Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tere tulemast küpressimäele!
Küpressilisi, ja just selle esindajat, võib leida nii meil, teel Belgiasse, Arktikas, Tiibetis kui ka Põhja-Ameerikas. Alates sellest Muhumaa mäekesest kuni Tiibeti 5000m kõrguseni, kõrgeimas puuvööndis maailmas. Vahest rändavad nad ka inimese ja mootorratta abiga mööda planeeti ringi, otsides uut kasvukohta.
Vilja - käbi - kasutatakse nii maitseainena, kui ka eeterlike õlide valmistamiseks. Kui käbidega õigesti ringi käia on tulemuseks vein, gin, liköör või Sahti-tüüpi õlu. Neist omakorda saab toota räppi„ Cypress Hill´i“.
Olles sellele kõigele mõeldes saanud peavalu, astma või epilepsia, vaata, mis puuga on tegemist, leia aare ja tõmba endale lihtsalt peotäis lehti närimiseks, pidi aitama.
Või tee vibu ja mine jahile.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (3), drive-in (3), soovitan (2), lemmikloomasõbralik (2), lahe_teostus (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC92TGP
Logiteadete statistika: 73 (97,3%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 76
Kaardil olev tee osutus reaalsuses selliseks kahtlaseks nagu oleks läbi kellegi hoovi tema heinamaale sõitnud. Lootsime mõlemad, et keegi õiendama ei tule. Mina ajasin jälle telefon käes nulli taga, Elve läks teiselt poolt ja teatas suht kohe, et "kuule, siin on ju!" ning läks autosse end kõrsikutega premeerima. Tänud.
Aare korras aga hariliku võtsin ikka kilekotist välja enne kui sellest sõel saab.
Tegime praami peale minekuks aega parajaks väga sobival viisil. Tänud peitjale!
Kui juba siinkandis olin siis lihtsalt pidin selle aarde ka ära võtma. Lehti ei võtnud, sest neid polnud võtta..
Tänan peitmast.
Leitud ja logitud! Käisime laevakruiisil. Ilma autota. Väga lõbus oli pooleteiseks tunnikeseks saarele minna.
Mõtlesin siia logisse jube originaalselt ühe samanimelise bändi laulust mõne tsitaadi kirjutada. Leidsin siis ühe hispaaniakeelse välimuselt ja kõlalt huvitava rea, aga googel translate tõlkis selle nii ropuks, et veetsin paar minutit naerdes. Aga siia ei hakka seda lisama ja las siis olla lihtsalt justkui ebaõnnestunud üritus. Kuigi mis ebaõnnestunud ta ikka oli kui ise nii korralikult lõbustatud sain.
Aitäh peitmast!
Siin ma määrisin oma püksid ja jope ära, aga vähemalt aare sai leitud. Kuniks mina võssis toimetasin, üks härra kõndis mööda ja küsis, et kas otsime aaret. Mirjam vastas jaatavalt, et juba leidsime ka. Kellega tegu oli, seda me ei teagi. Aarde eest aitäh!
Hilinejast edasi sammusime siia. Natuke uurisime võsa ümbert, enne kui Märten sinna sukeldus. Kui ta juba logimistoiminguid tegi, siis jalutas keski noormees mööda (kes see sellise koha peal jalutab?) ja küsis, kas otsime aaret. Ju on kohalik :D Aitäh!
Siin jäime tõepoolest naabrile vahele! Aga äratundmine võttis veidi aega, sest kui tuleb selline auto sellise mürinaga ja välja astub lahtiste juuste ja kleidiga näitsik tõsine nägu peas, siis ehmatab ikka alguses ära küll! Eriti, kui oled harjunud inimest nägema hoopis mootorrattal ja hoopis teiselaadilises riietuses .... :) Aga oli vahva vahepala! Aitäh aarde eest peitjatele!
Oi, me jäime naabrile vahele. Mägi sai vallutatud ja sõit kulges Hilineja KP suunal. Tänud peitjale.
Ootamatu draiv-in läbi sinise motika, džiibi ja paadiga hoovi. Osa tehnikat tundus kuidagi tuttav, põhjusega nagu hiljem selgus :)
Cypress Hilli järgi tantsisime ja räppisime ülikooli algusaastatel sõpradega nagu segased. Isekeevitatud plaadid oli kõik olemas ja said autos jm ribadeks mängitud. On, mida meenutada. Tore, et see aare seda kõike meenutas. Napilt enne praami. Tänan mälestuste eest!
