Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kindral ..... ...... (1884–1953)
Kindral sündis 12. veebruaril 1884 Viljandi lähedal Viiratsis ..... talus. Tema isa oli sulane Jaak (1854–1911) ja ema Mari neiupõlvenimega Saarsen (1851–1938). Kindralil oli kolm nooremat venda. Ta õppis algkoolis Viiratsis ja Viljandis ning omandas põhihariduse Viljandi linnakoolis, mille lõpetas 1900. aastal.
Vanemate vaesuse tõttu ei saanud ta edasi õppida ja astus vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1901–1902 teenis ta Kaama jalaväepolgus Kaunases ning õppis seejärel 1902–1905 Vilniuse jalaväe junkrukoolis. 1905. aasta aprillis lõpetas ta sõjakooli oma lennu parimana, ülendati alamleitnandiks ja suunati teenistusse 13. Jerevani Tema Kõrguse ihugrenaderipolku, mis asus toona Gruusias Manglisi linnas Tbilisist umbes 50 km kaugusel. 1905–1909 teenis ta polgus mitmel ametikohal, olles viimati rooduülema kohusetäitja. 1908. aastal ülendati ta leitnandiks. Rohkem saad teada kohapeal. Nullist leiad kindrali oma suksu seljast. Sul tuleb üles otsida kindrali sünnikoht, selle talu asukoht, siis leiad ka aarde. Kuhu küll võis kindral peita midagi salajast? Kaasa võta pliiats, kuna aare on mikro. Head otsimist ja kohaga tutvumist.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC92NM4
Logiteadete statistika: 88 (88,9%) 11 2 2 2 0 0 Kokku: 105
Ilusa ilmaga patt toas istuda ja kuna eelmine kord jäi aare leidmata, sai see käik uuesti ettevõetud. Andis ikka teist otsida, ei tahtnud kuidagi end ilmutada. Juba mõlgutasin loobumise mõtteid aga .... juhuu... ilmutas end. Aitäh peitjale.
See kindral oli oma aarde hästi ära peitnud.Leidmist ei soosinud ka jäävihm mis krae vahele sadas.Lõpuks aitas geosõber hädast välja.Eelmises logis mainitud tühja peidukat ei õnnestunudki tuvastada :)
Aarde koht oli täitsa olemas, kuid tühi. Äkki on seina hooldades aare kaotsi läinud.
Nullis on muudel põhjustel (reeglina Folk) palju kordi käidud. Ka lõpus ei olnud ma esimest korda. Eelmine kord oli pea 3 aastat tagasi, kaaslasega suurel Viljandi geotuuril. Siis ei osanud pimedas midagi peale hakata ja jäi laagerduma. Ega tänagi palju paremini ei alanud. Ikka jupp aega sai seda välisseina poleeritud, enne kui õige mõte pähe tuli. Aga seda mõtet järgides sai teise tiiru esimeses pooles ka raamatule küüned taha. Aitäh peitjale!
Kindrali elukoht on igati väärikalt tähistatud ja kirjelduse järgi ei läinud kaua aarde kättesaamisega väga kaua aega. Tuli lihtsalt süstemaatiliselt läheneda. Kindralil ka mõne päeva pärast sünniaastapäev. Tänud peitjale!
Ilma geokontrollita oli ta t6esti paras loterii. Mingi täpp sai siiski kaardile suht kohe peale avaldumist märgitud. Välitöödel oli selline korralik 6nne/soki faktor ka sees. Aga 6nne meil oli ja sokk jäi täitsa m6istliku ajaga pihku :D Aitähhid
Piirkonna tuvastamine polnud keeruline, aga aarde leidmine ilma geokontrollita paras loterii. Meil siiski vedas, kahekesi inspekteerides jõudsime õnneks siiski konteinerini.
Teel Karula ronimis sündmuselt tagasi koos varem leidnuga Tartusse sai ka siit läpi hüpatud.
Koordinaat sai juba varem paika pandud.
Tänan peitjat!
Oh, kõigepealt mõtlesin, et miks küll on vaja nii keerulise peidukaga aaret ja siis . . Ah kui tore tunne, on leitud see keerukas asukoht. Eks kindraliga oleme varemgi tutvunud, aga aardeotsingut olen ikka edasi lükanud. Tänud peitjale!
Võimaliku peitmisviisi mõtlesin juba objektile saabudes välja, aga ega see otsimist lihtsamaks ei teinud. Jupi aega läks ikka enne kui konteinerini jõudsin. Tänud
Hoolduspäev. Kindrali saladused kindlas kohas paigas ja kõik on igati korras. Asukoht oli veidi nihkes. Pane PALUN tagasi täpselt sinna, kust võtsid. Aitäh!
