Vaated Toompealt: boonus

 1 

Nagu lubatud sai, siis tulime ja panime oma nimed peale taastamist ka õigesse korralikku logiraamatusse kirja. Tänud!

 2 

Seda labi sai lausa kaks korda lahendatud, aga eelmisel korral jäid mitmed küsimused binokli puudumise tõttu veidi õhku rippuma. Seekord sai kodus rohkem eeltööd tehtud, muude aarete lahendamise käigus arvamused (endiselt ilma binoklita) üle kontrollitud ning uuele katsele mindud kui tuli ka loogiline koht kätte, kust siis geokaaslasele torkas üsna kiirelt silma üks kummaline objekt sel ajal, kui ma juba järgmise raksusastme väärilist turnimist planeerisin.

 2 

Numbrite kokkupanekuga oli palju küsimusi, kuid täna lõpuks teiste aarete leidmise käigus said juhuslikult kõik küsimused vastuse. Aarde leidmise protsessis sai lausa ekstreemspordiga tegeletud. Õnneks silm oli terav ning õiget asja märkasin kaugelt, misjärel mul jäi osaks näpuga vehkimine kuniks teine ronis. Suur tänu - lahe Lab ning teostus!

 1 

Seikluse lahendasime eelmine sügis vist, aga ilma süvenemata... Ehk siis kodus sai leiutatud, kus mis on. Paar asja jäi ikka veel õhku ja sai vaikselt paika tuletatud. Kohapeal läks ka veidi kauem, hästi peidetud. Aitäh!

 7 

Taastasin aarde algses peidukohas ja algse teostusega. Kui sinu leid ei vasta lisatud vihjele 100%, siis soovitan uuesti külastada ning logida õigesse konteinerisse.

Välismaalased on kahel korral harrastanud "libataastamist". Nõme komme, mis Kesk- ja Lõuna-Euroopa linnades paraku üsna levinud. Esimest neist asenduskonteineritest ise kohapealt ei leidnud, teise korjasin täna ära. Lisasin vihje + kommentaari GC saidi kirjeldusse, eks paistab, palju see nüüd aitab.

Ühtlasi jalutasin läbi Toompea vaateplatvormid ja tegin paar muudatust seikluslabori tekstis/vastustes, vastavaks veidike muutunud oludega. Samuti lisasin sissejuhatuse lõppu viite sellele boonusaardele. Nüüd on mõneks ajaks jälle peaaegu eeskujulik :o)

Kui keegi peaks kunagi leidma minu aarde umbes taolisel kujul, siis palun saatke pilt logiraamatust ja toimetage karp prügisse

 1 

Ammu läbitud lab, aga et tops pikalt kadunud, siis boonus siiani logimata. Täna piirkonnas viibides vaatasime üle, mis seal siis kellegi teise geopeituri poolt taastatud oli. Noh, mingi karp oli ja paber ka, panime sinna oma nimed lisaks..Aga ehk leiab peitja ise selle korralikumalt taastamiseks mahti. Võime ka siis uuesti logima tulla, kui praegune logi pole aktsepteeritav. Tänud!

Kahjuks kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud

 1 

Tänud ägeda seikluse eest!

 1 

Jalutasime täna Toompeal. Mul oli õnneks seiklus juba lääbitud ja sellevõrra lihtsam. Võtsingi kaasa hea suumiga fotoka ja tegin oma tuulelippude kollektsiooni mõned pildid juurde. Ilm oli kena ja mõningase vaevaga saime ka numbrid paika. Aarde juures oli väga porine aga meid ei see ei heidutanud. Karuonu märkas aaret peaaegu kohe, ma ei jõudnud otsima hakatagi. Selline jupstükk. :) Aitäh jalutuskäigu eest!

 1 

Olen minagi see, kes kunagi sai punktid läbi käidud, aga kahjuks sai lõpu lahendamisel mõistus otsa. Nüüd siis küsisin natuke nõu ja oligi lahendatud. Kohapeal ei olnud ka eriti kerge. Oleks peaaegu alla kukkunud. Aga lõpuks sain aarde kätte. Tänud aarde eest.

 1 

Rada sai pea 2 aastat tagasi läbitud. Rehnut aga jäi soiku ning alles nüüd jõudsin uuesti täpsustama ja saingi kõik klappima. Liikusin siis lõppu ja peale konsulteerimist kolleegiga sain silmad avatud ja nime kirja. Aitäh.

 1 

Labi tegin läbi Jannega, boonus sai leitud koos Kalvi & Co-ga. Tänud, oli põnev!

 1 

Ilm oli ilus ja vaated kenad. Üks punkt oli mulle seni külastamata ja avastamata. Sodisin paberile numbreid, ühe numbri asjus sai kriipsutamist ja sodimist rohkemgi, kui tahtnuks. Päevast oli saanud õhtu. Päike oli loojumas, kui logides ja kirjelduses kirjeldatud oletataval maastikul üritasin loota, et ehk siin või ehk seal. Taskulampi ei olnud ja varjude mäng ähvardavalt pikali loopival maastikul jätkus. Väga valed jalanõud olid mul siia tulekuks täna jalga saanud. Tänud peitjale jalutama kutsumast.

Tänud aarde eest.

 2 

Oh sa vana.. oi kuidas tahaks paar krõbedamat väljendit siia panna.

Asi algas juba üsna mitu kuud tagasi, kui Märtenil linnas miskine kohustustevaba hetk tekkis ning ta seikluse läbi tegi. Sealt tuli ta koju üsna mõtlemapaneva ülesandega. Mina kui vanalinna semi-spetsialist suutsin veidike udu hajutada, kuid mingid plekid jäid ikka sisse. Aga polnud hullu, sest saadud koordinaat paistis vastavat aarde maastikuastmele.

