Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jõhvi raamatukogu ees asub siili kuju, mis oli pikka aega Raudsiili aarde pesaks. Tema väike pojakene paigutati Jõhvi kontserdimaja haljasalale 2018.a. isadepäevaks. Metallist keevitatud siilike on valminud vanametalli kokkuostufirmas Kuusakoski. Iseäralikuks teeb taiese see, et üks kuju autoritest on kohalik staarpoliitik Martin Repinski, kes sai kuju kokkukeevitamisel oma õpitud erialal veidi praktiseerida. Repinski on laiemalt tuntuks saanud oma vangerdustega Jõhvi vallavalitsuses ja -volikogus.
Aardetops on nano-suuruses, kirjutusvahend kaasa! Proovige kätt ka kõrvalasuval muusikaväljakul. Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC921TY
Logiteadete statistika:
72 (91,1%)
7
3
0
0
1
0
Kokku: 83
Teen koha vabaks. Siilikesel ei ole enam sobivat peidukohta.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Siilike oleks nagu sõjas käinud. Üks tagumine jalg järgmisele ringile läinud ja tops koos sellega.
Siiliga sai põhjalik tutvus tehtud, aga aardetups vist nano-nano, minu silma ei jäänud. Lohtuseks muusikaväljakul kätt proovida oli tore!
Tutvus siiliga tehtud. See küll nano suurus ehk muu. Tänud ????
Leid tuli 10 sekundiga. Aga logirull ei tahtnud välja tulla. Tundus, et hambatikk võiks aidata ja suundusime kohalikku Monki sööma. Tikutrikk töötas ja logi sai kirja. Aitäh!
Iga kord kui Jõhvis käisin, tegin siili juurde kah asja. Küll oli pime, külm, vähe aega või palju mugusid. Ei näinud, ei osanud, ei viitsinud rohkem või ei taibanud. Täna oli see päev kui nägin, sain kätte ja suutsin läbi raskuste ka logida. Kõige keerulisem oli viimane. Sarnase suurusega aardeid on mul logimata ka jäänud. Praeguste prillidega sai tehtud aga lihtne see polnud. Tänan!
Kuniks Triinu-Lys magas kasutasin võimalust siili külastada. Silitasin teda tükk aega, kuid seekord mind leiuga ei premeeritud.
Kena siilike siin. Jalutasime ka kontserdimaja ümber ringi. Aitäh!
Algul olime pimedad, aga lõpuks ikka leidsime. Tänud peitjale.
Paitasime siili siit ja sealt, kuid seekord jäi aare meie silmade ja näppude eest varju.
Otsisime mis me otsisime, aga lõpuks sai külm meist võitu ja pidime loobuma. Kindlasti tuleme kunagi tagasi siia. Loodetavasti tulevikus õnne rohkem ja aare jääb näppu.
Sai siilile näpud kõigisse sobilikesse ja ebasobilikesse kohtadesse topitud...
Martini sõnavõtte ma kuulan alati põnevusega, sealt tuleb ikka selliseid pärleid, et hoia ja keela. Nüüd õnnestus ka siilike ära näha.
Ütleme nii, et kõige kiirem leid just ei olnud, kuid mingil hetkel konteiner siiski näppu jäi. Lahe siilike, peitjale tänud siia juhatamast!
Martini siilike seisis kui tummahammas. No ei leidnud sealt midagi.
Väga kaua õnneks ei läinud. Tore, et see Jõhvi nurgake on korda saanud! Aitäh!
Siin läks ikka mõnevõrra aega. Käisime ümber siili üht- ja teistpidi ja asi kippus ikka väga udune olema. Istusime seal siis nagu kolm siilikes udus, kuni konteiner noorlogerile näppu puutus. Edasi oli igati selge ilm ja nimed ka kirjas.
Väike hirm oli, et ehk ei pruugi seda lumetormiga leida aga hirm oli asjata. Tänud!
Kõhud olid tühjaks läinud ja kohukesering veel tegemata. Niisiis oli see paras aare, mis enne poeskäimist ära logida. Kristjan muidugi hirmutas mind, et "siia me jäämegi" ja et "no seda küll ei leia". Tõmbasin aarde teisest vaadatud kohast välja - hah vahel on mul ka õnne. Aitäh!