Vaenlase salakuulajad olid kindrali peidukasse augu närinud, kust topsik välja paistis. Nii ka noorpeitur selle peatselt leidis. Soovitus 'lastele' pädeb täiega. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Ei leidnud. Pikakt otsisime. Laiendasime ja kitsendasime ja ikka ei midagi.
Pisikene aardetuur Viljandi kandis hulkudes. Aardeni viis kena georada läbi lume, aga kohapeal sai ikka natsa ringi vaadatud, sest peidukas oli kaval, aitäh!
Mõistatus oli veidi varem lahendatud, aga aare veel leidmata. Külm ja tuuline oli siin, aga siht oli silme ees ja geonina õnneks alt ei vedanud - sarnast peitmisviisi oleme ka varem kohanud. Jäätunud sõrmedega logilehe täitmine oli vaata et keerulisem kui topsi leidmine, aga tehtud sai. Tänud peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!
Olin ju ometi välja mõelnud kandi, kus see are end peidab. Aga millegipärast oli koordinaat ikka kesklinnas. Õnneks sõberid viitasid, et nüüd võiks silmad lahti hoida. Ja mitte ainult, vihjati ka aarde täpsem suund kätte. Ilma oleks läinud oma tunnike. Peidik on OK, aga vihje või täpsem viide oleks küll äärmiselt asjakohane. Kui just eesmärk ei olegi, et kõik läbi tuhlatakse. Ilm oli illos ja meel hea. Ja kui üleliia kaua ka ei lähe, mis nii viga. Tänud topsi eest kenas mälestusväärses paigas!
No vaatlesin, mis ma vaatlesin. Vaatlusega seda aaret vist ei tuvasta. Kobasin ka mõnda kohta kuid sõrmed said vaid samblaseks. Teinekord tulen ja leian.
Kodutöö oli lihtne. Kuid peaaegu oleks piirkonnast ilma läbi hüppamata jalga lasknud. Õnneks tuli viimasel hetkel veel aare meelde. Kui eeltöö oli lihtne, siis kohapeal oli pusimist rohkem kui rubla eest. Pärast mitmendat auringi tuli õlekõrt kasutada ja sõbrale helistada. Hästi peidetud, sellisel juhul võiks vihje täpsem olla.
Tänud.
Karuonu oli täpse koha välja peilinud. Pingil istudes sammus kindrali juurde üks ufonaut, vähemalt nii nägi ta välja oma motoriietes ja kiivris. Palus endast pilti teha ja mailile saata. Otseloomulikult! Kuidagi naljakas ja sürr situatsioon. :D
Peale mõningast nõutust otsustasime ka vihje kasuks. Päris õel värk, arvestades mõistatuse lahenduse ebamäärasust, tänud aarde eest.
See on nüüd küll midagi sellist, mida ilma vihjeta leida ei suudaks. Tänud peitjale ja aitajale.
Kindrali sünnikoht sai kodus välja raalitud, seega teadsime, kuhu aaret otsima minna. Eks siis kohapeal oli ka see moment, mis paljudel, et võimalikke kohti on palju, kust siis seda otsida. Ega nüüd ei tea, kas see peidukoht oli see, kuhu kindral ise midagi olulist peidaks, aga leitud see sai. Aitäh.
See koht oli teada juba siis kui aare avaldus. Ka enne eelmist aaret teadsin ma seda. Kohapeal meenus kuidas ma eelmine kord lumme selili maandusin kuna miski mu käe all andis järgi, magnet nimelt.
Seekord aare lihtsalt ei tulnud, kaaslase geokott ilmselt päästis olukorra. Täname ilusa jalutuskäigu eest, meil oli tore koos!
Kindrali kodu sai kodutööna välja peilitud, nüüd oli aeg külla minna. Vihje ajas veidi hämmingusse, aga õnneks õnnestus geokotis leiduva abil aare kiirelt tuvastada. Aitäh peitjale.
Kindrali äraarvamine käi kiirelt. Kindrali külastamiseks pole sobivamat päeva kui võidupüha. Aga kindrali peidupaiga leidmine pmst kirvega... ei tahtnud üldse õnnestuda. Lõpuks päästis geokõne, aitäh Maire õigele teele suunamast! Ja tänu aarde eest!
Selle mõistatuse poole lahendasime juba eelmisel korral, kui Viljandis käisime, aga siis polnud aega enam lõppu minna. Täna siis siinkandis olles ka seda kena kohta vaatamas. Kui kohale jõudsime, tahtis ahastus peale tulla. Poleeritavat pinda oli kohe oli kui palju. Õnneks tuli topsik ikkagi üsna kiiresti välja. Aitäh!
