Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde asukoha leidmiseks lahenda see pusle.
Sõltuvalt ilmast ja aastaajast võib viimase 400m läbimine autoga olla keeruline.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), lahe_teostus (6), puugid (1), pusleaare (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC914QQ
Logiteadete statistika: 72 (97,3%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 75
Siin tegime väikse jalutamise mööda lumist metsateed.Ees ootas väga sügisene konteiner.Aitäh!
Auto jäi kuskile kaugele suurele teele. Õnneks valitud tee oli täitsa okei jalutamiseks. Aitäh!
Siin metsas oli nii pinnas, kui ka ülemised korrused vihma tõttu väga vesised. Juba mõtlesin, kas ikka leian aarde pimedas ülesse. Õnneks teostus oli väga tipp-topp ning lõpppunktis jäi aare kiiresti silma. Hea, et mu kukkel oskab aeglustiga ka tagurdada. Sõitsin kuhugi harvesteri rajale ja oli oht täielikult kinni jääda. Aitäh aarde eest!
Selle aarde sai veel enne Tallinna tulekut kodus ära lahendada. Eks ta aega võttis aga ilusa pildi sai kokku. Sõitsime siis siinkandis ringi ja nägime minu jaoks ikka ootamatult palju rahvast. Siin peatuses sõitis üks meesterahvas vastu. Õnneks olime auto juba teeotsa ära parkinud. Auto parkisime kuna eesolev tee oli lainetamas ja meie väike Ford poleks läbi pääsenud. Õnneks meil on töötavad jalad ja saime jalutada aarde juurde. Lumi oli koorikune ja see pressis ka jalanõude sisse siin. Ega sellest midagi, geopeitusi vaja edasi leida. Kohapeale jõudes leidsime aarde ja kirjutasime logid. Aitäh peitjale!
Tänase talveilmaga jätsime oma madala ja tubli pisiauto kaugemale ja matkasime rööpaid pidi aardeni, keegi suurema masinaga oli seal hiljaaegu käinud kaapimas küll. See oli jõululaupäeva kolmas leid, kuid siis me veel ei teadnud, mis meid auroga edasi seigeldes neil väikestel teedel ootab. Aitäh Silverile pusle lahendamise eest :) Väga lahe teostus peidikul. Kõik kena kuiv. Aitäh peitjale!
Aitäh peitjale!
Üritasin siia tulla ka talvel, aga kui asfalt-tee oli ilusasti puhtaks lükatud lumest, siis kruusateega olid teised lood. Nii ma jätsin selle piirkonna aarded paremaid aegu ootama.
Tänane ilus ilm lausa kutsus jalutama ja nii sai auto jäetud suurema kruusatee äärde ning kohale jalutatud. Väga mõnus oli.
Peidukas nagu Aurora puhul ikka, iga kord ootad, et mis nüüd on valmis ehitatud.
Seekordse rattaringi sättisin siit mööda. Täitsa draivinn asi viimased 60 meetrit pidi jalgsi astuma. Hea korralik peidukas.
Laupäev on matkapäev ... järelikult jätsime auto kaugemale ja liikusime kondimootoriga. Enne meid oli siin ATVd proovitud, selle rattajäljes oli päris okei kõndida. Vähemalt oli näha, kus libedamad kohad lume all peitusid. Ühel hetkel keerasime metsa ja seal see aare end peitiski. Aitäh toreda aarde eest!
Siin tekkis kange kiusatus nulli välja sõita. Õnneks jäi oma 60 meetrit puudu. Toredalt temaatiline peidik aardekarbile. Tänud!
Millal sa ikka sügise aardeid võtad kui mitte talvel ja suure lumega :)
Tegelikult oli siiatulek juba iseenesest seiklus, kuna kodutänaval pidime autoga pea kinni jääma, Tammi teel liikudes oli meie ees õppesõiduauto (kes see ronib selliste teeoludega kõrvalteedele õppesõitu tegema?), mis tähendas et nendes lumevallides sõitmine eeldas Ott Tänaku tasemel kontrolli auto üle. Õnneks mida meeter edasi, seda paremaks läks teeolu ja esimese risti juures, mis aardeni viis, oli asi juba vinks vonks. Sealt edasi läksime muidugi jala, aardeni jäi umbes 1km linnulennult.
