1979: Walkmaniga rabas

Käisime parklast metsaservani ning tõdesime fakti, et ilma kummikute või paadita tuleb pikemat külma oodata.

Kuna juba nii kaugele sai tuldud, tuli lõpuka võiduni minna. Huvitaval kombel peale seda aardeleidu oli koer nõus ka ise jalutama. Vb meeldis talle mõte kiiresti koju diivanile jõuda:) Aitäh!

Kui juba nii lähedale sattusin, siis lippasin siia ka peale söögimaja külastust. Tänud peitjale.

Algus oli paljutõotav, saime auto ilusti ära pandud ja asusime teele. Siis käis esimene sulps ja Tiinal üks jalg põlvini vees, maapinna pealt polnud midagi aimata. Natukese aja pärast käis teine sulps ja minul ka üks jalg märg. Muutusime kohe palju ettevaatlikumateks. Aare oli armas, Tiina arvas et peab nüüd juhendeid kuulama ja pani kiirelt kõrvaklapid pähe. Ehee, patareid vist tühjad.. Saime siis nimed kirja ja asusime söögimaja poole ukerdama. Aitäh, vahva koht.

 2 

Naaberaare andis põhjust ka seda kontrollima tulla. Aarde endaga k6ik tibens tobens. Aarde k6rvalt leidsin veel ühe kiivri. Kaasa ei hakanud v6tma. Kui keegi puudust tunneb, siis teab kust seda otsida. Vahepeal on aga parkimisplatsi asemele maja ehitatud. Korrigeerisin natuke parkla asukohta et mitte väravasse parkida.

Kui keegi puudust tunneb, siis aarde kõrval

 1 

Lumi katab praegu kõik keerulised kohad ära, seega olin jalutamisel üsna julgelt. Kuniks põlveni sisse vajusin, edasi juba ettevaatlikumalt. Lõpus kükitasin mitu minutit vale kuuse ääres, siis liikusin õigesse kohta. Aitäh toreda aarde eest.

 1 

Tegelikult oli tänaseks ühe pikema rabamatka plaan, aga läks nii, et lõpuks siiski sain ühe pisema. Eks olen ennegi seda aaret kaardil vaadanud ja eelarvamused on üsna vastakad olnud. Tegelikkuses leidsin eest ikka päris tõelise raba ja see meeldis mulle. Esimesest ojast õnnestus mättalt mättale silgates üle pääseda ja edasi viis mõnus valge jalgrajake. Rabamaastikus on siin rohkelt kandilisi auke, mis mõned rohkem teised vähem veetakistuseks osutuvad. Meeldis see, et sik-sakitades sai neist lihtsalt mööda. Ja leidsimegi lõpust eest toreda aarde. Tänan peitjat rappa kutsumast!

 1 

Auto pargitud võis seiklus alata.Kui üle kraavi saadud siis edasi läks juba lihtsamalt,õnneks ilm oli ka meie poolt.Lõpus ootas meid tore aardekarp,endal sellist ei olnud.Aitäh mini rabamatkale kutsumast.

 1 

Aare on olnud pikalt silme all aga kuidagi ei ole viitsimist olnud rappa minna. Täna oli selline vigade parandamise päev siis otsustasin koduteel ka rabast läbi sõita. Sõita küll ei saanud aga arvan, et kui keegi oleks vastu tulnud siis oleks imestamist kui palju. Sellist edevat riistapuud ei ole omanud, küll aga sarnast plaadi mängijat küll ja see on siiani toimivana alles. Boonuseks sai suu siniseks ja aarde roheliseks. Tänud peitjale.

 1 

Nii poppi masinat ei ole minul olnud. Oli küll kassetiga variant ja kui mälu ei peta siis Philipsi oma. Tänud!

 1 

Tahtsime väikest seiklust Matuga linnast välja ning leidsime end aastast 1979. Aare oli seal, kus koordinaadid lubasid, teekond aarde juurde oli mõnus väike pühapäevane matk rabas. Väga lahedalt lahendatud logiraamat - tänud peitjale :)

P.S. Antud aastaajal on kõrged kummikud tugevalt soovituslikud.

 2 

Aardenimes olev raba veidi hirmutas ja mõtlesin, et tegu on mingi karmi rabaga, kuhu 1/3 külastajatest laukasse kinni jääb. Nagu kohaeal selgus, siis midagi rasket ei olnud. Veidi piinlik hetk tabas mind kui Karl küsis, et kas ma tean mis see Walkman üldse on. Vastasin rõõmsalt, et tean küll, see on ju üks vanemat sorti GPS. Oh mind küll. Aaret leides lõi pildi selgeks mis asi see tegelikult on. Aitäh aarde eest!