Väga uhke allee. Täna kõndisime ta lõpuni ja leidsime ka otsitava. Aitäh.
Esimese hooga vaatasime ümbruse üle. Tundus, et tuleb pikk otsing, igaks juhuks vaatasime logid ka üle. Siis oli aeg alustada põhjalikke otsinguid. Ühel hetkel mul vedaski ja saime nimed kirja. Aitäh!
Sellest kindralist olen enne ikka omajagu kuulnud ja etentustki näinud. Aarde juurde oli väga mõnus jalutada, aitäh!
Vana tuttav rada. Kena koht, vaid veidi tuuline. Tänud aarde eest!
Koht oli kohe teada kuhu minna. Keegi on jätnud abivahendi mida sai kasutatud. Aitäh.
Pika otsimise tulemusel lõpuks ka leidsime. Tänud peitjale!
Siin toimetasime jälle Helduriga koos. Veidi läks ikka aega, enne kui vidin näppu jäi. Tänud!
Leitud. Enne leidmist tuli ikka veidi ümbrust uurida. Tänud!
Pindala on siin omajagu ja nii ma eelmine kord hätta jäingi. Seekord suunasid logid õigesse kohta ning veidi piilumist ja nägingi ka aardekaane ära. Minul oli veidi kiire tagasi liikumisega, kuid Silver oleks veel meeleldi tahtnud siin päikesepaistet nautida. Külm oli nagu alati siin viibides. (675) Aitäh!
Koht on varasemast tuttav. Jalutasime kohale, mõtlesime veidi ja seejärel tuli aare suhteliselt kiirelt välja. Aitäh!
Käisin kohal kuna vihje tuli selline. Kohale jõudes aga oli kõik korras. Lihtsalt keegi oli juhendi välja võtnud ja valesse kohta pannud. Tõstsin konteierisse tagasi.
Kohapeal on kehvad lood, peale juhendi pole suurt midagi järgi. Seega vajab kiirezsti peitja hoolitsevat kätt. Lisaks soovitan hooldama minnes kaasa võtta pikemad puidukruvid ja akutrelli, sest ka suurem objekt vajab hooldust!
Algus oli nagu päris õige mõistatus. Kohapeal läheb asi käest, tegemist lihtsalt suurel alal tuulamisega. Lõpuks siis midagi leidsin - prakku pistetud paberi, mis algas sõnadega "Kui leidsid selle konteineri..." ja seejärel peidiku. Siis leidsin veel lauanoa ja kivi, ülejäänud aarde elemendid jäid kadunuks. Kuna aga juhendil on peitja ja aarde nimi peal, siis logisin sinna ja pistsin peidikusse. Järgneb "Vajab hooldust" taede...
Sama Siin, Leidsime juhendi ja noa ja kivi. Peidikugi leidsime aga logida ei saanud sest kapslit ei leidnud.
Aarde kirjeldus lubab, et kui leiad talukoha leiad ka aarde. Talukoht sai muidugi kohe leitud, vaatasin seal uuriva pilguga ringi, ei paista seal ühtegi aaret. Usu siis veel mis kirjas. Võtsin vihje abiks. Mitte mingit seal lubatud seina ju seal ei olegi. Pingutasin kujutlusvõimet ja laiendasin piirkonda. Ilmselt oli kunagine hoone välissein siiski väiksem, kui praegu olev objekt. No neid meetreid seal ikka jagub. Mul läks siiski õnneks ja mingi aja jooksul ma aarde välja õngitsesin. Tänud tuntud kohta uuesti kutsumast.
Sattusin kindralile külla täna... Nüüd on küll maailma lõpp käes. Keegi on kindrali seenenoa võtnud ja jaanuaris seenele läinud. ;) Aare alles, nuga kadunud.
Jätkasime päeva kahekesi ja Miki navigeeris selle aarde poole. Parkisime auto ja vaatasime teed nulli poole. Siiani olin näinud ainult filmides, kuidas sellisel teel käsikäes jalutatakse, aga seekord proovisin ise järgi. Lõpus läks kiirelt, sest rada oli ees. Nimed kirja ja ninad tagasi auto poole. Tagasiteel läks lisavalgus kustu ja nautisime seda ilu, vaikust ja hetke. Aitäh!