Võrreldes paari päeva taguse VAMMi kogemusega oli see siin lausa lapsemäng. Saime astuda mööda vanu rehvirööpaid ja nautida mõnusat vaikust. Saime nii lausa 50m aardest, siis alles keerasime metsa ja asusime sumpama.
Sumbata me ka saime, sest antud aare ei olnud sellise lumekogusega just lihtsasti leitav :) Märten oleks peaaegu isegi peale astunud sellele :D Igatahes, uhke peidukas sai lõpuks tuvastatud ja meie nimede võrra rikkamaks. Saime asuda tagasiteele.
Oli mõnus matk mõnusas looduses, meie täname!
Pusle oli Mirjam millalgi kokku pannud, täpp kaardil oli pikalt ootel. Tulime siis nüüd vaatama. Auto jäi kilomeeter eemale, sest läbi sellise lume minu madalapõhjaline Civic küll ei lähe. Nii palju ma teda siiski säästan (olgugi, et meie enda kodutänav on üsna jubedas sarnases seisus). Igatahes leidsime teeotsad üles ja kulgesime mööda neid. Nullis tiirutasime veidi ringi, aga siis tulid meelde, millised olid vihjeobjektid ja ajasime neid taga. Lõpuks tabasime aarde ära, millele oli ilus lumemüts peale sadanud. Sügise aarde võtsime siiski talvistes oludes, aitäh!
Pusle sai juba ammu ära lahendatud, nüüd sattusin sobivasse kanti ja käisin ka aarde juurest läbi. Aitäh peitjale.
Sügisel on eriline koht mu hinges. Ta on mulle alati meeldinud. Praegugi on juba tugevalt tema kohalolekut tunda, kuigi kalendri järgi on tal kohale jõudmiseks veel natuke aega. Jäime oma käiguga pisut hilise aja peale, pimedus hakkas maad võtma, seega saime natuke pimenevas metsas mütata. Tore pusle ja aare. Aitäh!
Väga lahe aare taas selle teemaga seotud. Loodetavasti hakkab aastaring uuesti pihta ja tulevad tükikesed #2 :) Tänud!
Võtsin oma ämbri näppu ja hakkasin nulli jalutama, kahjuks on see aasta väga kehv mustikaaasta, nii et mõne marja suhu sain, kuid ämber jäi täitsa tühjaks. Õnneks või kahjuks nägin aga seent. ;)
Tore teostus, tänan peitjaid!
Hommikul oli linnast välja asja, et paat talvekorterist jälle välja tirida. Võtsin krantsi ühes ja otsustasin veidi värsket õhku hingata. Auto jätsin kruusatee äärde veidi üle km aardest eemale ja jalutasime mööda teed aardeni. Hommikul oli osadel lompidel veel kerge jääkirme peal. Tänud, igati mõnus jalutuskäik oli.
Ei teadnudki,et Tallinna külje all sellised dzunglid on.Ilus jalutuskäik kevadises metsas-Boldiga kohale ja jala linna tagasi .Raske pusle oli,lahendamisele kulus üle 6 tunni.Aare oligi seal kus pusle kordinaat näitas.Tänud hea aarde eest !
Eks pusle sai kohe kokku laotud, aga alles nüüd jõudsime siia jalutama. Kõik oli kevadiselt ilus ja päike soojendas mõnusalt. Veidi tiirutasime metsa all enne kui Silver märkas lahedat peidikut. Tänan!
Tuleb välja, et viimane tükike. Aarde pealkirjas sügis. Tunne oli talvine, tee peal jää ja lumi ning kalendri järgi hoopis kevad :) Kas nüüd tuleb tähtpäevade eri? Sobiks küll :) Teil tuleb peitmine hästi välja. Aitäh!