Kord varakevadel käisin ma oma õega nullis ka ringi piilumas. No oli libe ja külm ja paaril korral käisime isegi siruli pikali, kuid mitte midagi aardesarnast me tähele ei pannud. Peale esimest tundi tundus küll, et kas meie oleme rumalad või on mul vale koordinaat. Kuna enda lollust üldiselt ei usuta, siis olin pigem koordinaadi ebatäpsuses kindel.

Seega jalutasin ka mina selle seikluse mingi hetk läbi, et oma kahtlustele kinnitust saada. Mingil määral sain ka, lausa nii, et alles jäi ainult üks muutuja. Sellega mängimine viis mind kuhu? Ikka sellesse samasse kohta tagasi.

Kuna nüüd oli mul ka "oma silm on kuningas" kindlustunne, siis tulime Märteniga täna siia oletatavasse nulli tagasi. Vahepeal on malts vohama hakanud ja lumeriismetega kaetud lamedast maapinnast oli asi kaugel. Märten müttas ühel pool nulli, mina teises. Ja siis tuli alla sajandi kõige suurem hoovihm ja maastiku raskusaste tõusis hoobilt 3.5 pealt 4.5 peale. 15 min hiljem olime ligumärjad ja nägime välja nagu kaks uppunud kassi. Ja aarde leidmisele olime täpselt sama lähedal kui 4 kuud tagasi. Nüüd hakkas meel juba mustaks minema, aga kuna meil neid mõistatusi nüüd varnast enam võtta pole, siis pidi selle topsi siin leidma, maksku mis maksab. Seega saatsime hädasõnumi varemleidnule, kes meie koordinaadi üle vaatas ja seal ühte numbrit muutis. Ja kusjuures mitte seda, millega me enne mänginud olime. No olgu, parandatud koordinaat näitas mõnikümmend meetrit eemale. Lirtsusime kohale.

Ja ka seal läks kümneid minuteid aega, enne kui üldse midagi juhtuma hakkas. Enne juhtus muidugi see, et ma suutsin kaks korda mudas püherdada. No siis sai küll minu mõõt täis ja ütlesin Märtenile, et ta veel natuke vihjeid küsiks. Märten, tubli poiss, oli just helistamise nuppu vajutanud, kui jumalal seal üleval sai vist suurest naeru kinnihoidmisest jaks otsa ja ta mind valgustas ja nägijaks tegi. Halleluuja, isegi kirikukellad kuskil kaugel helisesid ja päike tuli välja.

Tagasi normaalsele maastikutasemele jõudes sai natuke porilompides ketse puhastatud ja vihmaveerenni viimastest niredest käsi pestud. Ja me ei käinud isegi kuskil pärapõrgu metsas - siinsamas Tallinna kõige nooblimas rajoonis! Oeh.

Ei kunagi enam.

Aitäh peitjale sellise koerustüki eest ning abistajale kah, ketsid määrdusid vähemalt millegi positiivse nimel.

 1 

Püha jumal, see õudus on läbi. Oli üks külm sügisene või talvine õhtu, kui ma otsustasin minna vaatama neid vaateid. Teadsin ette, et midagi lihtsat ei tule, kuid labi võis ju läbi teha. Punktid olid toredad, aga see numbrite kokkulöömine võttis aega ning jäi ootele. Mirjam millalgi lahendas asjad ära, pani miski punkti kaardile ja jõudsime mõlemad korra isegi vaatamas käia, mina sügaval talvel, kui oli ca -20 kraadi külma ja libe ja Mirjam millalgi ka. Nüüd lootsime, et saame ilma vihmata tulla koos vaatama. Tutkit, ilmateade valetas näkku ja korralik tugev hoovihm sadas krae vahele. Igatahes vaatlesime kõiki võimalikke punkte oma koordinaadi järgi, kuniks saatsime varemleidjale appikarje. Tuli välja, et üks number oli me koordinaadis tõesti vale, aga mitte see, mida ise arvasime. Korrigeerisime siis end ja siis oli järgmine piinajada. Libisesime tänu märjale pinnasele mõlemad korduvalt. Nii jalatsid kui käed olid ikka päris mustad. Mirjam ütles peale tund aega otsimist väga kurjalt, et enne me siit ei lähe, kui see aare leitud on. Nojah, mis siis ikka. Otsime siis veel... Lõpuks tabasime teiste varemleidjate logidest ära, millega tegu ning siis oli tõesti kerge upitamise vaev ja samal ajal tasakaalu hoidmise vaev, sest üks vale samm või liigutus ja kumbki meist oleks vertikaalasendist horisontaali üpris kiiresti jõudnud. Kokku kulus üle pooleteise tunni otsimiseks. Logi päev hiljem kirjutades tuleb tõdeda, et need tossud, millega otsimas käisin, kuivavad endiselt praegugi... aga mis ikka, emotsioonid olid suured, kui leitud sai. Tõepoolest tunkilik aare, tänud.

 1 

joppas, et binokkel kaasas oli. üllatavalt ruttu leidsime isegi selle, väga vahva - tänud! :)

Leitud.

 1 

Korduvkülastus osutus edukaks. Kõigil oli midagi - kellel koer, kellel taskulamp, kellel teadmine, et siin peaks aare olema. Kui valgel ajal ja roheluseta jäi aare leidmata, siis seekord õnnestus kaval konteiner siiski tuvastada. Suureks plussiks oli kindlasti see, et jää on ära sulanud ning ei tõstnud maastikuastet +1. (1136) Aitäh!

