Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub teid matkama Viitna maastikukaitsealale Nabudi järve juurde. Jalutades järve äärsel matkarajal sain ilmselt üleliigse annuse osooni ning imelihtsalt sai ühe aarde peitmise ideest kolm. Selle aarde nimeks sai Nabudi, ikka selle väikese järve järgi.
Võimalik on valida lühem matk ümber Nabudi järve või juba tuttav 7 km matk Viitna loodusõpperajal.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 26. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/1289
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lühema matka parkla | Parkla | 59° 26.2230' 26° 1.0070' |
Pikema matka parkla | Parkla | 59° 26.8510' 26° 0.8430' |
Aarde sildid: lumega_leitav (2), matkarada (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), laudtee (1), lastesõbralik (1), ilus_vaade (1), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC938K5
Logiteadete statistika: 79 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 80
Leid #122 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. 37 minutiga 1.5 km käidud ja 4 aaret juba leitud. Mis nii viga, lausa skoorimine. Terves metsas pole siiani ühtki hingelist olnud, meeldiv seegi. Lisaks inimeste puudumisel on ka sääski vähe. Sellegipoolest tahaks juba end peagi järves kasida ja sõpradega naljajuttu ajada. Varsti-varsti saab, Pedassaare küla ootab. Tänud Marisele metsa mõnulema saatmise eest!
Keegi oli kuu ette loginud. Suur karp oli tühjavõitu, aga rändureid enam siia ei jagunud. Laudteele on langenud mitu suurt puud. Aitäh!
Väike kõrvalepõige ringilt ja karp oligi käes. Logimise hetkeks jõudsid teised ka järele. Tänud, aare korras.
Meie nägime, et meie teerajalt kõrvale kaldumine tekitas mööduvates inimestes küsimusi ja nad jäid vaatama. Aga kirke silmas juba kaugelt aaret ja kõva häälega:"AARE!" Me sussutasime talle, ta sama häälega:"OIH, EI OLE!"
Oeh... igatahes... leitud...
Laudtee oli lige ja libe, aga siiski otsustasime väikse ringi ära teha. Sügist sai imetleda iga kandi pealt. Nuusutada ja kuulata ka. Kuulsin siin metsas esmakordselt porri ja pöialpoissi (Bird Nerd tuvastas nii). Aitäh peitjatele!
Oli tunda, et lapsed hakkasid matkast juba vaikselt ära väsima ja jorisema. Hea, et oli suund juba tagasi võetud. Meeleolu tõstis neil õnneks ka teadmine, et peagi ootab ees veekeskus. Veel enne metsast väljumist, otsustasin ka kohalikud veemõnud ära proovida. Päikse käes mõnusalt karges vees oli see ülim nauding ja mõnus punkt sellele matkale. Oli tore siin metsas ringi tuiata.
Tänud.
Kui siin kandis sa oldud, siis ka selle võetud
Hakkasin just vaatama, et kus see geps hüppas, aga vot polnud tarviski teda lähemalt uurida, aare paistis hoopis kaugelt silma juba :) aitäh!
Leitud Järvemägede aarde jaoks info kogumise kõrvalt. Aitäh.
Matkasime võidu sääskedega siinsel matkarajal. Seisma jääda oli kõige hullem tegu, aga karbi juures tuli siiski paigal püsida. Männimetsas oli tagasiteel hulga toredam kulgeda, sääsed jäid järve juurde maha. Tänud.
Siia lõikasime otse üle järve. Geps pisut hüppas aga siis rahunes ja saime logima hakata. Tänud, nüüd siis veel viimane.
Pool Viitna loodusrajast oli varasemalt tehtud, täna siis teise poole päev. Mõnus vahelduv kant matkamiseks :) Täname peitmast!
Imeilus ilm oli toonud korilased ja muidu jalutajad metsa. Palju oli koeri jalutama toodud, lapsi seevastu väga vähe. :) Sügisel ei vaata keegi imelikult ka, kui üks hetk laudteelt metsa keerad. Aitäh!