Kui juba selline vigade paranduse päev oli, siis võtsin ka Kindrali aarde uuesti sihile, mida talve siiamaani külmeima ilmaga muud ikka teha kui aardeid otsima joosta. Vahepeal käinud inimeste logid andsid minule selge vihje, praegu vaatan, et kindlasti on suuna kättenäitamiseks piisavaks abiks ka aarde enda vihje. Õiges kohas uurisin eelmisel korral küll päris kaua aga ilmselt olin sellel tasemel ikkagi liiga pealiskaudne. Aitäh.
Nii. Seene-... see tähendab võinuga oli täitsa kadunud. Sellega seoses, muide, pakuksin uueks peidukoha raskusastmeks umbes 4.0. No hiljem ilmunud uut vihjet vaadates nüüd võibolla grammike alla, aga ikka mitte oluliselt. Ilma naljata, nii väikest aaret nii mittemidagiütleva kirjelduse järgi nii suurelt pinnalt otsides peab olema üks kolmest:
Jälgede jälgija, kes tuleb õigel ajal õigesse kohta ja loeb puhtalt maapinda vaadates välja, kuhu logi võiks kirjutada. Täna kuulusin ise just sellesse kategooriasse, kadunud võinoa võim mängis antud juhul isegi võrdlemisi tähtsusetut rolli.
Vihjekaupleja. Oo - neid on palju! Aga ega kauplemine pole keelatud, geomaailmas isegi salakaup mitte. Vahest peab lausa ekstra pingutama, et aastaid (täiesti vales suunas) küpsenud lahendus liiga kergesti kätte ei tuleks :P
Mitmes kord siin. Eelmisel korral sai ~300m palja käega 0-kraadise ilmaga läbi kobatud. Täna olin varustatud vihjega ja lisaks on minu meelest ka äratuntav/kobatav jubin juurde ilmunud, mis leidmist kergendab. Aitäh!
Varem oli parem. Tervet aeda läbi poleerima ei hakanud, kõiki puid läbi ei kombanud, peidukaid on mustmiljon.
Parkimisplatsil oli üks auto juba ees ja alleel jalutasid inimesed tagasi. Ütlesin veel Margusele, et vaevalt keegi sinna täna lilli viib, küll need geopeiturid on ja ma ei eksinud. Saime jutule Kadri ja Peebuga, tervitused :) Oli kohe kindlam minna, kui oli teada, et nemad justjust selle leidnud olid. Lisaks saime väikse vihje suuna kohta. Aitäh! Sellegipoolest läks aega, enne kui tops näpu alla jäi.
Aitäh!
Kindrali sünnikoha määrasime kindlaks kohe peale aarde avaldumist. Täna siis sai päeva esimeseks aardeks valitudki just see kindral. Hea kohe hommikul tulla, pole veel ennast mõne nõmeda mikroga vihastanud ja sõrmed ning varbad pole ka veel ära külmunud.
Suundusime enesekindlalt objektile ja talitasime Lauri logi järgi. Jälgi oli tõesti igasuguseid, kuid õiges kohas siiski veidi rohkem. Peitmisviisi arvasin ma suhteliselt kohe ära, seega oligi ainult aarde väljavõtmise vaev. Kui nimed kirjas, vaatasime ka tuntud seenenoa üle ning tallusime lumme veel jälgi juurde.
Ainult jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik seda aaret koordinaatide põhjal leida. Kindrali sünnikoht on jah võimalik suhteliselt lihtsalt üles leida, kuid siis võiks olla ju mingi täpsustav vihje kohapealsete olude (suuna, kauguse) kohta.
Aitäh peitjale, tegelikult oli täitsa tore aare!
Mnjah, raske ongi midagi öelda. Väga peen peitmise viis. Õel aga leidlik. Pealegi on seal rõve vinge tuul ja muidu külm. Ütleks lausa milline kindral sellise koha oma sündimiseks valis (kuigi tol ajal oli koht ilmselgelt teistsugune, maaparandus on teinud oma). Nojah sai seal otsimise eesmärgil käidud kohal oma korda kolm või neli. Ah mis siin ikka viriseda. Huvitav oli. Tänan.
Kuhu küll võis kindral peita midagi salajast?
Jah, kuhu???
Sul tuleb üles otsida kindrali sünnikoht, selle talu asukoht, siis leiad ka aarde.
Lihtsam on leida vist mõni kindral...
Otsi sealt, kust sa juba otsisid..
Takkajärgi on jube hea targutada...
Lohakus ees, mitteleid taga...
Räägitagu midagi uut!
Talvine geopeitus= külmunud sõrmed, punased kõrvad ja läbilõikav tuul!
Miks ma selle unustanud olen?
Üks aare päevas hoiab arsti eemal...
