Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Linda oli vägev naine, kes kandis omal ajal kokku Toompea mäe ja tema pisaratest tekkis Ülemiste järv. Tema noorem poeg ei olnud just kõige teravam pliiats, aga see-eest oli ta väga ettevõtlik. Siiski väärib kangelase ema oma aaret ja nüüd on tal see ka olemas.
Nullis asub vana Kalevi residents. Nüüd, mil Kalev Toompea mäe all igavest und magab, on hoonel uued omanikud. Sinna sisse pole vaja trügida. Kui teid sinna viiakse, siis muidugi on selleks arvatavasti mingi põhjus. Mälestus Kalevist on jäänud bussipeatusesse, sinna on tema auks nimega tahvlid üles seatud.
Aga hoopis huvitavam on, kus kohast võiks leida tema naisele, Lindale, pühendatud aarde. Lahendus on lihtne, sest kõigil eestlastel on ju rahvuseepos Kalevipoeg peas. Või kellelgi ei ole? Andrus Vaarikul näiteks oli, saates “Kitsas king”.
Ühe küsimuse puhul peab vajadusel välitöid tegema, aga ka silma järgi on võimalik täppi panna. Kalevipoja trükid on suhteliselt sarnased, nii et kõik raamatud peaks andma õiged vastused. Minu põhilised allikad olid 1961, 2003 ja 2009 aasta trükid.
Aare asub koordinaatidel 59.ABCDEF 24.GHIJKL
A Iru ämma raidkuju autori surmaaasta viimane number?
B Mitu isikut proovis Lindat ära röövida, kui ta üksi koju jäi?
C Mitu kosilast käis Linda juures enne kanget Kalevit?
D Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ema Anna suri 1846 aasta aprillikuus Võrus. Mitmendal kuupäeval?
E Maalil on kujutatud Lindat pärast Kalevi surma. Selle autori perenime tähtede arv?
F Iru mäel asuv Iru ämma raidkuju, aastast 1970, ümbermõõt täismeetrites?
G Tallinnas Lindamäel paikneva monumendi “Linda” autori sünniaasta viimane number?
H Peale Kalevi surma tekkis Linda pisaratest Ülemiste järv. Mitmendas loos on sellest juttu?
I Mitmes loos 20-st ei ole juttu tedrest?
J Mitu päeva oli Linda pärast Kalevi surma söömata?
K Mitmes Kalevipoja 20-st loost on lühim?
L Mitmekuuselt õppis Linda noorim poeg käima?
Vihje: pole
Lingid: https://youtu.be/q_TWtUC0vpw
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Linda | Lõpp-punkt | Geokontroll 86/503 |
Aarde sildid: muguoht (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC923TN
Logiteadete statistika: 62 (96,9%) 2 1 1 0 0 0 Kokku: 66
Jätsin juhendi, pliiatsi ja tops sai kirjad peale. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!
Vahva teostus ja asukoha valik on täpselt aarde jaoks mõeldud. Aitäh!
Seda sai ka ükspäev varem nillimas käidud, aga koguaeg mugud asjatasid. Ega seekordki lihtsalt läinud, pidi aega passima. Autod voorivad, kes jalutab koera, kes viib prügi. Õnneks vihmane ja külm tuul ajasid kõik siiski tubadesse tagasi. Lõpp meeldis! Aitäh!
Seda olin tükk aega lootusetuks pidanud, aga kui tegelema hakkasin, siis hakkas ootamatult kergelt hargnema ja oligi koordinaat käes. Kohale saamine oli paras väljakutse, sest ühest kriitisest kohast oli tee läbi kaevatud. Lõpplahendus oli meeldivalt temaatiline. Aitäh peitjale.
Eepos on originaalkujul endal lugemata, aga mõistatuse lahendamiseks tuli seda ikka natuke lehitseda, et ära lahendada. Kohapeal oli juba leidmine lihtne.
Lahendus sai leitud kunagi Tallinnas hotellis viibides, et hea vabal hetkel ära käia. Seda hetke aga ei tulnudki, alles nüüd sattusime ligidusse. Logimine nõudis pisut õige aja ootamist, aga sai siis loodetavasti märkamatult toimetatud. Tore mõistatus, aitäh!