 1 

Erinevalt eelmise aarde juures kobatsemisest plaanisime siin tegutseda kiirelt, efektiivselt, professionaalselt! Spoiler alert: ei läinud päris nii.
Aardeni sõites kirjeldas Inga mulle kus ja mida me otsime, seega trampisime esimese sobiva kohani, ronisin natuke sobivamale tasandile, leidsin kirjeldatud maskeeringu, haarasin sellest kinni (Inga vist jõudis midagi öelda selle kohta) ja raksaki! oli mul oks käes, mille kenasti Ingale ulatasin, ise samal ajal tasakaalu säilitada püüdes. Õnneks oli see täiesti vale koht, pärast seda vahejuhtumit läksime õige objektini, topsi saime kätte vahejuhtumiteta ja aardega on kõik korras. Kahjuks ma ei oska juhtunut piisavalt naljakalt kirjeldada aga terve ülejäänud õhtu möödus suvalistel hetkedel naerupahvakute ja itsituste saatel. Tänan.

Leitud.

 1 

Seiklus sujus ilusti, aga mõistatuse osa vajas pisut rohkem süvenemist. Siiski polnud asi nii lootusetu kui algul tundus.

Lõpule lähenesin hommikuse hümni saatel. Sai vaadatud siit ja sealt ning siis täitsa kogemata vaatasin aardega tõtt. Logiraamatust selgus, et see maastikuraskus ei hoia turiste kuidagi eemal, sest eks tugitoolist saab ka logida ju. Peitjale suur tänu!

 1 

Lab'i läbisime kaks korda. Esimesel korral sai oldud tormakad. Boonuse nullis sai ka käidud nii suvel kui nüüd siis talvel. Väike aga tõhus abi kulus marjaks ära. Nii, et hetkel jääb siis kolmas külastus ära.
Sellele boonusele veel lisaboonuseks sain kaela kõndimise läbi juba läbitud lab'i. Seega - kordamine on tõesti tarkuse ema.
Tänud.

 1 

Kui Mareti GC lehe leiulogi ei kutsu seda aaret praegusel hooajal otsima, siis miski ei tee seda! Tuleb nentida, et libisemist esines omajagu kuid külge kuskil maha siiski ei pannud. Vihma ladistas kogu otsimisaja nagu oavarrest, nii et lõpuks telefoniekraan ei tahtnud niiskete näppudega koostööd teha.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Ei läinud täna õnneks, koordinaati saab ilmselt täpsemaks sättida, praegune rohkem kirvetamistüüpi. Leidsime kodutu magamiskoha, süstla, toidukarbi ja ühe tantsurühma gripkotikese, mis sisaldas pliiatsit ja logiraamatut.

Pisihooldus tehtud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Vajab väheke sättimist ja tuunimist. Nädala sees tuleb tagasi.

 2 

Koordinaadid tulid tasapisi aarde avamise järgselt. Kord üks, kord teine koht. Ühel jalal hüppamiseks pole see piirkond parim paik. Lõpu panin paika kodus. Sinna minekut pelgasin ja lükkasin edasi, sest vanalinnas koolis käinuna teadsin üsna täpselt, mis mind seal ootab. Suvel oli see aare mul kindlalt plaanis. Käisin kohal ka 11.08, aga siis oli päris pime, nii et valgusallika puudumise tõttu ma õieti ei otsinudki. Ala ja peitja panid aukartust tundma. Täna saabusin ka hetk enne loojangut. Ei olnud kerge. Ei olnud. Kui ma ta lõpuks kätte leidsin, olin täitsa õnnelik. Aitäh!

 2 

Vägagi tunkilik aare. Tähelepanu eelkõige ning korralik teostus. Hoiatati küll, et see ei ole mingi jalutuskäik pargis, aga no kes see siis kuulas. Kui häda käes, siis tulid küll soovitused meelde. Mõte, et lähme jalutame veidi vanalinnas lõppes 8 kilomeetri läbimisega kolme tunni jooksul. Boonuseks veel 158 Patkuli trepi astet. Milline imeline õhtu!

 2 

Selle boonusaarde seiklus sai mõni nädal tagasi inimtühjas vanalinnas läbitud, kuid selle päris õige lõpu paikaajamisega jäime tookord hätta. Tuli veidi kodutööd teha ja siis sai üks täitsa pädev punkt kaardile joonistatud, mida mõtlesime täna kontrollima tulla. Kuigi algul loogilisi peidukohti üle vaadates tekkis vägisi mõte, et vist oleme ikka asjast valesti aru saanud ja et siin ei ole aaret, aga siis mõtlesime sellele, kes on aarde peitja. Kui ajasime siis oma mõtted õigesse suunda, tuli ka leid päris kärmelt. Igati väärikas lõpp sellele seiklusele, aitäh!

 1 

Seiklus rullus igati ilusti lahti. Lõpuga oli ikka veidi ikaldust ka enne kui logi kirja sain. Tänud!

 1 

Üks kord sai käidud ja Adventure tehtud. Teine kord sai käidud ja vaateid imetletud. Kolmas kord sai käidud ja tekkinud koordinaate kontrollitud ning tänu Kärdi teravale silmale ka nimed kirja pandud. Selle aardega tuleb võtta oma aeg ka rahulikult, kuid teatava sisemise viha (või kirega) läbi rühkida kogu teekond. Ühtteist põnevat sai teada ning õigel päeval logimine viis järgmiste toredate seiklusteni. Aitäh peitjale vaeva nägemise eest!

 1 

Oi, selle aarde logimine võttis aega. Tegime talvise jalutuskäigu ja üritasime googliga hakkama saada aga mõned kohad jäid arusaamatuks. Käisime siis uuesti ilusama ilmaga üle vaatamas. Saime punktid paika. Täna tulime otsima. Täitsa õiges kohas otsime ja nägin kahtlast objekti mis osutus aardeks. Aitäh!