Kolm aaret päevas tundus olevat täna piir, et hoida arsti eemal ja mitte kurguvaluga koroonatelki sattuda...
Aare on seal, kus on kõige rohkem jälgi..
Andsime oma tugeva panuse selleks, et see lause ei kehtiks.
Aaret seal ei ole, kus jälgi üldse ei ole.
Vat see lause jäi ka peale meid kehtima.
Seenenoad tavaliselt talvel ei vedele...
Ei vedele jah, sest minu arust ei ole see mugav seenenuga üldse...
Mis kehvasti, see uuesti..
Tundub kehtivat nii meie kui ka peitja puhul...
Papagoid ja maod ei ole põhjamaades talvel liikvel...
Valejutt puha, parklas kohtusid kaks Papagoid ja Kaksikmadu(d)
Ja kõige tähtsam on omada head tuttavat, sõpra, semu, kes sulle enne uppumist õlekõrre ulataks...
Jah, selles on oma tugev tõepõhi all. Hoidusin pikalt mingeidki vihjeid küsimast, paar päeva tagasi Arvetiga aardeid otsides küsisin vaid piirkonna kohta, et kas mu oletus on õige. Rohkem ma teada ei tahtnud. Täna sain teada, et olin otsides olnud hooletu. :D Ja siis ei jäänudki muud üle, kui olla hoolsam.. Oi pagan küll.
Otsi ja sa leiad!
Oi kuidas tahaks veel tänitada. Eriti peale seda, kui peast soe, aga muidu ärakülmanud mõistusega taod aardeotsingukasti järjekindlalt "Kardinali" ja juhmilt vaatad valget lehte, tulemust polegi. Kuniks aru koju tuleb ja saad aru, et Kardinali aaret Viljandimaalt leida on veel raskem, kui Kindrali oma. :D
Aitäh!
Sul tuleb üles otsida kindrali sünnikoht, selle talu asukoht, siis leiad ka aarde.
Esitan kaebuse, see lause ei vasta tõele! :P Sest kuigi talu asukoha leidsin juba niisama mälus sobrades, jäi aare seal kohal olles ometigi nägemata. Kindraleid ma hästi ei tunne ega oska kohe niisama arvata, kuhu neil tavaks midagi salajast peita. 10 minutit vahtisin käed taskus ringi, seenenuga natuke näppisin kah, kuid rohkemaks polnud täna viitsimist.
Selline mõistatus ei ole väga tore! Kui mõistatusest koordinaat välja ei tule, siis võiks vähemalt mingi vihje olla kust otsida. Praegu on ikka nõela heinakuhjast otsimine. Lõpuks on nii, et keegi ei otsigi seda aaret vaid saadakse lihtsalt varemleidjatelt vihjeid ning peale seda minnakse ja pannakse nimi kirja. See on siis parem?
Väga õel aare. Õnneks teadsime seda juba ette, niiet kasutasime ära värsket lund ja värskeid jalajälgi lumes. Neid küll jagus aga aare on ikka seal kus kõige rohkem trambitud on. Õnneks meie leidsime kiirelt. Eelmine aare mulle meeldis rohkem. Sellel on ka hea peidukas aga see õeluse element ei ole minu meelest antud kohas hea. Võiks mingi lisa vihje olla, et lõpus vähem poleerimist oleks. Tänud!
Õigesse kohta kohale jõudes ei tekkinud küsimustki, kus kandis aare end peidab. Veidi käsitööd ja leitud oligi. Tänud
Saime vihje, kus kohast täpsemalt otsida, sest polnud huvi nii suurel alal tundide viisi mikrot taga ajada. Tänu sellel ja lumes olnud jälgedele läks leidmine kergelt. Aare tuli pesast kergelt välja. Aitäh skooripealinna aarete eest ja kindlasti on millalgi uuesti Viljandi asja :)
Ma polnud sellesse aardesse üldse süvenenud, aga kui Kaups näitas streetview'd, siis oli kohe selge, millega tegu. See jäi tuuri viimaseks aardeks ja oi kui hea meel mul oli, et see koht aardega tähistati. Aitäh-aitäh!
Selle aarde juurde minnes ütles Priit, et ta juba läheb siia kolmas kord aaret logima. Tänu Priidule teadsime, kus aare asub. Tänud peitjale.
Siia siis jõudsime juba kolme autoga. Pargitud ilusti üle ühe, no 2+2 ikkagi teemaks. Varemleidnu andis kohapeal ka ühe pisikese vihje, millest oli päris palju abi- üksi ja teadmatuses oleks siin vast ikka päris pikalt tulnud poleerida. Peitjale tänud!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Sünnikoht oli teada, peidukoha otsimisega läks ikka aega. Aitäh!