Geotuuri lõpuks käisin ka sügisel külas.Lumes tuvastasin küllaltki värsked põdra jäljed.Aitüma peitmast
Sügise aardeni jõudsime hoopis peaaegu kevadel, mõni päev ju ainult veel jäänud selle mõnusa aastaajani, mil kõik tärkab ja vaatepilt looduses aina rõõmsamaks muutub.
Täna teises metsas matkates saatis meid imeline kevadilm, päike säras ja lumehanged tundusid lausa nähtavalt vähenemas. Siin saatis meid aga pigem tõesti sügis, päike oli korraks peitu pugenud ning suurte puude all valitses pigem morn sügisene tunne. Mind valitses pimedus ka aarde osas, selle leidis hoopis Uku, kes tegi aga nägu, et tal sellest vahvast asjast täiesti ükskõik ning jalutas külma näoga kõrvalt mööda:). Minul ükskõik polnud, uurisin ikka lähemalt. Toredalt temaatiline. Lõpuks ka üks suurem karp, kuhu sain Emajõe-Suursoost Uku aardest kaasa seigelnud ränduri lõpuks poetada.
Aitäh peitjale.
Kasutasin võimalust, et metsaalune on veel valge ning maapind külmunud, täitsa hästi kandis. Auto jälgedes oli enamasti parem jalutada kui vallides. Exel oli suva kelle jälgedes ta kalpsab, peaasi, et kuskile suundume. Märkamatult oligi kilomeeter läbitud ning saime otsima asuda. Alguses olin täitsa nõutu aga siis jäi silma. (701) Aitäh! EVEJ
Auto jätsin vähe suurema tee äärde, igaks juhuks lähemale trügima ei hakanud. Pealegi tahtsin ma täna natuke metsaõhku hingata ning jalutuskäik aardeni oli igati mõnus. Taamal kalpsasid kitsed üle tee ja aarde juures olid ka korralikus rajad sisse tallanud ilmselt vähe suuremad sõralised kui kitsed. Natuke tiirutasin metsa all, aga kui vihjele vastavat kohta silmasin, siis naeratas mulle ka aare. Tänan.
Käime Maiga ringiratas ja üritame vihjes mainitud kohta leida. Olime just alla andmas, kui nägin vihjes mainitud kohta. Sellise paksu lumega oli raske leida, aga lõpuks leidsime. Aitäh!
Käisin logisin ära enne kui uus sügis saabub. Dendroloogiline vihje tuli kasuks. Vahva leid. Tänud!
Pusle sai lupsti 5:05 kokku 8-) Minagi sain siin mitu tükki paika loksutada. Andis ikka otsida neid seenemikke ja -manne taga.
Täna on kolmas järjestikune matkapäev, mil pole autosid kodunt liigutanudki. Selle asemel oleme hoopis üleeile 10 ja eile 11.4 km maha käinud. Täna siis juba 13.4 km, enamus sellest mööda Väänatammi teed, sest teistpidi naasmiseks polnud enam päevavalgust. Enne aaret otsustasime keerata ühele ootamatule rajale, mis vaid Maa-Ameti kaardil. Need valikud on alati kõige lahedamad. Korralik maastur oli siin hiljuti müranud, tee oli väga sassis omadega. Jõudsime aardeni sama teed mööda, aga hoopis teiselt poolt kuid senised leidjad. See oligi äge, sest nii möödusime EJS sõimsöödahoidlast nr 91, mis on aardest paar-kolmsada meetrit normaalse inimese lähenemise suunast edasi. Hoidla ust polnud vist ammu paotatud. Siin tegime pärast aardeleidu ja enne koduteele asumist lõõgastuspausi. Oli, mida uudistada.
Aare oli ka lahe ja temaatiline. Nägime ära ka kellegi maha jäetud põhjakatte, mis siinsetelgi piltidel korduvalt ilmutatud. Aardega ainus jama, et selline peidik on nii niiske, et isegi korralik karp kipub seest niiskeks muutuma. Ehk avitaks ussiaugud. Leid ise oli tore ja kiiduväärt. Ootame juba järgmisi puslesid ja Airi-Tauno väärisaardeid. EVEJ, aare heas korras. Suured tänud maheda kodukõmbi eest!