 1 

Arusaamatul põhjusel olin seda aaret vältinud. Eks kui raba ümbritseb mingi kraav tuleb sisse ka see kahtluseuss. Täna otsustasime lõpuks proovida. Parkla oli mõnusalt suur ja lisaks meile oli seal ainult üks masin lisaks. Pakkisime Klaara kõhukotti ja asusime kraavi ületuse kohta otsima. Jäljed lumes näitasid sobiva koha ette. Esimest korda pidi tegema väikese hüppe koos lapsega. Oleks võinud ennem kuiva trenni teha. Õnneks lisaraskus ja väiksem painduvus ülemäära suur takistus polnud ja kuiva jalaga olimegi rabas. Puude vahel oli radu mitmeid. Rada, mille me valisime, viis täpselt aarde juurde. Tore teostus ja logiraamat ning mõnusalt lihtne jalutuskäik. Aitäh!

Walkmani meil peres ei olnud. Küll aga mingi muu firma kummaline kassetimängija. Kõrvaklapid olid tänasega võrreldes ka päris naljakad.

 1 

Kasutasin veel tahket maad ära ja võtsin selle igavesti toreda rabas kulgemise ette. Tänud peitjale

 1 

Parkla oli kõrvalmaja ehitusmeeste autosi täis aga ma ikka mahtusin kah sinna juurde. Üle kraavi saades tervitas kohe lihtsalt märgatav õiges suunas minev georada ja kaarti oli vaja ainult selleks, et veenduda kauguses, muidu jalutan äkki mööda mis muidugi ikka juhtus nii paarikümne meetriga.

Retke kohta võiks öelda hoopis, et viiuliga rabas sest igaksjuhuks kaasa võetud räätsed kasutusse ei läinud ja reisisid lihtsalt mul näpu otsas sinna ja tagasi.

Oma esimese walkmanni ostsin ma 90nendate alguses. ja siis kui enamus asju plaatidele hakkas minema sai ka CD plaadi versioon ostetud aga minu oma nimetati hoopiski "Discman" nimega.

Minu mängijad.

Viiuliga rabas

 1 

Walkman. Omal mul teda olnud pole. Ühele oma lastest olen ta ostnud (küll tunduvalt hilisemal aastal kui 79), nii et üks helesinine isend on meie kodus elanud küll. Ei teagi, kuhu ta saanud on.
Tabasalu rabas olen eelmise aarde ajal käinud. Siis sisenesin rappa kusagilt mujalt. Täna olin rõõmus, et Tarmo on parkla koordinaadid pannud, ju sealt saab kenasti üle kraavi.
Parkida sai hästi. Üle kraavi sai ka. Nats hüpates. Võtsin igaks juhuks räätsad kaasa. Alguses käisin ilma, aga mõne aja pärast vaatasin, et kohati vajuvad jalad liiga sügavale ja panin räätsad alla. Siis oli lihtne ja lõbus kohale jalutada. Aitäh vahva aarde eest!

Vägev Tänud

 1 

Tundus hea mõte siin tahke maapinnaga ära käia. Enamasti lumi kandis ja liikumine väga keeruline polnudki. Nagu ikka, siis aarde poole liikusime sinka-vonka paraja tiiruga ning tagasi parklasse juba otsejoones. Aare ise tuletas mulle meelde aega kui mp3-mängijad hakkasid peale tulema ja suurelt vennalt selle taskusse mittemahtuva "tehnikaime" endale sain. Klassireisil sai bussis siis sõbrannaga Terminaatorit kuulatud ja jube uhke tunne oli. Aitäh!

 1 

Kui Kärt tahtis pikemale jalutuskäigule täna vedada, siis teatasin, et mul ikka kolmas päev järjest täna trenni minek ja ma ei jõua - teeme miskit lihtsat hoopis. Eks nende lihtsatega raskeks on läinud, aga millegipärast see aare tundus üks lihtsamaid - selge asukoht, parkimissooovitus ning mitte ülearu pikk jalutuskäik. Nojah, nii ja naa. Ega see ~400 meetrit üks ots nüüd pole ju pikk maa, samas rabas ja lumega ja miinus kümne kraadiga… Sai sumbatud, sai põlvili lumme kukutud ja auku vajutud, aga ilmselt praegu ikkagi pigem ja nii mitmestki valikust üks lihtsamaid. Väga lahe aare, mina tänan!

 1 

Saime parkida soovitatud kohta ja hakkasime sumpama läbi lume aarde poole. Vist kitse jäljed viisid meid peaaegu aardeni. Aegaajalt vajusime päris sügavale, aga õnneks kõik jäi kuivaks. Minule väga meeldis ja sain oma trenni ka kätte peale pikka töö- ja õppepäeva. Aitäh!

 1 

Aarde nimi veidi hirmutas, aga tegelikult oli mõnus jalutuskäik ilusa metsa all. Walkmani polnudki varem oma silmaga näinud, katsumisest rääkimata. Aitäh peitjale.

Soovitatud parkla oli erinevaid masinaid täis ja tundus, et miskine ehitus käib. Kiirelt ei osanud kaardilt ühtegi muud mõistlikku lähenemispaika tuvastada ning seetõttu jäi kahjuks aare leidmata.