Ma vist puudusin sellest tunnist kus kõik ülejäänud lapsed Kalevipoja pähe õppisid. Mul on paar lauset meelest läinud. Täpselt need kust küsimustele vastused saab. Õnneks mõni meist on natuke suurem Kaevipoja fänn kui mõni teine ja kuidagi võluväel see asukoht välja peiliti. Esmaspäeva õhtuhämaruses oli siin päris turvaline tegutseda, ainult ühe mugu eest pidin redelit oma kehaga varjama. Asukoha valik tekitas arusaamatust aga see tehti ka mulle tagantjärgi selgeks. Tänan.
Mina olen vist üks vähestest kes on Kalevipoja läbi lugenud ja olen valmis jupiti siit-sealt alati uuesti lugema. Aga eks ma väheke kiiksuga ka... Üksi kätte ei saanud, õigemini ei julgenud seal taidlema hakata. Aga kui laps ronib, siis see on ju igati normaalne. Suur tänu!
Kohapeal ma üksi oleks kohe minema kõndinud. Mitmekesi oli lihtsam ümbrust jälgida. Tänud peitjale.
Mirjam oli mõni nädal tagasi selle mõistatuse lahendamisega alustanud ning osad numbrid aitasin tal ise paika panna. Kahe peale saime kontrolli roheliseks ning nüüd enne TTÜ-sse linnakupeole suundumist käisime siit läbi. Ronima läksin seekord ise, tavaliselt on Mirjam meil see ronija, aga kuna objekt paistis selline tugev, siis polnud probleemi. Aarde kättesaamisega oli tükk tegu, tundsin, et oleks mingit abivahendit vaja, aga lõpuks sain näpud siiski taha. Tore aare omamoodi toredas kohas.
Kui mõistatus avaldus, proovisime Märteniga mõlemad asja lahendada ja saime isegi mingi üsna hea teooria peale, kus see karp siis end peita võiks. Siiski polnud me kindlad ja nii see asi meil mõne kuu laagerdus, enne kui uuesti kätte võtsime ja asjale 1-0 tegime. Täna tulime logima ka, mugusid küll natuke liikus aga otseselt keegi meie poole silma ei pööranud. Ju siis oldi harjutud või omas mullis. Aitäh Kalevipoega meelde tuletamast, omal ajal on seda küll loetud, aga need küsimused on vaat et kirjanduse õpetaja tunnikontrolli väärilised - kui hoolega asja ikka loetud sai?
Tulime korraks linna ning vaatasime hämmastusega, mis torm on korda saatnud. Oli vaja aega parajaks teha ning see aare jäi sobivalt teele. Mõistatus liiga lihtne just polnud, mäletan. Aare ise ka nõudis väikest pingutust, kuid igati stiilne asukoht ja konteiner ka. Aitäh!
Me sattusime aarde juurde õhtusel tunnil kus kõik vist kodus süüa tegemas või mõne veekogu ääres sooja vett nautimas. Igatahes ühtegi inimest ei olnud päevavalgest ajast hoolimata meid segamas. Kiirelt tegin trikid ära ja ulatasin karbi Mairele logimiseks. Sama edukalt kõik tagasi ka omale kohale. Aitäh aarde eest!
Eks ta ikka paras ööaare on :D Päevasel ajal küll selle järgi minna ei taha. Nii saigi ära kasutatud vaikselt hilisõhtut kui läbi linna sõitsime. Õnneks vähemalt polnud miljonit kohta vaja poleerida aarde leidmiseks :) Tänud!
Käisime Aare ja Caro juures grillimas ning peale seda oli parajalt hämar, et see aare ära logida. Laur tegi suurema töö ning minu kohustuseks jäi logimine.
Aitäh!