Oli näha veel märke sügisest :) Ilma kaardita oleks küll ära eksinud. Taas väga tore pusle, tükk pusimist. Jääme tükikesi talvest ootama. Täname!
Ikka igasugu asju leiab metsas. Ja lausa igal aastaajal
Pea kõik leiulogid räägivad porisest teest. Ma kartsin, et jään kusagile kinni või pean ülikaugelt kohale kõmpima. Midagi sellist mind muidugi ei oodanud. Alguses oli kaks autotäit rahvast umbes seal, kus ma parkida soovisin. Ehk miljoni puu sildi juures. Ma leidsin parkimiskoha veidi eemal ja asusime emaga teele. Alguses olid mingid rajakesed, kuid need hääbusid või pöördusid valedes suundades. Läksime siis suht otse. Nullis keerutasime ringi. Leidsin mitu vihjega sobivat varianti, aga aare liiga ruttu silma ei jäänud. Kui õiges suunas paar sammu tegin, siis polnud tal aga pääsu. Aitäh!
Päris mudane oli ja parem ongi, et autoga ligi ei pääse. Saab hingata metsaõhku. Metsas kohtasin ka kolleeg geopeiturit kellega koos sai aare üles leitud. Tänan
Algul püüdsime pikema matkana Rannamõisa poolt tulema hakata. Eratee, no jalgsi ju tohib, natukese aja pärast lausa aed ees, värav oli küll lahti ja tee läks sealt läbi, aga mul viskas üle. Vantsisime siis tagasi ja navigeerisime autoga. Täpselt õiges kohas juba üks kena valge auto ees, päris tore oli üle pika aja kellegagi (noexcuses) koos otsida ja pärast läbi muda tagasi astuda. Konteiner oli uhke, igati sügisene! Suur tänu aarde eest, pusled on minu lemmikud.
Need aastaaegade pusled on mu lemmikud - kiuslike asemel on hoopis vaheldusrikkad. Ainult lõppu tuli ka kahjuks aastaajale kohaselt läbi pori ja vee minna. Aitäh!
Hoolimata porist ja vihmast sai sügise tükid sügisel üles leitud. Tänan.
Mina isiklikult tšällendžite kalendrile veel ei pretendeeri, aga samas on ju hea tuleviku tarbeks neid täpikesi kaardilt värvida. Drive-in linnakate asemel tahtsin täna jalutada ja kuna ühel mittemidagiütleval õhtul hakkas mulle väga ka puslede lahendamine meeldima, siis sobisid aastaaegade tükikesed plaaniga kenasti :) Lõpuks sai suursuguse jalutuskäigu asemel ikkagi nii, et pressisime end autoga umbes 400m peale ja edasi oli mõnus mudane astumine aardeni… Sest ma just paar päeva tagasi ei pesnud ju saapaid puhtaks. Kristjan ütles selle peale hästi tabavalt, et geopeiturina peaks saapad enamvähem 24/7 voolava vee all olema, et need puhtad püsiks :D Igatahes täitsa tore ja sügisene konteiner siin pesitsemas. Mina tänan!