 1 

Kuna mugud olid aiad igale poole ette ehitanud,siis metsa sisse saada oli lihtsam kui välja. Aga saime hakkama :)

 2 

Kuna olin jalamees, siis parkimiskoha soovitust ma muidugi vaadanud ei olnud ja nii sai lähenemisteeks valitud Lauka tee (Google andmetel on selle uulitsa nimi küll Vasara). Vaatasin jalutades neid kraaviolusid ja olgem ausad, ega seal midagi väga lubavat ei olnud. Kui lõpuks jõudsin aardega kohakuti, siis tuli hakata mõtlema üle saamise peale. Mingi ront seal isegi oli, aga mitte selline, millele tahaks oma keharaskust toetada. Eks see ülejäänud saadav materjal oli ka selline, mis juba vette kukkudes pooleks läks, aga pikapeale sai ikka mingi moodustis kokku, millest ennast üle ajada. Ega see edasine teekond nüüd kõige sirgem ei saanud, aga aardeni ta viis. Nimi kirjas, võtsin ühe enam-vähem õiges suunas mineva raja ja jalutasin tagasi ringteele. Kuna tallatud rada oli korralik ja kiiret ka kusagile polnud, siiis läksin vaatasin, kuhu see välja viib. Viis kuskile ettevõtte laoplatsile. Kaardi järgi pidi sealt ka kuskile avalikumale tänavale saama, aga ma ei hakanud seda võimalust kohaliku koeraga arutama ja läksin mööda rabaserva edasi. Mingi hetk hakkas rada jälle tagasisuunas keerama, kuna ma sinna väga minna ei tahtnud ja kaardi pealt tundus, et võiks nagu tänavale saada küll, siis läksin vaatasin seda asja. Esimene katse lõppes kinnise värava taga, aga kõrvalkrundilt sai täitsa läbi ja nii võiski esimeses ettejäävas Tabasalu puhvetis ühe külma õlle teha ja päevale joone alla tõmmata. Tänud aarde eest!

 2 

Käisime logiraamatule "uut lehte" keeramas. Nüüd on jälle ruumi ;)

Hoolduskomplekt

 1 

Plaanisin küll Geopeituri 1001 päeva juurde minna oma viimast tavalise leiuta päeva tähistama, kuid kell oli märkamatult liiga palju juba ning marsruut Laagri - Kiili - Tallinn tundus veidi liiga pikk võrreldes Tabasalu põikega.

Arvuti taga olin välja vaadanud hoopis teise lähenemistee, kuid Tabasalusse jõudes jäi GC lehe soovituslik parkimiskoht silma. Sinna suundusingi. Lähima maja laika haugatuste saatel sukeldusime metsa. Kuna jalas oli kummik, siis vähe kuivemas kohas aitasin ennast ja koera üle oja. Tagasiteel ei pidanud kuskilt üle astuma, sain ka õigest kohast "põllule" tagasi. Vihjele vastav koht jäi ruttu silma ning ka aarde peidukas. (718) Aitäh! V: TB EJ

 1 

Selline mini raba andis lootust kiireks ja kergeks retkeks. Ja eks tegelikkus just selliseks osutuski. Tuli lihtsalt leida üles sillake üle kraavi, mitte ära kohkuda laigulisest onnist ja hoida selget pead sookailu lõhnasel tugeval pinnasel. Aare lehvitas juba kaugelt ja mahutas nimed kenasti ära, kuid üsna kohe on logiraamat täis saamas.

Oli mõnus lühike rabakas. Tänan peitmast.

 1 

Olen isegi vist ühe CD Walkmani kunagi omanud, mis päris pikalt truult teenis, kuniks vaikselt ajale jalgu jäi. Kiire veebiotsing näitab, et nüüd saab soovi korral osta samanimelisi ekraaniga mp3-mängijaid, millest paljud pole sugugi odavad. Aga see selleks.

See raba tundus kaardilt vaadates väga veider - puha metsa täis. Koha peal selgus, et märga maad on siiski ka, ühes kohas sain ootamatult läbi lume vajudes ehk lusikatäie vett kummikusse ka. Muidu õnnestus aga radu valides üpris lihtsalt aardeni kõndida. Aarde juures oli nii midagi ootuspärast kui ka ootamatut. Igatahes väga huvitav, aitäh!

 1 

Rabas käisime ilma walkmanita, kuid tänapäeva moodne nutifon on selle asemikuks päris hea. Retk oli mõnus, "punker" oli natuke kõhe, kuid muidu oli vaade meeldiv. Alguses läksime mööda inimtekkelisi jälgi, kuid need kadusid üks hetk ning edasi pidime liikuma mööda kitsejälgi, mis viisid üsna üllatuslikult päris aarde lähedale. Lahe teostus! Logiraamat oli kohe eriti vahva. Oleme ka meie nüüd selles geopeituse muusikas end ajalukku kirjutanud. Tagasiteel leidsime oma inimjäljesõbrad ka üles. Aitüma!