Jõhvi siilikese juurde jõudsime pimedas. Tänud peitjale.
Leitud loetud sekunditega. Eelmine kord sai vist korraliku eeltöö tehtud ja hea teada, et see tunnike kandis siis nüüd vilja.
Tubli Martin! Millegi asjalikuga ka hakkama saanud. Leid teisel katsel. Aitäh!
Liis sai natuke valesti aru, et kõigil teistel on see aare juba leitud ja pani suure kiiruga plagama. Ma polnud ka selle siiliga veel tutvunud ja jooksin järgi. Tundus, et siin läheb suuremaks poleerimiseks. Õnneks Liisu terav silm tõi aarde üsna mõistliku ajala lagedale.
Tänud.
Nunuh kui tore, kui linnapea ikka linnapilti kaunistab. Leid hetkega ei tulnud. Hakkasin just pläkkama, et eks see kuskil loogilises kohas ole, kui jäigi nano sõrmede alla.
Esimene kord ei leidnud, nüüd teist korda tulin, leidsin ja logisin:) Aitäh peitjale!
Üle paljude aastate Jõhviga tutvumas. Oi, kui huvitav! Selle siilikesega saime ikka väga lähedalt tuttavaks:) Suurim tänu!
Jasmiin vedas meid alt, sest jäi magama. Kuna rohkem abivahendeid polnud, mis oleks meid mugude jaoks ebahuvitavaks teinud, siis vaatasime siit ja sealt ning jätsime Mallele ühe kodu lähedase aarde otsimiseks.
Aitäh!
Enne siilikesega tutvumist tegime natuke muusikat. Kui meel lahutatud, siis vaatasime ka siili üle. Esimene ring peale tehtud ja kohti oli päris palju, kuhu aare peita. Karlile jäi aga üks logi silma ja tänu sellele ei läinudki meil seal kaua kuniks ta aarde leidis.
Ilusale Jõhvi väljakule jõudes kolistasime kõigepealt muusikainstrumentidega. Seda sama tegid ka kõik teised kes sinna sattusid. Kui kõik noodid olid ära katsetatud, oli aeg siil üles otsida. Repinski siili leidmine käis oluliselt lihtsamini kui aarde kätte saamine. Tegime väga mitu põhjalikku ringi metalsele siilikesele. Kohe üldse ei tahtnud leid kätte tulla. Lugesin ja analüüsisin siis logisid. Lõpuks aitas selline imelik lause, et peidukas oli lihtsam kui võinuks eeldada. Just selle mõttega peale minnes oli konteiner peaaegu koheselt käes. Aitäh aarde eest!
Ohjah, võrreldes suurema siiliga oli siin ikka täiega ikaldus, oma pool tundi sai seal poleeritud, kuniks otsustasime vihje kasuks. Ega siis ka kohe ei leidnud, aga lõppudelõpuks saime selle topsi ikka kätte. Tänud aarde eest!
Esmalt jäi linnas liikudes silma üks teine siil, kuid aaret otsima tulime ikka õige siili juurde. Küll sai seda siilipojukest silitatud igast võimalikust kohast ja ei tea kui mitu ringi seal tegime. Hakkas juba kerge masendus tekkima, kui lõpuks aare näppu jäi. Aardeleiu tähistamiseks läksime kolistasime ka natuke Muusikaväljakul. Aitäh!
Viiekesi otsisime ja õnneks ühel jäi silm peale! Leitud!
Kunagi ammu, kui sai Jõhvis käia, käisin ka siili juures. Sai tookord leitud, aga ununes pliiats maha. Tulin panin nüüd nime kirja. Lahe siil. Aitäh!
Keegi oli siilikese juurde märklaua seadnud ja ootas eemal vibu ja nooltega huvilisi. Õnneks ühtegi ei olnud ja saime turvaliselt logitud. Aitäh!
Natuke aega imetletud, kuidas saab füüsiline ese olla nii oma looja moodi, seejärel leitud.