Eks siin kandis ole jalutamas käidud küll, kuid see raja madalam pool on kuidagi liiga eemale jäänud ja nõnda oligi see täitsa uus avastamine.
Tänan peitmast.
Siinkandis me olime varem käinud. Toona nägime metsavahel ilusat suurte sarvedega põtra. Õnneks mahtusime kõik sinna puude alla ära. Seekord mahtusime kah ära, kuid põdra asemel oli kiisupoeg. Ei tea kas kuri inimene oli toonud ta metsa surema või metsloomadele toiduka, kuid poolel teel aardeni me ta leidsime, ning käis meiega logimas ära ja siis vantsis vapralt autoni. Kätte ei andnud ja sinna ta meist maha jäi. Oleks kätte saanud, siis oleks meil kaks kassi kodus olnud :) Kuid ma mõtlen, et temaga on kõik hästi ja tast kasvas võimas ilves :D Tänud jalutama sundimast ja toreda aarde eest!
Õnneks siin ei pidanud suurt kõrvalepõiget rajast tegema. Kiire leid. Tänud!
Kahasse matkarajaga sai ka aare üles otsitud. õnneks oli otsijaid abis palju ning suurt vaeva ka polnud. tänud peitjale.
Jalutasime Viitna loodusraja pikal ringil ja see tõi ilusti meid ka selle aarde juurde. Osooni tarbisime mõõdukalt, sest suures koguses on see lausa mürgine. Loodetavasti peitja tervis ikka korras ;)
Aitäh aarde eest!
GPS tahtis alguses mööda juhata, aga sai leitud siiski kiiresti
See oli viimane aare sellel matkarajal, kuhu nimed kirja saime. Mulle väga meeldis siin jalutada, loodust nautida ja aardeid otsida. Aitäh peitjale!
See oli Viitna jalutuskäigu viimane peatus. Kohati oli siin päris lumine. Kui nimi kirjas, siis asusime tagasi auto suunas navigeerima. Teeradade suunad küll päris meie vajadustega ei ühtinud, aga lõpuks õnnestus siiski auto ka üles leida. Aitäh peitjale.
Väike põige laudteelt kuigi peaks ütlema, et lume- ja jäärajalt. Samuti kiire ja lihtne leid. Selline peitmisviis, mulle meeldib ;)
Väga mõnus matkarada.Korra olen varem selle pika ringi läbi teinud.Siis polnud sellel rajal sellist aardeküllust.Nüüd talvine/lumine külastus.Aitüma
Kalastusreisi käigus sai ka siit läbi põigatud. Nüüd on Viitna jälle tühi, hea meelega tuleks siia taas. Tänud peitjale!
Kui osooni üledoos teeb ühest aardest kolm, siis see on igatahes pigem positiivsemat sorti juhtum, mis meie moodi sõltlaste seas tunnustavat noogutamist kaasa toob :o) Rippsilla juurest siia matkasin üpriski pimedas ja lambita. Eks mõni samm libises talvise ümara jääkattega laudteelt maha kah, õnneks mitte kuhugi sügavasse mülkasse. Kuna natuke juba arvasin, mida otsida tuleb, siis leidsin enamvähem käsikaudu aarde üles ning lambi funktsioonis telefon läks käiku vaid logiraamatu täitmiseks. Aitäh.
Mööda suunavaid noolekesi jõudsime ka siia. Lund oli ikka tõesti palju ja aitasime väikseid kuusekesi nende raske lumekoormaga.
Viitna oosidelt oli kaks varianti kuhu poole suunduda. Valisime neist loogilisema teeotsa, millel näitas nool Tapa suunas. Õnneks päris Tapale me välja ei jõudnud. Esimene osa mööda kitsast matkarada läks vaevaliselt. Päästsime (raputasime) puid lumekoorma alt ja siis imetlesime kuidas lumelaviin saabub maapinnale. Muidu oli väga meeldiv matk. Minu jaoks esimene kord seda tagumist ringiosa läbida sel matkarajal. Aitäh!