 1 

Kui see aare avaldus, siis tundus, et jääb pigem sellisteks päevadeks, kus kodust kaugele ei jaksa minna, aga tahaks midagi huvitavat võtta. Lähenesime siis põhja suunast. Algul läks nagu mingi jäljerada meie ees. Ühel hetkel avastasime enda eest ühe maha jäetud puuonni, mille juures mõned kontoritoolid. Ju siis mõned noored on omale miski staabi püsti pannud. Me jätkasime teed aardeni. Hilistalvine periood on vist veel parajalt hea aeg, kui selle aarde juures ära käia. Jalga märjaks ei saanud, aga sellest korraliku rabamatka küll. Kui GPS näitas aardeni veel ca 15m, siis nägime juba õiget asja. Järjekordne vinge teostusega aare. Tänud peitjale! Mõned nimed mahuvad veel logimiseks, seega varsti tasub peitjal hakata hooldust planeerima.

 1 

Pidime siia juba mõnda aega tagasi tulema, aga siis arvas Miki, et ilm on halb. Täna siia sõites arvas ta sama, aga autot parkides tundus, et asjad juba muutusid, sest taevast ei sadanud enam midagi alla. Mõnus rahulik jalutuskäik. Aare jäi kiirelt silma ja meeldis meile väga! Aitäh!

 1 

Tänan aarde eest! :)

 2 

No niimoodi võib rabas käia küll, ei pea põdema, et räätsasid seni endale soetanud ei ole ja äkki kummik jääb madalaks ja muud mured. Täna oli matkasaapaga igati mugav, enamuses on rabapind päris toekalt tahe ja märgadel kohtadel õrna lumekattega jääkaas peal. Aardelahendus oli peaaegu see, mida arvasin ta olevat ja mõtlesin, et no pidi Tarmol ikka viitsimist olema, et puid metsa vedada...
Tagasiteel tulin Marise ja Indy jälgedes ja sattusin seetõttu ka onnini. Seinad kõik kauniks maalitud ja kassitool sai lisapunktid. Tänan jalutama kutsumast, oleks võinud sinna kasvõi multi korraldada, seal tundub ka "pehmemal" ajal paras pargitee olevat.

 3 

Mul on kõik leidmata aarded hoitud otsimiseks mingi plaaniga :D, Walkman konkreetselt oli tallel selliseks juhtumiks, kui nädalavahetusel kaugemat sõitu ei tule ja aga on aega valgel ajal minna natuke pikemale jalutuskäigule linna ümbruses. Ja tänane laupäev sobis selleks käiguks ideaalselt ning eks ma olin tegelikult sügelenud seda asja vaatama juba varemgi - soovitan ja lahe_teostus sildid lubasid ju ette ägedat leiuelamust… Noh, peab ütlema et põhjuseta pole neid silte siia laotud tõesti ja ka mulle meeldis väga see äge logiraamatulahendus :). Varsti saab raamatu esimene eksemplar täis ka ;), vast 1/6 on veel seal vaba ruumi. Ma ise samuti kirjutasin sinna kokkuhoidlikult vaid oma lühema pärisnime ning sokerdasin kuupäeva mahatõmbamise asemel rasvaselt üle teha; ise ka ei tea, miks mul käsi sinna leiuajaks esimese hooga märtsi asemel hoopis veebruari märkis :D. Ja loodan, et kõik kirjad jäid ilusti siis sinna püsima. Sest meil õnnestus oma logimiskäiguga sattuda just sellesse aknasse, kus ilm kõva tuulega viltust märga lund igale poole viskas, muuhulgas muidugi natuke ka raamatule…

Aitäh Tarmole selle ägeda aarde eest, minu poolt samuti Walkmanile teenitult sildid :)

Vaade parklast

Vaade aarde juurest

 1 

Kena sumpamine ohtlike laugaste vahel.! Tänud !

 1 

Tegime rabas väikse matka, seda võib nimetada soojenduseks sellele mis järgmine nädalavahetus ees ootas. :)

Raba oli inimtühi, mõnus lumine jalutuskäik ja preemiaks korraliku teostusega aare. Mis sa hing veel ihkad. :)

Aitäh!

 2 

Täna kiskus natuke rappa...mitte väga kauaks, niiet see väike törts sobis hästi :D Aardeni liikusime paraja ringiga, ära saime sealt suht sirgelt otse parklasse...noh nagu ikka...aare ise oli väga tore :) Korraks ehmatas ära, et kas oleks pidanud kirjutusvahendi kaasa võtma, aga õnneks oli see karbis olemas ja toimis. Ise enda esimest walkmani mäletan hästi. Aastat küll mitte, kindlasti oli see tunduvalt hiljem :D Aga kusagilt Gonsiori tänava äärest...sealt kus see 24/7 lillepood on, sellest üle tee olnud elektroonika poest sai ostetud kassetti pleier. Vist sain raha sünnipäevaks. Tegu polnud küll Sony legendaarse kaubamärgiga, vaid äkki oli Panasonic. Igatahes see oli ikka uhke asi. Üliväikene ja mis kõige uhkem, ei pidanud ise kassetti sees ümber pöörama, vaid ta lihtsalt mängis edasi teist poolt :O Olid ajad...aga nagu näha, siis ka kassett on vaikselt tagasi tulemas :D Kahjuks pleieri saatusest ei tea midagi, aga kodus isegi üks riistapuu olemas, mis kassetti mängimisega hakkama saab. Kuigi eks mugavus on ikka kõige suurem ja enamus muusikast tuleb Spotifyst, sest kes ikka peale iga plaati viitsib füüsilist meediat vahetada. Aga koguda mulle ikka meeldib vaikselt :) Tänud toreda aarde ja seeria jätkamise eest!