...sel ajal, kui kindral elas, oli kõige kindlam midagi peita, see korralikult õunapuu juure alla matta või kuskile mujale kindlasse kohta, aga kindlasti maha matta. Suure paja sees või... Mingit mikrolaadset asja ei oleks aga kindral kohe kindlasti mitte maha matnud, seega labida võis unustada. Mis mõtted võivad mõlkuda ühe kindralistaatuses mehe peas, seda ei suutnud minusugune lihtne inime küll kohe prauh välja mõelda. Mõned ideed olid liiga lennukad, kippusid taevasse, mõned ideed olid aga liiga aeganõudvad. Puhus kõle tuul sel lagedal väljal, mis ka ei soodustanud mõtete idanemist, lisaks saabus telefoni taas SMS, mis ütles, et "olite tublid küll, aga nüüd jätkake samas vaimus!" Uus aare otse meie koduukse alla peidetud! Seda asja ei saanud niisama jätta ja seadsime autonina kodukanti. Kindral setitagu oma mõtteid veel ise.. Mõni teine kord vaatan, kas lained ühtivad... Aitäh ikkagi! :)
Siin sai ikka korralikult poleerida, enne kui aare lõpuks lagedale ilmus ja nimede võrra rikkamaks sai. Tänan.
Siia juhatab aare mind juba teist korda. Selle eksemplari leid kiirelt ei tulnud. Tänan.
Väga omamoodi aardeotsimine. esimesel katsel ma magasin lihtsalt autos (jutujärgi jäeti mulle isegi soojendus sisse, et ma väga ruttu ärksamaks ei saaks). Sellel ajal, kui kaaslased teisel katsel resultatiivsemad olid, maitsesime meie Viljandi kulinaarseid ja teenindus kvaliteeti, et siis järgneval päeval suunduda kindrali salamaailma avastama. sekord õnnestus see urruauk avastada ja ka end sinna jäädvustada
Kohalikuna teadsin kohe kus sünnitalu on, mõtlesin, et peale tööpäeva lõppu teen väikese jalutuskäigu taskulambiga ja otsin kindrali aarde üles aga võta näpust, sai oma tund aega tiirutatud aga aaret ei silmanud. Ajalugu näitab, et pimedas otsimine mul ei õnnestu, eks teinekord valges tagasi.
Kaua läks aga asja sai. Tänud peitjale
Kuulge seda kohta ma ju tean! Alles see aasta sai sealt mööda sõidetud. Nüüd sai ka asi lähemalt üle vaadata. Tänud peitjale aarde eest.
Eemalt juba nägime ja vaatasime, et kas just see auto nüüd keerab maanteelt maha parklasse. Nii läkski. Peagi võisime Kaja ja Brunoga muljetada maast ja ilmast. Otsitava osas tekkis oma versioon, nii oligi. Tänud peitjale.
Ilmselgelt on aare peidus seal, kuhu kindral võiks aardepeitja arvates midagi peita. Mina ei osanud seda kohta kindralite peidukaks pidada. Kahtlustasin kõiki muid kohti enam. Kristale jäi õige koht õnneks suht mõistliku aja jooksul ette.
Pärast mängisime järgmiste otsijate segadusse ajamiseks turiste :D Oli lõbus kohtumine!
Parklas ootas juba üks auto ees. Kindrali juurest tulid ka mingid inimesed. Selge, turistid! Lugesime logisid ja tegime niisama aega parajaks, kui need samad “turistid”, Virumaalt tulid meid tervitama. Tundub, et kord nädalas Kristaga kokku saamine muutub juba traditsiooniks. Igatahes lõbus meeleolu lükkas selle vinge tuule kohe tagaplaanile. Kipa!
Aarde peidukoha suhtes professorihärraga ühel meelel, et peidukohale võib rahulikult punkti juurde panna. No on ikka tükk rassimist, enne kui selle hobusesabauuruaugu üles leiab ;)
Seekord kindraliga samale mõttelainele ei sattunud. Peatselt mõnele uuele katsele tagasi, soovitavalt koos kinnastega - ilma oli päris jube!
Aarde avaldumise päeval sai siin käidud, otsitud suht põhjalikult aga ei leidnud midagi. Nüüd uuesti minnes olin vähe targemaks saanud kust kohast võiks otsida, päris õel peidukas, aitäh
Pimeduse varjus ja lambi valgel, sai see müsteerium lahenduse. Tänud!