 1 

Objektid käisime läbi, tore, kuid edasiste ülesannetega tegeleme edasi kuskil tulevikus. See juba nii tore ei paistnud, pigem ...

 3 

Selle aardega tegelemisest tuli mul kokku lõpuks lausa kolmekuuline projekt, labi punktid külastasime koos Marise ja Marianniga ära 27.12, logimas käisin aaret 20.01 ning 03.03 jõuab lõpuks logi ka veebi. Väga mõnusalt üles ehitatud mõistatus, mis meil linnapildis olevat osaliselt ka päris esimest korda märkama paneb ning äge oli kõiki neid vajalikke asju oma kodudesse nikerdada. Ja no veab ikka, et meil nii erinevaid mõistatusi teha oskavad peitjad on kambas, ka seekord oooo!-tasin imetlusega kui nägin, millise omamoodi kunstiteosega meile numbriaugurida siin ette on antud...

Aitäh Tunkile selle toreda mõistatuse eest ja loodetavasti tekib mõni uus siis ka varsti jälle meile mängu :). Sest mul ongi kodumaakonnast leida veel Kurna oja (varsti külastamiseks plaanis) ja Sihuke sirge (mis saab lahendatud küll alles siis, kui Marilt ports järeleaitamistunde tekib võimalus võtta :D) + kaks Saaremaa aaret. Tööpõld aga võiks nende ägedate osas mu pärast kasvõi kümnete ulatuses ees olla, igapäevastesse masendavatesse uudistesse annavad just sellistega tegelemised / leiud nii vinget vastuvaktsiini ;)

Labi jalutades leitud mõte

 1 

Adventure lab seikluse osa tegime käesoleva nädala esimeses pooles ära. Tundus, et tänasesse päevaplaani võiks selle aarde sisse mahutada. Muidugi olin ma jätnud mõistatuse osa aga viimasele minutile ja sain üksjagu pusida, et kõik limiteeritud ajaga paika loksuks. Kohapeal tegin ka kõike seda, mida vaja poleks olnud ja kühveldasin üksjagu lund. Kui Alice oli lõpuks ootamisest ära külmumas ja kõik muudki hädad kimbutama tulid tegin aita-mind-nüüd-ja-kohe-kõne. Siis selgus veel tõsiasi, et ma olen ikka jupp, mis jupp ning minu jaoks oli siiski maastikuraskusaste igati paigas. Sünnipäevalaps pakkus, et kuna tema on pikem, siis aitab mind pisut. Ei tea, kes teda küll nii hästi kasvatanud on - mina vä? Kokkuvõtvalt oli vahva müttamine lumises linnas ja vägagi tunkilik aare. Kiidan ja tänan.

Lumiiii :)

 1 

Päris mitmes etapis sai sellega tegeletud.Ja oligi hea,et ühe jutiga aardeni ei jõudnud.Ehk nagu öeldakse - jälle parem ja targem inimene :) Aitüma tuuri eest Vanalinnas

 1 

Kristjanit tsiteerima ei hakka, aga mõte jääb samaks. :D No aga tegelikult oli kõik 5+ ülesehitatud. Kui Lab läbida silmad kinni ja vaadetele mitte tähelepanu pöörata, siis istudki pärast kaks päeva arvuti taga ja vanud kurja või siis ajad jalad kõhualt välja ja lähed teed uue tiiru mööda juba tuttavaid vaateplatvorme.

Täna oli muud asja linna ja mõtlesin, et lähen piilun aarde ka üle, siis teinekord kui mõistatust vaja logida, hea pimedas peale tööd sutsakas teha. Njaah... külmetada sain ma siin ikka kõvasti ja lipp lasti ka juba alla, mis tähendab, et hakkas hämarduma. Ja siis külmetasin veel ja koduigatsus tuli juba ka peale. Aga lõpuks kui mu silmad õigesse suuda suunati oli äratundmise rõõm suur. :) Loomulikult panin siis ka logi kirja, sest pimedas ma siia tagasi tulla ei taha ja pealegi kui lumi maha tuleb on oht ennast mitukümmend meetrit aardest all pool leida. Igati äge seiklus, tänan!

Adventure sai läbi tehtud, nüüd on vaja veidi seedida.

 1 

Esimeses punktis nautisime vaadet ja vaatasime hiljuti läbi jalutatud torne. Teises punktis peale kohustusliku pildi tegemist mõistatasime, mis kõik sealt paistab. Kolmandas punktis tekkis Markol idee, millest saime viimases punktis rõõmu tunda ja enamuse boonuse koordinaatidest puusalt paika lükata. Lõpuks jäi õhku vaid üks küsimärk ja 10 võimalikku aarde asukohta, millest kõige tõenäolisemasse ka otsima läksime. Seal läks lausa nii hästi, et tasuta parkimise aegagi jäi üle. Tore peidukas ja vahva seiklus. Tänan.

 1 

Seotud seiklusaardega on ikka vaeva nähtud, mulle väga meeldis. Ilmselt suuresti ka valitud punktide pärast. Lõpp-punkti paika panemisega jäime küll natukene jänni, sest ilmselt polnud tuul meie poolt. Lõpuks aga leidsime ennast siiski lõpust, kust pärast erinevatest kohtadest näppimist ka õige asi silma jäi. Hea teostus, aitäh!