Olen seda aaret üksi pusinud ja Siljega koos pusinud - saime nulli peaaegu paika, aga midagi jäi ikka puudu. Oleme kohal käinud ja kõike näinud. Tagant järgi tarkus - pakkusin ükskord õiget kohta, aga ei kontrollinud tookord. Vaatasime logid üle ja kuulasin hoolikalt vihjeid, aga numbreid ei proovinud õigeks saada. Tänu ühele logile hakkas uuesti kripeldama ja tasus kontrollima minna, aga nagu ikka, siis kohe ei jõua. Täna oli vaja õhtu sisustada ja väike tiir kulus ära. Vedasin Silje kaasa, et oleks kellele kurta oma rõõmu ja muret. Aarde plaani algselt ei olnud, see tuli jooksvalt. Õnneks oli liiklus olematu ning sain kohe kontrollida kahtlusi. Alles siis kui nägu naerul ja logiraamatu Siljele ulatasin meenus, et käsi valutab ja ei tohtinud liiga teha. Aga vanasõna vist ütles: üks aare päevas hoiab arsti eemale? Minu taskus oli pastakas ehk koperdasin Silje juurde, kriitseldasin nimed raamatusse ning imetlesime veel teiste kunstiteoseid raamatus. Kõigil oma käekiri - ilukiri, joonistused, firmamärk või lihtsalt nimi. Peita õnnestus sama kiirelt, kui leida - liiklus puudus. Aitäh!
Sai lahendatud, sai otsitud, sai kritseldatud, tekkisid vihjed ja kahtlused. Sai kohal käidud nii mõendki korrad piilumas võimalikke peidukaid. No ei näkanud mitte ühelgi juhul ega mingil moel. Täna tegime aeglase rahuliku jalutuskäigu ja eelnevalt vaadeldud peidukas andis seekord ka tulemuse. Ja nagu meil Tikriga ikka kombeks- on nobedad jalad ja käed tema valdkond. Ma suutsin jälle ainult mõelda, kui tal juba tops käes :) Tänan vahva ema eest!
Mõistatusega läks mul ikka natuke aega aga lõpus sai kiirelt hakkama.Aitäh!
Korra varem sai juba luuramas käidud, kuid siis oli mugusid päikeselisele soojale ilmale vastav arv. Tänases hallis õhtupoolikus oli seis veidi parem. Ma ei tahaks öelda, et Annile raskem ülesanne jäi, sest tuleb välja, et üpris keeruline on jälgida, et kaks poissi uttu ei tõmbaks või autotee peale ei läheks. (768) Aitäh!
Mõistatuse lahendasin suuresti interneti abil kuidagi ära. Miski vastus vist sai ka üsna õhust võetud. Peale mõnda punast olid õiged numbrid ka olemas. Lõpu juures meil täna vedas. Kui algul tundus mugusid igas suunas liikuvat, siis aarde kõrvale jõudes oli õhk juba puhas. Hea, et kohapeal täiesti sobiv abivahend kasvamas on, nii ei olnud kätte saamine raske. Tänud!
Selle mõistatuse sain esimesel katsel roheliseks. Nimed sai ka mõistliku ajaga kirja. Aitäh!
Lahendus oli juba mõnda aega tagasi olemas.
Täna osutus mu sihtkohale lähimaks aardeks ja vajas üle vaatamist. Vaatamine lõppes eduka leiu ja nimede kirja panekuga.
Tänan peitmast.
Ei ole kerge olla sellise tuegeva jõu, aga keevalise, kohati arutu, sõgeda, ettearavamatu käitumisega poja ema. Poeg kes ise enda relvast otsa leiab põhjustab oma käitumisega kindlasti emale lugematult kannatusi ja Ülemistejärve jagu pisaraid. Meile puksis ka aare sõgedalt vastu peites end kättesaamatuks esimesel embamise katsel
Kalevipoeg mulle meeldis, lapsena aga ka nüüd. Ikkagi osa Eesti kultuurist. Aaret mina ei näinud ja kuna koht nii avalik, siis ei saanud ka ju otsida. Helistasin ja siis ajasin Porsche teise kohta. Suristasin akna alla ja siis sõitsin minema, külma kõhuga.
Tänud aarde eest, minust jääb. Linnas võiks linnariietega hakkama saada ja Eesti Politseiga ei soovinud ma jaruata, miks ma auto otsa ronin...
Mitme fakti võrra targem nüüd, mis mulle aarde juurde sõites ette vuristati. Minu ülesandeks jäi näpuga näidata ja siis muguvalvet pidada, mis vihmase ilmaga täitsa lihtne ülesanne oli. Aitäh!
Sai uuesti Kalevipoega meelde tuletada. Aare oli ägedas kohas. Aitäh!