No näed siis - peaaegu terve kuu kulus selleks, et lõpuks midagi üles täheldada. Olles kohapealset musta masendust kogenud, tegin juba nullis teatavaks, et kavatsen logisse ainult ümmargust häma trükkida. Igatahes õige koht sai kaardile juba mõistatuse avaldudes ja mahutasime selle külastuse sobivalt Viljandi tuuri plaanidesse. Astusime tuult trotsides kohale ning asusime mõtteid vahetama. Kui esimesed ideed tulemusi ei toonud, siis suundusime järgmist palju tülikamat teooriat kontrollima. Ei miskit. Jätkasime kahtlastel maastikel kahtlaste kohtade läbi vaatamisega. Ei miskit.
Kõne peitjale - selgus, et oleme lohakad. No hea küll, saime siis vähemalt nii palju targemaks, et millele mitte tähelepanu pöörata. Mitte et sellest oleks hullult palju tolku olnud... Masendus aina süvenes :) Külm oli ka ja väga nagu ei viitsinud selle jamaga enam tegeleda. Alustasime nullist. Tüdimus süvenes veelgi. Sõrmed olid jäätunud... Kui siis järsku naeratas Airile lotoõnn jackpoti näol.
Mis te arvate, et sellega meie katsumused lõppesid? :D Vähemalt teist samapalju aega kulus topsi kätte saamiseks. Kui selle protsessiga lõpuks ühelepoole sai, võisime rahulolevatena autosse suunduda. Siiski viimase peal mulje kogu asjast ei jäänud - natuke liiga suur ala, mida ilma igasuguse vihje ja täpsemapoolse koordinaadita läbi kammida. Aitäh!
Täpp oli kodus kerge vaevaga paika pandud ning olles nii uus, oli aare kõigil leidmata ka. Auto jätsime parklasse ning autost välja astudes puhus tuul hinge minema. Tõesti oli kohe kontideni külm. Geopeitureid aga ilm teadagi ei takista ning asusime teele.
Alustasime enda jaoks loogilisematest kohtadest ning liikusime järjest keerulisemate poole. Mõne aja tagant oli ikka näha kedagi lihtsalt külmunud pilguga seismas ja peaaegu alla andmas. Mul oli aga eluvaim veel sees ning hoidsin tuju üleval. Ei saa ju leiuta lahkuda! Teeme ühe ringi veel! Minu innustused isegi täitsa mõjusid, aga kuna leiuhüüet ei tulnud, siis varsti olime kõik hapude nägudega.
Lõpuks oli ka mul tahtmine juba loobuda, nii et panin meid tõsiasja ette, et meil on kaks valikut: küsida vihjet või loobuda. Lihtsalt edasi tuulamine polnud enam kindlasti valik. Geosõbrad võtsid vastu otsuse, et okei, küsime vihjet. Võtsin kõne peitjale, kellele siis koos oma hädasid kurtsime. Teine tegi ainult ninanipsu meile lohaka otsimise eest :D Tegime sellest omad järeldused ning läksime ma ei tea mitmendale ringile. Igaüks vaatas nyyd eelnevalt kellegi teise pool vaadatud kohti ning justkui sada aastat hiljem kostus Airi "leidsin!". Seest läks kohe poole kraadi võrra soojemaks ning marssisime kõik rõõmsalt kohale. Lõpuuuuks saame sooja ju minna. Hahhaha palju lootsime. Selgus, et aare ei tahagi end nii lihtsalt kätte anda ning vaatamata kõigi pingutustele võtsome ette teekonna tagasi autosse abivahendi järele.
Sinna ja tagasikäik tegi vähemalt naha soojemaks. Viimaks jätaime kirurgitöö Airile, kes seda GeoOlümpial isegi ju õpetanud oli ning kes üpriski mõistliku ajaga totsiku päevavalgele tõi. Rõõm oli suur. Kokku veetsime selle aarde juures vist u 1.5 tundi. Tegelikult korralik õppetund lohakatele :D ja kokkuvõtteks palju rõõmu. Mina tänan!