 2 

Praegu on need päevad nii paganama lühikesed, et läks ikka peale aarde avaldumist mitu päeva mööda, kui leidsime võimaluse vähemalt päevavalguses vaadete nautimisega alustada. Kohe esimese vaate juures tuli meile ideevälgatus, kuidas see mõistatus võiks olla ülesehitatud ja seetõttu suunasime alati oma fookuse kindlas suunas. Viimasesse punkti jõudsime siis, kui hakkasid kostuma lipu langetamise helid. Aga meil oli vaja enne aarde leidmist ju mõistatus lõpuni lahendada. Tänu tehtud märkmetele läks kõik üsna ludinal ja potentsiaalne asukoht sai kaardile. Läksime kohale ja asusime silitama - kõike mida võimalik. Samal ajal läks juba hämaraks ja mõne aja pärast oli üsnagi pime. Veetsime veel natuke aega vaadet nautides, kuid otsustasime, et peab ikka päevavalges tagasi tulema.

Vahepeal näitasime igaks juhuks oma koordinaate ka geokolleegile, kellelt saime teada, et meil on täitsa korrektselt lahendatud mõistatus.

Täna peale töö- ja koolinädala lõppu kihutasime otse objektile, kuhu jõudsime täpselt lipu langetamise ajaks. Saime geoepituri terast nägemist ja tundlikke näppe testida vähemalt kümmekond minutit ja siis oligi aare käes. Väga hästi peidetud!

Kokkuvõtteks oli väga tore aare. Seiklus viis juba tuttavatesse kohtadesse, kus praegusel turistivaesel ajal oli väga mõnus liikuda. Mõistatus oli mõnusalt kaval ja seda kõike kroonis vinge aare. Suur tänu peitjale!

 1 

Umbes nädal tagasi sai seiklus vanalinnas läbitud ja vaated nauditud. Toona oli ajaga veidi kitsas käes ja boonus jäi oma aga ootama. Täna otsustasime jälle vanalinna tulla ja boonust lahendada. Õues oli juba pime, aga lootsime, et saame siiski hakkama. Käiseime veelkord kõik punktid läbi ja proovisime numbrid õigeks saada. Paar küsimärki jäi õhku. Kuna nüüd lähevd päevad veel lühemaks ja valget aega jääb veel vähemaks, siis otsustasime abi küsida. Lõpus olime ikka tupikus. Vaatasime kõik võimalikud kohad läbi, aga ei leidnud midagi. Laiendasime otsingut ja tulime ühele mõttele. Pool sellest mõttet oli täitsa õige ja edasi otsides leidsin ka aarde.

 1 

5 päeva varem võtsime seikluse ette ja suundusime Vanalinna jalutama. Vastused küsimustele ei tulnud ülemäära raskesti ega kergesti. Täpselt paraja keerukusega. Boonuse mõistatuse osas tekkis üks enamvähem idee aga tagantjärgi tarkusena oli see täiesti vale. Nautisime vaateid igalt Toompea vaatepunktist. Õhtune tulede säras Tallinn on alati kaunis. Neist 2 punkti olid minu jaoks isegi täiesti uued - Kuberneri aed ja Pilstickeri trepp. Viimase punktiga ühele poole saades avanes meile mõistatus. Istusime pingile maha ja asusime mõtisklema. Kõigest paar tükki suutsime paika panna. Kuna meil oli ajaga kitsas käes, siis võtsime vastu otsuse, et tuleme teinekord uuesti Toompeale vaateid imetlema.

Nüüd uus kord aga ei olnud eelmise korra vigadest midagi õppinud. Taaskord tulime juba siis kui päike oli loojunud. Aga no mis sa teed kui päikest praegusel aastajal nii vähe on. Binoklit samuti ei olnud ega hea zoomiga kaamerat. Ühte punkti kohtasime kusjuures kogemata juba eelmine kord ja seda seekord ei suutnudki näha isegi terava silmaga. Käisime kõik vajalikud vaated taaskord läbi. Teritasime silmi, sõitsime google street view autoga ringi, googeldasime ja mõistatasime. Lõpuks oli 2 tükki puudu ja sõelale jäänud 4 küsimärgiga asukohta. Maa-ametisse erinevaid koordinaatide kombinatsioone sisestades tundusid absoluutselt kõik asukohad sobilikud aarde jaoks. Kuna geokontrolli polnud, et veenduda mõne õiguseses, siis tegime abipalve varemleidjale. Olemasolevad numbrid olid õiged ja puuduolevad saime klappima.

Otsisime päris pikalt. Nagu üldse polnud kohta kus see olla saaks. Üks hetk tuli üks mõte, et kas äkki peitja on kaval olnud ja hoopis teisiti peitnud. Umbes 10-15 minuti otsimise järel ilmus aga üks teine Vanalinna seikluse boonusaare, mis katkestas meie püüdlused tunki aarde juures leiuni jõuda. Kui FTF edukalt ära nopitud, saabusime uuele katsele. Ega uuelgi otsinguringil koheselt midagi näppu ei jäänud. Siis mõtlesin, et kas peitja on kohe eriti kaval olnud ja hoopis nii peitud. Ja vot siis jäigi Mairele aare silma.

Kokkuvõtteks ütleks, et aardel on päris hea mõte ja ka teostus. Ideaalne oleks, kui mõistatus avaneks kohe esimese punkti järel mitte viimase punkti järel. Geokontroll ei teeks ka paha aga ei ole ilmtingimata vajalik.

Tänud aarde eest!

Tänud.