Sellel aastal ja lausa ühe kuu jooksul juba teine leid. Üllatavalt hea tulemus viimaste aastate kohta :). Siilist olen ma lugematu arv kordi mööda kõndinud – ja ilmselt pea samapalju kordi viimase 15 aasta jooksul kirjutanud, et mulle sellised rahvarohked kohad ja seal otsimine üldse ei meeldi. Ükspäev lõunasel jalutuskäigul jäi silma paari geopeituri (suht avalik) tegevus seal otsimisel-logimisel ja no midagi jäi kripeldama.
Üllataval kombel on veel olemas inimesi, kes ei teagi geopeitust :) ja kui sai selles räägitud, siis tuli kohapeal ka praktiline näide anda. Sai siis nädal tagasi seal Julijaga koos otsinguid alustatud. Pikemalt ei peatu sellel, märksõnadeks oleks: kaua, veel kauem ja siili vastu veriseks löödud pea - mis lõpetas selleks korraks otsingud.
Vahepeal selgus et Julija on minust visam ja oli aarde omapead üles leidnud. Tegime siis täna kodukontori vahele (kauges tuleviks lugejatele googledamiseks märksõna koroona) ühe jalutuskäigu pargis ja panime logi kirja. No tõesti väike. Kui eesmärgiks on Kalevipoja abilise tutvustamine, mitte möödakäijate lõbustamine verise peaga otsijate poolt, siis võiks ju kuidagi täpsemalt vihjata. Kohta teades on see jh lihtne ja kiire, muidu võib seda siili seal jupp aega ahistada. Tänud peitjatele!
Mhh.. ehk võiks veelgi midagi otsida, ja isegi veel see aasta….
Uurisime seda ilmaimet kaugemalt ja lähemalt ning siis said logid kirja. Tänud aarde eest!
Oi kus seda siilikest sain siin vihmas ja tormis poleeritud. Igast mulgust piilusin sisse ja igast august ajasin käe kobamiseks läbi. Miski 40 minutit jaurasin seal, aga ei näppu ega silma jäänud midagi. A no pole ka imestada mul silmanägemine nagunii nagu ta on ja see siin ju nano ka. Eks mingi aeg kui siia kanti tagasi satun, teen siilile jälle pai.
Poleerisime siilikest tükk aega. Lõpuks hakkas ikka silma. Et kätt mitte marraskile kraapida, koukisime jalamilt leitud “abivahendiga”. Tänud!
Kui Jõhvi tagasi jõudsin oli Margus juba tööasjad korda ajanud ja siia suundusime juba koos. Tegin toredale okkalisele mitu tiiru peale, kuid nägijaks ei saanud. Nii, kui olin järgmise mõtte välja öelnud oli Margusel konteiner näppude vahel. Aitäh!
Yozhik v tumane :o) Hämarad harrastused õhtupimeduse varjus. Tegelikult käisin siin üleeile ka vaatamas, aga pilk oli udune ja lõin ainult pea ära, tops jäi leidmata. Täna läks selles mõttes paremini. Ainult pärast seda kui oled pakases pool tundi paljakäsi metalli silitanud, ei kipu näpud nanokonteinerisse logimiseks piisavalt kuuletuma :P Autos tasakesi nohistades sain sellegi protseduuri lõpule viidud, aitüma!
Kiire põige mittegeopeitusega seotud liikumiselt kõrvale. Leid tuli kohe kui siil oli vastu pead löönud. Mis Martinisse puutub siis pole just praeguse aja (kuri)kuulsam Martin.
Tänane põhieesmärk oli Puhatu rabamatk, teel tegime mõned peatused. Kõigepealt jäi linna vahel teine siil silma, selgus, et meil on teist okkalist vaja. Õige siilikese uurimine lõppes edukalt.
Aitäh peitjale.
Teel Puhatu rappa jäi mõne aare teele, et liiga vara kohale ei jõuaks. Nende robustsete kujudega mul tavaliselt hästi ei lähe. Siin sai mõni minut tiirutatud kui aare näppu jäi, polnudki kõige hullem. Põhiline oli, et endal silmi välja ei torkaks.
See siil tahtis ikka korralikult silitamist enne kui aarde asukoha teada andis. Aitäh!