Selle aardega juhtus üks suurim feil mida ei osanud isegi oodata. Ühesõnaga mingi paar nädalat tagasi oli plaanis tulla siia. Ise olin kuskil mere ääres ja kuna aegajalt google maps ei suuda õiget teed leida siis valin muu aarde sihiks, et sealt edasi sõita. Aga juhtus nii, et unustasin ära, et panin tee peal olevale aardele suuna. Jõudsin siis kohale ise meenutades, et krt, kaardi peal tundus palju kaugemal ja tee ei tundunud ka nii hea kui tegelt oli. Puhast asfald tee tõi kuni aardeni, mõtlesin endamisi, et ju siis kaarte pole veel uuendatud ja samas tee peal teede ehituse masinad ka seisid. Tahtsin siis juba logisse kirjutada, et olin seda aaret ilma asjata edasi lükanud :D Aga kuna sihiks panud aare ununes siis käisin ja logisin seda aaret uuesti usuga, et ma pole siin varem käinud. Kui avasin uuesti kaardi siis avastasin, et täpp on juba roheline... wtf? Edasi vaadeldes sain aru kui pange olin asjaga ikka pannud xD Sai siis lõpuks õigesse kohta välja vuratud aga kuna tee edasi oli nii kehva ja väljas kott pime siis ei viitsinud enam minna. Täna siis sai uuesti proovitud, viimane 300m sai jala mindud kuna muidu minu geomobiil oleks seal ära uppunud. Muidu lahe aare ja nimi on ka tore aga kuidagi selle võsaga ei ühildu. Igatahes mina tänan ja nüüd lõpuks tehtud, aitäh :)
Autoga ei hakanud nulli poole väga pressima. Eelistasin pigem jalutamist. Seen leitud. Aitäh.
Autoga ei hakanud nulli poole väga pressima. Eelistasin pigem jalutamist. Seen leitud. Aitäh.
Tükid paigutusid oskuslikult õigetele kohtadele ja saime juhised. Proovisime siitpoolt ja sealtpoolt, aga lähenemistee leidmine osutus lootusetuks. Teeme kodus kaarditöö ära ja teinekord uuesti teiselt poolt, kus aiad ja märgid ei sega. Seekord loobusime ringsõidust, võtsime hoopis ette jalutuskäigu mujal.
Jõudsime sügise aarde ikka sügisel üles otsida. Pori tee jäi seekord proovimata. Natuke ikka kahju ka.
Kas tõest kas tõesti jõuan ma sügise aarde enne õiget sügise lõppu ära logida. Kohale jõudsin ilusti, aga esimest korda kaotan ma oma otsingute jooksul pea ja ma ei saanud enam aru, kuhu poole ma minema pean. Telefon ei näidanud midagi, punkt seisis kangekaelselt ühe kohapeal ja mina proovisin siis aaret leida. Käisin ikka päris tihedalt selle ala läbi, kuni lõpuks ilmutas ennast tore konteiner. Nii nunnu. Tänud peitjale toreda aarde eest.
Pusle oli ühel tegevusetul õhtul sobilik ajaviide. Täna läksin siis sügist otsima, leidsin ka. Samas aru ma ei saa, mis te kõik sinna poriteele trügite? Parkisin auto "miljonpuud" märgi juurde, 350 meetrit aardest ja vana metsatee, -rada viis pea mõnekümnemeetri kaugusele nullist, edasi leidsin sobiliku loomaraja ja saigi kirjutama hakata. Tänan!
Pusle klõbistasin kokku mitme erineva õhtu jooksul, natuke nikerdamist ikka nende piltidega oli. Ja täna käisime tegime Indyga väikese metsajalutuskäigu; tore värk ootas lõpus, nii nagu peitjate aarde puhul oodata võiski :).
Aitäh Airile/Taunole pusleka eest ja jään ootama Tükikesi talvest. Ning ma pole veel päriselt lootust maha matnud, et järgmise seeriana tuleb taolistest pusledest ehk ka tähtpäevade ja pühade-eri… :D
See porine tee kohe kutsus kaherattalisega kohale tulemist. Täna oligi üle pika aja sobilik ilm, kui temperatuur normaalne ja vihma ei sadanud. Autode parklas nägin võõrast Subarut ning mõtlesin, kelle nüüd teolt taban. Mööda poriloike sai sõidetud 50 meetri peale ja just seal kohas, kust oli plaanis vasakule keerata, läks mugupere paremale. On alles kokkusattumus. Leid oli kiire, teostus meeldis. Jäin rahule, et autoga ei tulnud, oli tore sõit.