 4 

Toompea mõistatust sai purema hakatud juba enne, kui boonusaare GP lehele potsatas. Ometigi nagu tagantjärele selgus, sattus lahenduskäigu hulka parajal määral vigasid, mis aardeleiule kuidagi kaasa ei aidanud. Proovisime, kuidas oskasime, aga ega valest kohast polegi ju lootust leida. Seega läksime laiali ja jäime ootama, millal aare avaldub ja saame ehk paremini teada, mida otsida vaja. Hetk mil kodu ette autoga sisse keerasin, helistas Kristjan, et kuule see aare nüüd avaldus - lähme uuesti vaatama? No muidugi, milles küsimus! Kuid nagu juba eelnevalt mainisin, siis vales kohas pole lootust nime kirja saada :D

Seega kutsusime kampa Krissu ja Dauno, kes olid veidi erineva tulemuse saanud. Vaatlesime, arutlesime, katsusime... Oeh kui kaua aega läks. Aga lõpuks pressis aeg peale ja läksime JÄLLE minema. Nagu hiljem selgus, siis Krissu ja Dauno tegid veel mõned korrektuurid ja FTF'sid samal õhtul.

Nüüd tulime uuele katsele ning alustasime otseloomulikult esmalt valedes kohtades poleerimisega. No ja kui see konteiner end lõpuks paljastas, siis tsiteerin Kristjanit: "Pagana õel tunk, raisk!"

Aitäh siis vist... :)

 1 

Lab oli tore ja sai kiirelt läbi jalutatud. edasine enam nii lihtne ei olnud kuna väljas oli pime, siis läksin koju mõisttause osa lahendama. Enamus sai paika aga paar küsimärki jäi, mille puhul küsisin abi. Lõpuks oli loogiline koht paigas ja sai ka lõpus logimas käidud.

 3 

Tunkinaatori murueitedest andsid tuuleluulud mõista, et tiim Mikiliis töötab väga hästi kokku ja eriti mõnusalt tuleb välja mõistatuste puremine. Kui nüüd uus tunkikas ilmus ning esimesi logisid lugesin, siis oli selge, et tuleb Mikil natist kinni võtta ja tarida üht mõnusat pähklit purema. Meiega liitus Anne ja üheskoos asusime lääbi läbima. Süsteem hakkas kohe telefonis kenasti jooksma ning läbi öise vanalinna tatsates kogusime infot ja nautisime öist sagimist. Mõnes kohas jäi mõistusest küll puudu, aga siis päästis nobedate näppude voor ning kambakesi saime mingi hetk vajaliku tehtud. Nüüd alles ajuragistamine algas. Läksime istusime sooja ja tänasime Miki ettenägelikkust. Visalt, kuid siiski kindlalt hakkasid õiged asjad õigetesse kohtadesse loksuma ning siis, kui kella järgi oli Tuhkatriinu tõld jälle kõrvitsaks muutunud, saime kõik numbrid paika ja läksime aaret võtma. Õigemini, lihtne on ju võtta, kui aaret näed, aga kui ei näe, siis on vähe keeruline. Annega saime jupp aega otsida, mingi hetk andis Miki märku, et aare siiski eksisteerib ja panime nimed kirja. Ühest küljest hea meel, teisalt kahju ka, et läbi sai. Samas oli trajektoor selline, mida rõõmuga jalutaks kasvõi niisama läbi. Aitäh!

Aitäh! :)

 1 

Algus oli paljulubav. Paljulubav, sest mängisin ka ise esimest korda selle lääbiga. Siiani olin suutnud ju nihverdada koguaeg. Sellegipoolest ei saanud me mitme peaga õigeid vastuseid, suutsime lausa kaks korda valesti lugeda. No mis teha, ajaks pimeduse süüks. Kohad olid ägedad, polnudki mitu aastat siin jalutanud niiviisi.

Lõpulause pani kukalt sügama ja pidasime targemaks kohvikusse minna. See oli ainuke õige mõte, sest vähemalt oli seal valge ja soe ja mõnus. Mul oli kohe nii mõnus, et tahtsin juba sel kellaajal ennast kerra keerata ja minust mõistatuse lahendamise juures suurt tolku enam polnud.

Lõpus olin ma valmis taas loobuma, sest kõhklesin ikka kõvasti meie koordinaadis. Mihkel vaatas, et naised jäävadki järgmise aastani ilmselt tuustima ja võttis asja üle ja siis oli mul päris piinlik, sest SEDA peidikut oleks MINA ju pidanud nägema. Oh, jah. Kiituseks võib ütelda, et hea oligi, et meil nii tohutult kaua aega läks ja päevast juba järgmine sai. Ma sain selle arvelt sälensipäeva juurde, mida ju algul üldse plaanis polnud. Aitäh, lääb hakkas meeldima!

 1 

Väga tore mäng oli. Teistmoodi ja nuputamist nõudev.

Oli nõutust, tagasilööke ja riistvara kaotusi ning leidmisi, aga lõpuks terendas horisondil vastus või paar.

Lõpp-punktis pidi ka natuke pingutama, et mitte gravitatsiooni kutsetele järgi anda - no nii libe oli. Leid siiski tuli ning siirdusime väikese abilisega edasi Müürivahe tänavale mullilise preemia järele.

Aitäh. FP

 2 

Ega too koordinaadi kokku klopsimine nüüd teab mis lihtsalt ei läinud, aga enamvähem lubava koha sai mõningase pusimise peale ikka kokku. Üks vastuseta küsimus küll jäi, aga see läks jõuga paika. Kõik see ei takistanud mul muidugi vales kohas topsi otsimast. Ega sellel minu valitud kohal ka midagi viga ei olnud, aga kui sealt ikka aaret ei paistnud, tegin varemleidjale kõne, et aru saada, kas koht on ikka õige. No ei klappinud need maastikukirjeldused teps mitte, aga koordinaat vähemalt klappis. Ajasin siis ennast ka lõpuks sinna, kuhu numbrid käskisid ja hakkasin seal tuulama. Aega läks, aga asja sai. Ei tea mitmenda ringiga jäi kahtlane element siiski silma ja nimi sai kirja. Tänud aarde eest!