Konteiner vahetatud, muu kõik sama. Hooldasin pimedas, julgemad võivad päeval ka logida :-)
Eepost olen kunagi lapanud küll. Ka kalevipoja tegevusest on elu jooksul(eriti palju geopeituse jooksul) palju nähtud. Kuid emast nagu peale Ülemiste järve tekke, suurt ei meenunudk esimese hooga. Igatahes jäi see mõistatus paremaid aegu ootama. No väga kaua ei pidanudki tegelt, kuniks täna Tarmo külla tuli ja rõõmusõnumist teatas. Õhtu veeredes isu aarde järele aina kasvas. Polnud see esimene kord kui naised ja lapsed omavahel pläkutama jätsime ja ise korraks vaikselt minema hiilisime. Karta on, et ka mitte viimane. Kuid selgus tõsiasi, et kumbki polnud meist sõidukõlbulik. Õnneks polnud pikk maa minna ja ka kodukandi otseteed puhta teada. Riided selga ja teele. No kus oli väljas alles ilm. Endiselt olid väljas ainult mõned koerad kes oma peremehi jalutasid ja nüüd kaks geopeiturit ka lisaks. Mõnusa loba saatel suutsime ilma trotsida ja varsti olime ka vahiposti. Tarmo võttis valveposti vallutamise enda kanda ning peagi ulatas mulle jupikese aarde konstruktsioonist. Nonii, hakkab põnevaks kiskuma. Õnneks peitja oli hullemat ennetanud ja Tarmo sai käepäraste vahenditega päästeoperatsiooni läbi viidud. Hea et niigi läks. Andsin siis ka oma panuse ning taastasin aarde algsel kujul. Koju jõudes sain teada et mu kiirmoe jobega pole vihmase ilmaga suurt midagi teha. Läbi oli vettinud nii sise- kui väliskülg. Ega Tarmogi palju kuivemaks jäänud. Sellegipoolest rõõmsad ja õnnelikud, et järjekordne leid läbi väikse seikluse vormistatud sai.
Tänud.
Kokkupuuted kalevipojaga jäid küll vist kuhugi kaugesse kooliaega. Egas nüüd polnudki midagi muud kui et tuli kiire meenutuskursus teha. Muidu jooksus täitsa enams vähems, mõni tuli puusalt, aga kusagilt tuli ikka error sisse ja siin aitas vana hea minespeeperi stiilis pommitamine. Õhtul oli Silveri pool väiksemat sorti kokkusaamine ja nii leidsimegi ühel momendil hetke et linna peal väike tiir teha. Ilm oli kll selline koerakas, vihma tuult ja lõrtsi pressis igalt poolt alla ja sisse. Ühesõnaga ideaalne antimugu ilm et kohapeal häirimatult asjatada. Huviobjekt sai kiirelt tuvastatud aga sealt jäi pihku vaid kork. Edasi hakkas siis kohapeal improviseeritud abivahenditest päästeoperatsioon. Esiteks muna ja siis juba topsik. Õnnex peitja oli vist halvimat ennetanud ja stopperi ette teinud ning pääsesime suht valutult. Asjandus sai igastahes korgi küljes oleva jõhvi otsa tagasi sõlmitud. Nüüd peaks vast olema jälle nagu algselt. Peitjale serviti tänud ????
Mõistatus oli selline enam-vähem. Lõpp, no selline lätlase tunne oli. Aga kindlasti meeldejääv aeg ja koht, mis jääb ilmselt kauaks meelde.
Rohelise tule saime avaldamispäeval, kodus raamat olemas. Peitmiskoht on julgelt valitud. Aitäh.
Täitsa positiivselt olin üllatunud, kui mõistatust avades mingi osa peast tuli. Originaali olen kunagi väga katkendlikult lugenud, küll aga on otsast lõpuni loetud Kalevipoeg 2.0, mis oli mõnevõrra ropp, aga siiski hoogne. Nüüd oli paras aeg peale eksamisessi peaaegu lõppu tähistanud burksisöömist logima minna. Kaupo aitas ja saime topsi kätte. Igaks juhuks märgin, et tops on veits katki ja võib varsti hooldust vajada.
Sellele mõistatusele sai lahendus leitud üsna pea peale aarde avaldumist. Logima jõudsime alles täna, kuna see jäi sobivalt teekonnale. Eks see asukoht on nagu on, aga peagi oli tops käes ja nimed kirjas. Täname aarde eest!