Kusjuures kohapeal ei saanudki aru, et mis põõsast ma nüüd otsima pean. Mul on omad ideed, millisest räägitakse, kas see kõige tavalisem või hoopis puu, millest oli RobinHuudi vibu. Ühest saab gini, teisest ei saa, teise marjad on jällegi söödavad, kuid seemneid ei tohi süüa, saad omale surma ja kiiresti. Huvitav värk, peab talvel tagasi minema, saab kergemini aru, mida mõeldi. Tähh!
Nii tore kodune aare! Jaanitervituste- ja tänudega!
See aare põhjustas mulle väga vahva kohtumise Leviaga. Aga alustaks algusest. Väikse navigeerimise vea tõttu lükkasin drive-in mõtte kõrvale ja otsustasin mõnusa jalutuskäigu kasuks ning jätsin auto juba tuttavasse kohta Võiküla munakivitee äärde. Jäi teine üsna põiki metsatee algusesse, aga no kes see siin ikka keset päeva sõidab. Käin sipsti ära. Nojah. Leidsin küpressid ja mäe ning tegin mäele peale vähemalt 3 ringi. Koguaeg kuklas tuksumas mõte et auto on teistel jalus. Lõpuks sellel kolmandal ringil lõin käega, et eks teinekord jälle ja siis kõigist pingetest vaba, nägin otsitavat. Tore aare. Asusin tagasiteele. Mõnus kevad, lilled, linnud, meri. Kõik hästi kuni kuulen, et nüüd järgmise kurvi tagant see "kuri" kohalik tuleb, kohe saan peapesu, et auto jalus. Tuli küll. Aga see oli laialt naeratav Levia õppesõidul. Tegime koos veel nendel väljadel õppesõitu. Oli vahva. Aitäh!
Hulk muhu aardeid hiljem saabusime siiakanti. Varem oli jäänud õhku ka peitja lause, et aitab meid siit edasi kaugemale, kui meil on mõned asjad lahendatud. Et olime mõnda aega autos lasknud lastel istuda siis panime oma Susi risti ühe õppegeomobiili ette ja astusime tegelikult päris head rada mööda aardeni. Natuke otsisime, olime geopimedad ja siis kui leidsime andsime omanikule teada, et oleme valmis edasisteks seiklusteks. Tripinipikas. Täname!Found it: 29.Apr.2022 15:44 Küpressimägi/ Cypress Hill
Ma ei jõudnud väga süveneda, et kust põõsasse peaks hüppama kui Carolys juba leidis. Tagasiteel nägime, et praam on tulemas ja ostsin meile piletid ning saareseiklus oligi läbi. Aitäh!
Annil oli kindel plaan praamile jõuda, kuid kuna täna oli palju ilusam ilm kui eelmine kord saare peal olles, siis ma polnud nõus ilma Küpressimäeta lahkuma. Alguses hargnesime - Anni läks Hilineja aarde juurde ning me Mariga asusime mööda teed Küpressimäe suunas. Teistel õnnestus aardest mööda jalutada, nii et leidmisrõõm jäi seekord mulle. Ja jõudsimegi ilusasti järgmisele praamile. Aitäh!
Logistasin kohale, tegin enesele oksapesu ja lõpuks märkasin aaret ka. Ehh, geopimedust! Nojah, vähemalt käes. Aitäh!
Pramini oli veel 45 minutit aega. Paras aeg tehe väike seljasirutus. Aitäh!
Praamini jäi peaaegu tund, paras aeg kolm lähimat aaret ära logida. Aitäh!
Haa...peitja peab selle teadmisega elama :) Juba aastaid pole meil kergeid ega kiireid leide :)Vahel on õnneks 6 sekundi asjad. Ju jõuab!
Kohtasime otsingutel ka kohalikke aarde jahtijaid aga lasime neil nimed kirja panna ja siis lähenesime ise sündmuskohale.
Muudatus: Nüüd läks küll vale aarde alla logimise teade aga pole hullu. Küll me selle järgmine kord üles otsime. :)
Vaatasime Küpressi üle. Peotäit lehti kaasa ei krabanud ja ka vibu jäi seekord tegemata. Aitäh aarde eest!