 1 

Wingmaniga rabas - 1977. Aitäh!

 1 

Lootsime, et külmaga vähe tahkem siin. Pole kunagi selles rabas käinud, õnneks väga hull ei olnud. Mingi matka osa läbisime rebase jälgedes. Lõpus oli tore üllatus. Endal ei mäletagi, et oleks sellist riistapuud olnud, need vist olid liiga kallid. Küll on mul olnud mitu kassettpleierit. Aitäh!

 1 

Pisut märg oli. Kui kasti juures olles kuulsin, et alarm (loe: koer) hakkas tööle, siis ei olnud üldse üllatunud kui tagasiteel mööda georajakest juba uus külastaja saabus. Kui sinna majakesed ehitatakse, siis haugub koer küll hääle ära. Tänud peitjale! :)

 1 

Kuna kusagilt oli meelde jäänud, et see mugav parkimiskoht võib varsti eramajade alla jääda, siis otsustasin, et ei hakka selle aarde otsimist just ülemäära edasi lükkama. Auto jätsin platsile ning koera haukumise saatel kadusin metsa ära. Valdava osa teest sai kõndida mööda jalgrada, lõpus oli veidi rabasemat astumist. Igati vahva teostusega asi, aitüma!

 1 

Sellel korral valisime pühapäevase matka kohaks just selle raba, kuna mul on vaja just seda aaret täna korjata. Tõeliselt mõnus matk, natuke segas metsavaikust kauguses kõlav mootoratta ralli, aga loodus oli ikkagi ilus ja see oli linnaraba nüants. Suutsime esimese hooga aardest kohe suure kaarega mööda minna ja siis täiskäik tagasi aarde poole. Kohapeal panime koos nimed kirja ja kuna olime loomadele metsa kaasa võtnud ka sööki, siis sättisime söögi aarde lähedusse sambla peale. Tagasiteel vaatasime üle kohalike laste meistriteose. Igati asjalik ehitus. Peremehele suured tänud aarde eest.

 2 

Lõpuks saabus päev, kui sai teoks selle raba külastus. Viimasel ajal on mulle rabad väga meeldima hakanud. Üldse ei lähe korda, et rada pole ees, lihtsalt märgi auke peab jälgima. Neid jälgis muidugi Airi, päris mitu korda sai tema karjatust kuulda, kui mõnda auku jala pistis. Õnneks siiski kuivadesse aukudesse. Null näitas meil kohta,kus polnud ühtegi puud, vihjepuust rääkimata. Pimedas üritasime siis puid tuvastada , leidsime ühe, kuid aare end ei ilmutanud. Siis otsisime teise ja seal see oligi. Asusime õigeid nuppe otsima ja pärast ohkamist ka logisime. Siis paar pilti ja tagasitee oli poole lühem. Tänud

 1 

Antud aare sai juba mõnda aega tagasi plaani võetud, kuna kõrvu jäi info, et aardeni viib üsna kobe rada ja sain ka infot soodsama lähenemistee kohta. Täna siis saime ajad klappima ja vurasime siia. Alguses üritasime kõnealust teeotsa leida aga kuna midagi väga selgelt silma ei hakanud siis kalpsasime üle kraavi metsa. Mets, mis üsna peagi lõhnas tugevalt raba moodi. Tee nagu oli vahepeal ja siis jälle polnud. Pimedas oli seda raske tabada. Mu taskulamp just ka eriti tugevalt valgust ei näidanud mistõttu läks Krissu teed juhatama ja pealegi oli temal kummik jalas. Ma lootsin, et ehk saapaga saab hakkama ja tegelikult saigi. Paar korda küll kilkasin ehmatusest üle metsa, kui kuhugi auku astusin aga need augud olid kuivad. Seega Krissu astus ees ja mina navigeerisin ta selja taga. Aegajalt ikka küsis, kas otse või vasakule, ma vastasin, et ah ükskõik ja nii me aardeni jõudsimegi. Sakutasime algul pisut valet vihjepuud ja leidsime siis pisut eemalt ka õige objekti. Logiraamatut silmates käis tuhat mõtet peast läbi, et mis tantsu ja laulupidu nüüd siis lahti läheb aga tuumani jõudes saime kergendatult ohata. Meie üllatuseks vaatas meile vastu tänase kuupäevaga Kallode logi ja lisasin sinna järgi kohe ka meid. Tagasi navigeerimine läks veelgi libedamalt, kui tähelepanuta jätta asjaolu, et keegi on sinna rappa oma kondid vedelema jätnud ja mingi eriti tundlik koer kusagilt lähedusest haukus oma hääle ära. Väga mõnus raba sutsakas ja pimedas täitsa tehtav. Aitäh hariva aarde eest ja palun veel!