Mälust polnud numbrite saamisel suurt kasu midagi. Võtsin keskkooli lõpetamise puhul kingiks saadud 1961. aasta juubeliväljaande ette. Saadud koordinaadid said oma aega oodata ja nüüdki pidin ka ainult veidi luurama, et kus ja kuidas. Olukord kohapeal lubas tegutseda kohe. Tänud peitjale.
Minu riiulil paiknev Kalevipoeg on aastast 1951. Aitas temagi kärmelt raamatuküsimustele pihta saada. Ainult tetresid ei viitsinud kontrollida. Juhus tahtis, et sain nad millegipärast kohe pihta.
Selge oli see, et kohe logima ei tule. Tänagi polnud plaanis muud, kui koht üle vaadata. Aga pimedus ja inimtühjus ajasid tegudele. Kui ma protseduuridega poole peal olin, tekkis loomulikult ka inimesi. Eks ma siis üritasin võimalikult vähe kahtlane välja näha. Kolm purjus meest vähemalt ei teinud minust väljagi. Mõne aja pärast õnnestus aare tagasi peita. Huhh. Aitäh kah!
Kui nüüd õigesti meenub, siis see mõistatus sai juba avaldumise päeval ära lahendatud. Leidsin enamus küsimustele vastused ning seejärel proovisin vahetuskaupa teha - et kui Kristjan leiab puuduvatele vastused, siis annan talle teise poole info. Kaup oli aus ning täna said peale kergemapoolset selja sirutust nimed kirja. Aitäh!
Minu riiulil olev eepos on aastast 1953 ja kunagi ammu olen selle isegi läbi lugenud. Tookord isegi väga meeldis, aga nüüd küll enam seda lugeda ei suuda. Õnneks polnud eriti vaja ka, sest vastused sai internetist kenasti kätte. Ainult üks küsimus vajas raamatu kätte võtmist. Kohale sättisin ennast õhtul vähe hiljem, aga sellele vaatamata pidin kogu aeg mugude liikumisel silma peal hoidma. Tore mõistatus. Tänan.
Mõistatusega läks mul kuidagi ebatavaliselt lihtsalt. Ühes vastuses ma kahtlesin ja ühe vastuse osas panin täitsa huupi ja esimesena GK-sse sisestatud numbrid kiideti kohe heaks. Miskid ajad asi seedis, kuivõrd logidest nähtuvalt lubati avalikku-akrobaatikat, mida ma iseenesest väga kõrgesti ei hinda. Nüüd oli ilm selline, mis lubas arvata, et liigset muguarmeed kohapeal ei ole. Parkisin auto ära ja asusin muguvabat hetke ootama. Selleks kulus vast paar minutit. Nii kui logi kirjas ja aeg topsik tagasi panna, tekkis taas muguvool. Seekord läks ikka u 10 minutit ära, enne kui vidina tagasi sain poetada. Aitüma, sellega nüüd ühel pool.
Väärikalt vana Kalevipoja eksemplar on maal riiulis olemas, aga ei hakanud selle mõistatuse pärast sellele maale järgi kimama, sest loomulikult on rahvuseepos ju peas!;) Hakkasin agaralt küsimustele vastama, aga pettumuseks polnud pooled küsimused üldse teose sisu kohta. Ohjah, ei lähegi nii lihtsalt, kivikamaka ümbermõõt ja eeposega mitte seotud tegelaste surmaajad ju küll peas pole:). Veidi pusserdades said numbrid siiski ritta.
Täna oli lähedusse asja, pisut kahtlane tundus hetkel logimise võimalikkus, aga otsustasime siiski kohapeal ära käia. Ootasime sobivat hetke ja tegime mõned kiiremad liigutused. Taas avalikus linnaruumis natuke tsirkust tehtud, mis pole just lemmik, aga ilmselt peitja on asukoha valikul arvestanud, et geopeiturite tegevus jääb varem või hiljem kellelegi silma.
Aitäh.
Eks ole tehtud tsirkust keset päeva varemgi ja arvata võib ,et mitte viimast korda :) Mõistatus ise lahenes mõistliku aja jooksul,kohapeal käimise panustasin lõunapausi ajale.Aitüma peitmast
Tänaseks oli vaja mõistatust ning see oli hea logida enne tööle minekut, et kohe päev tehtud oleks. Mõistatus ise oli pisut pähkel, aga välja googeldasin. Piinlik küll, aga raamatut pole lugenud. Mulle kõige rohkem meeldis kohapealsete olude ära kasutamist, teist sellist abivahendit linnas ei mäletagi. Õnneks oli hetki, kui ühtegi inimest kuskilt ei näinud ning sai ära logida.
