad ka ja Palangu mõistatused pole ka enam nagu kosmoseteadus.
Pildile kommentaariks:
Mees on öö läbi ära ning kui järgmisel päeval koju jõuab, on naine, tige nagu herilane, tal vastas. ,,Kus sa olid?" pärib ta mehelt. Mees: ,,Jätsin ju sulle teate, ei näinud või,". Naine: ,,Seal oli ainult mingi suva kriips ju,". Mees: ,,Ei, seal on selgelt kirjas: JOON".
Lõpu lahendus oli nii tabav, et kohe ei olekski osanud midagi sellist oodata. Hästi tehtud, aitäh!
Jõudsin nulli, käisin ringi vaatasin ja uurisin... Istusin 15 minutit pingil ja lahkusin. Ei saa maad ega mütsi sellest mõistatusest veel aru.
Tänud peitjale. vahva lahenduskäik ja kiire leid.
Akadeemikud, need mehed, olid teada. Ainult see kust Alar viskab oli Ruthil meelest läinud. No ühe viske tegime ja nägime üht neiut 20m kaugusel. Küsisime nime, oligi Alma.
Arvoga sain kiirelt jutule, aga Karliga nii lihtsalt ei läinud. Ja lõpuks see jutt ei klappinud kuidagi. Lõpuks küsisin otse Alma käest, et mis värk on, ja kohe oli kõik selge. Ülejäänud tüübid oleks võinud üldse rahule jätta. Kui auto ära parkisime, siis parkis teiselepoole teed ka mingi auto. No ajas ikka närvi küll, no kaua nad seal uimerdavad! Lõpuks nad siiski lahkusid ja sai lõpuks toimetama hakata. Aitäh peitjale.
Kodutöö oli Tanel ära teinud :) Koht võttis alguses muigama, aga varsti oli kõik kohe selge. Aitäh peitjale aarde eest!
Tore, kui mõnel on vahel igav. Kõigepealt metsas puu all igav, siis kodus igav. Värskes õhus tulevad ju alati head mõtted. Isegi mul. Vahel:)
Meestega ei olnud küsimust, teadagi, kus nende mängumaa on, kust nad võiks tahta kive üle linna lennutada. Kus aga Alma oma pea kohal toimuvat peaks nüüd igaks juhuks silmas pidama, sai pärast värskes õhus puuladvas tuuldumist omale samuti juba selgeks tehtud.
Aitäh. Hariv mõistatus. Võtsime vanaemagi välitöödele kaasa ja saime oma teadmistega hiilata;).
Pihta põrutasin pikalt kõige esimesena (mitte kiviga), aga kohale jõudsime kolmandatena. Aitäh, Hannes! See koht vääris aaret küll ja veel!
Kui aare avaldus siis olin ma põhimõtteliselt kiviloopijate sihtmärgiks +-100m.aga teised tegevused ei lasknud logima minna.Kella nelja paiku sain nime kirja panna.Tänud peitjale.