 3 

Penist ei tea midagi, ta kas magas või polnud teda kodus. Eks me muidugi vaikselt liikusime ka, kui parklasse saabusime ja sealt metsa kadusime.

Kuna möödunud nädalavahetusel sai rabas käidud ja seal oli maapind tahke ja võis kõikjal otse minna, siis mõtlesime seda soodsat olukorda veel siingi rabas ära kasutada. Nii mõneski mõttes läksime aga selle plaaniga rappa. Samas, asi polnud nii hull kui möödunud kevadel, mil Positiivsete atribuutide aarde juures käies lootsin ka, et ehk ei ole päike veel rappa jõudnud ning laukad on jääs. Tegelikkus oli see, et mitte kuskil polnud jää poegagi ja aarde järgi käisin hoopis ujudes. :)

Siin rabas aga, 1. väljas oli +5 kraadi sooja ning 2. polnud asi üldse nii hull, et saaks liikuda ainult jäätunud maapinnal. Seega, külmast ilmast poleks nii-ehk-naa kasu olnud. Aga see lühike jalutuskäik oli kergete killast ning aare sai kiirelt leitud.

Omal ajal (nooh, ikka siis kui mina veel noor olin) sai ka ülikoolis käies ühikakaaslase käest Walkmani pleier ostetud. Aga see polnud nii moodne, vaid ikka kassette mängiv pleier. Lisaks kasseti pööritamisele oli sellel sees ka raadio, seega sai ka seda kuulata. Mälu järgi vist töötas veel raadio veidi aega ka peale seda, kui patareid kassetti enam kerida ei jaksanud. Igatahes, rongiga maalt linna ja linnast maale sõites oli see ikka abiks meelelahutus noorele õppurile.

Tänud aarde eest, pistsime karpi ka ühe TB.

 2 

Väsimatu peni on seda parklat valvama pandud. Kuidas nad ise selle lärmiga hakkama saavad? Walkman oli meil mõlemal lapsepõlves olemas. Üldiselt oli asjal kaks, kogu tootesarja läbivat omadust: kaas läks kohe katki ja patareid sõi tublisti. Pealegi polnud ju patareisid nii vabalt saada. Vähemalt provintsis mitte. Nende peale kulus ikka hunnik taskuraha. Kui tänapäevasest küljest vaadata, siis pole ka midagi imestada. Ajada ringi mingit linti, no see peabki ju energiat võtma. Nii moodsat isendit kui peitja on aardesse poetanud, ei raatsinud osta. Ostsime hoopis muusikakeskuse, kuhu plaate sai lausa mitu tükki sisse panna. Täname lapsepõlvemaale kutsumast!

 1 

Mõnus pisike rabaskäik.Auto jätsin ühe suurepärase peni valvata kelle hääl pole veel päris rooste läinud geopeiturite rappa saatmisest :) Tore kui keegi autol jääb silma peal hoidma :)

See mida peitja siin eksponeerib tõi meelde toredad mälestused. Millalgi 90-ndatel käis meie sõsarmuusikakoolil külas orkester Uppsalast kelle fagotimängija oli meil paar päeva kodumajutuses.Temal oli selline massin kaasas mida ta mulle selge uhkustundega näitas.

Klassikaline Walkman oli mul olemas,vanaisa tõi ta mulle "vabast maailmast" . Peaks seniajani kusagil alles olema.Mulle küll meeldis sellega muusikat kuulata,patareisid sõi ta küll "kahe suupoolega"!

Aitüma peitmast,tõi toredaid mälestusi meelde

 1 

Kuigi parkimiskoht oli teada käisin ikkagi teisel pool raba ära. Sellist laia kraavi ja vetevälja poleks osanud küll oodata. Märgitud parklast (veel, sest ilmselt kerkib varsti sinna mõni eramu) oli ligipääs lihtne ja meeldiv. Tükike raba siin tööstuse ja elamukvartali vahel oli tore, loodetavasti nii jääbki. Isegi mõnele kitsele on see koduks. Kuid ega vaikust siit muidugi leida ei saa, kõik see transpordimüra oli ka keset raba väga hästi kuulda. Ega pole ka Walkmaniga vaikust. Minul õnneks pole sellist asja kunagi olnud, mäletan vaid, et kooliajal sain paariks päevaks kellegilt laenuks selle kassetika, ilmselt millegi vastu v eest. See on ka kogu kokkupuude, ei ihaldanud ka sellist vidinat. Aitäh!