Kindlasti olen ma siin ka varem mingit aaret otsimas käinud aga millist täpselt ei tulegi kohe meelde. Kuna siin märkimisväärselt midagi just mõistatada vaja polnud siis olin nõus ka lõppu suunduma. Mingil kiuslikul moel oli end siia ajanud ka jäine tuul, mis segas otsinguid ja halvas soovi ning tungi aaret leida. Olime küll oma teada kamba peale üsna põhjalikud, kuid aare naeris vaikselt oma pesas. Kuna kärss oli kärnas ja näod vingus oli kaks varianti, kas lahkuda või peitjale kiunu ajada. Loona tegi peitjale kõne, kes siis kahjurõõmsalt paar "vihjet" jagas, kui ma talle ette lugesin, mis asju me juba uurisime. Tema teatas tuimalt, et me ikka ei otsinud piisavalt hästi ja üldse mõelgu me nii, nagu Kindral seda teeks. No mida? Lisaks ärritas meid infoga, et järgmisel nädalal on siia kanti oodata trobikond uusi aardeid. Ma olin korduvalt alla andnud ja loobunud ning valmis ära minema aga see ajas mind kurjaks. Liites peitja vihje + oletuse, et geosõbrad polnud vast piisavalt põhjalikud olnud asusin väga sihikindlalt tegudele ja see tõi meile ka edu. Sellega aga seiklused veel ei lõppenud. See õel asi oli sinna täpselt sedasi pandud, et näed aga kätte ei saa. Olin seal siis asjalik dr. Airi ja palusin endale erinevaid tööriistu ulatada, et see konteiner eluga pääseks. Oh seda võidukat rõõmu, kui saime nimed igati väljateenitult logiraamatusse kriitseldada. Järgmistele tegime konteineri kättesaamise kergemaks ja loodetavasti on see ka peitjale sobilik lahendus. Aitäh!!
Kindral ikka armastab peita. Kunagi sai üks aardekirst üles leitud, nüüd siis järgmine.
Aitäh aardepeitjale!
Oli tarvis ka tänase kuupäevaga leidu, aga kuulus kindral vedas meid seekord alt. Ootame uusi leiulogisid, et mõtteid õigematele radadele suunata.
Siin saab öelda ainult üht: Tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Kui jõudsime aarde lõpp-punkti, siis üks meeskond juba toimetas kindrali sünnitalu varemete vahel. Nad olid küll aarde peidukoha tuvastanud, kuid kättesaamisega olevat probleemid tekkinud. Alustasime siis meiegi otsinguid, kuni peagi jõudis kohale järgmine meeskond, kes asus samuti agaralt ümbrust uurima. Mis seal salata, viimane meeskond oli tublim kui meie ja leidis aarde üsna pea. Kuna neil olid kaasas ka abivahendid aarde kättesaamiseks, siis varsti olid neil kõigil nimed kirja pandud. Ei jäänud meilgi muud üle kui oma autogrammid logiraamatusse kanda, seekord siis mitte otseselt aarde leidmise eest, vaid otsimisele kaasaaitamise eest. Tänud peitjale ja tänastele geokaaslastele.
Oli täna plaan pundiga Häädemeestele sõita, et teha seal üks aardetiir ja siis hommikul hops, Viljandis äial peidetud aare, mis just avaldati. Lootsime, et kuniks me Tartus jõuame ehk keegi enne meid ei jõua ,ja nii oligi, üks kaks tundi peale avaldamist olime me objektil , enne olime veel korda internetis tiiru teinud, et aarde kohta infot koguda. Jõudsime ja kedagi ei olnudki, asusime tuhnima, jõudsime mõne tiiru otsida, kui parklasse veeres lisaks meile veel üks mitmevedune ja selles punt otsijaid. Me leidsime aarde enne nende objektile jõudmist aga kätte ei saanud. Ootasime siis kuniks (selgus, et kohalikud kiirreageerijad) ka tutvusid platsiga ja siis saabus veel üks mitmevedune, milles taas üks paar otsijsid. Ootsasime siis kuniks toimus otsimine ja lõpus ka leidmine, kuna meie vihjeid jagada ei tahtnud. Viimastel oli kaasas ka abivahend, millega aare sai välja meelitatud. Nimed kirjas ja saimegi nädalalõpu aarderingile liikuma hakata. Sellist otsijate paraadi ei olnud ise kohanudki (mehed,naised,lapsed,koerad ühtekokku 11) aarde peidukoha tuvastamisel. Tänud peitmast.
Aare avaldus meie jaoks halval ajal, ei saanud kohe otsima minna aga kui võimalus tekkis siis oli ka kohe minek. Rahvast oli aarde ümber juba hulgim tiirutamas... Maky, Ain ja teised olid aktsioonis ja eks meie ka liitusime siis. T6hk ja RitAlvares leidsid aga kätte ei saanud ning vaatasid meie otsimist eemalt, meie Urvega saime otsida ning ka leidsime ning vastavad abivahendid olid kaasas ning nimed kirja ning FTF siis nelja peale... Ei olnudki siia platsile varem sattunud, kuigi koduaknast paistab kätte... Aitäh Rihole aarde eest!