Raamatukogust sai laenutatud mõned raamatud aga enamus infost sai siiski leitud netiavarustest. Täna õhtul piiroknnast mööda sõites tegin kiire kähkuka enne mugude lähenemist.
Mõistatus oli ikka päris karm aga lõpu aare väga äge. Lõpu eest ka lemmikpunkt :)
Kuna mul moodsamat varianti käepärast polnud, siis hankisin internetist 1875 aasta mudeli ja hakkasin sellest ennast läbi närima. Ega ta lihtsalt ei tulnud, aga pika pusimise peale sai koordinaat paika ja oli aeg välitöödele suunduda. Eks seal läks ka aega omajagu, mugusid vooris siia-sinna, andis ikka oodata seda õiget hetke, aga ära ootasin. Igati tore mõistatus, tänud aarde eest!
Ma polnud tegelikult sellesse mõistatusse veel väga süüvida jõudnud, teadsin vaid seda, et osadele küsimustele vastuste leidmiseks on raamatut vaja. Ja raamat mul õe juurest parasjagu võtta oli… Väga eriline eksemplar sealjuures, 1961.a. Kalevipoja sajandaks sünnipäevaks välja antud suureformaadiline eriväljaanne, uhkes kangasköites ja papist karbis, kauniste Evald Okase illustratsioonidega. Ja väga isikliku pühendusega esilehel, mu õpetajast vanaema on kinkinud selle raamatu tolsamal juubeliaastal 60 aastat tagasi mu vanaisale, näärideks :).
Hiivasin siis tolle imposantse perekonnareliikvia pühapäeval endaga linna kaasa ja mõtlesin, et küll ma mingi aeg jooksvalt vaatan seda asja. Ja siis see „mingi aeg“ jõudiski kätte juba täna, sest päeval kirjutas mulle toreda üllatusena Helen, et nad tagastaksid mulle VK19.2 lahendamiseks laenatud „Mausi“ ning kus seda siis ikka veel parem teha oleks kui mõne ühiselt leitava aarde juures…
Aga no paras pusserdamine oli ikka selle mõistatuse lahendamisega, osadele küsimustele leidsin vastused päeval netist ja neid siis Heleniga võrdlesime. Saime samad. Osadele küsimustele lappasin vastused õhtul välja raamatust ja neid ka Heleniga võrdlesime / arutasime / muutsime aga geokontroll ei nõtkunud kuidagi rohelist näitama… Lõpuks, kui olime oma numbrid valevastuste indikaatorist läbi lasknud ja uue pilguga üle vaadanud tedre esinemissageduse, peatükkide pikkuse ja Linda kosilased, tuli telefoni ka sõnum, et põhjas on meil see lugu :). Ja siis… noh, ma pole nii kiiresti peale geokontrolli roheliseks saamist vist kunagi uksest välja saanudki, kaastiim vajutas samuti õppimise hold’ile ning peale natukest siksakitamist autodega mööda õhtust linna võiski 20 min hiljem meid nullis näha lõpplahendust näpus keerutamas :).
Väga lahe oli, aitäh Salmele ja Helenile otsingule kaasakutsumise eest, Salmele lisaks veel lõpus orava tegemise eest, samuti Mausiga kaasa tulnud kingituse eest :). Ja Wingmanile muidugi pusima paneva mõistatuse ning laheda temaatilise lõppaarde eest, see Kalevipoja ema andis kokku väga ägeda õhtu :).
Peale mõistatuse avaldumist oli esmane emotsioon, et sellega küll niipea tegelema ei hakka, sest terve Kalevipoja lugemiseks polnud küll vaim valmis. Siis aga panin tähele, et rohelised geokontrollid muudkui vaikselt tekivad, kuid logisid netti ei kipu küll sama hooga lisanduma. Hakkas tekkima juba sportlik huvi, et mis teema selle aardega siis on.
Tasapisi hakkas lubavaid numbreid paberile tekkima, mõni täitsa kindla veendumusega, teised küsimärgireaga. Üks küsimus oli kohe eriti kriipiv, sest mida tähelepanelikumalt seda lugeda, seda rohkem detailsemaks sai eepost uurides minna. Selle kohta sai hiljem ka väike tähelepanek peitjale saadetud.