Tulime Viitna oosist mööda matkarada. Mul gepsus kaarti polnud ja telefonil polnud levi. Õnneks Liisil oli ja tänu sellele leidsime õige raja üles, muidu umbes tulles oleks võinud väga lappama minna. Jalutasime kohale ja panime nimed kirja. Väga mõnus matkarada.
Valisime üpris pika raja siia tulemiseks. Nimelt keerasime vahepeal Viitna - Tapa matkarajale ja külastasime Tuksmani raba. Tagasiteel siis siitpoolt järve. Korralik geomaantee oli ees, Henny võttis Exe jälje ka üles. :) Aitäh!
Siia lähenedes küsis Reigo, et mis ma arvan, kas siin on täna keegi käinud ka. Vastasin, et arvestades praegust kellaaega, siis võiks juba olla küll ja ma ei eksinud. Reigo poolt silmatud koera jalajäljed kuulusid Exe´le :) Algne plaan oli siit edasi minna aarde "Vaade järvele" poole, kuid otsemat teed lõigates "eksisime teelt" ja kui Reigo sai aru, et minugi pärast ei pea seda kohe logima minema sai see järgmist korda ootama jäetud. Aitäh aarde eest!
Algul hakkasin valele poole minema, kuid märkasin üsna ruttu, et meetrid kahanemise asemel kasvavad. Kui õigel pool olla, jäi aare ruttu silma. Käisime Exega logimas ning teised ootasid meid kannatlikult rajal. Kõik nägi jätkuvalt välja nagu võlumaa. Laudteel kõndides oli tunne, et see on päkapikkudele või meie neljajalgsetele mõeldud - inimesed said pidevalt kummardada lumiste oksade alt või muidu limbotada okstest mööda. EV J: kaelapael, donotiit
Aasta esimesel päeval väike jalutus ümber Nabudi. Esimese hooga jäi silma üks mõnus kuusk, aga kohe paistis ka aare kätte. Aitäh!
Viitna oosi juurest jalutasime mööda matkateed siiapoole. Kerge kõrvalepõige ja hopsti, oligi karp käes ja nimed kirjas. Aitäh.
Väike põige rajalt ja leitud seegi. Tänud peitjale
Peale vaadet järvele ilmutas ka see aare ennast ja suured tänud peitjale.
Väga suured tänud Marisele ülimõnusa matkaringi eest!
Saime oma toreda seltskonna taas kokku seekord Viitna kõrtsu ees, et suunduda imekaunile talverännakule. Mets oli erinevaid radu ja kordades enam kulgejaid täis. Kulgetud teed ja kohad olid küll ju tuttavad ja varemgi käidud, aga nii võluvat metsa siinkandis näinud küll polnud. Aitäh
Oli taas tore põhjus siia imeilusasse talvisesse metsa tulla.
Suured tänud kutsumast!
Jäi meilgi see aare lumises võlumetsas viimaseks. Igati mõnus ring, et hingata sõõm värsket õhku ja nautida seda ilusat lumist metsa. Kusjuures väga populaarne koht, rahvast murdu. Mitmed koerad olid omanikud jõulujärgsele jalutuskäigule toonud. Aitähh ilusate vaadete ja lumise metsa eest!
Tegime pikema tiiru, aga tuli pool km lühem, kui 7 km. Ju me kusagilt lõikasime. Oli väga mõnus talveilm pikaks jalutuskäiguks. Aitäh aarde eest!
Miks minna mööda rada, kui saab ka peaaegu otse ja üle tuulte murtud puude. Mõnikord ka alt, olenevalt otsija suurusest. Lotte oli igatahes pärast autoni jõudmist nagu üks suur lumepall. Kõik mis külge hakkas , haaras kaasa. Ja ma ei imesta üldse, see valitud tee oli lihtsalt hullemast hullem. Ja ikka ei õppi oma vigadest, kusjuures ega see pole esimene aasta geopeitust mängida. Kui lõpuks aardeni jõudsime sai (FTF) kirja 11:08, kiiremini kui eelmisega.Vähemalt tagasitee oli mööda rada. Ja lõpuks, enne kui autoga parklast minema sain, nägin järgmiseid otsijad metsa suundumas. Tänud peitjale aarde eest.