 1 

Ühekorra juba proovisin siia tulla ja lähenesin lõuna poolt. Korralik meri oli ees ja ei hakanud küll sealt läbi punnitama. Nüüd veidi mujalt proovidest oli nagu jalutuskäik pargis. Väga meeldib kui omanik hoolitseb teiste eest ja isegi pisikesele kraavile ehitas silla neile, kes kummaritega ei viitsi jännata :) Lõpus läks aega, et logiraamatule ligi pääseda. Olen küll selle ajastu inimene aga võttis liiga kaua aega, tegemist küll siiski sekunditega aga siiski :D Väga lahe aare, aitäh :)

 1 

Seeria teinegi aare leitud. Otsustasime teha väikese geotiiru ja see oli esimene leid. Alguses ei osanud kuidagi ligineda, kuid lõpuks õnnestus õige ots üles leida ja nii saime juba kenasti aardeni. Rabakatega seondub sihuke lõputu laugaste vahel jala jala ette tõstmine, aga see siin oli nii mõnus ja kerge käik, et tahaks lausa veel. Aardekast jäi juba eemalt silma ning võtsime hetke, et selle sisu imetleda. Logiraamat on täiega lahe!!! Aitäh peitjale, sildid külge :)

 3 

Kuna parkla koordinaate polnud siis veel märgitud, sai tükk aega mõeldud, kust poolt läheneda. Algul proovisime lõunast, aga seal hiiglaslik kraav ees. Tulime siis põhjast, aga esmalt leidsime samuti märja metsa eest, aga kõrval tänavast suure parkla ja viisaka lähenemistee. Nii polnud viga ning jõudsin teepeal öelda: "hea, et kummikud jalga said", sest vihma sadas ja niiske oli. Mõni sekund hiljem vajusin ühe jalaga ja lonks vett tuli kummikusse. Rohkem üllatusi polnud ning leidsime laheda aarde üles. Ma olin küll teist versiooni oodanud, aga see sobis siia rohkemgi. Mõnus matk ilusal päeval.

 1 

Ühe aarde juurest juba põrkasime täna eemale, kuna eramajad jäid jalgu. Siia tulime meelega ilmakaarest, kust pole ohtu kellegi aia taha takerduda.
Auto jäi aardest linnulennult mõnesaja meetri kaugusele, näitasin lastele kaugust, näete, ainult nii vähe meetreid. Hahaa, tüng. Tegelikult nad muidugi said üsna kohe aru, et ma petukat teen. Sain küll paar iroonilist kommentaari, aga siiski kalpsasid kõik rõõmsalt piki kraavi edasi. Ja siis tagasi. Seejärel kõrvale ka.
Nime järgi küll teadsin seda raba, aga ei lootnud siit nii toredat rabametsa eest leida. Väga mõnus jalutuskäik, eest leidsime ka vahva aarde. Metsa all kulus veel aega niisama lustimiseks ja kraavivees solberdamiseks. Mõnesajast meetrist sai märkamatult mõned kilomeetrid jalutamist ja kõvasti rohkem kui tunnike metsas.

Aitäh kohta tutvustamast, ilma aardeta poleks siia ilmselt jalutama sattunud. Oli tore, meile väga meeldis.

 1 

Nii lähedal asuv raba ja ometi polnud siia varem kunagi sattunud. Mõnus jalutuskäik ja vahva aare. Analoogne vidin on mul ka kunagi olnud :) Tänud!

 1 

Vabal päeval ihkas keha liikumist. Võtsime siis proovida lähenemist ühistranspordi abi. Seega 42ga Harku järve äärde ja sealt rabani. Ligipääsu takistasid elamukrundid, lõpuks leidsime ametlikud augud, kus ka sillad olemas. Laugaste asemel olid siin täiskasvanud turbavõtuaugud, aga need mõnusalt turbasammalt täis. Õnneks leidsime kohe ka rajad ja saapad jäid täiesti kuivaks. Tagasiteel valisime leida rabast väljapääsuks muu tee ja ka see õnnestus. Nii kui taas saabas asfalti puutus, tegi taevas luugid lahti ja hakkas niiskust kallama, ei õnnestunud ilma kuivemaks rüübata ka poest ostetud hüva joogiga ja nii tuligi kuskil peale Tiskre ringsõitu taas bussi kobida. Mõnus 11 km pikkune kulg, kus küll enamus kõvakattelist, aga siiski omamoodi seikluseid täis. Muusika kuulamine kõndimisel, matkamisel, lugemisel jne on täielik saast mu meelest. Isegi sportimisel segab see aju puhkamist ja muust saastast vabanemist. seega olen ise vaba nii walkmanist kui ka neist uuematest taevaühendusega ajunüristajatest.... Noh tegelikult kunagi kooliajal 80ndate keskel tööstuslinna Kunda tänavatel hilisõhtuti lonkida ja Marillionit kuulata oli päris magus. Nüüd kuulaks vaikust ja enda mõtteid, sest viimastest pole pääsu nagunii

 1 

Mõnus matk rabas, TFTC!

 1 

Proovisin rattaga algul läheneda edelast aga seal laiutas ees lai ja sügav kraav ning ühtegi ületuskohta kusagil ei olnud. Tegin siis rattaga rabale ringi peale ja lähenesin aardele teiselt poolt. Ratta jätsin raba algusesse maha ja jalutasin viimased mõnedsajad meetrit aardeni. Kummikud olid igaks juhuks seljakotis kaasas aga neid vaja ei läinud. Olen siin rabas varasemalt korra käinud ja enda teada just aaret otsimas aga arhiveeritud aarded ei näita siia rabasse ühtegi aaret.