Selle aarde puhul sai küll mitu väga head asja kokku. Esmalt see, et puslekad mulle tohutult meeldivad. Ja eriti hindan ma hea maitse piiri jäävaid puslesid (jah, me kõik teame, mida ma mõtlen praegu :D). See näiteks on minu jaoks üks neist. Samuti meeldib mulle väga sügis, sest selles on hästi palju värve ja porilompe ja iga aasta 1. septembril tõotan ma endale pühalikult, et nüüd on see aasta, kus ma õpin samal päeval kohe kõik ära, kuid juba 2. septembril mõtlen ma ,,Koomik!" ja nõks hiljem avastan ma end järjekordselt ühe ööga kogu semestri mahtu pähe tagumas. Abiks ikka. Siiani on kenasti töötanud, iga kord imestan, millised võluvõimed taevataat mulle jaganud on... Ja kolmandaks sai valitud suurepärane seltskond, kellega aarde suunas tüürisime. Mingi hetk saime jalastuda ja niisama metsa all kammida, kuniks hakkasime koordinaatidele lähemale jõudma. Kuivõrd järjest enam hakkab välja kujunema muster, kus ma palun Mikil mitte 2m, vaid nii 15m vahet hoida, et ma ise ka kunagi üldse mõne aarde leiaksin, siis sel korral tasuski end distants ära ja väga armsast konteinerist tuli aare nähtavale. Tagasitee oli sihuke..eeee...huvitav. Olime juba tükk aega sõitnud, kui ma avastasin, et mu telefon jäi vist kuhugi metsa alla seemneks ning uuel aastal on oodata palju väikseid telefone metsa all kasvamas. Egas midagi, võõrliikide toomisega peab olema ettevaatlik, nii et senjöör miki keeras kärsa ümber ja sõitsime tagasi. Jupp aega otsisime, kuniks lõpuks leidsin. Oli teine täitsa heas korras, ilma silmnähtavate vigastusteta ja polnudki eriti läbivettinud seal....auto....tagaistmel...
Annale pusled meeldivad, seega oli see ammu kokku pandud ja asukoht olemas. Täna oli sobiv päev aarde enda ülesotsimiseks. Oli küll väga sügisene see olemine siin. Palju erinevaid värve ja varjundeid. Nagu selle seeria aardelt oodata võiski - väga hea idee ja teostus! Täname!
Autoga nii palju kui kannatas. Edasi mudaralli kahe jala peal. Lõpus tore üllatus. Aitäh.
Sügisene jalutuskäik tehtud, kuigi suvel oleks see olnud palju mugavam. Lõpus oli suur saak, aga jätsin selle metsa teistele ka vaatamiseks. Jään ootama tükikesi talvest. Aitäh!
See aare tundub just sobilik pikema rattasõidu joaks. Mida lähemale aardele, seda sopasemaks tee muutus. Viimane teelõik oli eriti porine ja peale aarde juurest linna jõudes käisin rattaga enne kojusõitmist pesulast läbi.
Aarde avaldumise järgsel päeval sobis unise hommiku kõrvale laiseldes üks pusle kokku lappamine suurepäraselt. Hoolimata pisikesest läpaka ekraanist, sain selle üsna rahuldava ajaga kokku. Kuigi nüüd 65 lahendajat hiljem olen juba top10-st välja tõugatud. Kuid mind ikka hämmab ikka ja jälle kui kiiresti parimad pusletajad neid tükke suudavad kokku panna. Nüüd vähe vesisesse sügispäeva mahutatud mini-aaretetiir tõi mind välja teenitud koordinaatidele. Logidest tuli kohe meelde, et kuskil siin peaks olema üks teelõik, kus oma madalapõhjalisega ronima ei peaks. Metsateele keerates veel mõtlesin- kas see siin? Ei tundu ju üldse hull, aga nii kui hoo üles võtsin, ma esimesse löökauku põrutasin. Auto rappus nii nagu oleks kohe pooleks minamas. Edasi olin juba ettevaatlikum kuigi täitsa sõidetav tee oli. Või ma sinna päris õigesse mülkasse ei jõudnudki! Igatahes päris nulli ei trüginud ja jätsin jupp maad jalutamiseks ka. Kui aardeni oli jäänud veel ca 100m, pistsin gepsu tasku ning panin oma oskused proovile. Natuke enne seda kui oma võimetes kahtlema hakkasin ja kätt moblja järgi haarama suunasin, jäi otsitav seeneke siiski viimasel hetkel silma.