Jõululugu: detsembrikuumus Lääne-Viru moodi, teine osa ehk mõnus mittekiirreageerimine
Hommikul avastasime aarde alles kaks tundi pärast avaldumist. Tõdesime, et kiirreageerijateks saamiseni on meil veel pikk tee minna :)
Tegelikult oli isegi natuke hea meel, et varahommikul (kell 9 jõulupühal ju ometi on varahommik) avaldumise maha magasin, head stardipositsiooni arvestades ilmselt oleks ilmselt väike sõltuvus võitu saanud ja tormanudki üksi metsa.
Nüüdseks oli aega küll ja saime kogu kambaga rahulikult matkarajale jalutama tulla. Eile lisandunud lumehulk tekitas vaimustuse nii suurtes kui väikestes, veel pimedas käisime hoovis lumega lustimas ja siis sai ka paika kindel plaan, et täna päeval tuleb kauaoodatud talve nautida ning üks mõnus matk teha.
Boonuseks värsked aarded, see ju eriti meeldiv. Tuttavad rajad, siin on alati mõnus jalutada. Enne saardeni jõudmist tegime ka põike jõeni, lapsed lustisid rippsillal.
Vat see siin oli tore konteiner, erinevalt eelmisest, suutsime selle isegi meie täna leida;).
Väga mõnus ilm ja kaunilt lumine mets, ohtralt lumes lõbutsemist, üsna sageli võis kedagi tabada teolt ka lund suhu pistmast.
Meil oli tore. Tunnid möödusid märkamatult, metsaserva jõudes oli tore kohtuda ka järgmiste aardeotsijatega.
Aitäh peitjale!
Viimane uutest advendikatest, ka selle aardeni saime mööda mõnusat laudteed ja nimed kiiresti kirja. Tagasi autode juurde aga läksime lihtsalt kuidagi otse, orienteerujatega maastikul liikumine on ikka hoopis teine tera kui see, mida ma ise julgen igapäevaselt ette võtta :D. Sest no tõesti, see minek nägi välja nii, et Mari ja Siim vaatasid oma orienteerimiskaarti, seejärel ütlesid, et läheme siia, siin peab olema kena rada (võhikule paistis küll, et osutatud suunas on ainult paksult puid ja tihedat lumist taimestikku :D). Peale mõningasi manöövreid ümber suuremate puude ja viltuste nõlvade aga tõepoolest see lubatud kena rada sealt välja ilmuski ning metsast saime välja juba täpselt teeäärses autoparklas :).
Väga mõnus aaretekombo Mariselt, ilm ja see ilus lumi olid ka boonusena nagu tellimise peale meile siia ette sätitud. Tänud põhjust andmast täna metsa lipsata ja Marile/Siimule aitäh seltsi eest, oli väga tore :). Ning me jääme ootama siis seda uut pikka Orienteeruja aaret ka, millest jalutamise käigus juttu oli, metsas (järjest paremini) liikuda oskavatest mängijatest oleks kindlasti kõigile ainult rõõmu ;).
Edasi matkasime mööda rada. Vahepeal tekkisid imetluspeatused, aga peagi saime taas rajalt maha astuda, et aardesse nimed sisse kirjutada. Tagasitee võtsime põnevama kui tulles. Vist. Aga jõudsime kenasti täpselt sinna, kuhu plaan oli. Aitäh! Väga vahva jõulupäev möödus imeliselt lumises ilmas koos imeliste kaaslastega. Aitäh kõigile teile!
Mööda sisse trambitud teed oli hea jalutada. Aitäh ilusa ilma ja aarde eest :)
Lumise matka viimane aare. FTF 11.08. Aitäh peitjale.