Siilike sai lumest puhtaks ja korraliku ringtantsu osaliseks. Tänan.
Siin sai siilikest veidi paitatud, enne kui oskasime õigesse kohta vaadata. Tänud
Keerasin kogemata valele teele, mis osutus hoops õigemaks kui see, kuhu ma keerata tahtsin. Silitasime siis siilikest ja ledisime ka logiraamatu üles. Aitäh peitjale.
Tulime Martini siilikest vaatama. Rahvast sagis päris palju ümberringi. Isegi rakette lasti. Aare jäi päris kiiresti silma. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Üks vana logivõlg...
Tänud aarde eest!
Igatpidi tore loomake. Arutasime millise osa on siis Martin keevitanud ja kuipalju tegelikult siilil okkais on ja kas isas ja emassiilide okaste arv on ikka sama või mitte. Noh mõned tegelesid ikka aardeotsimisega ka . Siis saatsime ühe lahingupaari poodi, et õhtuks tekkinud ööbimispaigas oleks ikka kõgil end hea tunda. Tuleb tunnistada et maskikandmise komme pole siin sugugi parem kui kilulinnas
Huvitav, mis neid siile sinna Jõhvi tõmbab? Kuna taaskasutus on moes, siis võiks ju mõni veel olla.
Ühte siilikest oleme kunagi siinsamas linnas juba kohanud ja sealt ka aarde üles otsinud. Nüüd siis uus siilike uues kohas. Kuna me ei ole mitu aastat Jõhvis käinud, siis sai parklaks valitud kontserdimaja parkla. Kohe aga selgus, et siia kõrvale nüüd suursugune kaubanduskeskus ehitatud oma parklaga. No eks ta ole, tänapäeval käib ehitustöö kärmelt.
Meil oli aga oma missioon täita. Õnneks oli aeg selline hilisem ning rahvast väga liikumas ei olnud. Eks me siis lampide välkudes seal siilikese ümber tantsu lõime ja samal ajal püüdsime seda nanot leida. Kui kõik olid juba mitu tiiru peale teinud ent leidu polnud veel kusalgi, muutusime veidi murelikuks. Aga siis jäi Annale midagi huvitavat silma ja just seal see sunnik end peitiski. Hästi peidetud muidugi, kiidusõnad. Ja siilike ise ka äge, poos on iseäranis lennukas! :) Täname aarde eest!
Pimedas oli päris keeruline otsida, kuid lõpuks miski tänu lambile silma hakkas, aitäh! :)
Kiire leid pimedas ja käsikaudu. No on ikka aparaat kokku keevitatud, vabandust siilike. Tänud aarde eest!
Üle eelmisel õhtul tuli siit mitte leid, aga nüüd valges oli asi veidi lihtsam, aitäh :)
Väga armas siilike, sai teda hoolega silitatud, enne kui leid tuli. Siil oli jube külm ja jalutusväljak oli sigalibe, aga väga vaatamisväärne. Aitäh kutsumast!
Siiliks oli seda moodustist esialgu raske pidada, aga okkaid nagu oli ja kunsti jätkus ka. Suhteliselt populaarne asukoht, päris keset päeva on raske varjatult otsida.
Leitud! Suur aitäh aarde eest, olin nii õnnelik kui jõhvi kohal uut aaret nägin
Täpselt õigel päeval avaldunud aare, aga 20 minutit liiga vara. Üritasin küll töö juurest aknast vaadata, kas tormijooks aarde poole on alanud, aga ei näinud ;)Minu jaoks gepsuta leitav aare, sest arvasin 100% teadvat, kus see siil on. Pargikeskuse parkal hüppasin autost välja ja pikkade sammudega astuma, aga siili polnudki seal, kus ta varasemalt oli seisnud. Ja et ikka gepsuta leida, siis helistasin Margusele, kus see siil siis on. Vähemkäidavasse kohta teine pugenud. Pimedas käsikaudu otsimiseks hea koht, taskulampi ei julgenud põlema panna, sest see oleks liigset tähelepanu tõmmanud. Topsi leidmine oli kiirem, kui selle kätte saamine, andis alles pusida.
Aitäh peitjatele!