 1 

Peale tööd polnud tahtmist koju minna ja saigi mõtteks selle rabaga tutvumine. Vihmane ilm ei heidutanud. Tänan

 1 

Kodus oli enam-vähem lähenemissuund välja valitud ja navi pakkus seda samuti. Proovisin siis ligineda edalast. Monotoonse häälega meeshääl nutiseadmest juhatab mind aga korduvalt ja korduvalt aina järgmistesse tupikutesse. Vihastasin ja vaigistasin selle tegelase tänaseks täielikult. Pilk uuesti kaardile ning teiselt poolt enda juhendamise järgi, leidsin sobiva piraka parkla juba esimese katsega. Kummarid jalga ja minek. Valmistusin juba suuremat sorti õõtsumiseks pehmel pinnasel, kuid see raba oli alles leebeke, võrreldes nendega mida siin tänavu suvel väisatud sai. Sellegipoolest mõnus sügisene jalutuskäik ja peagi tekkis võimalus uue seeria toodangu esmakohtumiseks. Eks see mis ees ootas oli aimatav, vähemaga poleks leppinudki. :P Igati tubi tükk ja idee. Minu poolt pöidlad püsti. Mis aga igasugustesse pleieritesse puutub, siis minul oli selle koha pealt raske lapsepõlv. Vaatasin ja vesistasin kuidas teised neid patareisid neelavaid tehnikaimesid omasid, kuid enda esimene pm3 mängija sai soetatud ikka väga hilises eas. Ju olin siis olnud liiga paha laps, et ei jõuluvana kingikotist ega sünnipäeva pakist ma seda kunagi ei leidnud. Ja nüüdseks juba huvid muutunud kuna metsas ja rabas ikka prooviks pigem looduse poolt pakutavaid helisid endasse ammutada.

Ehk vahva tükk ja sildid külge. Tänud meistrimehele.

 1 

Väga põnev uus ajalooteemaline aarete seeria. Kindlasti kõik need aarded saavad olema kui pärlid ühes pikas pärlikees. Ja eriti põnev on oodata, mida iga peitja just antud aastaarvu juures märkimisväärseks peab.

Selle aarde külastuse võtsime ette töö- ja koolinädala ilusaks lõpetamiseks. Olime isegi natuke üllatunud, et selline suur rohemassiiv nii linna lähedal ja meile täiesti avastamata maa. Väga mõnus oli seal rabas seigelda ja nagu ikka, aarde poole liikudes tegime üsna uhkeid jänesehaake ja tagasi jalutasime mööda korralikku rada. Metsas on veel väga palju marju, pohlad on suured ja tumepunased nagu kirsid.

Aare oli lausa geniaalselt teostatud, meile meeldis väga. Suur tänu rappa kutsumast!

 1 

Leidisime väga hea lähenemiskoha, kust teekond aardeni üsna kiiresti ja valutult kulges. Äge aare ja logimislahendus, aitäh!

 1 

Aarde nime lugedes mõtlesin, et kas tõesti see? Ja tõesti, nii oligi! Nii äge teostus, kiidan Tarmot. Logiraamatus olime alles teised. Soovitan minna seda aaret otsima, rabas on piisavalt marju veel. Aitäh aarde eest!

 11 

Viimastel päevadel on uute aaretega naljakad lood minu jaoks: eile, olles ise Soomaal, oli kollane täpp mulle kartulipõllule torgatud! Tükikesi sügisest, miks ka mitte. Lisaks on seal ka vilja ja kapsast jms. koristatud-just sügiseti.Jah, alates 90-ndate algusest sai sealt täpi juurest väga häid mugulaid. Igatahes oli minu ja täpi vahel piisavaid kilomeetreid, et mitte lasta end segada. Küll aga on jätkuvalt õhus küsimused: lahendada puzzle või vahtida aknast, kus inimesed käivad või minna niisama aarde juurde, kirvega. Koduväljaku eelised :) Aga täna arvutit avades jäin sõnatuks: 10 a tagasi geopeitust mängima hakates, oli esimene peidukoht proovimiseks just Tabasalu raba. See aeg oli koht rohkem külastatav ja teatud põhjustel jäi tookord aare avaldamata. Ja nii ta marineerus, käisin ainult aegajalt raba serval mõtteid mõlgutamas. Kolm konteinerit on senini tööruumis järge ootamas. Täna kirjeldust lugedes ohkasin, kümme minutit mõtlesin ja läksime. Ei olnud meil supipotti tulel ega poolikut võileiba hambus, tordist-koogist rääkimata. Täiesti tavaline minek oli, mööda radu aardeni, nimed kirja (10.00)ja koju tagasi. Isegi kartulipõllule hetkel ei kisu...teen veel luuret :D Aitäh peitjale ning elagu 1980!

Ah jaa, kas oleks võimalik erinevatele seeria aaretele silte juurde tekitada? Lk 11o ja ka sellele seeriale?

Ja ongi nimed kirjas

Kolmkümmend aastat tagasi olid puud minu pikkused