 1 

Läbisin adventure kahes jaos. Mõlemad korrad joostes, pimedas ja vihmas. Ei olnud mahti piltidega tegeleda. Kodus võtsin ette ja arvasin, et lahendan arvutis ära. Tutkit, brat! Kaks asja jäid õhku.

Läksin ikkagi välitöödele. Seal osutus asi muidugi kergeks ja sain lubavad koordinaadid. Kusjuures mõlemad numbrid, mida proovisin oma aruga õigeks suruda, olid valed.

Aga see oli alles pool võitu. Lõpu ja lõpu ümbruse töötlemise järel suundusin auto parkimisaega pikendama ja mõtteid koguma. Valisin ühe kindla koha välja ja mõtted läksid ühele suvel leitud aardele, mida käisin kolm korda otsimas. Äkki on sarnane lahendus? Nüüd siis juba ettevalmistunult ja üles soojenenult läksin teisele katsele. Ja mõtted olidki õiges suunas liikunud ning leid tuli, mitte just kähku, aga mõistliku ajaga.

Kogu kombo eest - adventure, lahendus ja lõpp - kindel FP.

Minu adventure edetabelis läks see seiklus teisele kohale. Soobiku avastusteraja ja Palamuse seikluse vahele. Need on hetkel minu top 3. Läbitud on mul hetkel vast nii 60 protsenti mängudest, sealhulgas kõik Tallinna omad.

 1 

Seikluse läbisime juba päev varem ja suundusime siis koju arvutusi tegema. Lõppu sattusime muidugi pimedas ja suure vihmaga, aga kuidagi läbi häda saime ikkagi hakkama. Tänud!

 4 

Iseenesest Need lab-aarded jätavad mind suht külmaks. Aga kui sellega siduda füüsiline karp ka, siis tuleb ikka teekond ette võtta. Suures aukartuses tunki loomingu ees, otsustasime seekord vanalinna kolama minna suurema kambaga. Polegi ammu ühtegi aaret jala otsima läinud. Maja ees ootas juba Tarmo ning võtsime suuna kummitava trepi poole. Vahepeal jõudis isegi tuututav Kaupo mööda kihutada. On sell, oleks siis võinud peale korjata ja meid rängast Toompea tõusust säästnud. Vähemalt ei sadanud enam vihma, hea seegi. Asusime siis etteantud punkte läbi käima mis ühele tallinlasele kohaselt on kõik juba korduvalt läbi käidud. Kuid paistab, et siiski mitte liiga tihti kuna muuseas sai ka üks pildiaare vahepeal ära nopitud. Olles viimase punkti ära noppinud, kiskus ka ilm vihmaseks tagasi. Suisa nii kehvaks, et hiljem saabunud Merle telefoni nii ära uputas, et sellega sidepidamine ülimalt keeruliseks osutus. Seda ränka mõistatust polnud välja vihma kätte mõtet pusima jääda ning kogunesime masinale mille tuut vähe kahtlaselt juba käriseb. Kambaga pusimine tundus hea mõte olema, üksi jändaks ilmselt siiamaani selle kallal. Igaüks sai natuke hiilata. Kõige parem tarkusetera tuli siiski Kaupolt tänu millele saime ka võimaluse taas õue naasta. Õnneks olid taas vihmakraanid kinni keeratud ja saime vähe rahulikumalt tegutseda. Ja seda oli meil vaja kuna see vigurvänt ei tahtnud ennast kuidagi näole anda. Müttasime tükk aega ringi kuni Tarmo meie piinad ära lõpetas ja peiduka avastas.

Täitsa omanäoline aare teine. Hea et seekord kambaka tegime. Muidu oleks minu jaoks see aardeke esimese hooga küll leidmata jäänud. Tänud.

 3 

Nädala alguses pakkus Kaupo välja et mis oleks kui minna yheskoos toompeale vaateid nautima. Egas ei olnudki muud kui tuli see yhte 6htusse ära sättida. Esimene m6te oli ees vanalinna ära minna, aga taevalaotusest keerati ikka kraanid täiega lahti ja ypris kiirelt tuli selline vettekukkunud kassipoja tunne peale. Keerasin sammud hoopis Silveri poole kust siis yheskoos jala vanalinna suuundusime. Esimesena j6udis objektile Kaupo kes meis poolel teel tuututades m66da vuras ;) Sealt l6ime juba seljad kokku ja asusime ringkäigule. Viimasesse punkti j6udis meile siis ka Merle järgi ja asusime yheskoos pähklit purustama. Kui siis olime seda pähklit mitme nurga alt järanud oli koor ypriski praguline. Aga kolm numbrit olid endiselt kysimärgi all. Kaupo käis yhe teooria välja et kus v6iks loogiline koht olla, mina samal ajal täitsin puuduvad numbrid puusalt mingisuguste numbritega. Ja täpp maandus ysnagi loogilisse kohta. Nii me siis hetk hiljem jalastusimegi neli kirvest 6la peal. Mida kauem aega seal veetsime, seda enam tekkis siiski kahtlus et puusateooria lendas vist siiski elvasse. Sai isegi maastikku forseeritud parajamaks, aga ka see ei kandnud vilja. &hus oli tunda juba loobumisplaane ja tegime veel m6ned viimased kontrollringid kui siis äkki silmanurgast miski välgatas. Jess! Väga kaval värk aga eks geopeituritel on ju treenitud silmad (mitte et see alati kasuks tuleks :D ) Uudistasime teostust ja kiitsime peitjat. Esko ikka oskab asju omamoodi lahedalt vormistada. Peitjale suured tänud lektyyrse jalutuskäigu ja vaadete eest ja muidugi tänud tiimile. Yksi vaataks vist tänaseni sealt paadist (loe balkonilt) kiikriga, kui kaugel on see sAAREmaa ;):P

 5 

Jalutada on kambaga alati toredam, Kaupo ettepanek Toompea vaateid uurima minna sobis kõigile. Ja tõesti, pimedas ja vihmaga on õige aeg ju;).