Kohalik elanik päris korraliku tee endale rajanud läbi mäe. Eks ikka parem kui munakiviteel kolistada :) Aarde teine eesmärk võiks olla kui üks korralik rakulka. Tänud aarde eest!
Olin just jala saarele saanud ja otsustasin paar täppi nina alt ära võtta. Nende sadamalähedaste aaretega on nii, et saarelt lahkudes ei jää nad mitte kuidagi teele. Alati läheb see aeg mujal ära ja siis sõidad otse laevale ning mõtled, et "järgmine kord hakkan varem tulema". Seekord oli plaan selge, et kui sildume, siis külastan kohe ja nii läkski. Aitäh!
See mägi sai kiirelt vallutatud ja sobiv küpress välja valitud. Suur tänu peitjale!
See oli tänase päeva kohustuslik aare, ilma selleta saarelt ei lahku. Tegime sadamast väikese jalutuskäigu ja peale väikest pimesikutamist said nimed kirja ja õnnelikult jõudsime ka praamile. Aitäh.
Lähenemistee leidmine oli paras väljakutse, aga lõpuks see siiski õnnestus, aarde endaga läks juba lihtsalt. Kui nimi kirjas, siis oligi aeg sadamasse suunduda. Aitäh peitjale.
Kohe ei saanud pihta aga seevastu torkida ja kriipida aga nimi sai kirja.
Päev oli juba pikale veninud, kell hakkas kaheksale lähenema, kui auto Kuivastu sadamasse parkisin. Väike boksipeatus ja jäätis kaasa ning asusin Küpressimäele jalutama. Vahepeal möödusin ühest majast, kus tsikkel hoovis. Kahtlustasin, et võiks olla tegemist tuntud peitja elamisega, kuid kuna hingelistki õues polnud, ei julgenud ka kloppima minna. Pärast polegi ja siis võib minu arusaam sõbralikest ja ägedatest Muhu kohalikest saada ümber lükatud.
Igal juhul selleks ajaks, kui ma aardeni jõudsin, oli mul jäätis otsas ja aaregi ei lasknud end kaua otsida. Logi kirjas, väike jalutuskäik tagasi ning nii saigi Kuivastu-Kuressaare maanteest "allpool" asuvate aarete osa tänaseks läbitud. Aitäh aarde eest!
Oleme seda teed siin küpressimäest mööda ka varem kulgenud, teadmata midagi sellest, mida nüüd meile näidati. Nagu ka varem oleme korduvalt tõdenud, geopeitus on väga hariv hobi, viib sind uutesse paikadesse ja teeb meist paremad ja targemad inimesed. Aitäh!
Kaardi pealt suutsime teekese tuvastada, see algas tuttavast õuekesest. Tihedavõitu küpressiliste küngas sai külastatud ja tore aare logitud. Aitäh!
Üle mere maades ju kõik nagu välismaal ja kuna me pole teps mitte kohalikud, siis saime omale sadamas giidi. See kaunitar vuras vokiga een, napilt jõudsime saaniga järele. Kohapeal jätkus seda jutuvada jällegi küll ja küll. Napilt saime enne päikeseloojangut tulema :).
Aga teostus jällegi lahe. Täname!
Saarde sissesõidul võtsime kohe mägedevallutuse ette.
Tänud! Äge peidik jälle valmis meisterdatud ;)
Igatpidi hariv aare. Ma teadsin küll et ristimarja näol on tegemist käbiga ja seda enam pidasin teda männi kiduraks aga vastupidavaks sugulaseks ja nüüd küpress. Aitäh
Esimene peatus väikesel puhkuse nädalavahetusel :) Tore tops ootas meid mäel :D Tänud!
Siia sattusin päris pilkases pimeduses. Seepärast kulus otsingutele kahtlaselt kaua aega. Päeval oleks ilmselt kordades kiiremini läinud. Tagasi koju sõites kuulasin pisut temaatilist mussi kah. Tänud karbi eest!