Tänud aarde eest. Vahva tükk.
Teel Moorimaija panime ka selle puuduva tüki kokku. Kulgesime jala ja seega saime autoga minema ühes tükis
Ma siin nüüd vaatan, et pusle lahendamise aeg oli 3:56. Arenemisruumi veel kõvasti :) aga eks sai ta ka natuke teiste tegevuste kõrvalt kokku laotud, lohutan ennast.
Arvestades igasugu asjaolusid, millele andsid järjest laekuvad logid ainult kinnitust, kauplesin ennast jahile kaasa ja niimoodi siis läbi võsa nulli spurtisimegi. Metsa värk - natuke peab nulli jahtima, aga ei läinud liiga kaua ka.
Aarde lahendus on muidugi äge, nii nähtav, samas nii nähtamatu :) Aitäh :)
Pusle lahendatud võtsin ratta ja suundusin loodusesse sügist imetlema. Teekonnal nägin nii üht kui teist ja mõnda kohta vaatasin isegi nina vastu sammalt - loe kukkusin. Panin nime kirja ja tagasiteel olin jba ettevaatlikum. Aitäh, sügis on ilus.
See oli üks väga vahva pusle ja tükikeste seeriast kindlasti meie vaieldamatu lemmik. Täna õhtul tegime enne pimedat veel ühe kiire põike metsa aaret logima. Auto jätsime päris kaugele, et ikka rohkem metsateedel jalutada saaks. Viimasel teelõigul oli põhiliseks jututeemaks see, kuid Madis ikka seal sopas sõidetud sai. Kummikutega jalutamiseks oli igatahes maastik igati ok. Lõpus keerutasime natuke puude vahel ja siis vahva teostusega aare silma hakkaski. Väga originaalne lahendus, kiidame ja täname!
Selle pusle juurde jõudsime lõpuks sobival aastaajal. Karl pani tükikesed oma õigetele kohtadele ja saime loa logima minna. Auto jätsime veidi kaugemale ja manööverdasime ennast pori ja mahalangenud lehtede vahel kohale. Aitäh väga toreda aarde eest!
Airi pusled on mu vaieldamatud lemmikud. Nagu 10 puslet ühes oma kollaažiga. Pane kokku millist tahad vastavalt hetke emotsioonile ja kui hätta peaks jääma, siis võib mõnuga erinevaid raamistikke kokku panna. 500 tükiline pusle oli pigem lust kui kohustus.
Siiamaani on pigem olnud kombeks, et temaatiliste hooaja aarete juurde pole õigel ajal jõudnud. Kevade pusle sai leitud suvel ja suve omasse polegi veel jõudnud. Nüüd parandasime vea ja läksime sügisel omanimelisse aardesse. Madise leiulogi järel ei tekkinud mingit kiusatust mudasest teeotsast edasi ronida. Lootsin vaid, et kedagi parasjagu otsimas ei ole ja seega mu auto jalgu ei jää. Rada oli parasjagu mudane aga saime enamvähem puhaste jalanõudega aardeni. Teostus oli väga tore ja sisu nänni osas rikkalik. Aitäh! Jään ootama tükikesi talvest.
Jasper oli hoius ja kui olime öised ärkamised tagasi vedelenud, tekkis mõte ennast õue värskendama minna. Siin aarde juures läks kõik sujuvalt, kuni auto ümberpööramisega hätta jäime ja Madis lausa vastu puud sõitis :S Võtsin lõpuks julguse kokku ja piilusin auto esiotsa, õnneks vaid pindmised vigastused :D Aitäh aarde eest!