Jõudsin paariminutilise hilinemisega alguspunkti, aga teised olid agaramad ja juba jõudnud pealinna kõrges punktis mitmed vaated ära imetleda. Kiirel sammul läbi vihmasaju jõudsin siiski tiimile kannule. Veel veidi vaatlemist ning arutlemist ning läksime tulemust kontrollima. Õnneks üks paar silmi oli piisavalt teravad ning võisime rõõmsalt Toompea jalutuse edukaks lugeda.

Aitäh tiimile, oli tore õhtu.
Peitjale tänud põhjuse eest vanalinna tulla.

 6 

Statistika näitas, et täna vaja mõistatusaare leida ning nii tegin ettepaneku NKT tiimile. Kõik olid nõus ning ühiseks ajaks sobis alustada kell 21. Vihma sadas ning õue oli pime ehk ideaalne Toompea vaadete nautimiseks. Parkisin auto Toomkiriku juurde ning hakkas pihta. Üpris libedalt läks info kokku saamine ja boonuse lahendamine oli väga huvitav. Enam-vähem saime selle tehtud ning siis läksime kirvetama. Kui juba kõik kohad said üle vaadatud ning meeles olid loobumise plaanid, siis Tarmo päästis päeva. Tagant järele ega seal muid sobilikke peitmisviise polegi. Oli huvitav aare, nagu oli ka oodata ning meil oli tore õhtu, tänan.

Tänud väikse ringkäigu eest.

 1 

Lahendamine oli täitsa muhe aga kui punktid läbi said tehtud siis edasi oli korralik pähkel edasi. Eks ta suht arusaamatu asi oli, lõpp oli lahe aga eks veidi aega ikka läks, tänud :)

 2 

Skoorisime pärast Telliskivis käimist seikluse osa ära, kuid boonuse osa on kiirest skoorimisest väga kaugel. Logide järgi sain aru, kus piirkonnas aare on, kuid täpse asukohaga läks omajagu aega. Ja ka täpses asukohas läks omajagu aega kuniks natukene kiuslik peidukas silma jäi. Ma parem ei maini, kus kohas ma selleks ajaks olin jõudnud ära käia juba vahepeal. Aitäh peitmast, lahe asi!

 13 

{FTF} 20:45

No Tunk sind võtaks...!

Hommikul üles ärgates (tegelikult ennelõunat) tuli idee minna vähe otsima. Vaatasime kaarti ja ilma, ning otsustasime, et täna on ratta päev ja läheme loodusesse. Piirkonnaks valisime Harku metsa/raba. Rattaid autole tõstes, avastasime, et ühel rattal on tagarehv täiesti tühi. Viisime auto juurde ja lasime mugavalt autokompressoriga 4.5bar sisse ja sõitsime Harku poole. Kohale jõudes oli juba osa vunki rehvist jalga lasknud. No ok, proovime veel, rehv täis ja aaretama. Saime vaevalt 300m sõita kui juba töss jälle. Nu egas siis miskit, tuli minna uus siselohv osta. Lähimas ehituspoes ei olnud 26 tolli, siis Rocca keskuses spordi poodi otsides jäi ette Prisma ja seal oli selline valik, et ise ka ei uskunud. Hää küll, kiire ost ja tagasi metsa äärde. Seal kiire lohvi vahetus , rehv täis ja lõpuks sai kimada metsa, ning mõned nopped tehtud. Varajastel õhtupimedusminutitel tuli järsku teade uuest aardest. Kohe pilk peale ja ohhoo, vanalinn ja platvormid. Kuigi algselt pärast Harku metsa pidime minema eilsest peost vajaminevat vikatit ära viima Kiisa kanti, otsustasime siiski vanalinna kasuks. Kohalikena tõepoolest ei valmistanud see mingit raskust andmete kogumisel, aga pähkliks läks siis kui oli vaja välja kirjutada koordinaadid. Nii mõnigi kujutis on ju üsna sarnane. Sai siis vähe pusitud ja mingid koordinaadid käes olidki. Vahepeal, aga saime kõne, et me ei olegi ainsad otsijad. Erinevatel otsijatel aga ka erinevad koordinaadid ja üritasime siis kambapeale kontrollida kas ja kellel miskit valesti arvutatud, kuid miskit nagu välja ei koorunud. No kurja, seda esmaleidu esimesel kuupäeval ju ikka tahaks. Kes ei taha. Meie jäime siis kahekesi veidi veel mõtisklema ja pilte kontrollima. Sai lisaks veel korduvalt kirjeldust ka loetud ja siis avastasime, et üks numbrike oli vale. Parandasime kohe koordinaadid ja oot..., kuhu?? No Tunk võtku, mida me SIIT otsima peame? Ja korra tekkis Krissul idee ja Dauno määratud asukoht - ning opaa, sihuke kavalus! Nu andis ikka otsida seda väikest kavalust ja pimedus sellele üldsegi kohe kaasa ei aidanud. Siinkohal mainime, et asukoht on täpselt määratletud. Kui nimi kirjas, siis märkasime läheduses üht kahtlast tegelast, kahtlaselt ringi sebimas. Veel üks otsija. Teavitasime, et suund on õige ja läksime suurt rahulolu tundes auto poole ... Täname väikese seikluse eest!!!

Pildil siis vikat, mis aarde pärast endiselt autos..