Täna hommikul tegin tagasihoidliku ettepaneku geokolleeg Marisele, et ühendaks oma jõud Kalevipoja ema uurimises. Oligi meil ju väike vajadus temaga kohtuda ja tore oleks seda mõne aarde juures teha.
Õhtuks oli meil kamba peale igasugu erinevaid numbrikombinatsioone välja raalitud, kuid midagi oli ikka viltu. Andsime siis oma töö veel ühele teadjale geopeiturile üle vaatamiseks ja saime teada, mis küsimustega peame veel vaeva nägema. Ning peale viimast vigade parandust oligi geokontroll roheliseks värvunud. Juhuuu!
Kohe küsis Maris, kas lähme logima? Jah, muidugi! Kõik toimetused sai kõrvale heidetud, sest õppimine on nõrkadele, Geopeitus on elu! Kohapeal vaatasime kahtlusaluse objekti üle, tegime mis vaja ja saimegi logima asuda.
Tänud Marisele meiega kampa löömast ja tänud peitjale nupuka aarde eest!
Mulle meeldib, kuidas need küsimused peegeldavad ühe naise (või tegelikult lausa mitme ja võibolla lausa kõigi naiste) elu ja armastust ja tegemisi. Et lugedes kasvõi ainult küsimusi, kumab sealt läbi Naise lugu - tema saatuse lugu koos võitude, kaotuste, rõõmude ja valudega.
Kuid - see ei takistanud mind arvamast ja ka ütlemast, et mis mõttes ta küsib, et mitmes loos ei olnud juttu tedrest?????!!!!! Hull peast või? Päriselt peangi terve eepose rida realt nüüd läbi lugema või??? Nojah. Ja eks ma siis võtsingi sügisel Tartu vanaraamatupoest ostetud lugupeetava eepose - plärtsti/pauhti - lauale lahti.
Lahendus käes.
Logitud.
Tänud pikale abikäele.
Aitäh.
See mõistatus oli väga äge, selliseid lahendaks igakell. Mind pani imestama, kui põhjalikkusega peitja oli selle raamatuga tutvunud, täpselt teadis, millest kuskil ei räägita ja siis kui koordinaadid kaardile potsatasid, siis tuli lai naeratus näole, et sellisel tänaval. Väga äge. See aare on peitjal juba teine aare, mis mulle hullult meeldis. Soovin veel selliseid aardeid. Tänud
Krissul oli kodutöö tehtud ja mina hiilgasin kohapeal. Aitäh!
Eile õhtul nokkisin mõistatuse roheliseks ning täna hommikul oli aeg logima tulla. Aitäh Linda pärimust meelde tuletamast!
Rahvuseepost peast ei tea, kuid riiulist oli see võtta küll. Kui vastused klappima saadud, jõudis aeg ka välitööde kätte. Vaatamata hilisele ajale oli mugusid ikkagi palju liikvel. Ja ega seda aaret nii väga silmapaistmatult ju kätte ka ei saa. Suutsime sobivad hetked ära oodata nii kättesaamiseks kui tagasipanekuks. Tänud!
Veel üleeile kõndimassa
Käisin Kalevi kalmukünkal,
Ta kalli kaasa kantud rünkail
Seiklusaaret punumassa.
Linda kuju kummardamas,
Tema väge tunnistamas,
Muistset lugu meenutelles,
Lindanisat heiastelles.
Kalevite kange poega
On Eesti hinges sügaval,
Tema ema vaat' et aga
Veidi veelgi sügavamal.
Aardeid naise mälestuseks
Aina juurde luuakse,
Mineviku kangelased
Tänapäeva tuuakse.
Saabus selgus, saabus kutse,
Kohta nähes, üllatusest
Kiiremaks läks südametukse:
"Lähme õue, avan ukse!"
Seitset maad me sammusime,
Seitset merd veel sõudsime,
Kohapeal vaid üks ja ainus
Peiduviis näis loogiline.
Mugusortsilaste sunnil
Tuli aega seadaneda,
Servitie-servitie
Silmapilku sobitada.
Ei võind mitte nuriseda
Kui raamatusse kirjutelles
Esirida puhas alles
Kalevite poja emal.