Oli ikka vaja need viimased 400 meetrit aarde poole pressida. Kohale saime kenasti, aarde ka leitud ning ümberpööramisel siis paras ikaldus, peaaegu jäime kinni ja hiljem vajusin veidi ka puusse :D Õnneks sai ainult numbrimärgi hoidja plastik kannatada ning saime tagasi teele. Soovitan need viimased 400 meetrit jalutada, läheb kiiremini :) Aitäh aarde eest!
Airi ja Tauno aastaaegade tükikesed on mulle alati meeldinud. Üldiselt ma väga puslede fänn pole, aga need pusled on mõnusasti üles ehitatud. Koosnevad väikestest killukestest mis lõpuks terviku moodustavad. Ühesõnaga täitsa mõnus pusimine. Ainukene tagasilöök oli see kui peale 2 tundi pusletamist tegin kohvipausi. Tagasitulles sain aga teada et autosave oli mingi lünga sisse lasknud ja ütles et olen alles 50 minutit pusletanud. Ohjahh. Mis kehvasti see uuesti. Peale mõningast pusimist oligi täpp kaardil paigas. Jutt 400m huvitavast maastikust tõstis muidugi pinget katsetama tulla. Aga õnnex/kahjuks valisin vale teeotsa mis osutus juba 300m pealt auto jaoks täiesti võimatuks. Koha peale jõudes sain ikka tükk aega telost nulli taga ajada mis kogu aeg eest ära triivis. Kui olin lõpuks oma paarkümmend minutit seal edutult zäaq, xnfx wn xhhfx kombinatsioone otsinud, otsustasin numbrid gepsu sisestada. Nüüd kulus leiuks vaid kümmekond sekundit. Ossa kui lahe ja temaatiline. Igati sügisene värk ;) Tagasitulles kasutasin siis seda teist inimlikumat teekonda. Mõne koha peal võttis täitsa mõtlema kll et võibolla oligi parem et ei tulnud oma geomobiiliga seda ligipääsu katsetama. Mine sa tea kui kaugele oleks või siis poleks jõudnud. Peitjatele aga tänud mõnusa aarde eest ja jääme siis talviseid tükikesi ootama ;P
Laupäev oli restoraniõhtu.
Pühapäev kujunes ootamatult geohommikupoolikuks.
Nende kahe vahele ei mahtunud kahjuks kodust läbi ja ümber riietuma põige.
Seega võin kinnitada - kuigi viimane 400 meetrit ei kuulu sügisrõskuses kõige mugavamalt läbitavate hulka, saab parima tahtmise juures viigipükste ja kingadega ka selle aarde logitud ;)
(Ma ei teadnudki, et muude ussikeste kõrval ka elevandid, koaalad ja ükssarvikud seeni asustavad - neist seal igatahes lausa kihas.)
Ei hakanud autoga sinna viimasele lõigule mitte trügimagi, ilm oli ilus, miks mitte veidike jalutada. Toreda teostusega aare jäi kiirelt silma, panime nimed kirja, tutvusime veel põgusalt ümbruskonna vaatamisväärsustega ja oligi aeg linna tagasi sõita. Tänud aarde eest!
Iga uus tiim Trallsi aare on pidupäev, aga vot selle aarde jaoks me ärkasime liiga hilja. Mina magasin isegi veel kauem sisse - Marilyn pani juba puslet kokku kui ma ärkasin. Tegin süüa, Marilyn pani pusle kokku ja panime autole hääled sisse. Proovisime ka korra oma uue maasturiga nullile lähemale sõita, aga piisas umbes sajast meetrist, enne kui saime aru, et pole ikka päris see maastik mille peal uut autot testida. Tagurdasin siis tuldud teed tagasi ja panin auto teeristile ning läksime edasi jala. Nullis oli ootusärevus suur - kas oleme esimesed? Aga vot - ei olnud! Jäime lausa poolteist tundi hiljaks. :) Panime teistena nimed kirja kell 13:06.
Suur aitäh Trallsile aarde eest ja nädalavahetuse alustuseks seenele kutsumast!