Ma oleks rahulikult juba praami ootama läinud, aga keegi kibeles veel ikka väiksele auringile. Maanteelt maha keerates tulidki täpselt Liis ja Kaupo meile vastu praami peale minemiseks. Eks ta nüüd kahtlane oli, aga Tarmo lubas kerget ligipääsu ja kiiret vormistamist. No eks tal õigus oligi, aga oma masinaga oleks ma küll siia kinni jäänud. Vot nüüd tundus küll juba viimane hetk praamile kiirustada. Aga ei, ikka oli vaja veel üks peatus enne päevakavasse suruda.
Tänud.
Juba paar aaret tagasi pidi eeldatavalt olema meie seekordse vahva saaretuuri viimane leid. Siin tuli ilmselt puhtalt mängu mandriinimeste ja saarlaste erinevus: maakad pabistavad praamilt mahajäämise pärast, saarlane vaatab rahulikult kella, et mitu minutit veel aega ja ütleb, lähme käime seal ka sipsti ära. Räägib juurde veenva loo, kuidas sinna viib korralik tee, lihtne draivin aare. Ega saarlane ei blufi, teadis ju hästi, et lükkama peaks tema kui kinni jääme, no ja oligi tee :). Mingi eelnev auto siia lumme küll mingid kahtlaselt sügavad jäljed jätnud, aga oli tee, vist ;) Oli põnev. Küpressimägi oli ka tore, aare vahva. Ja praamini jäi veel paar minutit, jõuame vabalt veel miskit külastada!;) Aitäh.
Sellest sai saaretiiru viimane leid. Enne siia jõudmist olime päris vahvas olukorras, kus läksime ühte teist aaret logima, aga akna pealt kuulsin: ,,See pole see, mida te otsite!". Mõtlesin Tarmo ja Silveri Tsirkuseartisti leiu peale ja liigitasin praegu olukorra samasse kategooriasse. Hetk hiljem ilmus naisterahvas välja ja mina ei saanud ikka veel päris täpselt aru, et mis värk on ja kuidas ta teab, et mida me otsime ja tekkis nõutus, et kuhu enda nimi kirja panna. Peagi selgus, et tegu on kasutaja TBin-iga, kellega mul oli esmakordne kohtumine. Tema sai küll kohe aru, et katselendur ta nina all seisab. Oih. Ajasime mõned sõnad juttu ja seejärel sõitsime küpressimäeni. Aeg hakkas peale suruma, nii et hoidisme hinge kinni, et auto kuhugi hange ei jääks ja kokkulepitud ajaks praamile jõuaksime. Vedas ja olimegi varsti mandril.
Kaks kümmend minutit enne praami väljumist otsustasime sadamast siia poole sõitma hakata. Teel viimase maja juures sai veel jutustatud ning siis lumist teed sõitma hakatud. Kuna rajal olid jäljed ees, siis proovisime, aga õige pea soovisime, et oleks auto maha jätnud ja jala tulnud. Belgia lõppu enam sõita ei julenud sest kinni jäämise korral polnuks enam aega välja kaevamiseks ning kindlasti parvlaevast maha jäänud. Seega pöörasime siin otsa ümber ning issand kui sügavad rööpad nüüd ees oli. Ime, et põhja peale kinni ei jäänud. Ikka teise käiguga korralikult gaasi andes ja rooliga maadeldes saime raja läbitud ning õigeks ajaks sadama järjekorda. Saigi see geotuur selleks korraks läbi, aga loodetavasti saame sellise tiimiga veel mõnigi kord tuuritada :)
Nulli lähedal võssa sukeldumisel jäin küpressidesse kinni. Ei saanud edasi, ei saanud tagasi. Tänud peitjale
Paar päeva tagasi mainisin Raulile, et piletid olemas, teeme ühe kiire sutsaka(9st 17ni) üle vee. Nii siis sai alustsada sõitu sügisese ilmega saartele, ega me siin eriti lund kohanud, imelikud olid aga logid, mis Lääne-Virumaalt aegajalt laekusid: Lumetuisk, lund 15 cm ja mida kõike veel.
Nii kui laevalt maha saime keerasin auto esimeste kadakate vahele ja lasime loomad lahti. Olid teised rõõmsad, et joosta said ja loodust nuuskida. Teekund oli selline 350 meetrit sinna ja tagasi. Rohkem sel reisil nii pikki matku ei olnud. Ikka sellised teeäärsed ja kerged. Tänud peitjale aarde eest.
Kui täitsa ootamatult tekkis vajadus Muhusse sõita, siis loomulikult kasutasime vaba aega ära peale suve peidetud uute aarete otsimiseks. Ilm ei olnud just geopeitust soosiv, kuid otseselt vihma ei ladistanud ka, nii et kannatas ära. Peale FTF-mist Liiva linna aardes ning väikest põiget Muhu jõululaadale ja meie enda peidetud Muhu I aardesse uue logiraamatu viimist, keerasime autonina Kuivastu poole. Auto jätsime ilusti sadama parklasse ja jalutasime kohale. Teel muidugi viskasime pilgu ka saare tuntuima geotegelase õuele, kuid hoolimata avatud kuuriustest ei paistnud kuskil hingelistki.
Aarde leidmiseks ragistasime natuke märjas kadastikus ja siis saime aru, et see on täitsa asjata. Vahva teostus hakkas terasel vaatamisel silma ja peale väikest pusimist oligi logiraamat käes.
Aitäh peitjatele, et Geopeituses Muhu saart aaretega rikastate!
Siit sai alguse meie väike Saaremaa geotuur. Levia ühines meiega ja saime samaaegselt aarde otsimisega mõnusalt lobiseda. Reix tahtis soojenduseks geopimedat mängida ja me siis viskasime nalja Leviaga, et ei tea kas praami peal meeste vets oli hõivatud, et Reix nüüd nii sügavale padrikusse kadus. Õela lõõpimise peale sai viimane aru, et mul leitud ning tuli ja tegi kah õiges kohas silmad lahti. Etteruttavalt aga võin öelda, et ega Reix võlgu ei jäänud. Nii mõnegi teise aarde juures tehti mulle topelt tagasi. Selline tore mäng see geopeitus. Hoiab meeled erksana. Kniks toreda kirjeldusega aarde eest!
Saarele saabudes keerasime autonina esimese aarde poole ja... kurjam, Levia seisis jalad harkis geokuuri ukse ees ja puuris pilguga. Kuidas ta küll teadis? :) Esimese tervitusena sain sõnad, et kas ma sellise vormeliga kavatsen siit edasi sõita, jätku ma heaga see siia. Mida juttu, mida saart? Etterutavalt olgu öeldud, et ei sattunud ma tuuril kohta, kuhu kõrgema autoga oleks tahtnud edasi sõita, kui eesmärgiks geopeitus, mitte offroad. Peale väikest möla kobis kohalik hoopis tagaistmele ja viisime ta küpressimäele. Las vaatab ka neid taimi. Või täpsemalt öeldes väikese võsase kivihunniku juurde. Lasin Airil esimesena leida, ei hakanud kohe tuju rikkuma. ;) Aitüma!
Kunagi olin samasuguse hobiga juba sinna kanti sattunud. Paraku jah, küll mitte täpselt samasse kohta. Olin laisk ja vurasin autoga nulli. Kohapeal veidi kissitamist ja jäigi õige vidin silma. Aitüma!
Pimedas seal võsas rassida oli päris raske, konteinerit ei saanud tagasi kinni, torm oli võimust võtnud, tahtis kõik ära viia. Hariliku, mille metsa alt vedelemas leidsime, lisasime karpi. Tänud
Nende küpressipoistega on selline lugu et ega nad päris minu maitse ei olnud. Aga selle eest oli 90ndatel pinginaaber nende kõva tarbija ja nii sain isegi üsna korraliku doosi toona kätte. Ise vaatasin pigem reiviva mopeedi suunas kuidas sebrad üle tee lähevad ja hiljem veel mõeldes kui palju kala on ;)
Hilisest kellaajast hoolimata pakkusin et teeme kohe saarde tulles siin kiire pitstopi. Esialgu vaieldi kll vastu et tagasitulles tuleme, aga tean neid tulekuid kll kui siit ühe naaberaarde juurest tuli takus auto poole jooksin et laevale jõuda ;D Veeresime ilusti nulli, pisut pimesikutamist ja juba hakkaski vigur silma. Vahva värk. Ja tagantjärgi tarkusena mandrile tagasi tulles oli täpselt selline ajaaken et olekski jäänud seekord külastamata. Tänud peitjale